Riigikogu — Hüvitusfondi seadus — RT I, 71, 1240

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 24. septembri 1996. a otsusega nr 777 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab kindlaks Hüvitusfondi (edaspidi fond) tegevuse alused ja eesmärgi ning õigused ja kohustused. § 2. Tegevuse alused (1) Fond on käesoleva seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. Fond jätkab Hüvitusfondi seaduse (RT I 1993, 35, 544; 1995, 68, 1141) alusel asutatud Hüvitusfondi tegevust. (2) Fond juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, fondi põhikirjast ja teistest õigusaktidest. Fondi põhikirja ja selle muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. (3) Fond ei vastuta riigi ja riik ei vastuta fondi kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. § 3. Tegevuse eesmärk (1) Fondi tegevuse eesmärgiks on fondi obligatsioonide emiteerimine nende müügiks erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979; 1996, 36, 738; 48, 942) § 28 lõikes 1 nimetatud erastamisväärtpaberite eest, nende obligatsioonide omamisest tulenevate nõuete rahuldamine, samuti fondi vara investeerimine, tagamaks fondi kohustuste täitmist. (2) Fond tegutseb fondi obligatsioonide omanike huvides. § 4. Nimi (1) Fondi nimi on «Hüvitusfond». (2) Fondil on ainuõigus oma nimele. (3) Kui fondi huve on kahjustatud tema nime kasutamisega, võib fond nõuda nime õigustamata kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist. § 5. Asukoht Fondi asukohaks on koht, kus asub fondi juhatus. § 6. Põhikapital Fondi põhikapitaliks on erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) kohaselt fondile laekuv raha. § 7. Juhtimine Fondi juhivad nõukogu ja juhatus. 2. peatükk NÕUKOGU § 8. Fondi nõukogu Fondi kõrgeimaks juhtimisorganiks on seitsmeliikmeline fondi nõukogu (edaspidi nõukogu). § 9. Nõukogu liikmete nimetamine (1) Viis nõukogu liiget nimetab Riigikogu oma otsusega. (2) Üks nõukogu liige nimetatakse Eesti Panga presidendi ja üks rahandusministri poolt. § 10. Nõuded nõukogu liikmele (1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis. (2) Nõukogu liikmeks võib nimetada isikuid, kellel on kõrgharidus ning nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised. (3) Nõukogu liikmeks ei või olla pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise. § 11. Nõukogu volituste aeg (1) Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat. (2) Volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu oma tegevust kuni uue nõukogu ametisse astumiseni, hoidudes seejuures vältimatu vajaduseta käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–5, 8–10 ja 15 sätestatud otsuste tege­misest. § 12. Nõukogu koosseisu muutmine (1) Riigikogu või Eesti Panga president või rahandusminister kutsub vastavalt nende poolt nõukogusse nimetatud liikme enne tema volituste lõppemist tagasi käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud nõuetele mittevastavuse korral ning võib nõukogu liikme tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel, muul viisil fondi huvide olulisel kahjustamisel või võimetuse korral osaleda nõukogu töös. Tagasikutsumise aluseks võib olla töö- või teenistussuhte lõppemine, samuti Riigikogu liikme volituste lõppemine. (2) Nõukogu liikme tagasikutsumisel, tagasiastumisel või väljalangemisel surma korral nimetatakse tema asemele uus nõukogu liige, kelle volitused kestavad kuni uue nõukogu nimetamiseni. § 13. Nõukogu pädevus (1) Nõukogu: 1) kinnitab fondi tegevuse strateegia ja investeerimispoliitika põhialused; 2) kinnitab fondi juhtimisstruktuuri; 3) kinnitab fondi töösisekorraeeskirjad, sealhulgas raamatupidamise sise-eeskirjad, fondi põhivara võõrandamise ning kasutusse andmise, investeeringute tegemise ja laenude võtmise korra; 4) otsustab äriühingutes osaluse omandamise ja lõppemise, välja arvatud väärtpaberibörsil kaubeldavate aktsiate osas; 5) otsustab kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise; 6) otsustab pikaajaliste (üle üheaastase tähtajaga) investeeringute tegemise (sh. krediitide andmise) ja nende põhitingimused, sealhulgas investeeringute suurused ja tähtajad, krediitide intressimäärade ning tagatiste tingimused; 7) otsustab ebatõenäoliselt laekuva nõude kuludesse kandmise; 8) kinnitab