Vabariigi Valitsus — Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra kehtestamise kohta — RT, 2, 34

(õ) 5.11.2008 14:10 Eesti Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1992. a. nr. määrus 365 ÜRO 1989. a. Baseli konventsiooni "Ohtlike jäätmete liikumisest üle riigipiiride ja nende paigutamisest" sätetest kinnipidamiseks ning jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord". 2. Keskkonnaministeeriumil korraldada: 1) 1989. a. Baseli konventsiooniga ühinemisest tulenevat tegevust, 2) käesoleva määrusega kinnitatud korra rakendamine. 3. Tolliametil: 1) määrata kindlaks tollipunktid, mille kaudu toimub jäätmete toimetamine üle Eesti piiri. 2) teostada piiril järelvalvet jäätmeveo tingimuste täitmise üle vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud korrale. Peaminister M. LAAR Keskkonnaminister A. TARAND Riigisekretär Ü. KAEVATS OHTLIKE JA MUUDE JÄÄTMETE VÄLJAVEO, SISSEVEO JA LÄBIVEO KORD I. Üldsätted 1. Käesolev kord reguleerib ohtlike ja muude jäätmete sissevedu Eestisse, samuti nende Eestist väljavedu ja läbivedu (transiitvedu). 2. Jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo lubasid annab välja Keskkonnaministeeriumi juures asuv Jäätmekomisjon (edaspidi - Eesti Vabariigi volitatud isik), kelle otsused on täitmiseks kohustuslikud ja lõplikud. Jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo load on tasulised. 3. Käesolevas korras kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses: Jäätmed - inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Ohtlikud jäätmed - oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Kaubasaadetis - Eestisse sisseveetav, Eestist välja- või läbiveetav kaubakogus, mis koosneb jäätmetest või sisaldab neid. Taotleja - Eesti Vabariigilt jäätmete sisse-, välja- või läbiveo luba taotlev välisriigi või Eesti Vabariigi juriidiline isik. Kaubasaaja - Eesti või mõne välisriigi juriidiline isik, kes võtab kaubasaadetise vastu jäätmete käitlemiseks vastavalt taotlejaga sõlmitud lepingule ja käesoleva korraga kehtestatud tingimustele. Jäätmete kõrvaldamine - tegevus (jäätmekäitlus), mis toimub vastavalt käesoleva korra lisas 1 ja Keskkonnaministeeriumi 24. septembri 1991. a. määrusega nr.14 kinnitatud "Eesti jäätmeklassifikaatori" ohtlike jäätmete klassifikaatori tabelites 5A (jäätmete lõplik kõrvaldamine) ja 5B (jäätmete kasutamine) kirjeldatud menetlustele. Jäätmete keskkonnaohutu käitlemine - selliste praktiliste meetmete kompleksne rakendamine, mis peavad tagama jäätmete keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud kõrvaldamise, vältides inimese tervisele ja keskkonnale nendest tulenevat ohtu. 4. Eesti Vabariigi volitatud isikul on õigus otsustada, kas teatud kaubasaadetist tuleb lugeda jäätmeteks, sealhulgas ohtlikeks jäätmeteks, ja kas selle suhtes tuleb rakendada käesolevat korda. 5. Ohtlike jäätmete identifitseerimisel ning nende eristamisel inertsetest jäätmetest tuleb kasutada "Eesti jäätmeklassifikaatori" määratlusi (klassifikatsioonijuhendi punkt 2.2) ja Baseli konventsioonil põhinevat rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmekategooriate loetelu (käesoleva korra lisa 2, Y-kood) ning nende jäätmete kahjuliku toime (ohtlike omaduste) iseloomustust (käesoleva korra lisa 3, H-kood). 6. Jäätmete sisse- ja väljaveo deklareerimisel tolliinspektuuris tuleb nende kodeerimiseks kasutada rahvusvahelist kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteemi (HS). 7. Kõik Eesti Vabariigi asjaomased juriidilised isikud on kohustatud tegema kõik nendest sõltuva jäätmete keskkonnaohutuks käitlemiseks kohapeal, vähendamaks jäätmete liikumist üle Eesti piiri ja sellega kaasnevat võimalikku ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. II. Ohtlike ja muude jäätmete väljavedu Eestist 8. Jäätmete väljavedu Eestist on lubatud, välja arvatud ohtlikud ja muud rahvusvaheliselt kontrollitavad jäätmed (vastavalt käesoleva korra lisale 2), mida ei või vedada: 1) piirkonda lõuna pool lõunalaiuse 60. paralleeli; 2) riikidesse, kes ei ole ühinenud ÜRO 1989. a. Baseli konventsiooniga "Ohtlike jäätmete liikumisest üle riigipiiride ja nende paigutamisest", juhul kui selleks puuduvad vastavad riikidevahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud; 3) riikidesse, kus seda keelavad sihtkohariigi seadused; 4) juhul kui sihtkohariigis pole tagatud väljaveetavate jäätmete keskkonnaohutu käitlemine. 9. Ohtlikke jäätmeid võib välja vedada ainult Eesti Vabariigi volitatud isiku kirjaliku loa alusel. 