Vabariigi Valitsus — Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine — RT III, 2022, 2

Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti mereala planeeringu koostamisest Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“1 kehtestati üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (edaspidi ÜRP). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 13 lõike 2 kohaselt võib koostada üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu merealade ja nendega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks. PlanS § 14 lõikes 2 on esitatud teemaplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat ÜRP-i.2 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a korraldusega nr 157 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“3 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu (edaspidi Eesti mereala planeering) koostamine. Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu4 ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu5 lahendusi. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad Eesti mereala planeeringu kehtestamisega kehtima.6 Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL7, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mis muu hulgas sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021. Nimetatud direktiivis seatakse mereala planeerimise raamistik, et edendada merealade majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku kasutamist. Direktiivis toodu kohaselt on merealade planeerimise peamine eesmärk toetada energeetikasektorite, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele. 2. Mõjude hindamisest Vastavalt PlanS § 13 lõikele 4 on üleriigilise planeeringu, sealhulgas selle teemaplaneeringuks oleva Eesti mereala planeeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) kohustuslik. Tuginedes PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 viidi lisaks KSH-le läbi planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude laiapõhjaline hindamine. Koostati üks ühine mõjude hindamise aruanne8, milles on käsitletud nii eelnimetatud mõjud kui ka mõjud looduskeskkonnale, kus muu hulgas esitati mõjuhindamise metoodika, mis annab ülevaate mõjude hindamise metoodikatest, lähenemise põhimõtetest ja kasutatud juhendmaterjalidest (vt täpsemalt aruande peatükk 2). Mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad, programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba, ehitusluba jms). Strateegiliste planeerimisdokumentide korral viiakse läbi KSH, tegevuslubade korral keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). Otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav KSH hindab mõjusid lähtudes strateegilise tasandi planeeringu täpsusastmest ning peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ja jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil ehk KMH raames. KSH ja KMH on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate tegevuste keskkonnamõjude hindamise. Eesti mereala planeeringu koostamise käigus on tehtud mitmeid täiendavaid analüüse ja uuringuid9, mis koondavad erinevates teemades Eesti mereala tervikpildi. Lisaks kasutati Eesti mereruumi planeerimise käigus keskkonnamõjude hindamiseks innovaatilist tööriista PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/planwise4blue), mis hindab planeeritud inimtegevuste kumulatiivset mõju erinevatele loodusväärtustele. Näiteks on välja selgitatud lindude jaoks sensitiivsed alad, lindude ja nahkhiirte jaoks olulised rändekoridorid ning viiger- ja hallhüljeste merekasutusmustrid ja võtmeelupaigad. Samuti on analüüsitud mõju kaladele, et tagada kalavarude säilimine ja vältida kalarännete blokeerimist. Sealhulgas tehakse aastatel 2022–2024 Keskkonnaministeeriumi tellimusel planeeringu jätkutegevusena eksperimentaalne uuring, mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti rannikumeres. Saadav teave on aluseks tegevuslubade andmise otsustamisel, järgnevate tegevuste kavandamisel ja mõjude hindamisel. Eesti mereala planeeringu koostamisel on hinnatud ka kavandatavate tegevuste kumulatiivset mõju, mis aitab kaasa erinevate tegevuste paralleelsele tõrgeteta toimimisele ja