Siseminister — Politseiameti põhimääruse kinnitamine — RTL, 1997, 116, 688

Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; RT 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953) paragrahvi 91 lõike 8 alusel: 1. Kinnitan Politseiameti põhimääruse (juurde lisatud) ja kehtestan selle 1. augustist 1997. a. 2. Politseiametil (hr. H. Tuul): 1) 15. juulil 1997. a. esitada Siseministeeriumile kinnitamiseks Politseiameti struktuur ja teenistujate koosseis; 2) kinnitada hiljemalt 1. augustiks 1997. a. Politseiameti struktuuriüksuste põhimäärused ja teenistujate ametijuhendid. 3. Tunnistan 1. augustist 1997. a. kehtetuks Riigi Politseiameti põhimääruse, mis on kinnitatud Siseministeeriumi 4. oktoobri 1993. a. käskkirjaga nr. 100. Minister Robert LEPIKSON Kantsler Vahur GLAASE Kinnitatud siseministri 3. juuli 1997. a. määrusega nr. 10 Politseiameti põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Politseiamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on politsei (v.a. kaitsepolitsei) juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi riigi sisejulgeoleku tagamisel ja avaliku korra kaitsmisel seaduses ettenähtud alustel ning ulatuses. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. 4. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pagari 1, EE0100 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 6. Ameti tegevusvaldkond on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine. 7. Amet oma ülesannete täitmiseks: 1) juhib, koordineerib, suunab, kontrollib ja analüüsib tema halduses olevate politseiasutuste ja muude asutuste (edaspidi ameti allasutused) tegevust; 2) rakendab meetmeid kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning nende kohtueelse menetlemise korraldamiseks; 3) arendab kriminaalpreventsioonialast ja muud koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega politseile pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 4) teeb kehtestatud korras koostööd teiste riikide politseikeskasutuste ja rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 5) korraldab politseiasutuste ja teiste riigiasutuste varustamist nende tegevuseks ettenähtud andmete ja operatiivteabega; 6) töötab Siseministeeriumi ülesandel välja politsei tegevust käsitlevate seaduste ja määruste eelnõusid, politsei arengukava, samuti üleriigilisi ja regionaalseid programme ja kavasid riigi sisejulgeoleku tagamiseks ja avaliku korra kaitsmiseks; 7) informeerib üldsust ja teabevahendeid ameti ja allasutuste tegevusest ning osaleb õiguskasvatuses; 8) rakendab meetmeid politseiametnike koolitus- ja täiendõppesüsteemi täiustamiseks ja selle efektiivsuse suurendamiseks; 9) rakendab meetmeid politseiametnike kaadrivaliku parandamiseks ning nende teenistus- ja täitedistsipliini tõstmiseks; 10) koostab ameti eelarve projekti ja jaotab eelarvevahendeid tema halduses olevate politseiasutuste vahel ning teeb kokkuvõtteid eelarve täitmise käigust; 11) korraldab politsei varustamist relvastuse, laskemoona, vormiriietuse, side- ja transpordivahendite ning muude politsei ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega ning teostab riigihankeid; 12) kontrollib ameti allasutuste finants- ja majandustegevust; 13) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. III. AMETI JUHTIMINE 8. Ametit juhib politseipeadirektor. 9. Politseipeadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 2) juhib ameti struktuuriüksusi ja ameti allasutusi nende juhtide kaudu kas vahetult või vastava politseipeadirektori esimese asetäitja või asetäitja kaudu; 3) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 4) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist oma pädevuse piires ameti ja ameti allasutuste koosseisu kuuluvad ametnikud; 6) sõlmib töölepinguid ameti abiteenistujatega; 7) kinnitab ameti ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid; 8) edutab oma pädevuse piires tema poolt ametisse nimetatud teenistujaid; 9) pärib aru ameti teenistujatelt ja ameti allasutuste juhtidelt ning alluvatelt politseiametnikelt nende ja neile alluvate teenistujate tegevuse kohta ning määrab neile distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 10) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 11) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 12) esitab siseministrile ettepanekuid ameti ja selle allasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning kontrollib eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 13) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 14) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning siseministri määruse või käskkirjaga, samuti siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. 10. Politseipeadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. 11. Politseipeadirektor annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. 12. Politseipeadirektori ajutisel äraolekul asendab teda politseipeadirektori esimene asetäitja, viimase äraolekul aga politseipeadirektori asetäitja. Politseipeadirektori asendamine vormistatakse siseministri käskkirjaga. 13. Politseipeadirektori esimene asetäitja ja asetäitja: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib ameti struktuuriüksuste ja allasutuste tegevust tema poolt hallatavas valdkonnas; 2) annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud ameti struktuuriüksustele ja allasutustele; 3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid tema poolt hallatavas valdkonnas ameti eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks; 4) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 5) teeb ettepanekuid ameti struktuuriüksuste ja allasutuste juhtide nimetamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks tema poolt hallatavas valdkonnas; 6) täidab muid politseipeadirektori antud ülesandeid. 