10. Väljaveoloa saamiseks pöördub taotleja Eesti Vabariigi volitatud isiku poole, kes saadab taotluse ärakirjad kaubasaajale, sihtkohariigi volitatud isikule ja juhul, kui kaubasaadetis läbib kolmandaid riike, nende riikide volitatud isikutele. Taotlus peab sisaldama käesoleva korra lisas 4 ettenähtud andmeid. 11. Eesti Vabariigi volitatud isik saadab taotlejale 5 päeva jooksul taotluse kättesaamise päevast arvates kirjaliku kinnituse taotluse kättesaamise kohta, märkides ära eeldatava väljaveotollipunkti ja väljaveoaja. 12. Vajaduse korral võib Eesti Vabariigi volitatud isik nõuda taotlejalt lisateavet jäätmete koostise, omaduste, tekkesfääri, käitlusmenetluste jms. kohta. Lisateave tuleb esitada kirjalikult. 13. Eesti Vabariigi volitatud isik ei anna ohtlike jäätmete väljaveo luba, kui väljaveo taotleja: 1) ei ole saanud kaubasaadetise sihtkohariigi volitatud isiku kirjalikku nõusolekut ohtlike jäätmete veoks sellesse riiki; 2) ei ole saanud kirjalikku nõusolekut läbiveoks nende riikide volitatud isikutelt, mida kaubasaadetis läbib, või on saanud jäätmete läbivedu keelava otsuse läbiveoriikide volitatud isikutelt, kelle kohta on Baseli konventsiooni sekretariaadi kaudu teada, et nad ei anna läbivedu lubavaid otsuseid kirjalikult. 14. Eesti Vabariigi volitatud isik langetab otsuse ohtlike jäätmete väljaveo loa andmise kohta 60 päeva jooksul esitatud tingimuste täitmise päevast arvates ning saadab selle 10 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist jäätmete väljaveo loa taotlejale, sihtkohariigi volitatud isikule ja juhul, kui kaubasaadetis läbib kolmandaid riike, nende riikide volitatud isikutele. 15. Riigist, kus ei anta läbivedu lubavaid otsuseid kirjalikult, võib vastuse puudumisel lubada läbiveo alustamist 60 päeva möödumisel taotluse kättesaamisest läbiveoriigi poolt, mille kohta viimane on esitanud kirjaliku kinnituse. Väljavedu lubava või keelava otsuse ärakirja sellesse riiki ei saadeta. 16. Eesti Vabariigi volitatud isikul on õigus keelduda jäätmete väljaveo loa andmisest ainult juhul, kui tema käsutuses on toendusmaterjal selle kohta, et jäätmete käitlemine sihtkohariigis või jäätmete veo marsruudil ei toimu keskkonnaohutult või et see on vastuolus Baseli konventsiooni sätetega. 17. Eesti Vabariigi volitatud isik võib vastava taotluse esitamise korral anda ohtlike jäätmete väljaveoks korduvloa, kui kaubasaadetised on regulaarsed ning nende saatjad, saajad ja käitlejad, jäätmete füüsikalis-keemilised omadused, väljaveotollipunkt ja võimalike läbiveoriikide tollipunktid jäävad samaks. Jäätmete väljaveo korduvluba kehtib maksimaalselt ühe aasta. 18. Taotleja varustab kaubasaadetise väljaveoloa ja saatekirja ärakirjadega sellisel arvul, et igas riigis, mida saadetis läbib, jääb saatekirja ärakiri tollipunkti. Saatekiri peab sisaldama käesoleva korra lisas 5 ettenähtud andmeid. 19. Eesti Tolliamet võib vastavalt kehtivale korrale lubada üle tollipiiri üksnes eelnevalt deklareeritud kaubasaadetisi. Kaubadeklaratsioonide täitmisel ja kontrollimisel tolliinspektuuris peab kaubasaatja/deklarant esitama jäätmete väljaveo loa ja saatekirja. Väljaveoloa ja saatekirja ärakirjad võetakse ära tolliinspektuuris ning need kuuluvad säilitamisele koos deklaratsiooniga. Korduvloale tuleb tollipunktis kanda märked tollipunkti läbinud iga kaubasaadetise kohta. 20. Taotleja on kohustatud 6 nädala jooksul kaubasaadetise Eesti piirist ülemineku päevast arvates teatama Eesti Vabariigi volitatud isikule kaubasaadetise jõudmisest sihtkohta. Kui selleks tähtajaks ei ole teadet saabunud, informeerib Eesti Vabariigi volitatud isik sellest kaubasaadetise sihtkohariigi volitatud isikut ja juhul, kui kaubasaadetis läbis kolmandaid riike, ka nende riikide volitatud isikuid. 21. Eesti Vabariigi volitatud isik on kohustatud informeerima asjaomaste riikide volitatud isikuid ka teatise mittesaabumisest, milles kaubasaaja peab teatama kaubasaadetise käitlemise lõpetamisest kooskõlas taotluses esitatud tingimustega. 22. Taotlus ja saatekiri peavad olema inglise keeles, teisi keeli võib kasutada poolte kokkuleppel. III. Ohtlike ja muude jäätmete sissevedu Eestisse 23. Jäätmete sissevedu Eestisse on keelatud, kui Eestis pole tagatud sisseveetavate jäätmete keskkonnaohutut käitlemist või Eesti Vabariigi õigusaktidega on kehtestatud jäätmete sisseveo eripiirangud sõltuvalt jäätmete liigist, kogusest ja omadustest. 