Siseminister — Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning kasutusse andmise kord — RTL, 1996, 128, 651

Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) paragrahvi 17 lõike 2, paragrahvi 33 lõike 3 ja paragrahvi 34 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr. 283 "Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord" (RT I 1995, 65, 1089) punkti 4, 1. augusti 1995. a. määruse nr.285 "Riigivara kasutusse andmise kord" (RT I 1995, 65, 1091) ning 1. augusti 1995. a. määruse nr. 286 "Riigivara võõrandamise korra kinnitamine" (RT I 1995, 67, 1137) punkti 5 alusel ja täitmiseks kinnitan "Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning kasutusse andmise korra" (lisatud). Minister Märt RASK Kantsler Jaan TOOTS Kinnitatud siseministri 7. novembri 1996. a. määrusega nr. 16 Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning kasutusse andmise kord I. ÜLDOSA 1. Käesolev kord reguleerib Siseministeeriumi valitsemisel oleva (sealhulgas volitatud asutuse valduses oleva) riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva 10 000-50 000-kroonise soetamismaksumusega vallasvara (edaspidi vara): 1) võõrandamist; 2) kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist; 3) kasutusse andmist. Käesolev kord ei reguleeri riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade võõrandamist. 2. Siseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning kasutusse andmise küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva korraga, tuleb juhinduda: 1) Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korrast"; 2) Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 283 kinnitatud "Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korrast"; 3) Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 285 kinnitatud "Riigivara kasutusse andmise korrast"; 4) rahandusministri 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 46 kinnitatud "Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjadest" (RTL 1995, 21/22, lk. 732). 3. Vara võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning kasutusse andmise otsustab Siseministeeriumi riigivara komisjon (edaspidi komisjon) kuhu kuuluvad ministeeriumi: 1) kantsler; 2) pearaamatupidaja; 3) majandusliku analüüsi ja kontrolli osakonna juhataja; 4) õigusosakonna peaspetsialist; 5) riigivarade büroo peainspektor. Komisjoni esimeheks on kantsler ning aseesimeheks majandusliku analüüsi ja kontrolli osakonna juhataja. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kolm komisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. 4. Alla 10 000-kroonise soetamismaksumusega vara võõrandamise, kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise ning kasutusse andmise otsustab Siseministeeriumi valduses oleva riigivara puhul Siseministeeriumi kantsler ning volitatud asutuste valduses oleva riigivara puhul asutuse juht vastavalt asutuses raamatupidamist korraldavate sise-eeskirjadega. II. RIIGIVARA VÕÕRANDAMINE 5. Vara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks; 4) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) võõrandamine on ette nähtud seadusega või toimub kohtuotsuse alusel. 6. Vara võib võõrandada tasu eest, tasuta, alla hariliku väärtuse. 7. Vara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada punkti 5 alapunktides 3 ja 4 ettenähtud juhtudel. 8. Volitatud asutus esitab 10 000-50 000-kroonise soetusmaksumusega vara müügi, vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise taotluse koos põhjendusega selle vara temale mittevajalikkuse kohta Siseministeeriumi riigivara komisjonile. 9. Taotlus peab sisaldama: 1) vara iseloomustavaid andmeid (soetamise aeg, otstarve, tüüp, millistest vahenditest soetatud, vara soetamis- ja jääkmaksumus koos seda tõendavate dokumentidega); 2) vara võõrandamise viisid (enampakkumiseta müük, enampakkumisega müük, müük alla hariliku väärtuse, tasuta võõrandamine); 3) müügihinda - enampakkumiseta müügi ja alla hariliku väärtuse müügi puhul. 10. Komisjon otsustab vara võõrandamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. 11. Komisjon teeb otsuse vara võõrandamiseks või jätab taotluse kas osaliselt või täielikult rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjustele. 12. Vara võõrandamise otsust peab sisaldama vara võõrandamise viisi ning vajaduse korral müügihinda või alghinda. 13. Müügist laekunud summast, millest on maha arvatud võõrandamise korraldamisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kantakse 50% riigieelarvesse ja 50% jääb riigivara valitseja või volitatud asutuse, kelle valduses oli võõrandatav vara, käsutusse, mida ta võib kasutada riigivara majandamise kavas selle riigivara võõrandamisest laekuvate vahendite kasutamiseks ettenähtud otstarbeks. Nende kasutamisest annab riigivara valitseja või volitatud asutus müügi otsustajale ja Rahandusministeeriumile aru üks kord kvartalis Rahandusministeeriumi kehtestatud vormi kohaselt. III. RIIGIVARA KÕLBMATUKS TUNNISTAMINE, MAHAKANDMINE JA HÄVITAMINE 14. Vara võib tunnistada kõlbmatuks, kanda maha ja hävitada juhul, kui: 1) asi ei leidnud kasutamist; 2) asja pole õnnestunud võõrandada või müügist saadav tulu on eeldatavalt väiksem selle müügi kuludest; 3) on tõestatud asja säilitamise ebaotstarbekus; 4) asi on osaliselt või täielikult hävinud; 5) asjaga seotud rahalised õigused ja kohustused on üle kantud. 