hoiab ära sellest looduskeskkonnale tekkida võiva negatiivse mõju. Eesti mereala planeeringus määrati tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad ning mõjude hindamise raames hinnati nendega seotud mõjusid, sealhulgas pakuti kaablitele välja keskkonnakaitseliselt sobilikumad asukohad. KSH käigus hinnati kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid, sealhulgas nii kaablikoridoride omavahelist koostoimet kui ka koostoimet tuulikuparkide ja maismaaga. Merekaablite seosed maismaaga on võetud arvesse, kuna mereplaneeringuga kavandatav mõjutab merekaablite kaldaga ühendamise tõttu ka maismaad. Läbi on viidud Natura 2000 hindamine, sealhulgas asjakohane hindamine. Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi vastava pädevusega ekspertide osalusel läbi Natura 2000 hindamine, sealhulgas asjakohane hindamine, et vältida ebasoodsat mõju võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Eesti mereala planeeringualal asuvad kas täielikult või osaliselt merealale jäävad Natura 2000 võrgustiku alad. Eesti mereala planeeringu väljatöötamisel ja mõjuhinnangu koostamisel rakendati kõiki keskkonnakaitse põhimõtteid, sealhulgas vältimis- ja ettevaatuspõhimõtet, millest lähtuvalt välistati juba strateegilisel tasandil uute merekasutusviiside puhul, nagu tuuleenergeetika arendusalad ja kalakasvandused, kattuvus Natura 2000 võrgustiku aladega (sh Natura 2000 aladega samades piirides kattuvate riigisiseselt kaitstavate loodusobjektide merekaitsealadega). Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi läbi tuulikute visuaalse ja maastikumõju hindamine, et leevendada elluviimise etapis tuulikute ehitamisega kaasnevat visuaalset muutust, mida Eesti õigusaktid otseselt ette ei näe, ning selle kohta puuduvad ka normid ja standardid. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide, nt Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sealhulgas visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Mõjude hindamisel viidi läbi ka tervisemõjude hindamine, kuna mereala on samuti oluline väärtus inimese tervise ja heaolu seisukohast. Kuna tuuleparkide alad on planeeritud maismaast ja püsiasustusega saartest vähemalt 6 meremiili (~11,1 km) kaugusele, siis see vähendab väga suurel määral müra, sh infraheli levikut rannikuni. Küll sõltub infraheli rannikuni jõudmine ja selle kuulmine nii tuule suunast kui ka tugevusest. Kuna tuul ja lainetus tekitavad ka ise infraheli, siis on selle eristamine tuuleparkide mürast enamikul juhtudel ilmselt võimatu. Hetkel ei ole teada uuringuid, mis oleks näidanud meres paiknevate tuuleparkide mürast tulenevaid tervisemõjusid. Eesti mereala planeeringu lahendus on välja töötatud selliselt, et minimeeritud oleksid otsesed tuuleparkide mõjud inimese tervisele, ja selleks on tegevusloa etapile määratud vajalikud tingimused. Täpsem ülevaade tervisemõjudest ja viited erialakirjandusele antakse mõjude hindamise ptk-s 4.5 (lk 188–189). Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi ka ametlik piiriülene keskkonnamõjude strateegiline hindamine kooskõlas Läänemere regiooni soovitustega10. Piiriülese protsessi viis läbi Keskkonnaministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Protsessist osavõtmiseks anti võimalus kõigile Läänemere regiooni riikidele. Piiriülese keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus esitatud ettepanekuid arvestati materjalide väljatöötamisel ja need arutati läbi erinevatel kohtumistel. Täpsem ülevaade sellest antakse mõjude hindamise ptk-s 4.9 (lk 230–232). Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel võeti muu hulgas arvesse kohtupraktikat, sealhulgas Riigikohtu 8. augusti 2018. a otsust nr 3-16-1472, millega tühistati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tuuleenergia tootmise alade osas (täpsemalt vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 2), ehk esiteks on järgitud nn reastamise põhimõtet, mille kohaselt otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil. Selleks on Eesti mereala planeeringuga antud selged suunised ja seatud tingimused, millega tuleb arvestada tegevuste järgmistes etappides (eelkõige hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel), muu hulgas vastab Eesti mereala planeering küsimusele, kas, kuhu ja millistel tingimustel saab meretuuleparke rajada, ja seab selleks põhjaliku raamistiku uuringuteks ja muudeks olulisteks jätkutegevusteks, mis on eelduseks järgnevate otsuste langetamisel. Teiseks on Eesti mereala planeeringu mõjude hindamine toimunud planeeringulahenduse väljatöötamisega käsikäes, st KSH on mänginud aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte pole piirdunud planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärele korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega. Lisaks erinevate tingimuste ja suuniste väljatöötamisel keskkonnakaalutluste arvestamisega seotud sisendile on planeeringus esitatud tuuleenergia tootmiseks sobilike alade kaablikoridoridele võimalikud alternatiivsed asukohad, millega kaasnevaid mõjusid on hinnatud. Kolmandaks sisaldab KSH aruanne põhjendatult nõutavat teavet, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid. 3. Eesti mereala planeeringu ülesehitus Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui ka majandusvööndit (vt joonis 1). Maismaad käsitletakse mereala planeeringus funktsionaalsete, n-ö meri-maismaa seoste kaudu (vt Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.16)11.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAoHBwgHBgoICAgLCgoLDhgQDg0NDh0VFhEYIx8lJCIf IiEmKzcvJik0KSEiMEExNDk7Pj4+JS5ESUM8SDc9Pjv/2wBDAQoLCw4NDhwQEBw7KCIoOzs7Ozs7 Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozs7Ozv/wAARCAGrAl0DASIA AhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQA AAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3 ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWm p6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEA AwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSEx BhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElK U1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3 uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD2aiis 25vb46o1jZwW7bIFlZ5pGX7zMMAAH+7QBpUVl3V/qFlaI0tvbNPLOkMarK235jjJO3P6VPbtqnnD 7VFaLFg5McjFvyKigC7RWVFe6tdxC5trO3SBhmNJpSHdexOAQM+nNOurvVIrY3KWtukaRb3SWU71 IGSPlBB/OgDTorOsLjUrmKOeaG1WKWMOuyRi3IyM5WnaVeXN7HM9xHCnlytEPLYtkqSD1A7igC/R WXqOs/2fqNrbNDuimBMku7HljcFBx6ZYVevLqOytJbmX7sa5IHU+gHuelAE1FYket3k+n6bLHZxJ c30hQxySnbGQGJ5A5+76VcWfUYY5ZbyG1EccZYeTIxJI7cqKAL9FYw1PVBp66i1lbvbmISlI5j5g UjPGVwSB2zT31O7nvxbafDA6fZkn8yaRlyGJAAAB9KANaisy4vr6ysxJcQW5meZIkWORtvzMFBJI 96Q39/aTQi/tYBDNIIhJBKW2MeBkEDgnjIoA1KKq6fe/boJJPL2bJpIsZznaxXP6VUu9b+y/2h/o +77EI/4sb9/8sUAatFNdtiM3XAzWKfEm1dNka1xFexeZI2//AFIJUA9ORlxQBuUVDd3Mdnay3Mpw kalj7+w96g0i+k1LS4buaDyJJAd0W7dtIJBGe/SgC7RRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRR RQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFF ABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABWDdwwzeJZhLeS2wFnFgxzeXu+eT863qhns7W6INxbR TEdPMQNj86AMTVYYE061jS+llQ30WZWm3Mvzdm7VftILaCbzI9SuLlgp/dvceZn8KtpY2aRNClrC sbHLIIwAfqKbDp9lbyCSGzgicdGSJQR+IFAGVDHp4tzc6brDWUXJKeYDGh7go/3fpxVlbl7zwxLc T4Be3cllUgMMH5gDzyOfxq5Jp9lNN50tnA8v99owT+dWCAQQRkHqDQBV0wqNJtCD8ogTBPptFVdA dWtrrayt/ps54OeDI2K1Nq7dm0bcYxjjFRQWtvagi3t4oQ3Xy0C5/KgDMv7eO81+O1mGY5tPmRh7 FkqC1kudSmtLG6Vs2LF7tipAkdTiPHrn7/4Ct/au7dtG4DGcc0tAHIwKsumaGskzQqbubMivtI4l 71seRbwWl20V/LdEwNlJZ/MA49K0ZLa3li8qSCN4/wC6yAj8qZDYWduxaC0giYjBKRhSR6cUAc41 tcRaLp01ze3M2mNboLuJdqlVIHzZUA7B0IHbnsatTw283iORTePbRixi2GGbYGG58fUV0G1Qu3aN uMYxxioZbK0nCia1hkCjCh4wcD2zQBj6pDGmkxRQXsku69gHmtIJGQmRehPFDQSW+uxLql1NcW7u Gs2faESTH3WAAy3UqT79wK2YrS2gQpDbxRqTuIRABn14qRlVxhlDDOeR3oAytImhtRdWc80ccyXM shRmAO1nLKfoQaoXULahb63cWmJo5vLWNkOQ5T72Px4/Ct+4srS7Km5tYZivTzEDY/OpURY0CIoV VGAAMAUAUptW0/8As9rkXkLRMnykOOc9APf2rJttP/e6Xp12vXS5YpVz7xgit0afZLcfaBaQCbOf MEY3Z9c1PtXcG2jcBgHHNAHP2r3OoSWmnXKvmxYtduQQJChxH9d3D/hVzw2c6JGev72X/wBGNWrS KqoNqqFHoBQAtFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUA FFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRTXdY0Z3OFUZJrASfVdUubpZUW1slOyEq53v6k4/xGD61UYuRnOooG 9JNFCMySIgHdmApIZ4bmMSwSpKh6MjAg/iKw7fw9Zw2j2sslxdRyHL+fJuLfj1xUbtN4dmtEsLFW 0+RykqocNHnocd/r+HpWns09E9TH27WslZHSUU2ORJY1kjbcrDINOrE6gooooAKKKKACiiigAooo oAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiig AooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiq17qFnpsJmvbmO CMd3bGaaTewm0ldlmisK4167lkgXStON3HKctMZAoReOcfypJk12e8jdL6GC1A+eLy8ux+o6Cr9m +pi68empvUVgDRma/a8m1G6kYjAi35jX6A5pLfQktbmW4ivbotL1WVt6jnPA7U+Rdyfbyv8AD+J0 FFc/baRdWscyLrF3L5nRpjuMf+7giki07VYrKS3/ALbkllb7s7p8yfhnBo9mu4e3fWP5HQ0Vz/2P XV0/yV1hTc5/4+Gi9/7vTpxSz2/iA2kUdvqUKXC/flePIf8A4Djij2fmP2/91/h/mb9FYN0viIiL 7JdWiMP9b5ilt304GO9FyfEL3MYgktVtv+WoY/vD67TjA4pezfcPbrsyPVZE16d9Ltb141tplNyY uvHO0nt2/H6VPeXj2SJDZ2L3TZ2hEYDbx3z/ADqJBZ6HElugSKe8lLYRc7nPU4/QVPpen/2fbFGk eWV2LO7nJJJziuhJRV3t08zjblOTS36vt2RHNFqtxJEY7lLWIcyLsyzew54pw0e1+2LeSb3mUYB3 kAfhmr9FT7SXTQv2Ub3evqZkUi6A881zeSPaTSAqJOfLJ68/X9K3lZXUMpDKRkEHrVGaGO4heGZA 8bjDKehFVLa5ubHUvskkANk0e6OVOiEdQR27dPrSkvaK/UunP2T5X8P5f8A2qKSlrmO4KKKKACii igAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKK ACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooqC7vLaxgae7njhjUcs7 Yo3E2krsnqOaeK3UNK4XPAHc/Qd6xbrWdQuZIY9Hs0lik5e4eQAIv09T2/lSR6HCdRbUbqSWecrt CtISij2HfP8AkVqqf8xhKv0griLrtzqwuYtMt5YBHlFuJ48KW9RnsDRaaKBbImpz/wBoyhtzNKgw W+nt2rQaWKLCF0XHRc/yFVE1mylnkghk82SL74Axj2ya1SdvdRzSkr/vJa/10LygKoVQFUdABgCl rOhvb+7hkZNPe2YcRifnd7nkYFILPUrizMV3fCKVjy9tkYHoKOS27F7S691N/wBeZfllihUtLIka jqXYCql1rFlaNGsjuWlOECoTupP7Fs3t44LlWuljOR5xzk+p9auRwxRACONVwMDAo9xeYfvH2X4l GS/vWukittPZ4j9+cuML9BxmlWHVJLtnkuoktsYWJV+Y+5IrQoo57bIPZt7tmdb6OsEssv2u4laX r5hDBfYA5xSQaKkEUsS3lywk6l3DFfoe1aVFHtJ9w9jT7GamjmO0a3XULk7v+WrHLj6Gg6VN9iFu upXCsD/rsfP+ea0qKPaT7h7GHb8ynBp6RyxTSt580KbUlZfm56kmrlFFS23uXGKitAozxiiipKCo rmBbq3eFmZd6kBlOCp9RUtFNOzuJpNWZX0a4MUa6bcXAluYU78MV6cj+vetSsTUYEiddUSItPbIc FPvFf6/T3NadhexahZRXUJyki5+ntSqxv76/pmlCdv3b3W3oWKKKKxOoKKKKACiiigAooooAKKKK ACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooA KKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooqhqetafo8JlvbgRjOAo5Yn0AFNJt2RMpKKvJl+oZ7qG3x5j gMfuqOSfoKxri/1i+uYV0+KGKzPzSzOx3Eei8dffmoV07S7TU3uriTzr6ZeVaQn5e+FJ4H1rWNPu c88Rb4fxJY9cvNWS4TTrSa2CZVJ7iPAZvUD0B+tVpbK0tLAN4gvBfMh3sZE6nPHA59h2qzDc3+oC ZVt3soR8schIyfce3pU9npcVrCEklkum3bi8xzk+uK2tGG/4b/ecjlOptr5vb7iBrm/nSH+yoYEg IyWkBG1fYdM/yqSTT7qe6SWTUJUiX/limCGPuf6VoUVPPbZF+yv8TuUo9IsY7s3fk7p2GC5Pb6Di raRpEMRoqD0UYp1FS5N7suMIx2QUUU5lA6HPGaktJsbRRRQIKKKUYzz0oGld2EowcZ7UEYNIzsiA r60m7IcY3dh2OM0lHBAYdCKXbjuKdwaYlFOKru27xk9BTaE7iaa3CiiigQD3ooooAKoJNc6fqoTy w1jJFww4KMD09On+eKv0VSdtyWm2mnZoS01ewviwt7qN2Xhlzgj8Ku1lvY2z7/3QQyDDlPlLfXFV otOurK0aCxv5ASfkacl9n9DSdOD2dvUtVqkfiV/T/J/5m4Tjk8VTu9Y0+xUG4uo03HCjOcn2xWfJ pH2u0WDULqW5wcsw+Qt9cdvarSWdsgQCFW2DCl/m2/TNChBbu/8AX9dAdao/hVvX/gf5jJ9d8u5j hisp5lblpVxtQe5q1b6rZXUzwR3Cecn3oyRuH+P4UdOnFV5LG2km84wqs2MeYqgHHofWnam1tYXP VTve5qUVhW8Opaasuy6e+TrHG4AI9s/5+lWbTXIpbcSXkTWL7trLMRwfr/jUypPeOqNIYiL0lo/P /PY1KKRWV1DKQwPQg9aWsTpCiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiig AooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiimSyxwoZJXVFHUscCgB9FYLeJRewStocK3zRtt5JUMe+Djp 7mh9X1pLBJRo3mXRPzQCQAL/AMC71p7ORh9Yp9zeorCuNa1aG3iki0SSeVv9ZEHC7OPU9aW61vUo nijt9Fmn8z7z5wI/rnrR7OQfWKf9Jm2TgZPArNl1/T1llggnS4niGWjjYHHoM+vt1qjLZahc3oub zU2jtUHFsqLgn1Y/05ptrdaZDeT2+nQK1yDulcRkZPucZJq40r+ZlPE2dtvX9BUl1rWbKQTI+k7z hNjguq+p9+vpUZXTdEso/Oaa8MbYUuPNYt/LNTR2upX1vKmpPHAJOAtuxyq/X1q5Z2FtYwpFbx4V B8pYliPxNa+7HT8F/mc3vz1/F/5FSUanfSQtDKtrbn5pAyHe3sO/8qsQ6ZZw3DXPko07DBkZefw9 Kt0VLm7WWhoqcb3erCiiiszQM4BY8gUe46HpR+oPWjgAAZwPWlrcrTl8wHWnFcDI59abSOWCZU4w eaHoOKTdhaXcT3pqtvTJ+8DzS4OM44pp3E04uwE5OcYpSuADkGgDrkEn0pQMHnGD0z3pXBJsbnNA 9+h60u3rz0GaQ4AyTgZp6Ak76DA5jfaxJUHmnOyhGwwOelRyMGIx0A60ysr9Dp5U7Nk8ZVkC7vmH Y03zFDtwSDjkU1DwQOCehplF2HKrjmbcxbpk07zmOMgE+tR0UhtJkgmOeVGKkGG+6wP41XoqlJol wiyxgigDIJyAB6mo0kK8HlfShpNwxtAFPmM/ZakhBFFQq7IePyqYFX5X8R6U1K4pU2tUFFFFUZBR RRQAUUUUAFQ3Nrb3kRiuYUlQ9mGamopptO6E0mrMzpbG7tUh/sq4WIREZidch19P8/nVy01m1uLt rJpAl0gyUII3fTP8qlqGa2inYSMoEijCvjJA9PpVNqStL+v8yYqVN3h93+XY0qKxLKHVbXcs2orc Jn5SyAbR6H1/OtpWDAEEEe1Yzjyu17nXSqc6vawtFFFQahRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFF ABRRRQAUUUUAFFFFABRRUUtzBAQJpo4yxwAzAZ+lAm7EtFUW1rTUuhaG8j+0MMiIHLHjPSoE8S6X JeyWUc5eeIZdNpG38TxVckuxDqQXVGrRWLb+KLO7lmihguN0PBMke0H6HvTYPENzc20sqaNdRun3 IpRtMnHbjA/Gq9nLsT7en3NymsyopZ2CqOpJwBWGuq63NYtIukLDdZ+SGSQEY9SwP9Khl0ifWbeE