24. Ohtlike ja teiste rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete (käesoleva korra lisa 2) sissevedu on keelatud riikidest, kes ei ole ühinenud Baseli konventsiooniga ja kui selleks puuduvad vastavad riikidevahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud. 25. Jäätmeid võib sisse vedada ainult Eesti Vabariigi volitatud isiku kirjaliku loa alusel. 26. Rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete (käesoleva korra lisa 2) puhul või kui jäätmed on tunnistatud ohtlikeks vastavalt väljaveoriigi seadustele, pöördub väljaveoriigi taotleja jäätmete sisseveo loa saamiseks oma riigi volitatud isiku kaudu Eesti Vabariigi volitatud isiku poole. Taotluses peavad sisalduma koik käesoleva korra lisas 4 ettenähtud andmed. 27. Kui jäätmed on tunnistatud ohtlikuks vaid Eesti seaduste kohaselt või kui on tegemist inertsete jäätmetega, esitab sisseveoloa taotluse kaubasaaja Eesti Vabariigist. 28. Eesti Vabariigi volitatud isik: 1) saadab taotlejale ja väljaveoriigi volitatud isikule kinnituse taotluse kättesaamise kohta 5 päeva jooksul taotluse laekumisest arvates; 2) saadab taotlejale vastuse 60 päeva jooksul taotluse laekumisest arvates. 29. Vastus esitatakse otsusena. See võib olla lõplik (sisaldab nõustumise või keeldumise) või vaheotsus. Vaheotsusega võib esitada taotlejale lisatingimusi või nõuda lisaandmeid. Vaheotsuse ärakiri saadetakse väljaveoriigi volitatud isikule. 30. Sisseveoloa andmisest keeldumine või lisatingimuste esitamine peavad olema põhjendatud. Seejuures ei tohi jäätmete veole esitatavad tehnilised nõuded olla rangemad, kui on teiste samalaadsete kaupade veole Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni piires kehtivad nõuded. 31. Vaheotsuse korral väljastatakse lõplik otsus pärast nõutud lisainformatsiooni või lisatingimuste vastuvõtmise kinnituse saamist. Lõpliku otsuse ärakirjad tuleb saata väljaveoriigi ja läbiveoriikide volitatud isikutele ja kaubasaajale, märkides ärakirjale eeldatava sisseveotollipunkti ja riigipiiri ületamise aja. 32. Kaubasaadetise võib saata teele ainult pärast sisseveoloa saamist Eesti Vabariigi volitatud isikult. 33. Enne kaubasaadetise koostamist täidab loa taotleja või väljaveoriigi kaubasaatja saatekirja, esitades selles käesoleva korra lisas 5 ettenähtud andmed, ja saadab 3 päeva enne kaubasaadetise teelesaatmist saatekirja ärakirjad asjaomastele volitatud isikutele. 34. Taotlus ja saatekiri peavad olema inglise keeles, teisi keeli võib kasutada poolte kokkuleppel. 35. Eesti Tolliamet võib lubada vedada üle tollipiiri Eestisse üksnes eelnevalt deklareeritud kaubasaadetisi. Kaubadeklaratsioonide täitmisel ja kontrollimisel peab kaubasaaja/deklarant esitama sisseveoloa ja saatekirja, mille ärakirjad jäävad tolliinspektuuri. 36. Eesti Vabariigi volitatud isik võib vastava taotluse esitamisel anda jäätmete sisseveo korduvloa, kui kaubasaadetised on regulaarsed, nende saatjad, saajad ja käitlejad, jäätmete füüsikalis-keemilised omadused ning sisseveo tollipunkt ja võimalike läbiveoriikide tollipunktid jäävad samaks. Jäätmete sisseveo korduvluba kehtib maksimaalselt ühe aasta. 37. Kaubasaaja on kohustatud: 1) saatma 15 päeva jooksul pärast saadetise vastuvõtmist saatekirja ärakirjad, millel on märge saadetise vastuvõtmise kohta, väljaveoriigi taotlejale ja asjaomastele volitatud isikutele; 2) informeerima kooskõlas sisseveoloa tingimustega pärast ohtlike jäätmete käitlemise lõpetamist sellest taotlejat ja asjaomaseid volitatud isikuid. IV. Ohtlike ja muude jäätmete läbivedu Eesti Vabariigist 38. Ohtlikke jäätmeid võib Eestist läbi vedada ainult Eesti Vabariigi volitatud isiku kirjaliku loa alusel. 39. Läbiveoloa saamiseks pöördub loa taotleja oma riigi volitatud isiku kaudu Eesti Vabariigi volitatud isiku poole taotlusega ja saadab taotluse ärakirjad Eesti Tolliametile. Taotlus peab sisaldama kõik käesoleva korra lisas 4 ettenähtud andmed. 40. Eesti Vabariigi volitatud isik: 1) saadab taotlejale ja taotlejariigi volitatud isikule kinnituse taotluse kättesaamise kohta 5 päeva jooksul taotluse laekumisest arvates; 2) saadab 60 päeva jooksul taotluse laekumisest arvates taotlejale vastuse ning selle ärakirjad taotlejariigi volitatud isikule ja Eesti Tolliametile, samuti informeerib Eesti Tolliametit eeldatavatest sisse- ja väljaveo tollipunktidest ja veo toimumise ajast. 41. Vastus esitatakse otsusena. See võib olla lõplik (sisaldab nõustumise või keeldumise) või vaheotsus. Vaheotsusega võib esitada taotlejale lisatingimusi või nõuda lisainformatsiooni. Vaheotsuse ärakiri saadetakse taotlejariigi volitatud isikule. 