Siseminister — Tuletõrjehüdrantide käitusomaduste tagamise nõuded — RTL, 1997, 142, 827

Tuletõrje- ja päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1996, 49, 953) paragrahv 25 lõike 2 alusel määran: I. ÜLDSÄTTED

1. Tuletõrjehüdrantide käitusomaduste tagamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega nõuded tuletõrjehüdrantide tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule.

2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) tuletõrjehüdrant - riigi või kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuses (edaspidi päästeasutus) registreeritud paikne seadis tulekustutusvee võtmiseks veevõrgust;

2) maapealne tuletõrjehüdrant - tuletõrjehüdrant, mille liitmik asub maapinnast kõrgemal;

3) maa-alune tuletõrjehüdrant - tuletõrjehüdrant, mille liitmik asub maapinnast madalamal;

4) seina tuletõrjehüdrant - hoones paiknev tuletõrjehüdrant, mille liitmik on toodud hoonest välja;

5) tuletõrjehüdrandi võti - seadis tuletõrjehüdrandi avamiseks;

6) püstik - teisaldatav seadis, mida kasutatakse tuletõrjehüdrandist tulekustutusvee võtmiseks;

7) veetorustiku valdaja - isik, kes on veetorustiku omanik või kes valdab torustikku rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel;

8) püsttoru - tuletõrjehüdrandi osa, mille kaudu väljub tulekustutusvesi;

9) liitmik - tuletõrjehüdrandi keermestatud osa, mille külge keeratakse püstik tulekustutusvee võtmiseks.

II. TULETÕRJEHÜDRANDI TÜÜBI VALIK

3. Tuletõrjehüdrant peab vastama Eesti standardi EVS 620-3 "Tuletõrje- ja päästevahendid. Tuletõrjehüdrant" nõuetele.

4. Üldjuhul paigaldatakse maapealne tuletõrjehüdrant. Maa-alune tuletõrjehüdrant paigaldatakse juhul, kui maapealset tuletõrjehüdranti ei ole võimalik paigaldada või kasutada.

5. Maapealse ja maa-aluse tuletõrjehüdrandi võib asendada seina tuletõrjehüdrandiga.

6. Tuletõrjehüdrandi ehitus ja paigaldus peavad tagama selle kasutamise miinustemperatuuril.

III. TULETÕRJEHÜDRANDI PAIGALDAMINE

7. Tuletõrjehüdrant paigaldatakse veetorustikule projekteerimisnormide kohaselt.

8. Maapealne ja maa-alune tuletõrjehüdrant paigaldatakse ehitisest vähemalt 1 m kaugusele. Väljaspoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele.

9. Maa-alune tuletõrjehüdrant peab paiknema kaevus selliselt, et

1) sellele oleks võimalik paigaldada püstik;

2) liitmiku ja kaevu luugi ülaservade vaheline kaugus oleks 0,2-0,4 m.

10. Seina tuletõrjehüdrant paigaldatakse selliselt, et keermeotsa kese asetseks maapinnast 0,8-1,2 m kõrgusel.

11. Tuletõrjehüdrandi tühjendusklapiga ühendatakse drenaaþitoru, mis peab mahutama vähemalt samapalju vett kui püsttoru.

12. Tuletõrjehüdrandi kaevu kaane konstruktsioon peab võimaldama selle avamist standardsete vahenditega.

IV. TULETÕRJEHÜDRANDI TÄHISTAMINE

13. Tuletõrjehüdrant tähistatakse viidaga, milleks on valge tausta ja punase äärisega tahvel mõõtmetega vähemalt 200x300 mm, millel on tuletõrjehüdrandi võtme punane kujutis ja mustad tähised. Tuletõrjehüdrandi viida vorm on toodud lisas 1.