a2/KtveGCQhSfT6fr701T7sl11b3Vf8AAtXfiErfxWNlZT3Ekg3NKE+RF9ff9Kgg0u6e+lvdQ1CW UMMJBkBYl+o7+4q+zW1hbM7FYYUGWYn+fqapH7bf3sUkUscdgq7jgbmkPb2461rGOmmhzVJtv3tX 2QyK9W6gmttEEaeSdgby8ID/AIf5xUhttX+xrGt/F9oB5mKcH/gOKvxxJCgSNQqg5wPXuafTc0vh RKptr3nr5aGbNBrBgjEF5Akq/fZ1yG/DHFLcR6wWjNvcW6KP9YHG7d9OOO9aNFLn8l9w/ZLu/vM7 +yRLepd3FxOzIPljEh2g+v1q+kaRKVjUKCcnA6/WnUVLk5blRhGOwUUUVJYUUUUAFBIAyxwKUqR1 4+tRSODhRyAetJuyNIQu9R4Ktnac47U4KSM1XBIOQcGlMjHHzdKnmNHSV9CwFHAPUjim/dVt3THN RNIXABxxSF2YAFiQKXMCprQFdkOVOKUyOxznH04plFSakgmIHIyR0NMpKKBWQ4SOOjHFDOzfeOab RQMKKKKAHIcOD70jKVOCMUlP6xj2PNADKKKKACiiigAooooAKUHHI4NFPdhuwwGMdu1ADlkDYDdf UDrSlkBxvFRhlHIBz7mmVXMyHTiybeg7k/hSeavZT+JqKijmYKnEk830UfnSiVT1XH0qKildj5I9 icMh6N+fFG5f74qCinzMn2cSxjPK8g96MY64H1NQZI6Eikp8zF7JD5H3cDoP1p0MvlNnqD1FRU5E Z22ryag0SsjQR1dQynIp1RwxmKPaTk9TUlAwooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooqvc39p Z7RcXEcRYgKrNyx9AOpppNibSV2WKKxX8QNJqBsrSwuJNoy85T92vt161DFbazc3Mz6hexC3biOC JMED1JzyfzFWqb6mLrx+zqa91qFpZRvJcTqixrufvtHuBWU3iVruwNxo1k94zNtQOdmecZ5HSl0/ QtO02Nkt4Sd5y5kcvuPqc8VojgYHAHYVXLFeZk6lSXl/X9dDKuINb1GKDff/ANnEczLAAxPsD/XN SHQtPkuo7qeETTxj5HY42/QD+daNFVzPoQ4p76lYadYiXzfskJkxjeUBb8zzUywxL92KNfoop9Ml ljhQvK4RQM5NLVjskPyfWisxNbiubZ5rCCS72nAVRtLH2pzX9+LNZhpMrSk8wbuQPr0q/Zy6mfto PbX7zRqOWVYVyeSRwoPJ/wA+tUbnVLqC3jkXS55ZH6xqD8h9+P5U6DTY3vv7RnZpJSu1AzZVB9Om aOS2sgdRt2gRQW82rQF9VtY0jL7o4d2eB0z/AJ5rUAAAAAAHAAHSlopSk5ehUIKPm+4UUUVBYUUo GaQ8UDsFFFFAgpdp59utIAT2pVOGBzgj9RSd+hUUr6iclCUOSRxTVkDHDcH1p+OPlUjnNRzDlT3I 5qXfc1jZ+6LMPlBPUH86hooqWapWVgooopDCiiigAooooAKKKKACiiigAopcE9qUKSM9B6mgBtOT 72OxGKNqjq3PtzSqvIKndg8igBlFKwwxHvSUAFFFFABRRRQAoJUgjqKeGypL4I7YHeo6ewyEA547 etADKKUgqcHrSUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFPiTzJAvT1oAWKJpWwOMdTViK28uQNuzj2qdVCgBRgC loAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooqlqWrWelpGbmZEeVgkaE8sT/AJ600m3ZClJRV2WZp4re MyTSLGgHJY4rHk8TQT2jzaTC2osp2qsbY3H/AD3plvZ3txfXF1qF15kEmFht1XaFX378/r+laEcU cKCOKNY0HRUUAVqoxW+pyyqzl8Oi/EzZ4tb1S0jV7s6W7cyiLDED0B/rmpf7EsHmjnuIFuZohhHl UHH4etaFFVzPoZ8qe+ogAVQqgADoAOKWiipKCiiigAopskiRIZJGCqOpNZXmP4itCLWaa1ti+1pA uC6jrj61cY31exEp20Wr7FifUm+2xWVtBJK8gLNIq/KgHueOvFLaaR5U8txc3U1w8v8AAzfKo9BV 6GFIE2pn3YnJP1qShzsrRKjRu+aev6CKAqhVAVR0AGAKWiiszcKieIglo8Bj1Xs1S0UAQqwdQw70 6mrxJIv+1n8xTqZk1ZhRRRQIKOSfU0UEkKxHUDihjSu7BilXBIIII71AZGIwW4pAcEH0qHI3VJCs xY5znHSl81/71BXcoKr9cUyoNRSxJySSaVnZ23Mcmm0UAFFFFABRRTlAxuY8Z6etACUAE9Bmnea+ eDj29KPM+UjGCepFACFWHJUgU2nryjDPPWmUAFFFFABTlYqc02lALHAoAkLHO0tjHQ/40192QpAB HYUjHLcdBwKUSMPTOMZxzQAhRgMn/wDVTacGK59/WlEnOWUMfU0AMop52sGYKQRz7UygAooooAKK KKACnbiF254ptFAD8qwAJwQMU0jBIPUUoVj90E4pZPvn9aAGUUUUAFFFFABRRRQAVYtATKT2AqCr 8UYiTaOvc0ASUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRWRqesvbXdvY2ltNcTTsQXjA2xAdSSeM1UYu TsiJzUFdljU9SNnBILaIXF0q5WHdjJPTP1qjZWMsogvNWjhkvkBIKjIjJ64J/wD1Cl0/R7axuZ7w AvdXDbpJHcsR7AntWhWqtFWRyNym7y+4KKKKQwooooAKKKKACql9qVrp+wTyASSHaid2P+FNvLqT 95a2LxG8C5Cuc7c9MipbKwMEcb3Ui3Fyg5k2457ke/vWiSSvL7jNuUnyw+/p/wAOQQWN1NfSXV3c sYSu2K3VduB3J7//AFq0gAoCqAAOAAOlLRUSk5bm8IKC0CiiipNAooqtJJIJ2CvgADgjNJuwJXLN FQwSO+5WGdv8XrU1APQhPE7e6g/zp1JMNpEnpw30papGUtwooooJClX7wpKRmVM92HahuxUU29CF hhiPQ0lOZtzFsYzTaxOsUHByOtO+VuScHuAOtMooAdhD/ER9RSFSPceopKf95AB1XqKAGUUU9VGx mIJxQAynnHlDvz+VJux0UD9aC2RjAH0FADaKKKAFB2nIpw2sMBcN2560yloASinbz3wfqKHABGBg EZoAbT1+4xFMqQlVPAwQPl/+vQBHRRRQAUtJTlxuG7gZoAVuAE9OtMp7KCSQ4Pr2ppGDg9aAEooo oAKKKKAClHUUlKOo+tADnb5iBwAeAKbT2+QnoWJ/KmtyA3HPX60ANooooAKKKKACilCsein8qXYw /hP5UALEu6VR71o1TtE3OW/u1coAKKKKACiiigAooooAKKKKACimySJFG0kjBEUZZmOABWDc3l/q l5brp7wLp2N00jDcXHYAe/X+fpVRi5Gc6ighbvVv7W+16do93smiwjzquQhPoenH/wCqrVhZJYWq QiSSZlUKZZDlmqS3t4bWMpCgUMxZiByzHqT71LWuiVkcurfNLcKKKKQwooooAKKKKACqWp6iunwK 3lvLLIwSONBkkmrUkixLub1wB6n0qppcV5IZLq+ZCXkJhRBwq9Ac9/b61pFL4nsRJtvlju+vYmsd PhtHmuBHtnuDukJOT9M1coorNtyd2dEYqKsgoqJ51jfaQxOMnA6UC4iP8ePZuKm5VmS0VCbmP+Hc 3uo4pJLhfKPlMC54AI/pRcLMZLO5lKwyIQVz0zg00ZySSWJ6k0yOIKxcqoboMdh6U+obNUrDo5PK Z9wYq2CMDPNS/aIeP3gBPY8VBQQD15oTE4plsgEEEZBqFMrmNuq9PcdjUcJdJkXezKcjBPSrEqbs MPvLyPf2q0zKURjuybdvHvQsw6svPbHelRklQgnHqO4pwhjYZ6AfrSd7lRcbJMFZZOQNuOoqKYgy HAI9alCqM7Vxgdc0bA7AMvPrQ02hKUU9CAIzDIUke1Nq2Ctun3s89M1XlZWkLL0NQajKKKKBhUke