42. Läbiveoloa andmisest keeldumine või lisatingimuste esitamine peavad olema põhjendatud. Seejuures ei tohi jäätmete veole esitatavad tehnilised nõuded olla rangemad, kui on teiste samalaadsete kaupade veole Eesti jurisdiktsiooni piires kehtivad nõuded. Lõplik otsus väljastatakse pärast nõutud lisaandmete või lisatingimuste vastuvõtmise kinnituse saamist. 43. Eesti Vabariigi volitatud isik võib anda vastava taotluse esitamisel regulaarsetele jäätmesaadetistele korduvloa, kui saatjad ja saajad, jäätmete füüsikalis-keemilised omadused ning sisse- ja väljaveo tollipunktid jäävad samaks. Jäätmete läbiveo korduvluba kehtib maksimaalselt ühe aasta. 44. Luba taotlenud isik võib saata kaubasaadetise teele, kui ta on saanud Eesti Vabariigi volitatud isikult läbiveoloa. 45. Enne kaubasaadetise koostamist täidab loa taotleja saatekirja, mis peab sisaldama käesoleva korra lisas 5 ettenähtud andmeid ja saadab 3 päeva enne kaubasaadetise teelesaatmist saatekirja ärakirjad asjaomastele volitatud isikutele. 46. Taotlus ja saatekiri peavad olema inglise keeles, teisi keeli võib kasutada poolte kokkuleppel. 47. Eesti Tolliamet võib lubada üle riigipiiri ainult läbiveoloa ja saatekirjaga varustatud kaubasaadetise. Saatekirja ärakiri jääb sisseveo tollipunkti ja saadetakse 2 päeva jooksul kaubasaadetise piiriületamise päevast arvates Eesti Vabariigi volitatud isikule. V. Illegaalne jäätmevedu 48. Ohtlike ning muude jäätmete sisse-, välja- ja läbivedu loetakse illegaalseks, kui see ei vasta saatedokumentidele, kui selleks puudub asjaomaste volitatud isikute nõusolek, kui nõusolek on saadud pettusega või võltsitud (moonutatud) või kui selle tagajärjeks on jäätmete tahtlik kõrvaldamine menetluse abil, mis on vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või rahvusvaheliste lepetega. 49. Kui illegaalne jäätmevedu tuleneb väljaveoriigi taotleja tegevusest, peab taotlejariigi volitatud isik tagama jäätmete tagasitoomise oma riigi territooriumile või tagama asjaomaste osapoolte kokkuleppel nende keskkonnaohutu käitlemise 30 päeva jooksul pärast illegaalsest jäätmeveost teatamist. Pooled võivad kokku leppida teistsuguse tähtaja suhtes ning ei tohi vastu seista või luua takistusi jäätmete tagasitoomisele väljaveoriigi territooriumile. 50. Kui illegaalne jäätmevedu tuleneb kaubasaaja või jäätmete käitleja tegevusest sihtkohariigis, peab sihtkohariigi volitatud isik tagama nende jäätmete keskkonnaohutu käitlemise 30 päeva jooksul pärast illegaalsest jäätmeveost teatamist või mõne muu asjaomaste poolte vahel kokkulepitud tähtaja jooksul, tehes koostööd jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks. 51. Kui vastutust illegaalses jäätmeveos ei saa panna taotlejale, kaubasaajale ega käitlejale, peavad asjaomaste riikide volitatud isikud tegema koostööd jäätmete keskkonnaohutuks käitlemiseks kas väljaveoriigis, sihtkohariigis või mujal. VI. Muud tingimused 52. Ohtlike ja muude jäätmete vedu Eesti Vabariigi piires peab vastama järgmistele tingimustele: 1) jäätmed peavad olema pakitud ning konteinerid või pakendid märgistatud vastavalt rahvusvahelistele ja Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Siltidel peab olema näidatud jäätmete liik, koostis, kogus ning nende kontaktisikute nimed ja telefoninumbrid (teleks, telefaks), kellelt saab vajaduse korral juhendeid või nõuandeid kogu veoteekonna vältel; 2) kaubasaadetis peab olema varustatud käitumisjuhistega ohu või onnetuse puhuks; 3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud sildid ja käitumisjuhised peavad olema eesti ja vene keeles, teisi keeli võib kasutada poolte kokkuleppel. 53. Järelevalvet jäätmeveo tingimuste täitmise üle Eesti Vabariigi territooriumil ja majandusvööndis teostab Keskkonnaministeerium, Eesti piiril Tolliamet. 54. Eesti Vabariigi volitatud isik teatab oma otsustest jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo kohta asjaomaste kohalike omavalitsuste keskkonnaametitele, kes vajaduse korral teostavad jäätmeveo tingimuste täitmise järelevalvet oma haldusalal. 55. Jäätmete läbiveoks Eesti Vabariigist, nende sisse- voi väljaveoks võib kasutada ainult neid piiri- ja tollikontrollipunkte, mis on jäätmeveoloa andmisel kindlaks määratud. 