14. Tuletõrjehüdrandi viidal on järgmised tähised

1) üleval vasakus nurgas tuletõrjehüdrandi tüübi tähis;

2) üleval paremas nurgas tuletõrjehüdrandiga ühendatud veetorustiku läbimõõt millimeetrites;

3) tuletõrjehüdrandi võtme kujutise vasak- või parempoolse käepideme all viida kaugus tuletõrjehüdrandist meetrites vastavalt vasakule või paremale;

4) tuletõrjehüdrandi võtme kujutise all viida kaugus tuletõrjehüdrandist meetrites viidast ettepoole;

5) all keskel tuletõrjehüdrandi registreerimisnumber.

15. Tuletõrjehüdrandi registreerimisnumbri omistab päästeasutus.

16. Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või postile, nende puudumisel aga spetsiaalsele tulbale 1,0-2,5 m kõrgusele maapinnast.

17. Tuletõrjehüdrandi viida kaugus tuletõrjehüdrandist võib olla maksimaalselt kuni 10 m.

V. TULETÕRJEHÜDRANDI TEHNILISE SEISUKORRA KONTROLL

18. Tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda kontrollib hüdrandi valdaja koos päästeasutuse esindajaga. Vajadusel kaasatakse kontrollimisele kohaliku omavalitsuse esindaja.

19. Tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda kontrollitakse selle paigaldamisel ja perioodiliselt vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

20. Tuletõrjehüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimisel kontrollitakse

1) tuletõrjehüdrandi viida olemasolu, selle paigutuse ja viida tähiste õigsust;

2) tuletõrjehüdrandi tehnilise seisukorra vastavust kehtestatud nõuetele;

3) tulekustutusvee saamist tuletõrjehüdrandi avamisel õhutemperatuuril üle 0oC;

4) püsttoru tühjenemist.

21. Tuletõrjehüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimise kohta koostatakse akt. Tuletõrjehüdrandi paigaldamisel lisatakse aktile veetorustiku valdaja poolt koostatud tuletõrjehüdrandi paiknemisskeem, kuhu märgitakse tuletõrjehüdrandi asukoht ja selle registreerimisnumber. Akti vorm on toodud lisas 2.

VI. TULETÕRJEHÜDRANDI KORRASHOID

22. Tuletõrjehüdrandi korrasoleku eest vastutab veetorustiku valdaja.

23. Tuletõrjehüdrandi kasutamine tulekustutus- ja päästetöödega mitteseotud eesmärgil on lubatud ainult veetorustiku valdaja loal.

24. Tuletõrjehüdrandile peab tagama pideva juurdepääsu maa-ala omanik, valdaja või kasutaja.

25. Veetorustiku remonditöödest peab veetorustiku valdaja teatama päästeasutusele enne tööde algust, veetorustiku avariidest, mis võivad häirida tulekustutusvee saamist, aga viivitamatult.

26. Veetorustiku valdaja peab kaitsma tuletõrjehüdranti külmumise eest. Tuletõrjehüdranti võib soojustada 50 mm paksuse vahtpolüuretaaniga, mille soojusjuhtivustegur on 0,035 W/(mAK) või muu samaväärse isolatsioonimaterjaliga. Isolatsioonimaterjali tuleb kaitsta märgumise eest. Tuletõrjehüdrandi kaevu võib täita ka pinnase või muu materjaliga. Kui pinnase tase on kaevu põhjast kõrgemal, tuleb tuletõrjehüdrant eelnevalt soojustada.

27. Päästeasutus peab tuletõrjehüdrandi kasutamisel tagama selle korrasoleku, teatama veetorustiku valdajale tuletõrjehüdrandi kasutamisest ning tulekustutus- ja päästetööde käigus avastatud rikkis tuletõrjehüdrandist.

28. Pärast tuletõrjehüdrandi kasutamist peab veetorustiku valdaja tegema tuletõrjehüdrandi ülevaatuse.

29. Kohaliku omavalitsuse sellekohase otsuse korral peab päästeasutus pidama tulekustutus- ja päästetöödel kasutatud vee arvestust.

VII. RAKENDUSSÄTE

30. Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuletõrjehüdranti ja tuletõrjehüdrandi viita võib kasutada kuni nende kasutamiskõlbmatuks muutumiseni.

Minister Robert LEPIKSON

Kantsler Vahur GLAASE