Vabariigi Valimiskomisjon — Merike Lumi kaebuse lahendamine — RT III, 2023, 1

Tartu Linna Valimiskomisjoni 6. aprilli 2023 otsus nr 3 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 20 lg 1, otsustas Tartu linna valimiskomisjon määrata Merike Lumi Tartu Linnavolikogu liikme volituste lõppemisega seoses Tartu Linnavolikogu liikmeks asendusliige Aivar Sööt. Tartu linna valimiskomisjonile oli teatavaks saanud, et Tartu Linnavolikogu liikme Merike Lumi püsiv elukoht ei asunud rahvastikuregistri andmetel perioodil 1. detsember 2021. a kuni 19. november 2022. a Tartu linnas. Rahvastikuregistri andmetel oli eelnimetatud perioodil tema püsivaks elukohaks Kastre vald. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas. Riigikohus on 30. novembri 2010. aasta otsuses asjas nr 3-4-1-17-10 (p 18) asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise sama seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamise valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti korral automaatselt. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste lõppemise aluse eesmärk on sarnane püsiva elukoha nõudega kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerimisel (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-47-14, p 32). Ka Vabariigi Valimiskomisjon on väljendanud seisukohta (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014. a otsust asjas nr 3-4-1-47-14, p 17), et KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (vt KOVVS § 5 lõiked 1 ja 5). Nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttega on kooskõlas, et isik, kes on kaotanud hääletamis- ja kandideerimisõiguse selles vallas või linnas, kaotab volikogu liikmesuse, seda ka juhul, kui ta muudab hiljem uuesti püsivat elukohta. Riigikohus on lisaks selgitanud, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste teel valitakse volikogu, kes teostab kohaliku omavalitsuse autonoomiat, st viib täide iseotsustamist. N-ö iseotsustajateks saavad olla kohalikud elanikud ise. Isikul, kes esitab riiklikule registrile oma elukohaks aadressi, mis asub mujal kui selles kohaliku omavalitsuse üksuses, ei saa olla mõistlikku ootust, et riik või kohalik omavalitsus näeksid teda kohaliku elanikuna, kellel on kohalike asjade otsustamise õigus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-45-13, p 24). Eeltoodut arvestades konstateeris Tartu linna valimiskomisjon fakti, et Merike Lumi volitused Tartu Linnavolikogu liikmena lõppesid KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 alusel 1. detsembril 2021. a. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 20 lg 1 kohaselt astub volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral tema asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Esimene asendusliige valimisringkonnas nr 1 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas on Aivar Sööt. Merike Lumi kaebus Merike Lumi esitas 8. aprillil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023 otsuse nr 3 tühistamiseks ja taotluse taastada Merike Lumi volitused Tartu Linnavolikogu liikmena. Kaebaja leiab, et Tartu linna valimiskomisjoni otsus ei ole seaduslik ja seda järgmistel kaalutlustel. 1. Rahvastikuregistri andmete alusel on kaebuse esitaja märkinud registris järgmisi elukohti: 1.1.19. märts 2021 kuni 30. november 2021 – Tartu linn; 1.2. 1. detsember 2021 kuni 19. november 2022 – Kastre vald; 1.3. 20. november 2022 kuni tänaseni – Tartu linn. Registrikande muutmine perioodiks 1. detsember 2021 kuni 19. november 2022 oli tingitud asjaolust, et kaebuse esitaja alustas endale soetatud elamu renoveerimist kavatsusega tulevikus sinna elama asuda. Kahjuks see aga ei õnnestunud ning kuna Kastre vallas olev elamu oli elamiskõlbmatu, ei ole kaebuse esitaja seal päevagi elanud. Tema püsiv elukoht on kogu aeg olnud Tartu linnas. TsÜS § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Lähtudes eeltoodust, ei vasta tõele ka otsuse väide, et kaebuse esitaja püsiv elukoht ei ole olnud Tartu linnas. Ka Riigikohus on 6. aprilli 2016. a määruses nr 3-2-1-13-16 (p 13) asunud samasugusele seisukohale, märkides järgmist: TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht (TsÜS § 14 lg 1 kohaselt koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab) olla üheaegselt mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-05, p 24), sel juhul on mõlemad kohad elukohad. Ühel ajal mitmes kohas elukoha omamine tuleb aga täpsemalt välja selgitada tõendite kogumise abil, mida aga Tartu linna valimiskomisjon ei ole teinud. 2. Tartu linna valimiskomisjon ei lõpetanud kaebaja volitusi volikogu liikmena kohe pärast seda, kui kaebuse esitaja elukohaandmeid rahvastikuregistris muudeti. Ei ole loogiline ja tõsiselt võetav, et nii Tartu Linnavolikogus kui ka valimiskomisjonis ei oldud nendest asjaoludest teadlikud. Kaebuse esitaja osales volikogu töös pärast elukohaandmete muutmist Kastre valda 11 kuud ja 20 päeva. Veelgi enam, pärast registrikande muutmist Tartu linna tagasi osales kaebuse esitaja volikogu töös veel neli kuud ja 16 päeva. Riigikohus on 6. märtsi 2015 otsuses nr 3-3-1-78-14 (p-d 13 ja 14) osundanud, et põhiseaduse §-st 14 tulenev põhiõigus menetlusele mõistliku aja jooksul kohustab nii seadusandjat õiguslike mehhanismide loomiseks menetluse lõpuleviimiseks mõistliku aja jooksul kui ka täidesaatvat võimu asja tõhusaks lahendamiseks mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-09, p-d 77, 80). Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul on isiku menetluspõhiõiguse oluline osa. Samas lahendis (p 16) on Riigikohus andnud hinnangu ka terminile mõistlik menetlusaeg. Riigikohtu hinnangul on mõistlik menetlusaeg määratlemata õigusmõiste. Hinnang mõistlikule menetlusajale tuleb anda igas asjas eraldi, selle erisusi ja eripärasid silmas pidades: hinnates asja keerukust, menetlusosalise käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid. 3. Kui leitakse, et Tartu linna valimiskomisjoni otsus on seaduslik, siis on tekkinud olukord, kus Tartu Linnavolikogu otsused, kus kaebuse esitaja osales, on õigustühised, sest need otsused on vastu võtnud volikogu ebaseaduslik koosseis. Kaebuse esitaja sai otsusest teada 7. aprillil 2023. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni otsus ja sama seaduse §-s 661 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. 2. Merike Lumi vaidlustatav otsus on Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023 otsus nr 3. Tartu linna valimiskomisjoni otsused on vaidlustatavad Vabariigi Valimiskomisjonis. KOVVS § 66 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul otsuse tegemisest. Kaebus on esitatud 08.04.2023 ja on tähtaegne. 3. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus huvitatud isikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Huvitatud isikuks on Merike Lumi, kelle volikogu liikme volitused lõppesid. Seega on tal õigus kaebus esitada ja see puudutab tema subjektiivseid õigusi. 4. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas volikogu liikme rahvastikuregistrijärgne püsiv elukoht peab olema samas omavalitsuses kogu selle aja jooksul, kui ta on volikogu liige. 5. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub Tartu Linna Valimiskomisjoni 6. aprilli 2023 otsuse nr 3 seisukohtadega. KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused enne tähtaega isiku püsiva elukoha muutuse tõttu, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (KOVVS § 5). KOVVS § 5 lõike 1 järgi on püsiv elukoht hääleõiguse mõistes see elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. TsÜS § 14 ei oma praeguse vaidluse lahendamisel seetõttu tähtsust. KOVVS § 5 lõike 5 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. 6. Tartu linna valimiskomisjoni otsus sisaldab asjakohaseid viiteid kohtupraktikale ja Vabariigi Valimiskomisjon ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kohtupraktika kohaselt lõppevad volikogu liikme volitused ennetähtaegselt juriidilise fakti saabumisel, s.t elukoha andmete muutmisel (teise omavalitsuse territooriumil asuvale aadressile). Vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. 7. KOKS ei näe ette kohustust kontrollida pidevalt volikogu liikmete elukohaandmeid rahvastikuregistrist. KOKS § 18 lõike 2 kohaselt peab volikogu liige ise oma elukoha muutusest linnasekretäri teavitama. Selle kohustuse on Merike Lumi jätnud täitmata. Sellest, et kaebaja ise jättis linnasekretäri elukoha andmete muutumisest teavitamata ja osales volikogu töös volituste lõppemise järel, ei teki tal õigustatud ootust, et tema volitused volikogu liikmena jäävad kehtima. Asjas ei oma tähtsust, et otsuse tegemise ajal oli Merike Lumi elukoht Tartu linnas. Samuti ei ole asjakohane viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-13-16, sest see on tehtud notari ametitoimingu asjas pärimise kohta ning ei ole laiendatav volikogu liikme elukoha kohta. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Kaebusele lisatud andmete kohaselt oli Kastre valla elukoha andmed rahvastikuregistrisse kantud õigusliku tähendusega elukoha aadressina. RRS § 66 lõige 1 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et perioodil 1. detsember 2021 kuni 19. november 2022 oli tema püsivaks elukohaks (õigusliku tähendusega aadressiks) rahvastikuregistris Kastre vald. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (vt KOVVS § 5 lõige 1 ja 5) ning nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttega on kooskõlas, et isik, kes on kaotanud hääletamis- ja kandideerimisõiguse selles vallas või linnas, kaotab volikogu liikmelisuse, seda ka juhul, kui ta muudab hiljem püsivat elukohta uuesti. Elukoha muutmise põhjendused ei ole olulised, sest seadus sätestab imperatiivselt, et volikogu liikme, kelle püsiv elukoht ei ole selles vallas või linnas, volitused lõpevad sellise juriidilise fakti korral automaatselt. Lähtudes eeltoodust, on Vabariigi Valimiskomisjon seisukohal, et Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023 otsus nr 3 „Merike Lumi Tartu Linnavolikogu liikme volituste lõppemisega seoses asendusliikme määramine“ on õiguspärane. Volikogu otsuste õiguspärasuse ega kehtivuse kohta Vabariigi Valimiskomisjon seisukohta ei võta, sest see ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse. 8. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. 9. Vabariigi Valimiskomisjon soovitab valla- ja linnasekretäridel volikogu koosseisu õiguspärasuse tagamiseks perioodiliselt, vähemalt üks kord kuue kuu jooksul volikogu liikmete elukohaandmeid rahvastikuregistrist kontrollida. Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Merike Lumi kaebus rahuldamata. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.