56. Eesti Vabariigi volitatud isik võib nõuda kaubasaadetise kindlustamist taotleja, kaubasaaja või jäätmekäitlusettevõtte poolt kas õnnetusjuhtumite puhuks või juhuks, mil ettenägematute asjaolude tõttu ei ole võimalik jäätmevedu lõpuni viia vastavalt taotluses esitatud tingimustele. 57. Lisanõuded nende jäätmete riikidevaheliseks veoks, mis kujutavad endast riigile vajalikku materjaliressurssi nagu vääris-, värviliste ja mustmetallide jäätmed (jäätmete loetelu on esitatud lisas 6), on sätestatud Eesti Vabariigis eraldi õigusaktidega. VII. Vastutus 58. Käesoleva korraga kehtestatud nõudeid rikkunud Eesti Vabariigi juriidilised ja üksikisikud kannavad kas kriminaal-, haldus-, distsiplinaar- või tsiviilvastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. L i s a 1 "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra" juurde JÄÄTMETE KÄITLUSMENETLUSED vastavalt Baseli konventsioonile, Annex IV A. Menetlused, mis ei võimalda jäätmete korduvkasutust, regenereerimist, rekuperatsiooni, utiliseerimist või alternatiivset kasutamist D1 Ladustamine maapinnale või pinnalähedastesse matmispaikadesse, näiteks prügimäele. D2 Laotamine pinnasekihti, näiteks vedelate või mudataoliste heitmete bioloogiline lagundamine pinnases. D3 Pumpamine maapõue (näiteks vedelate heitmete ladustamine puurkaevudes, soolakaevandustes või looduslikes hoidlates). D4 Vedelate või mudataoliste jäätmete ladustamine pinnalähedastes basseinides, settehoidlates vms. D5 Säilitamine spetsiaalse tehnilise varustatusega ladustamispaikades (jäätmepolügoonidel), näiteks säilitamine keskkonnast ja üksteisest isoleeritud eraldi asetsevates mahutisektsioonides. D6 Juhtimine veekogudesse, välja arvatud merre ja ookeani. D7 Juhtimine merre ja ookeani, kaasa arvatud ladestamine merepõhja. D8 Bioloogiline töötlemine, mida ei ole kirjeldatud käesoleva lisa ülejäänud punktides ning mille lõppsaadusi kõrvaldatakse käesoleva lisa A-osas kirjeldatud menetluste kohaselt. D9 Füüsikalis-keemiline töötlemine, mida ei ole kirjeldatud käesoleva lisa ülejäänud punktides ning mille lõppsaadusi kõrvaldatakse käesoleva lisa A-osas kirjeldatud menetluste kohaselt, näiteks väljaaurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine. D10 Põletamine maismaal. D11 Põletamine merel. D12 Jääv säilitamine, näiteks konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse. D13 Segude valmistamine või segamine enne jäätmete käitlemist käesoleva lisa A-osas kirjeldatud menetluste kohaselt. D14 Ümberpakkimine enne jäätmete käitlemist käesoleva lisa A-osas kirjeldatud menetluste kohaselt. D15 Vaheladustamine käesoleva lisa A-osas kirjeldatud menetluste kestel. B. Menetlused, mis võimaldavad jäätmete korduvkasutust, regenereerimist, rekuperatsiooni, utiliseerimist või alternatiivset kasutamist R1 Kasutamine kütusena või energia saamiseks mõnel muul viisil. R2 Lahustite regenereerimine või utiliseerimine. R3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete regenereerimine või utiliseerimine. R4 Metallide või metalliühendite regenereerimine või utiliseerimine. R5 Anorgaaniliste ainete regenereerimine või utiliseerimine. R6 Hapete või aluste regenereerimine. R7 Keskkonnareostuse vähendamiseks või vältimiseks kasutatavate ainete või komponentide regenereerimine. R8 Katalüsaatorite komponentide regenereerimine. R9 Õlide puhastamine või korduvkasutamine mõnel muul viisil. R10 Töötlemine koos pinnasega, kompostimine põllumajandusliku kasutamise otstarbel või keskkonnaseisundi parandamiseks. R11 Käesoleva lisa B-osa punktides R1-R10 kirjeldatud menetlustel saadud materjalide kasutamine. R12 Jäätmete vahetamine nende käitlemiseks käesoleva lisa B-osa punktides R1-R11 kirjeldatud menetluste kohaselt. R13 Jäätmete kogumine nende töötlemiseks käesoleva lisa B-osas kirjeldatud menetluste kohaselt. ------ L i s a 2 "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra" juurde RAHVUSVAHELISELT KONTROLLITAVAD JÄÄTMEKATEGOORIAD vastavalt Baseli konventsioonile (Annex I ja II) Tähistus Jäätmed Eesti jäätmeklassifikaatori Baseli kood konventsiooni --------------------------- järgi põhikood C-kood Y-kood --------------------------- Jäätmekategooriad: Y1 Haiglates, polikliinikutes jm. 531 C35 jäätmekaitseteenistuses tekkinud jäätmed Y2 Farmaatsiatoodete valmistamisel ja 392 C33 töötlemisel tekkivad jäätmed Y3 Farmaatsiatoodete ja ravimite jäätmed 391 C33 Y4 Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste 391 C34 ainete tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed Y5 Puiduimmutuskemikaalide tootmisel, 391 C34 valmistamisel ja kasutamisel