vastavalt käesoleva seaduse §-le 52 fondi obligatsioonide emiteerimise ja lunastamise põhitingimused; 9) nimetab äriühingu, kus fond omab osalust, juhtimis- või järelevalveorganitesse fondi esindaja(d); 10) nimetab ametisse ja kutsub tagasi fondi juhatuse esimehe ja teised fondi juhatuse liikmed ning sõlmib nendega fondi nimel vastavad lepingud; 11) otsustab fondi juhatuse liikme vastu varalise nõude esitamise; 12) kinnitab fondi juhatuse liikmete töö- ja lisatasud; 13) kinnitab fondi eelarve; 14) kinnitab fondi aruanded; 15) määrab fondi audiitori ja audiitorile makstava tasu suuruse; 16) määrab nõukogu koosoleku protokollija; 17) otsustab muud küsimused, mille otsustamine kuulub fondi põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimuste otsustamine kuulub fondi nõukogu ainupädevusse. (3) Fondi juhatuse või juhatuse esimehe ettepanekul võib nõukogu võtta vastu otsuseid ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes, mis puudutavad fondi tegevust. § 14. Järelevalveõigus (1) Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. (2) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide fondi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, fondi tegevuse vastavust seadusele, fondi põhikirjale ja nõukogu otsustele. § 15. Nõukogu esimees ja aseesimees (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe. (2) Nõukogu esimees: 1) korraldab nõukogu tööd; 2) juhatab nõukogu koosolekuid; 3) esindab nõukogu; 4) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse ja fondi põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse. (3) Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees. § 16. Nõukogu esimehe ja aseesimehe valimised (1) Nõukogu esimees ja aseesimees valitakse: 1) nõukogu uue koosseisu esimesel koosolekul; 2) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel nõukogu esimehe või aseesimehe tagasikutsumisele järgneval nõukogu koosolekul; 3) nõukogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisele või surma korral väljalangemisele järgneval nõukogu koosolekul; 4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud koosolekutele järgneva(te)l koosoleku(te)l, kui eelneval koosolekul on nõukogu esimees või aseesimees jäänud valimata. (2) Nõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks on vajalik kõigi nõukogu liikmete kohalolek. Nõukogu liige ei või valimisel jääda erapooletuks või jätta hääletamata. (3) Kui nõukogu esimehe ja aseesimehe valimised on kaks korda ära jäänud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõukogu koosoleku kvoorumi puudumise tõttu, valitakse nõukogu esimees ja aseesimees, olenemata kvoorumist, tingimusel, et kõigile nõukogu liikmetele oli nõukogu koosoleku ajast, kohast ja päevakorrast teatatud fondi põhikirjas sätestatud korras ning nõukogu koosolekust võtab osa vähemalt viis nõukogu liiget. (4) Nõukogu esimees ja aseesimees valitakse nõukogu koosolekul kohalviibivate nõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Valimiste protseduur sätestatakse fondi põhikirjas. § 17. Nõukogu koosolek (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus. Nõukogu koosolekust teatamise kord sätestatakse fondi põhikirjas. (2) Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul fondi juhatuse esimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, fondi juhatus, fondi juhatuse esimees, fondi audiitor või rahandusminister. (3) Viieteistkümne päeva jooksul pärast Riigikogu poolt viie nõukogu liikme nimetamist või nõukogu esimehe ja aseesimehe tagasikutsumist käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel, tagasiastumist või väljalangemist surma korral kutsub fondi juhatuse esimees kokku nõukogu koosoleku. Nõukogu koosolekut juhatab kuni nõukogu esimehe või aseesimehe valimiseni nõukogu vanim liige. (4) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on fondi asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta. § 18. Nõukogu otsus (1) Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. (2) Kui käesolevas seaduses pole sätestatud teisiti, on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 tema liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees. (3) Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt kuuendal päeval pärast koosoleku ärajäämist. (4) Otsuste tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult. (5) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigus hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhtudel. (6) Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist fondi poolt. (7) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 4–10 ja 15 sätestatud otsuste vastuvõtmisel on vajalik vähe­malt 2/3 nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek. (8) Kui nõukogu liikmete hääled jagunevad hääletamisel võrdselt, otsustab nõukogu esimehe, tema äraolekul nõukogu aseesimehe hääl. § 19. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees nõukogu liikmetele otsuse eelnõu ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja. Otsuse eelnõule lisab saatja selgituse eelnõu kohta ja põhjenduse, miks on otsuse vastuvõtmine vajalik koosolekut kokku kutsumata. (2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt kuus nõukogu liiget. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. (3) Hääletamistulemustest teatab nõukogu esimees või aseesimees esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb tema poolt määratud kirjaliku vastamise tähtajale. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu, selgitus ja põhjendus ning lõikes 2 nimetatud kirjalikud vastused säilitatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 sätestatud korras. § 20. Nõukogu koosoleku protokollimine (1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kandmisele kuuluvad andmed ja protokollimisnõuded sätestatakse fondi põhikirjas. (2) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (3) Koosolekul tehtud otsuste, hääletamistulemuste ja käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud eriarvamuste õige ja täieliku jäädvustamise eest protokollis vastutab koosoleku juhataja. (4) Koosoleku protokoll peab olema fondi asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates seitsmendast päevast pärast koosolekut. (5) Protokoll koos lisadega säilitatakse fondi asukohas säilitamise lõpptähtaega määramata. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab juhatuse esimees. § 21. Eriarvamus (1) Nõukogu otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikmel on õigus fikseerida oma eriarvamus kirjaliku või suulise avaldusena. (2) Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsuse kohta esitatud eriarvamus kantakse protokolli, kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. (3) Kui nõukogu liige leiab, et nõukogu on oma otsusega rikkunud seadust või fondi põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult nõukogu esimehele või tema äraolekul nõukogu aseesimehele. Kui teatamisele järgneval esimesel nõukogu koosolekul rikkumist ei kõrvaldata, informeerib teate esitanud nõukogu liige sellest Riigikontrolli. Teate saamisel kontrollib Riigikontroll rikkumise fakti ja teeb vajadusel selle tuvastamisel käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud ettepaneku. § 22. Nõukogu liikme tegevuspiirangud Nõukogu liige ei või: 1) olla krediidi- või finantseerimisasutuse, kindlustusseltsi või muu fondiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu alaliselt tegutseva nõukogu, juhatuse, järelevalve- või kontrollorgani liige, välja arvatud fondi esindaja äriühingus, kus fond omab üle 5% aktsiatest või osadest; 2) töötada krediidi- või finantseerimisasutuses, kindlustusseltsis või väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsevas äriühingus; 3) omada väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsevas äriühingus osalust, mis annab talle üle 50% aktsiate või osadega esindatud häältest. § 23. Ärisaladuse tagamine Nõukogu liige peab hoidma talle nõukogu liikmena teatavaks saanud fondi ärisaladusi. § 24. Nõukogu liikmete tasustamine Nõukogu liikmetele makstakse tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras. § 25. Nõukogu liikme vastutus (1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse ja fondi põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega fondile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. (2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud fondi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt fondiga. (3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest fondi