14. Ametiülesannete jaotus politseipeadirektori ja tema esimese asetäitja ja asetäitjate vahel kehtestatakse politseipeadirektori käskkirjaga. IV. AMETI STRUKTUURIÜKSUSED 15. Ameti struktuuriüksused on osakonnad, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16. Ameti osakonnad on: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) korrapidamisosakond; 4) personaliosakond; 5) õigusosakond; 6) info- ja sideosakond; 7) rahandusosakond; 8) majandusosakond; 9) avalike suhete osakond; 10) üldosakond. 17. Kriminaalosakonna põhiülesanne on kriminaalpolitsei ja eeluurimisega tegeleva politsei tegevuse analüüsimine, kavandamine, koordineerimine, suunamine ning kontrollimine kuritegude tõkestamisel, avastamisel ja kohtueelsel menetlemisel. 18. Korrakaitseosakonna põhiülesanne on väli- ja liikluspolitsei tegevuse analüüsimine, kavandamine, koordineerimine, suunamine ja kontrollimine avaliku korra ja turvalisuse tagamisel, liiklusjärelevalve teostamisel ning kuritegude ennetamisel; lubade ja litsentside väljastamine seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras. 19. Korrapidamisosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste korrapidamisüksuste tegevuse operatiivne suunamine ja koordineerimine; teabe kogumine ja vahendamine kuritegude, haldusõiguserikkumiste ning erakorraliste sündmuste kohta; Siseministeeriumi ja ameti hoonete valve ning läbipääsurežiimi tagamine. 20. Personaliosakonna põhiülesanne on ameti ja tema allasutuste personali- ja koolitustöö, politseiametnike ja muude teenistujate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning distsiplinaarasjade menetlemine. 21. Õigusosakonna põhiülesanne on ameti ja tema allasutuste õigusteenindamine, õigusloome korraldamine, õigusaktide eelnõude koostamine, õigusaktide ja õigusaktide eelnõude seadusele vastavuse kontrollimine ning ameti allasutuste tegevuse inspekteerimise planeerimine ja korraldamine. 22. Info- ja sideosakonna põhiülesanne on politsei info- ja sidesüsteemide loomise, arendamise ja hooldamise tagamine; ameti juhtkonna, struktuuriüksuste ja allasutuste vastava teabega kindlustamise tagamine; infokaitse ning õiguskorra analüüsimine ja prognoosimine. 23. Rahandusosakonna põhiülesanne on ameti raamatupidamise korraldamine, eelarveprojekti koostamine ja eelarve täitmise kontrollimine. 24. Majandusosakonna põhiülesanne on ameti ja tema allasutuste vallata antud riigivara majandamise, remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine. 25. Avalike suhete osakonna põhiülesanne on välissuhtlemise korraldamine ning teabevahendites tehtava politsei kriminaalpreventiivse töö suunamine, üldsuse ja teabevahendite informeerimine ameti ja selle allasutuste tegevusest. 26. Üldosakonna põhiülesanne on ameti töö ja asjaajamise korraldamine, ameti allasutuste asjaajamise juhendamine ja kontrollimine. 27. Osakonna täpsemad ülesanded sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud osakonna põhimääruses. 28. Osakonda juhib osakonnaülem või osakonnajuhataja (edaspidi osakonnaülem). 29. Osakonnaülem allub vahetult politseipeadirektorile või politseipeadirektori esimesele asetäitjale või asetäitjale. 30. Osakonnaülem: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud üesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 5) esindab osakonda ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja struktuuriüksustele; 6) teeb ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 8) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust; 9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks osakonna valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 10) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna kirjaplangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti. 31. Osakonnaülema täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 32. Osakonnaülem vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 33. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja muud struktuuriüksused. Struktuuriüksuse ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimääruses. V. AMETI NÕUNIK 34. Ameti koosseisu kuuluvad väljaspool osakondi asuvad nõunikud. 35. Nõunik allub vahetult politseipeadirektorile või politseipeadirektori esimesele asetäitjale või asetäitjale. 36. Nõuniku ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud nõuniku ametijuhendis. VI. AMETI KOMISJON 37. Peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. 38. Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad. 39. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 40. Osakonnaülem on komisjoni töö ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuste põhiülesannete täitmist. 41. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru peadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 42. Komisjonil on õigus pöörduda ameti osakondade ja tema halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 43. Komisjoni asjaajamise ja koosolekute protokollimine pannakse ameti osakonnale, mille pädevusse komisjoni töövaldkond kuulub, või üldosakonnale. VII. AMETI SÜMBOLID 44. Ametil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "POLITSEIAMET". 45. Amet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 46. Amet kasutab politseiembleemi, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 47. Ameti kirjaplangil ja üldplangil ning uksesildil kasutatakse politseiembleemi kujutist. 48. Amet võib kasutada politseiembleemi ameti muudel trükistel ja suveniiridel. VIII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 49. Politseipeadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet seaduse ja käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras. 50. Politseipeadirektoril on õigus teha oma esimesele asetäitjale või asetäitjale, ameti struktuuriüksuse ülemale või politseinõunikule ülesandeks ametiisiku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Politseipeadirektori asetäitja politseipeadirektori ülesannetes Harry TUUL