tekkivad C36 jäätmed C39 Y6 Orgaaniliste ainete tootmisel, 35 C40 valmistamisel ja kasutamisel tekkivad C41 jäätmed Y7 Termilisel töötlemisel ja karastamisel 317 C21 tekkivad tsüaniide sisaldavad jäätmed Y8 Mineraalsed jääkõlid, mis on 341 C49 kasutamiskõlbmatud nende esialgsel otstarbel Y9 Jääkõlide ja vee, süsivesinike ja vee 343 C49 segud ning emulsioonid 349 Y10 Polükloreeritud bifenüüle (PCB) ja/või 34107 C32 polükloreeritud terfenüüle (PCT) ja/või 35128 polübromeeritud bifenüüle (PBB) 35199 sisaldavad või nendega reostatud jääkained või saadused Y11 Rektifikatsioonil, destillatsioonil või 345 C43 muudes pürolüütilistes protsessides 353 tekkivad vaigused (tõrva-) jäätmed Y12 Trükivärvide, värvainete, pigmentide, 362- värvide, lakkide, värnitsate tootmisel, 365 valmistamisel ja kasutamisel tekkivad 368 jäätmed 369 Y13 Polümeersete vaikude, lateksite, 366 plastifikaatorite, liimide ja sideainete368 tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel 369 tekkinud jäätmed Y14 Uurimis- ja õppetöös tekkivad 39701 keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis kujutavad endast uusi aineid, mille mõju inimesele ja /või keskkonnale on tundmatu Y15 Lõhkeainete omadustega jäätmed, mille 395 C46 kohta ei kehti muud õigusaktid Y16 Fotokemikaalide ja -materjalide 33540- tootmisel, valmistamisel ja 33547 kasutamisel tekkivad jäätmed Y17 Metallide või plastmasside 335 C2 kuni pinnatöötlusel tekkivad jäätmed C18 337 C21 Y18 Tööstusjäätmete käitlemisel tekkivad 213 jäätmed 315 jt Jäätmed, mille komponentideks on: Y19 Metallide karbonüülühendid C27 Y20 Berüllium, berülliumiühendid C1 Y21 Kuuevalentse kroomi ühendid C3 Y22 Vaseühendid C6 Y23 Tsingiühendid C7 Y24 Arseen, arseeniühendid C8 Y25 Seleen, seleeniühendid C9 Y26 Kaadmium, kaadmiumiühendid C11 Y27 Antimon, antimoniühendid C13 Y28 Telluur, telluuriühendid C14 Y29 Elavhõbe, elavhõbedaühendid C16 Y30 Tallium, talliumiühendid C17 Y31 Plii, pliiühendid C18 Y32 Anorgaanilised fluoriühendid, v.a. C20 kaltsiumfluoriid Y33 Anorgaanilised tsüaniidid C21 Y34 Hapete lahused või tahked happed C23 Y35 Aluste lahused (leelised) või tahked C24 alused Y36 Asbest (tolm ja kiud) C25 Y37 Orgaanilised fosforiühendid C26 Y38 Orgaanilised tsüaniidid C38 Y39 Fenoolid, fenooliühendid, k.a. C39 klorofenoolid Y40 Eetrid C45 Y41 Halogeniseeritud orgaanilised lahustid C40 Y42 Orgaanilised lahustid, v.a. C41 halogeniseeritud lahustid Y43 Kõik polükloreeritud dibensofuraani C48 derivaadid Y44 Kõik polükloreeritud dibenso-p-dioksiini C48 derivaadid Y45 Halogeenorgaanilised ühendid, mida pole C42 nimetatud käesoleva lisa eelnevates punktides (näit.Y39, Y41, Y42, Y43, Y44) Erilist tähelepanu nõudvad jäätmed: Y46 Olmejäätmed 511 Y47 Olmejäätmete põletamisel tekkivad 21308 jäägid 21318 21321 ------ L i s a 3 "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra" juurde JÄÄTMETE KAHJULIKU TOIME (OHTLIKE OMADUSTE) ISELOOMUSTUS vastavalt Baseli konventsioonile, Annex III ÜRO H-kood I s e l o o m u s t u s kood* ----------------------------------------------------------------- 1 H1 Lõhkeained (plahvatusohtlikud ained) Lõhkeained või plahvatusohtlikud jäätmed on tahked või vedelad ained või jäätmed (või ainete ja jäätmete segud), mis on võimelised iseeneslikult keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldama gaase sellise temperatuuri või sellise kiiruse juures, mis kutsub esile ümbritsevate esemete purunemise. 3 H3 Tuleohtlikud vedelikud Mõiste "tuleohtlikud" on võrdtähenduslik mõistega "kergestisüttivad". Tuleohtlikud on vedelikud, vedelike segud või tahkeid aineid lahusena või suspensioonina sisaldavad vedelikud (näiteks värvid, polituurid, lakid jne., välja arvatud ained või jäätmed, mida vastavalt nende ohtlikele omadustele ei klassifitseerita teisiti), mis eraldavad tuleohtlikke aure temperatuuril mitte üle 60,5 o C kinnises anumas või mitte üle 65,6 o C lahtises anumas. (Kuna kinnistes ja lahtistes anumates saadud tulemused ei ole täpselt võrreldavad ja isegi ühel ja samal meetodil saadud tulemused erinevad üksteisest, siis määrangud, kus numbrilised näitajad erinevad ülaltoodutest, kehtivad võrdsetel alustel siintooduga.) 4.1 H4.1 Tuleohtlikud tahked ained Tuleohtlikud on tahked ained või tahked jäätmed, välja arvatud lõhkeainetena klassifitseeritud, mis nende käitlemise tingimustes võivad kergesti süttida või hõõrdumise korral esile kutsuda või suurendada tulekahju. 