BktwpGOOtMp0n3sdhwKADCH+Ij2NDnnaD8o4plFABRRRQAUUUUAFFFFABTwwICuMj1HUU0AnoCaS gB/l4JyQB2PrSMcnjp0pWPyr2GOlMoAKKKKACiiigAp/3+R97uM9aZSqdrA+lACUU5htYgdKSgBK KUDJxTiqjI3cj16UAMp6A5DY4B6mk3Bfu9fU0hYsck5oAD1NAYr0NJSgEkAdTQA4MWOG5z7c1Klo x+8QB7VPFAsXPVvWpaAIltol/hz9akCqOigfhS0UAFFFFACBQCSAATS0UUAFFFFABRRRQAUUUUAF NkkWKNnc4VRk06s/XRcnRrlbNgtwy4jYnABz1ppXdiZO0WzKLTeJkuoL2zktrBZNiBmw0mDycD3F a0MMVvCkMMaxxoMKijAAqKxVk0+2V23MIl3E9zjn9asVu30WxxRX2nuFFFFSUFFFFABRRRQAUUUU AZ2tW8c9khll8pYpRIX9MZ//AFVqKwdQy9GAIqnqEcM2nXMdx/qjGd/0xS6VKk2mwSRZ8or+73dd vb/PtWj1gvImGlVruvyLlFFFZHSRvCkh3EEN6g4NV3DRMVbJHZsdauUUmrjTaKW70RyPULSkMhBd NueAc1cprqHQqehFLlHzFWikUkrz1HBpag0CiikZ1UEswGKAFIz3wQcg+lWIZTIGD43KecDrVQSh nCJ8xPTninxOVuAMMpPDKf0NNEy2J5RtkR/X5T/Slp0ib42X1HFRo29A3qK0RzzQ/oOvXrUcpdWP zHDcipUXdnH5U1oyy7Tww6ZpSKpuzIKSlpKzOgKKKKACn/eQnHK9/amU+PqeCQRg4FADKKVhtYjr ikoAKKKKACiiigAooooAeWK4C8cZOO9G5W6rg+3eh8YXHPHWmUAOY5xxgDpTaKKACiiigAooooAK UAkgDqaVVLHj86VdqkHdn6CgBX2bvvEgDsKPM+Yf3Rxio6KAHgKh3bgcdMU2kooAKKKKACrNogJZ yOR0qtVuzI2MO+aALNFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABWN4pgkutGa3huDA7uDvB5 wOSPxxitmsPxJbxXkmnQyT+WVuVlRc8yEEcfrn8Kun8aMa/8Nl8DaAo4AGKWg8k0VZgFFFFABRRR QAUUUUAFFFFAGdq9ysaQWph85ruUR7OxHv7dK0oolhiSJAAqKFAHoKz7aSe41u4DR7baBF2OR99u c49utadXPRKIqOrc/l9wUUUVmdAUUUUAFIehpaKAKKKUGxuGXrTqQkGeTaGxn5t3rS1karYQq0ji NX2kgnOOtRBPNYqIlEuOVHRKt268GQ/xcD6VKqKpJA5bqfWqSJctRI41jUAIqnAyB60/AyWAGTxm igVRAVBH0Y9ixI/OpncIjMewzUUY2xqPQU0RPYdT2faowpZj6UwnNLknGTQ1cUZWIdjOScY578Uv kvnGMfU1K2Afmfp60hlQEDlgO4qLI2UpPoQEEdRiipZJQeUZs9zUe/P3hu/GpNBtPQfI3O33/pSh fmBHK9eaUlHY8HAB+goAiooooAKKUAk4HJpSmAeQSOooAbRTwAoywPPQUYQ/xED0xQAylHUU75Wy AuMDINNGc5HUc0AOk++ec/0plSOnznBH0zTdh9Vz9aAG0UpBU4IwaSgAooooAKcqls4xxSAEkAdT TnbgKDwOuO9AAciMdRyRTKUkk5JzSUAFFFFABRRRQAUUUUAFSxt5RDZIJFRU/kx/7poAtxXCudpO DU1ZlXoJfNTn7w60AS0UUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAVg6stpP4k01JHP2mENLEg6YIIY n8hW9WBJJaT+L2jEZN3bW+S+OAjdvzrSnuYYj4UvNGnRRRVGIUUUUAFFFFABRRRQAVlyXa6uk9tY Xhg2PseZR+eD+nFSarczxLBBaw+bJPIFbP3VXuSauRW8UEYjRFAyScKBknqa0Xurm69DJvnly9Oo WsUFpAsSTb9oALOwJbAxzUvmx/8APRfzpu1f7o/Kjav90flWbu3dnQmkrJDvNj/56L+dHmx/89F/ Om7V/uj8qNq/3R+VKw+cd5sf/PRfzo82P/nov503av8AdH5UbV/uj8qLBzjvNj/56L+dHmR/31/O m7V/uj8qNq/3R+VFg5yOTy5HJVXLDgshFN8pj1DH6sB/KpwRGpYKPb60gO5Q350rK9iuaXLdCAyh QqiNQBgdTR+9PWQD6LTsHj3pN6c8nj2p6Ilcz2E2sesr/hgUnlqepY/VjTwVY4VgT6U75SvPBX2o 0FaRF5cKYLKOenGaeMMMqc1HI6sFxnj1pgJByODU82pr7NNE45NAOATjOBmhSSqluc0vBJA6EYqr 3Rla0iBnL4z26U2lpKyOoKKKKAFpVI5B6HvTaKAHbR/fGaNjemfpzTaUEjocUAO+4DzliMYHakDF ehxTaKAF60lFFADk5JHqMUpYr8qnGOuO5plFAC0lFPQA5Zui9hQAjcbV9BTaeQGJO8c+vFJs5+8o 9eaAG04LkEk4A74pdyAYC5PqaaWLdaAHptzhQScHmo6fHjOSeR0HrSbD3IH40ANopSCOoxSUAFFF FABRTlUHJY4A705owDjzFPpQBHTxG3sD6E80qrtYFiAfSmN9485HrQA7y27Yb6Gh+AF9Ov1plFAB Vi0YCQg9xxVelBIII4IoA06KQHIB9qWgAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACufsrqO78QamFg2Pb FYmkx9/PP6Yrf6VgaJcTXi3dzNB5JM7IikcsoOQx+ua1p7NnNXesUalFFFMzCiiigAooooAKKKKA M9FuX16V3I+zJEBGB1LDqT+daFZ+nwyrf308ku9ZXBjXPCLzx/WtCtKm9jKls33bCiiiszUKKUL0 PX1pnmjdgqMZ6ik5JFqDY6gDNGOcU1pF4A5GRk0N2CMXJjmOxd20nmo/OP8AdFSStiMrwcniq9Q2 7m0Iq2w5nL9e3ahXKZxgg+tNoqS7IkEzc5APp7VHRRQOwVMkgIw5/E96hooE1cnaFSm5OvbBzmod pIzg4+lSpKu0Bsgjpipd5C/L3Ocg1Vrk83LuQx5BKHj296lTIbHQ+9GRt3Y+b1xTSSTk8mqS0sYy kr3QyaPYAc5J6kdKiqUq0pdN5UKBjHrVaMy+YyyY6ZAAqGrG8ZXRJRRRSKCiiigAooooAKKKKACi iigAoopQNxAFACU8bUHOSWHSjKr0+Y+vamsxY5JyaAEooooAKKKKACiiigB4IKlScc5BprDaxHXF JT8q33uD60AMpacY9oG5sE9qN23hfxNAChW5Vhgdc+lR07cdpXsTmm0AFFFFABRRRQAUUUUAX7Zt 0I9RxUtVrM/Iw96s0AFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQBXvpGisJ3jXc4jOxfVscD86zdF+0HSLd 7wAXDrukAHAPp+gqXxJ9qOizR2MgjuHxsc/w4OSfyBqaFPKgjj/uqB+lbR+E5KrvU+Q+iiigkKKK KACiiigApC20Fj2GaWoL2RIrKd5G2IEO5vQetNK7sJuyuVdFt1t7SUpN5wlmaTf65xx+HIrRqnpM EVtpdvFASYguUJ7gnINXKqo7zZFJWgkFFFAxnk4FQaCg4+ncVA67GxVoKp6jb6HPWo3j3IePmXoa iWpvC8XZgp3R5/2SKr0uSBjJxSVLZqlYKKKKQwooooAKKKKACinBWYEgZA61NbLjMhxjoKAESENB k8Eng05ISmCrZyOQRigsTmjew/iNXymPtUIfTPFFFFWYDUz5km3GcDGfxqv5jSTOWXDL8pxVmP8A 1z/7o/rTLhQrLJ0ydp/pUSOiBHRRRUGoUUUUAFFFJuGcDJPsM0ALRSFwCAcqT0yMZpaACiiigApy fxf7pptPBIjPuaAGUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFTW6LJJhuQBnFWjBERjYPwoApdY/dT+lMqaZPJ Oxfunv61DQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAWrNh8y9zzVgMpJAYEjtWcCQcg4NO3HAcHDDqRQBo0VGA JYQCc5HUcU9RtUDk49aAFooooAKKKKACiiigAooooAw/ENu95Pp8CXBiCTrK6g8yAHG36cn8q0D1 rMuobe68WQzedmezhYeUD0DD7xH41p1v9lI4nrOTCiiikAUUUUAFFFFABVHWHt49Kma7BNvwJAM5 Iz7VeqC9iWazlR4xIu3JQj72OcfpVwdpIiom4NIfbgLbQqOAI1x+VSVU0u7S90yC4jUqrLjaeoxx irdKSak0xwacU0FOULg7vwptFSWh/IXaRnmmTyclODnnPpSSKxyyk4P3gKhrJnTFKwlFFFIsKKKK ACiiigApetP8o7QcjJ7VJGpiXOBlv5U7MlySQkQKxls8NxinE5AGAAPSjPAGAAOgpK0Ssc85XYUU UUyAooooASP/AF7/AO6P606VPMiZe5HFNT/Xt/uD+ZqWkbLYz4hdO2x49h6lqd5ijG44PcelXqbt XcW2jJ6nHWp5S+Yq5opGtvIZ5EB2cd+3f8qUkAEngCpLTuFWIOIE/wB2qm8SArGdx6HaM4q9jAwO 1OJMwIDDDAEehFVZYvJcMv8Aq24I/umrdVppVf8Adpzz8x7D2pvYmN7jKKKKg1CngEoMevPNMooA dsb0yPbmkoyR+NOJVuSSD34oAZRSsNpx1pKACiiigAooooAu20QRQ+clhU9V7WXcvlnqOlWKAKl4 3zKvoM1Wqxd/60fSq9ABRRRQAUUUUAFFFPEbEZAoAZRTwhBO4cAc0fIM/wAWe3pQAynqPlc9sUny f7Q96UlQm0ZOTnNAFy2/1K85/pUtUrV2WTaOjdau0AFFFFABRRRQAUUUUAFFFFAHP232P/hKNRMO TdeWgnzngfw4/CtSsuGW1PivUIYottwsSGZ8ffBxt/LmtSuh9Dgju/VhRRRUlBRRRQAUUUUAFFFF AGfpssv2i8tpItiwyARt2dcdf5VoVny/aY9chZcG1eI7/UP0H9K0K0nun3M6ezXZhRRRWZoAJByO tODcEEA5602ii1xptbELLtYr6Gm1ZO1wAy/iOtRGLH8QIzismmjqjNMRYywz0HqaesSgglgw7jFO PWirUUYuq+g7ah3Acb/QdKNqKrR84oI6gfeXrTSSTk8miyYOcluIqlVKsQcdMGlooIwcVSViJO7u FFFFBIUUUUAFFFFACJ/rz/uf1qWoU/15/wBz+tTUjWOwUUUxztBYfexge9BQ4gEEHkGqgjX7WsO4 ugG4j0+tT+aCyIrKWJ+YA5x61IFUMWCgE9TiluO9gAA6AD6UtIu7HzYzntS0xEN0cQkZILEDjvUI AAwBgVJdA/uzj5Q3J9KjqJbmkdgoooqSgooooAKVeowM+1Ki72C9Kc7Mj7VONvHFADX++3fmm0tJ QAUUUUAFFFKFLHigBUba6t6GtKswgg4PBq1atmNhkkigCCeQySE9hwKjoooAKKUDJAHU07Cr1+Y+ 3SgBlOCsegpcBh8owR1FK5IVBk5xyKAGhGPb6mhmyflPGMUMxY5Y5NNoAXJPc0lFFABRRRQA5G2O G9DWiDkA+tZlXbVy0WD/AAnFAE9FFFABRRRQAUUUUAFFFFAGAlyr+K7y1EG1o4Fcy/3844/DH61p 1R1ax1drpLrSriBSD88UyZ3A4yAfwqGTWja6hHZXdjcqZB8kyR5Qn0Pv+ddC95KxwSvCT5u5qUVH DcQ3G7yZFcqcMAeVPuOoqSkUFFFFIAooooAKKKKAKGrQTzQRNbS+XJHMrZ7MM8g/pV5WDqHXowyK iu4Bc2c0B/5aRlfzFQ6TtXTooVm87yB5Zf1x61pvD0Mtqnqi5RRRWZqFFFHWgBQCQT2FMYkyLH27 0kjkScdF4xSxknc578VDd9DoUeVXHE5OaBxRRVnOO3EjHT196bRRQNu4UUUUCCiiigAooooAKKKK AGr/AK//AIB/WpqhX/j4H+4f51NSNY7BTJl3QuAMnacU+igoq2gVizr0ACj+tWqTGO1LSSsDd2FF FFMCC7YCILzlmAHHvUdS3WPJ292IAqKoluaR2EoooqSgpaSlU7WB9KAHjahG7OSORTKtQ2y/ebnP Qe1PkiQRPtAXI64oAo0VZhSOWEp0buagZSpIIwRQA2iinBWboCaAG1ImBG7EYJGFNIBsyzDnsDTS xY8nNADvlYDc2CODxUkMoQscYAX8agpyEA4blTwaAEpVXJ54HcmnEKgznLHoOwphZj1JNAD8iPGA C3r1xTKSigB6HblvQcfWm05eUcdsZplABRRRQAUUUUAFFFFABUis0QyDhjTUALgHoaGbcc4xQBoI dyBs5yKdUKTKIFZuPapQcgEd6AFooooAKKKKACiiigAprKrqVdQynqCMg06igDJfw5p32176CEQ3 LjDOpOG/DP8ALFVIotc02Gdrt11FE5i8qPDkeh9/zroaK0VR9dTGVCD1WhhWWtWt3bLPIslpltpW 5XYQ3oa0eoyOQe4pb/S7HU4WhvbZJkbruHP51l3Og3tvDCui6gLUQ8eXIm5XX0J/rjNWpRfkYunU j5/madFZc+qXdjexW91p07xSYAuYwNqn0bn9auwX1rcyNFFOjSpw0ecMv1FOzJ5lexPRRRUjCszT 1trPUruyiYiSQm4ZD7nqP89q06zb6S3s9Us7iSP95O3kLJ6deD7c/pWkNbx7mVXS0uzNKiiiszUK C2xd3GewopHUug2jJHpSlsXBJy1IKnXPlrkYpETZyfvfyp2c1MV1LqTT0CiiirMQoqC6u4bKFpZm OFXdhRk4+lVf7Umns/tFlp805P3Y2+Rjz1ORxVqEmrkOpFO3U0aKr2ly067ZVWOZQC0YbO3/APUc irFS007FJpq6CiiikMKKKKACiiigBo/16/7p/pU1Qj/Xr/un+lTUjWOwUUUUFBRRRQAUUnT2oJwC fQUAVpm8yUYHCZGfem0kYJUdyeeKtRWuQGkOPas2apWRWp6xu/3VJqwLRcEFjnPBqdEVF2qMCkMo JE7ttA6dc9qsraIMbiTViigApOtLRQBDDCY5GPGD0qUgMMEZFLRQBnyRMrt8hA/OkH3Gz04x9a0a r3ELP8y4wB0oAqUlOVGbO1SSOtJQAlFFFABRRRQAUUtPZgjHaoHvQAi/6t89OPzplPEjeufY0blH RB+JzQAyin5Q/wAJH0NJlP7pP40ANpwRmGQpxSllYc8Y6YFDlTggknGOlADaSn7lb7wwfUUYj29S T7UAA2oQTknGcUynMdzE02gCRSrBVY4wetX6zKsR3JQBSpPqc0AXKKZFJ5qbsY5p9ABRRRQAUUUU AFFFFABRRRQAUUUUAIRkYPINZ0ug6c90btLZIrlhtMiKMke46GtKimm1sTKMZbo5+Gx1nTEnJu21 KP70SMoVl/2c9/rn8KLbXYmtfO1CCTTirbXWcj5T0/L0NdBUNzaW17EYrqCOZD1WRQRWiqX+JGDo W+B/1+ZXjkSVBJE6yIejKcg1X1FWNlI8cQlkiBdUPc46VDeeGyYYl0u+l05ofuBACuP7p9RUdxd6 tp91FHJpzXdu3DXCOoKH3Hp74FaRavdMxnGSTUl89y5Y3P2yyhnKsjOoLKwwVPcVYrG0y+36veQL KjQIEAUkbomI6H1Hv9K2aJxtImlLmiFAJByKKKg0CiiqN3qPlRP9jhN5Mp2hEYY3emapRbdkTKSi rsusyopZ2CqOpJqgL+4ub82draTbVXLzsAFHoBn/AD7Uq6LJqIt59UZleM7jDHIdu73x6f5NbKIs ahUUKo7ChyhHzf4f8EcadSpq9F+L/wAjO07RUs2klnuJbqaVtzNI2QPTA9q06KKxlNyd2dcKcace WKMbVbSKzujra7w0URWUJyGX3Hf/AD6VZgmjuYI54WDRyKGUj0q+yq6lWAZWGCD3FYcTy2OrNp7Q bbZow0MqjjOcYPp2/wAmtovnjbqvyOSrH2c+ZbP8zRoooqRhRQOaCMUDCiiigRn395Lb3trBGDvu QyRucbVbrzx9Kkjt9dFo6yT2rXJ+46rhB9RimaxNLbWa3EEPmyI6jaBzgnkitpWDKGHIIyKuUuWK