või võlausaldaja ees, kui ta on vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel hääletanud vastu ning tema sellekohane eriarvamus on kantud protokolli; kui ta käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud juhul hääletas otsuse vastu või käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ei võinud osaleda otsustamises, või kui ta ei viibinud otsuse tegemise juures. (4) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 3. peatükk JUHATUS § 26. Fondi juhatus (1) Fondi juhatus (edaspidi juhatus) on fondi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib fondi. (2) Juhatus koosneb viiest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees. (3) Juhatuse volituste tähtaeg on kolm aastat. § 27. Juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine (1) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu. Teised juhatuse liikmed nimetab juhatuse esimehe ettepanekul nõukogu. Nõukogu sõlmib juhatuse liikmetega lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused. (2) Enne juhatuse volituste tähtaja lõppu võib nõukogu juhatuse liikme käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele mittevastavuse korral, samuti mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus fondi juhtida, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. (3) Juhatuse liikme tagasikutsumisel nimetatakse tema asemele juhatuse esimehe ettepanekul uus juhatuse liige. Juhatuse esimehe tagasikutsumisel nimetab nõukogu tema asemele uue juhatuse liikme ning nimetab seejärel juhatuse liikmete hulgast uue juhatuse esimehe. § 28. Nõuded juhatuse liikmele (1) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis. (2) Juhatuse liikmeks võib nimetada isikuid, kellel on fondi juhtimiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon. (3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise. § 29. Juhatuse pädevus (1) Juhatus täidab fondi juhtimisel talle käesoleva seaduse, fondi põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. (2) Juhatus valmistab ette käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–9 ja 13–15 märgitud küsimustes nõukogu otsuste eelnõud ning teeb nõukogule põhjendatud ettepanekuid fondi vara investeerimiseks. (3) Juhatus otsustab nõukogu poolt kinnitatud korra kohaselt lühiajaliste (alla üheaastase tähtajaga) investeeringute tegemise (sh. krediitide andmine) ja nende tingimused. Juhatuse poolt otsustatud investeeringute suurus ei või ühelgi ajamomendil ületada 25% fondi põhikapitalist. (4) Juhatusel on otsustamisõigus kõigis fondi tegevust puudutavates küsimustes, välja arvatud: 1) küsimustes, mille otsustamine kuulub nõukogu ainupädevusse; 2) küsimustes, mille on otsustanud nõukogu; 3) käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud küsimustes, mis kuuluvad juhatuse esimehe pädevusse. (5) Juhatus allub ja annab aru nõukogule. Juhatus juhindub oma tegevuses nõukogu seaduslikest korraldustest. (6) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate fondi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt fondi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest fondi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. § 30. Juhatuse esimees ja teda asendav isik (1) Juhatuse esimees juhib fondi täitev-korraldavat tegevust ja juhatab juhatuse koosolekuid. (2) Juhatuse esimehe äraolekul üle kahe tööpäeva määrab juhatuse esimees juhatuse liikmete hulgast endale äraoleku ajaks asendaja. (3) Kui juhatuse esimees on ära olnud vähemalt kaks tööpäeva ja pole asendajat määranud, määrab juhatuse esimehe asendaja juhatuse liikmete hulgast nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees. § 31. Juhatuse esimehe pädevus Juhatuse esimees: 1) korraldab fondi raamatupidamist; 2) võtab tööle ja vabastab töölt fondi töötajaid; 3) määrab kindlaks fondi töötajate õigused ja kohustused; 4) kinnitab nõukogu poolt kinnitatud halduskulude piires fondi töötajate töötasud; 5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt fondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise; 6) võtab osa nõukogu koosolekutest; 7) määrab juhatuse koosolekute protokollija; 8) otsustab käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 sätestatud juhatuse pädevuse alusel juhatuse koosolekute vaheajal alla kolmekuulise tähtajaga investeeringute tegemise, sh. krediteerimise, kui sellega välditakse fondile kahju tekkimist; 9) otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse, fondi põhikirja või fondi töösisekorraeeskirjade kohaselt juhatuse esimehe pädevusse. § 32. Juhatuse koosolek (1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. (2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või teda asendav isik. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhatuse liige, fondi audiitor või nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees. (3) Juhatuse koosoleku toimumise kohaks on fondi asukoht, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta. (4) Juhatuse liige võtab juhatuse koosolekust osa isiklikult. (5) Juhatuse koosolekut protokollitakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. § 33. Juhatuse otsus (1) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kolm juhatuse liiget ning nende hulgas on juhatuse esimees või teda asendav isik. (2) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel. (3) Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud otsuse vastuvõtmises osaleda või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist fondi poolt. (4) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud otsuse vastuvõtmisel on vajalik kõigi koosolekul osalevate juhatuse liikmete nõusolek. (5) Kui juhatuse liige leiab, et juhatus või juhatuse esimees on oma otsusega rikkunud käesolevat seadust või fondi põhikirja, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamatult juhatuse esimehele või tema äraolekul teda asendavale isikule. Kui rikkumist ei kõrvaldata kas teatamisele järgneval esimesel juhatuse koosolekul või 10 päeva jooksul, informeerib teate esitanud juhatuse liige sellest nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest. § 34. Fondi esindamine (1) Fondi esindamise õigus kõikides õigustoimingutes on juhatuse esimehel või kahel juhatuse liikmel ühiselt. (2) Juhatuse liikmete õigust esindada fondi võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. (3) Juhatuse liikme õiguste edasiandmine ei ole lubatud. § 35. Juhatuse liikme tegevuspiirangud Juhatuse liige ei või: 1) olla krediidi- või finantseerimisasutuse, kindlustusseltsi või muu fondiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu alaliselt tegutseva nõukogu, juhatuse, järelevalve- või kontrollorgani liige, välja arvatud fondi esindaja äriühingus, kus fond omab üle 5% aktsiatest või osadest; 2) töötada krediidi- või finantseerimisasutuses, kindlustusseltsis või olla töölepingulistes suhetes väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsevas äriühingus; 3) omada väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsevas äriühingus osalust, mis annab talle üle 50% aktsiate või osadega esindatud häältest. § 36. Ärisaladuse tagamine (1) Juhatuse liige ja fondi töötaja peavad hoidma neile teatavaks saanud fondi ärisaladusi. (2) Fond ei või nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui juhatuse liikmed ja teised fondi töötajad tegutsesid kooskõlas nõukogu seadusliku otsusega. § 37. Juhatuse liikme vastutus (1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja fondi põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega fondile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. (2) Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt kahju tekitanud fondi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt fondiga. (3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest fondi või võlausaldaja ees, kui ta on vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli, kui ta käesoleva seaduse § 33 lõike 3 alusel ei võinud osaleda otsustamises või kui ta ei viibinud otsuse tegemise juures. (4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 4. peatükk RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS, KONTROLL § 38. Raamatupidamine (1) Fond lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953), raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101), teistest õigusaktidest ja fondi põhikirjast. (2) Fond kasutab raamatupidamises rahandusministri poolt kinnitatud bilansi- ja kasumiaruande skeeme. § 39. Majandusaasta Fondi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 