4.2 H4.2 Isesüttivad ained või jäätmed Ained või jäätmed, mis on võimelised iseeneslikult kuumenema normaalsete käitlemistingimuste juures või ohuga kokkupuutel ning seejärel iseeneslikult süttima. 4.3 H4.3 Kokkupuutel veega tuleohtlikke gaase eraldavad ained või jäätmed Ained või jäätmed, mis kokkupuutel veega on võimelised iseeneslikult süttima või eraldama kergestisüttivaid gaase ohtlikes kogustes. 5.1 H5.1 Oksüdeerivad ained Ained, mis iseenesest pole tingimata põlevad, kuid mis võivad tavaliselt hapniku eraldumise tagajärjel põhjustada või soodustada teiste ainete põlemist. 5.2 H5.2 Orgaanilised peroksiidid Kaheväärset rühma -O-O- sisaldavad orgaanilised ained, mis on termiliselt ebapüsivad ja alluvad isekiirenevale eksotermilisele lagunemisele. 6.1 H6.1 Toksilised (mürgised) ained Ained või jäätmed, mis sattudes hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu inimorganismi, võivad põhjustada inimese surma või avaldada tema tervisele olulist negatiivset mõju. 6.2 H6.2 Nakkusttekitavad ained Elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained või jäätmed, mis põhjustavad kindlasti või oletuste kohaselt inimeste või loomade haigestumist. 8 H8 Sööbivad ained Ained või jäätmed, mis oma keemilise toime tõttu võivad eluskudedega vahetus kontaktis olles põhjustada nende kahjustusi või lekke ja laialipuiste korral veokite, mahutite, ehitiste või esemete ja ainete riknemist ja isegi lagunemist, samuti muid ohte. 9 H10 Kokkupuutel vee või õhuga toksilisi gaase tekitavad ained Ained või jäätmed, mis vastastikusel toimel vee või õhuga võivad eraldada ohtlikus koguses mürgiseid gaase. 9 H11 Toksilised ained, mis põhjustavad pikaajalisi või kroonilisi haigusi Ained või jäätmed, mis sattudes hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu inimorganismi, võivad põhjustada tõsiseid, pikaajalisi või kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähktõbe. 9 H12 Ökotoksilised (keskkonnaohtlikud) ained Ained või jäätmed, mis keskkonda sattudes tekitavad või võivad vahetult või aja jooksul põhjustada kahjulikku toimet looduskeskkonnale bioakumulatsiooni teel ja/või avaldada toksilist või muud kahjulikku mõju biootilistele kooslustele. 9 H13 Ained või jäätmed, mis pärast nende ladustamist (kõrvaldamist) võivad eraldada, näiteks leostumise teel, teisi aineid, millel on ülalnimetatud omadused. * Ohtlikkuse klassifikatsioonisüsteem vastavalt ÜRO soovitustele ohtlike kaupade veoks (United Nations Recommendations on the Transport of Dangerous Goods, ST/SG/AC.10/1/Rev.5., United Nations, New York, 1988). ------ L i s a 4 "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra" juurde Andmed, mis peavad sisalduma jäätmeveoloa taotluses 1. Jäätmete väljaveo põhjused. 2. Väljavedu taotlev isik. 3. Jäätmete tekitaja, tekkekoht. 4. Jäätmete kõrvaldamise eest vastutav isik, käitluskoht. 5. Jäätmete vedu korraldav isik või tema agendid. 6. Jäätmete väljaveoriik. Tema volitatud isik. 7. Riigid, kust jäätmeid läbi veetakse. Nende riikide volitatud isikud. 8. Jäätmeveo sihtkohariik. Tema volitatud isik. 9. Ühekordse või korduvveo taotlus. 10. Jäätmeveo kavandatud tähtajad (ajavahemik). Jäätmeveo eeldatav marsruut, sisse- ja väljaveo tollipunktid. 11. Eeldatav transpordiliik (auto-, raudtee-, mere-, õhutransport). 12. Andmed saadetise kindlustamise kohta. 13. Jäätmete nimetus ja kirjeldus, kaasa arvatud Y-kood (lisa 1) ja ÜRO kood, koostis ning erinõuded nende käitlemisel, sealhulgas tegutsemisjuhised avarii korral. 14. Eeldatav pakkimisviis (näiteks lahtine, konteinerites, tankides). 15. Eeldatav kogus (kaal/maht). 16. Tootmis- või muud protsessid, mille tagajärjel jäätmed tekkisid. 17. Jäätmete ohtlikkusklass, H-kood ja üldkood vastavalt "Eesti jäätmeklassifikaatorile", ÜRO transpordiklass. 18. Käitlemismenetlus (R- või D-kood) vastavalt "Eesti jäätmeklassifikaatorile". 19. Andmed jäätmekäitlusettevõtte kohta, kaasa arvatud tehniline kirjeldus, asukoht ja käitluslitsentsi olemasolu, mille alusel võib otsustada jäätmete keskkonnaohutu käitlemise üle. 20. Andmed taotleja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepingu kohta, sealhulgas käitlemise tähtaegade kohta. Volitatud isikute nõudmisel tuleb esitada lepingute ärakirjad. Nende konfidentsiaalsus säilitatakse. 