15. Käesoleva korra punktis 1 oleva vara kõlbmatuks tunnistamise taotlus esitatakse komisjonile ning see peab sisaldama: 1) andmeid asja liigi, täieliku nimetuse, koguse, soetamise aja ja maksumuse, jääkväärtuse ja asukoha kohta; 2) asja seisukorra lühikest iseloomustust taotluse esitamise ajal; 3) asja remontide, paranduste, ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal; 4) asjaga seotud eritingimusi (kultuuri-arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikus jne.); 5) asja kõlbmatuks tunnistamise põhjuse ühes viitega punkti 14 vastavale alapunktile; 6) asja hävitamise viisi ja hävitamiseks vajalike tööde lühikest eelarvet; 7) andmeid asjaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste kohta; 8) muid olulisi asjaga seotud andmeid. 16. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid. Otsuse vara kõlbmatuks tunnistamise kohta teeb komisjon ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. 17. Otsus peab sisaldama: 1) taotlusega nõustumist või mittenõustumist; 2) nõustumisel volitamist asja bilansist mahakandmiseks; 3) mittenõustumisel põhjendust; 4) käesolevas korras ettenähtud ja muid tingimusi; 5) rahaliste kohustuste olemasolul nende lõpetamise või ülekandmise otsust. 18. Juhul kui riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise või hävitamisega viivitamine võib tekitada kahju riigile või kujutada ohtu tervisele või keskkonnale, võib riigivara valitseja rakendada kahju vähendamiseks ja ohu vältimiseks käesolevast korrast erinevaid ajalisi ja muid meetmeid. 19. Komisjon jätab taotluse rahuldamata, kui see on vastuolus riigi huvide ja kehtivate õigusaktidega või kui see pole piisavalt põhjendatud. 20. Komisjoni otsus on vara valdajale aluseks ja kohustuseks kõlbmatuks tunnistatud asja või selle osa hävitamise viisi, tähtaja ja tingimuste täitmise osas. 21. Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt. 22. Asja või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamist korraldavate eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel, mis peab sisaldama: 1) käesoleva korra punktis 15 nimetatud andmeid; 2) asja kõlbmatuks tunnistamise otsust; 3) andmeid asja hävitamise kulude kohta ning hävitamise akti; 4) andmeid asja hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta; 5) asjaga seotud kohustuste ja õiguste olemasolul sellekohast otsust. 23. Raamatupidamise kirjed koostatakse hiljemalt dokumentide vormistamisele järgneval kuul vastavuses otsustamisõigusega isiku või komisjoni otsusega ja raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega, märkides kirjete koostaja nime ja kuupäeva. IV. RIIGIVARA KASUTUSSE ANDMINE 24. Riigivara kasutusse andmise viisideks on: 1) rendile andmine; 2) kasutusvaldusesse andmine; 3) tasuta kasutusse andmine. Kasutusvalduse seadmisele kohaldatakse käesolevas korras rendile andmist reguleerivaid sätteid. 25. Rendile võib riigivara anda: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta. 26. Enampakkumise valmistab ette enampakkumise läbiviija. 27. Avalik enampakkumine viiakse läbi kas suuliselt, kirjalikult või segaenampakkumisena, s. o. nii suuliselt kui ka kirjalikult. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 28. Eelläbirääkimistega antakse riigivara rendile, kui rendileandmise lisatingimuseks on rentniku kohustus teha sellega tööd või osutada teatud teenust. 29. Avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta võib rendile anda riigivara, mille suhtes: 1) rentnik on kohustatud tegema tööd või osutama teatud teenust ning selle tegemiseks on vaja haruldasi eriteadmisi; 2) eelnevalt on korraldatud avalik ning eelläbirääkimistega enampakkumine, mis ei andnud soovitud tulemusi; 3) on vaja arvestada kinnisasja riigikaitselist eripära või asukohta. 30. Tasuta antakse riigivara kasutusse: 1) teisele riigivara valitsejale riigivõimu teostamise otstarbeks; 2) kohalikule omavalitsusele tema funktsioonide täitmiseks; 3) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) mittetulundusühingutele heategevaks sihtotstarbeks; 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel. 31. Volitatud asutus esitab 10 000 - 50 000-kroonise soetamismaksumusega vara kasutusse andmise puhul taotluse komisjonile ning see peab sisaldama kasutusse antava vara (renditava vara) kohta käivaid andmeid: 1) rendi alghind; 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja ulatus; 6) renditava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) täiendavate maksete (kommunaal-, maamaks jne.) kohustus; 8) kas ja millises korras võib rentnik anda vara allrendile; 9) põhjenduse vara kasutusse andmise vajalikkuse kohta. 32. Komisjon otsustab vara kasutusse andmise hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. 33. Komisjon teeb otsuse vara kasutusse andmise kohta või jätab ettepaneku rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjusele. 34. Vara kasutusse andmise otsuses peavad olema: 1) kasutusse antava vara kohta käivad andmed; 2) vara kasutusse andmise viis; 3) vara kasutusse andmise tingimused (rendilepingu tingimused); 4) alghind (v. a. juhul, kui tegemist on enampakkumise korduva läbiviimisega). 35. Vara antakse kasutusse ja rendileping vormistatakse kasutusse andja poolt vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusele nr. 285 "Riigivara kasutusse andmise kord" nõuetele.