40. Aastaaruanne (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. (2) Juhatus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete esitamist nõukogule kinnitamiseks edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. § 41. Aruandlus (1) Fond esitab kord poolaastas Vabariigi Valitsusele rahandusministri kaudu aruande oma majandustegevusest. Aruande esitamise tähtaja, koostamise korra ja vormi määrab rahandusminister. (2) Rahandusminister võib nõuda fondilt selgitusi aruandes esitatavate andmete kohta ning selles osas kontrollida fondi tegevust. § 42. Aruannete avalikustamine Fondi poolaasta- ja auditeeritud aastaaruanne saadetakse vähemalt ühele üleriigilisele teadeteagentuurile ning avaldatakse Riigi Teataja Lisas. § 43. Kontroll (1) Fondi tegevust kontrollib Riigikontroll ja nõukogu poolt nimetatud audiitor. (2) Riigikontrollil on kontrollimise tulemuste alusel õigus teha Riigikogule või Eesti Panga presidendile või rahandusministrile ettepanek käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel nõukogu liige või liikmed tagasi kutsuda. § 44. Audiitor (1) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrolliks või teatud tähtajaks. (2) Fondi audiitoriks ei või olla nõukogu liige, juhatuse liige ega fondi töötaja. 5. peatükk FONDI VARA JA SELLE INVESTEERIMINE § 45. Fondi vara (1) Fond on oma vara omanik. (2) Fondi vara valdamisel, kasutamisel või käsutamisel ei kohaldata riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942) sätteid. (3) Fondi vara moodustub: 1) vastavalt seadusele erastamisest laekuvast rahast; 2) krediteerimisest või muudest tehingutest saadavast tulust; 3) muudest laekumistest. § 46. Fondi vara kasutamine (1) Fondi vara kasutatakse: 1) ettevõtjate krediteerimiseks; 2) hoiusena krediidiasutusse paigutamiseks; 3) aktsiate või osade omandamiseks; 4) tehinguteks väärtpaberitega, samuti teiste raha- või kapitalituru instrumentidega; 5) kinnisvaratehinguteks ja tehinguteks registreerimisele kuuluvate vallasasjadega; 6) fondi obligatsioonide emiteerimiseks, nende müügi korraldamiseks, obligatsiooniomanikele intressi maksmiseks ning obligatsioonide lunastamiseks; 7) fondi poolt võetud laenude tagasimaksmiseks, laenuintresside tasumiseks ning muude fondi kohustuste täitmiseks; 8) vastavalt eelarvele halduskuludeks. (2) Fondi vara kasutatakse nõukogu, juhatuse või juhatuse esimehe otsuste alusel vastavalt käesolevas seaduses ja fondi põhikirjas sätestatud pädevusele. § 47. Investeerimistegevuse alused (1) Fondi vara investeerimisel peab fond esmatähtsaks tagada fondi obli­gatsioonide tagasiostmine. (2) Fondil on keelatud anda intressita krediiti. Fond ei tohi krediteerida intressiga, mille määr on väiksem kui fondi poolt võetud sarnaste tähtaegadega krediitide pealt makstav maksimaalne intressimäär. (3) Fond võib anda krediiti üksnes kirjaliku lepingu alusel. (4) Fond ei ole kohustatud põhjendama krediidi andmisest või muu investeeringu tegemisest keeldumist. § 48. Tehingupiirangud (1) Fondil on keelatud tehingud erastamisväärtpaberitega, välja arvatud fondi obligatsioonide emiteerimisel erastamisväärtpaberite eest. (2) Fond ei anna kolmandatele isikutele võla- ja asjaõiguslikke tagatisi, välja arvatud lühiajaliste tehingute teostamisel rahaturul. (3) Fond ei või olla täisühingu osanikuks või usaldusühingu täisosanikuks. § 49. Investeerimispiirangud (1) Fondi poolt omandatud: 1) ühe äriühingu aktsiate või osade soetusväärtus ei või olla suurem kui 5% fondi põhikapitalist; 2) ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite ja võlakohustuste soetusväärtus ei või olla suurem kui 10% fondi põhikapitalist; 3) ühe kinnisasja või registrisse kantud vallasasja soetusväärtus ei või moodustada rohkem kui 5% fondi põhikapitalist. (2) Fondi poolt ühte krediidiasutusse paigutatud hoiused ei või moodustada rohkem kui 10% fondi põhikapitalist. (3) Ühe krediidiasutuse hoiustesse ja tema poolt emiteeritud väärtpaberitesse tehtud fondi investeeringud ei või koos olla suuremad kui 15% fondi põhikapitalist. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 nimetatud investeeringud, mis ületavad 5% fondi põhikapitalist, ei tohi kokku moodustada rohkem kui 75% fondi põhikapitalist. (5) Fondil on keelatud: 1) krediteerida ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid ja omada nende poolt väljalastud väärtpabereid või võlakohustusi kokku ulatuses, mis ületab 20% fondi põhikapitalist; 2) omandada või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 20% fondi põhikapitalist; 3) omada investeerimisfondide poolt emiteeritud väärtpabereid nende puhasväärtuses rohkem kui 25% ulatuses fondi põhikapitalist. (6) Väärtpaberite turuväärtuse muutumisel võivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, lõikes 3 ning lõike 5 punktides 1 ja 3 märgitud piirangud olla kolme kuu jooksul 10% ulatuses ületatud. § 50. Piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega (1) Huvitatud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses on: 1) nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja teised fondi töötajad; 2) eelmises punktis nimetatud isikute abikaasad ja korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) § 13 lõikes 4 nimetatud lähisugulased; 3) fondi audiitor; 4) äriühingud, mille aktsia- või osakapitalist kuulub vahetult või teiste isikute kaudu üle 10% käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3 nimetatud isikutele; 5) äriühingud, milles fond ei oma osalust ja mille juhtimisorganite liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud. (2) Fondil on keelatud võõrandada fondi vara huvitatud isikutele või omandada neilt vara fondi vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru vahendusel või avalikul enampakkumisel. (3) Fondil on keelatud krediteerida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud äriühinguid või omandada nende äriühingute poolt väljalastud osasid või aktsiaid. 6. peatükk FONDI OBLIGATSIOONID § 51. Fondi obligatsioonide emiteerimise alused (1) Fondi obligatsioon (edaspidi obligatsioon) on fondi poolt emiteeritud väärtpaber, mis on nimiväärtuse ulatuses tagatud fondile erastamisest laekuva raha ja fondi muu varaga. (2) Fond on kohustatud emiteerima obligatsioone summa ulatuses, mis on laekunud tema põhikapitali pool aastat enne seadusega sätestatud erastamisväärtpaberite kasutamise lõpptähtaega. Obligatsioonide viimane emissioon peab olema lõppenud kaks kuud enne nimetatud lõpptähtaega. (3) Fond võib emiteerida eri liiki, erineva nimiväärtuse, intressimäära ja lunastamistähtajaga obligatsioone. (4) Obligatsioonide müük esmasturul toimub erastamisväärtpaberite eest. § 52. Obligatsioonide emiteerimise ja lunastamise põhitingimused (1) Obligatsioonide emiteerimisel kinnitab nõukogu emissiooniprospekti, määrates eelnevalt: 1) emiteeritavate obligatsioonide nimiväärtuse ja arvu; 2) obligatsioonide müügi viisi ning müügi- või alghinna; 3) emissiooniperioodi; 4) obligatsiooni eest aastas makstava põhiintressi suuruse; 5) obligatsioonide lunastamistähtaja. (2) Obligatsiooni lisaintressi suuruse määrab nõukogu kaks korda aastas. (3) Põhi- ja lisaintressi maksmine fondi obligatsioonide omanikele toimub üks kord aastas. (4) Obligatsioone hakkab fond välja ostma vastavalt emissioonitingimustele pärast 2000. aasta 1. jaanuari. 7. peatükk LÕPETAMINE § 53. Fondi lõpetamine Fond lõpetatakse seadusega sätestatud juhtudel või seadusega juhul, kui fond on täitnud oma eesmärgi ja fondi tegevus ei ole Vabariigi Valitsuse seisukohalt enam vajalik. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 54. Üleminekuperiood (1) Fond peab viima oma tegevuse käesoleva seaduse nõuetega täielikku vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. (2) Kuni juhatuse esimehe nimetamiseni täidab juhatuse ja juhatuse esimehe ülesandeid fondi tegevdirektor. § 55. Seaduse kehtetuks tunnistamine Hüvitusfondi seadus (RT I 1993, 35, 544; 1995, 68, 1141) tunnistatakse kehtetuks. § 56. Tulumaksuseaduses tehtavad muudatused Tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1996, 9, 171; 18, 292; 26, 527) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõigetesse 2 ja 3 lisatakse sõna «krediidiasutuste» järele sõnad «ja Hüvitusfondi»; 2) paragrahvi 20 lõikesse 1 lisatakse sõna «Krediidiasutus» järele sõnad «ja Hüvitusfond» ning lõikesse 2 sõna «krediidiasutuse» järele sõnad «või Hüvitusfondi»; 3) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 8 lisatakse sõna «krediidiasutuste» järele sõnad «ja Hüvitusfondi». Riigikogu esimees Toomas SAVI