21. Taotleja allkirja ja pitsatiga kinnitus, et esitatud andmed on tõesed. MÄRKUSED: a) Punktides 2, 3, 4 ja 5 esitada juriidiliste isikute täielikud nimetused, aadressid, telefonid, teleksid ja telefaksid, samuti kontaktisiku nimi, telefon, teleks või telefaks. b) Punktides 6, 7 ja 8 esitada täielikud nimetused, aadressid, telefonid, teleksid ja telefaksid. c) Jäätmeveo korduvtaotluse koostamisel näidata punktis 10 iga veo eeldatav tähtaeg või, kui see ei ole võimalik, siis vedude eeldatav perioodilisus ja punktis 15 nii jäätmeveo eeldatav üldine maht kui ka iga konkreetse veo maht. d) Punktis 12 esitada nõuded kaubaveo kindlustamise kohta ja selgitada taotleja, jäätmeveo korraldaja ja käitlusettevõtte kohustused selles suhtes. e) Punktis 13 "koostis" all esitada ohtlikumate komponentide iseloomustus ja kontsentratsioonid, lähtudes võimalikest ohtudest jäätmete käitlemisel. f) Kui rahvusvaheline jäätmevedu kahe rajatise vahel toimub sama juriidilise isiku kontrolli all, asendatakse punktis 20 nimetatud leping selle isiku deklaratsiooniga. ------ L i s a 5 "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra" juurde Andmed, mis peavad sisalduma kaubasaadetise saatekirjas 1. Jäätmevedu taotlev isik. 2. Jäätmete tekitaja, tekkekoht. 3. Jäätmete kõrvaldamise eest vastutav isik, tegelik käitluskoht. 4. Jäätmete vedu korraldav isik või tema agendid. 5. Ühekordse või korduvveo taotluse objekt. 6. Riikidevahelise veo alguskuupäev ja kõikide veo ajal jäätmete eest vastutavate isikute allkirjad ning vastuvõtukuupäev (võivad olla eraldi kviitungitel). 7. Kasutatav transpordiliik (auto-, raudtee-, mere-, õhutransport), sealhulgas eraldi väljaveoriigis, sisseveoriigis ja riigis, kust jäätmed läbi veetakse, ning sisse- ja väljaveo tollipunktid. 8. Jäätmete üldine kirjeldus (agregaatolek, laadungi nimetus ÜRO eeskirjade järgi ja klass, Y- ja H-koodid). 9. Erinõuded jäätmete käitlemisel, kaasa arvatud tegutsemisjuhised õnnetusjuhtumite puhuks. 10. Kasutatavad pakendid, pakendite arv. 11. Jäätmete kogus (kaal/maht). 12. Taotleja (eksportija) kinnitus, et ühelgi asjaomasel volitatud isikul ei ole jäätmeveoks vastuväiteid. 13. Taotleja (eksportija) allkirja ja pitsatiga kinnitus, et esitatud andmed on tõesed. 14. Jäätmete kõrvaldamise eest vastutava isiku kinnitus jäätmete vastuvõtmise kohta käitlusettevõttes, jäätmete käitlusmenetlus ja kõrvaldamise ligikaudne tähtaeg. MÄRKUSED: a) Punktides 1, 2, 3 ja 4 esitada juriidiliste isikute täielikud nimetused, aadressid, telefonid, teleksid, telefaksid, samuti nende kontaktisikute nimed, aadressid, telefonid, teleksid, telefaksid, kelle poole tuleb avarii korral pöörduda. b) Saatekirja blankette annab välja väljaveoriigi volitatud isik. ------ L i s a 6 "Ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo korra" juurde VÄÄRIS-, VÄRVILISTE JA MUSTMETALLIDE JÄÄTMED, MILLE RIIKIDEVAHELINE VEDU ON EESTI VABARIIGIS SÄTESTATUD ERALDI ÕIGUSAKTIDEGA Väärismetallid: kuld, hõbe, plaatina ja plaatinarühma metallid (iriidium, osmium, pallaadium, roodium, ruteenium). Värvilised metallid: vask, nikkel, alumiinium, tsink, tina, volfram, molübdeen, tantaal, magneesium, koobalt, vismut, titaan, tsirkoonium, mangaan, kroom, germaanium, vanaadium, hafnium, indium, nioobium, reenium, berüllium, plii, kaadmium, seleen, telluur, antimon. Mustmetallid: teras, malm ja rauasulamid. Vääris-, värviliste ja mustmetallide jäätmed vastavalt Eesti jäätmeklassifikaatorile: Väärismetallide jäätmed: *25520 Amalgaamijäätmed *25526 Hõbedapatareid 256 Värvilise ja väärismetalli jäätmed, sealhulgas: 25635 Kasutuselt kõrvaldatud telefonirelee 25636 Elektroonikaseadmete jäätmed *25805 Metallilihvimissete (väärismetalle sisaldav) *33522 Tsüaniide sisaldavad hõbetamis- ja kuldamisvannid *33547 Kinnitusvannid *33710 Väärismetalle sisaldavad pinnatöötluse setted *39805 Plaatina-roodiumkatalüsaatorid *39806 Pallaadiumkatalüsaatorid *39819 Muud väärismetalle sisaldavad anorgaanilised katalüsaatorid Värviliste metallide jäätmed: 255 Mittemustmetallide jäätmed 256 Värviline vanametall 258 Metallisetted, välja arvatud pinnaviimistlussete Mustmetallide jäätmed: 251 Malmi- ja terasejäätmed 252 Vanaraud Tärniga * tähistatud jäätmeliigid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Nimekirjas olevaid muid jäätmeliike ja jäätmerühmadesse kuuluvaid jäätmeid võib samuti kvalifitseerida ohtlikeks jäätmeteks, kui nad on reostatud ohtlike komponentidega ("Eesti jäätmeklassifikaatori" ohtlike jäätmete klassifikaatori tabel 1) sel määral, et põhjustavad inimese tervisele või keskkonnale ohtlikku toimet (samas, tabel 2) või takistavad jäätmete keskkonnaohutut käitlemist. Õiend Lisatud avaldamisandmed.