aSJpw55yTk/+HMg2+u/YwontftWeX2/JjPpjPSiW31020awz2qzj77suVP0GOK2KKj2r7L7jf6uv 5n95kXFvrjeX9mmtkx/rPMG7d9MDilmg1o3EbQTW6wD/AFiuMsfoccVrUUvavsvuD2C/mf3mOdKv Lm/+0XV3iFFxHAoBGe5bjmmWyanEklpe7JjuxHLGMEp7j9K26KHVbVmCoRjLmTd/zKlorK7ZUgY9 Kt0UVkdAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFACAAEkAZPWqtzCxfeoznrirdFAGYQVJBGCKCpGMgjNa WAe1R3DBYW9+KAKFFFFADlIDDd0ocHOc53c5ptPYEhSBnI7UAMooooAKKKKACiiigAooooAKUAsQ B1NJVi1QM+7JyvagAW0c/eYD9aU2bYGGGe9W6KAGRoI0Cin0UUAFFFFABRRSAgkgEZHWgBaKKKAC iiigAopAytnawODg4PQ0tABRRRQAUUUUAFFFFAGfe6Jp9+H863UO4wzx/Kx5zyR1/Gqk+m6lZwxL pc0biPhknJO4fX19+K26K0jVlHToYTw9OTvaz7rcw5dVa3uktZbOcyOOHRDs/E9v1oW41Wa7Mcen BIAP9czck+wOK3KKv2q6RM/q8m9ZaGLFp2qyyy/bLyIwNwkaJyo9yMZq9p2l2elweVaQhAeWY8sx 9zVyiolVlJW6GsKEIO+77vUKKKKzNgooooAKpatZyXthLHbyGKcKfLcdj6VdoqoycXdEzipxcX1M uymeW3UTFfPVQJNvTPrVis7UIINIv5NYLtHHMqpMo+6Tnqff/D3rQVldQysGVhkEHgit5JfEtmcM W03CW6/LoxQcEGjCgYXOM55ooqLGl3awUUUUCK2oNIthMYcGbb+7B7t2q5pomGm23n483yl349cV m6jDPdz2lvDN5aiUPKQeSvPA/WtqnU0gkVRTdRy7aC0UUVgdYUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFAB RRRQAUUUUAFFFFABRRRQAVHNF5q7c45qSigCjLbtEN2QVqGtMgHqM1QnAWVgq4FAEdPjz64UHJpl OQkMMDPt60AITkk0lObAY7emeKbQAUUUUAFFFFABRRRQAvWp4I5ElB24B4NLaRgkueo4FW6ACiii gAooooAKKKKACue0q4hi8TeIFkmRSZoMKzgH/Ur0roapz6Rpl1cfaLjTrSabj95JArNx05IzQBy2 m+JdeuIBqb20cts8Uzm3DIGQoCVVcMWJyMEEd+1Q3nirU9Ot7a4W/s9RN1ZSXHlxxhREQUAOd33B vOc+nUV2A0uwS4kuorSGK5lBDTxxqJOe+7FZum+FoLG+N5PcG7k8to1DQxxjDY3FgijcxwOTQBmD V/EEIjgleBTNdwxRzuEZtrht2VRiOwIPfNKdc1SK8GjzXsCS/bWgOoNCANvlLIBtzjec49ODxXSW 2ladZrttrG2hXeHxHEq/MOh4HWpJbK0nSRJrWGRJSGdXjBDkdCc9egoAxfBzmS01JjcJcH+0pwZY xhXIIGa6Go4YIbdNkMSRJnO1FAH6VJQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABR RRQBHNDHcQvDKgeNxhlPcVjpJPYak1nLABaFA0Uy9AehBHbt/k1uVBeWq3ls8LM0ZYEK6HDKfUVr TnbR7GFalze9Hdf1YiorLt75NMWGw1K7U3IG1WIIL84H9Oe9Ttq9it4tm0xE7DITaefx6Vq6cr6K 5yqrG2rs/wBexdqvfX1vp1s1xcvtQdAOSx9AKrjWbaS7ezh3tcL1DIcfn3+gqbTNNugjTapKk0zv uCKvyoOw98UcvLrP/hwUnUdqf39F6jdNszPqTau+8eZAESNhjaOtbFFFYTm5O5206apxsgoooqDQ KKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACoLqMNHv7rU9IQCCD0NAGZT lIGQeMjGfSp3tGH3GyPempBIHyyZA96AISMEg9qSlPU/XvQqliFUZJoASnxxtI2F/E+lSraMVGTt OelTxQiLOCSTQBUkhaNsfeGM5FMrTqGa3Ep3A4bFAFGipWtpV/hz9KYyMn3lIoAnsy25hzt+lW6a mNi7eBjinUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFV7tLp0YWsqxvtOCwyAfpimldik7K5YorLW31oWTI17Abkn 5ZBH8o/4D/8AXpwg1j7NGpvIfODAu+z5WGeQBjjj3q+RfzIy9q/5X+H+ZpUUVganaX0Ooy3lhHIz GNMZcsoJZtxCZwTjFZmxv0VgbvEEiPv2AbX+VYwM4QbR1yMsT+VRRSeI4IvLCNM43bS6qQ3zN1Oe MDbj1oA6Siudkm8Q29yix2/nqWUuxAAcbV3Dr8pBzjtxUdu3iOacSSKYsjZuKjheuSucZzxmgDpq K55p/EiNCuyMqxVnfys7SQMrgHoDnmpbSXXvt1ut0qCFl3SER9DzkZB4x8uPXmgDcorl47vXr2Hz EhLoXPVNmMFhgc8jGOT3/Te077UbKNr1gZ2GXAUAL7fhQBaooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACii igAooooAjkt4ZiGlhjkK9Cyg4oFvAOkMY/4CKkop3YuVdhAqr91QPoKWiikMKKKKACiiigAooooA KKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigCo1sTP/sE5yKmhhEYP HJNS0UAFFFFABRRRQAUhAIweaWigBqqEUKvQU6iigAooooAKKKKACiiigAppZV6sB9TTqrXlhBfx tHcBmRlKsAcZBpq3UTvbQn8xP76/nR5iZxvXP1rKTwxpSae1gsLi2Y5KeY3P45zTh4c0wWkVp5T+ TCwdE8w8EHI569aq0O5nep2X3/8AANWqkmq2EUdxJJdxKltII5iW+4xxgH3+YfnVusK68Lx3NxPK bplWdy7oEGC3Gw/8B5+uR6VBqbZkQMFLctnH4Uua5pvCtx5rgX5KTFmlJTgnjjbnuByRjpUw8KoL dE+2O0qkZlZcl1Cqu1ueV+XJFAG5DPFOpaJw4VipI9QcEU55FjQuzYUdTWBH4XZFeMXoEUjmR41i 2jd83AweB83T2p58MsUjU3zEIoO3yxtZweCRnkbflI79aANlbmFnRFfLOMqMHkf5FE9xDbRGWaQI gIG4+5wP1NYj+Fy6lTfMAwOSE5Xr8qnPCfN932pLnwokzSCO5EcTsCqGLPlYYN8nPy5PWgDf8xdm /Py4zn2pI5UlQMjZBrEufD8tzeKxnCxJbxxrJtzJlS2cHPy5yM+vSrelaMmmSyymYzPIoXcw5UAk 4/WgDTooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAK KKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKxtU12TTZ2ia14yvlux+Vxjn8R0x71UYuTshOSSuzZp rMqkBiAWOB7mudHjK3LKptn3NIF68AE4Bya3Ln79v/11/oabpyj8QlNPYsUUUVBQUUUUAFFFFABR RRQAUUnSkR0kGUZWHqDmgB1FFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAVE8rK+xYyxAyecVLVd3VLhtxxlR jj60AO82T/nif++hSNO6qWMJwOvzCk8+P+9+hpsssbRMA2SRxwadhXLNZNzry2s7wSw/vI5SrKG/ 5Z7chx9cgY9a1h0FYd/qWkCeYT2weUfuC8kRw+CGKhsc4yDSGPPirThbG5xOYlxltnqMkYzk4HWn t4lsFcIRMXMhQKI8njGTjrjkVWF/oUkMatYjyyxOfs/yjBCFunTJxmnR6j4fmDSCBeG8wMYCN54A KnHPWgCwviOzbBMc6Jx+8ZAFw2dpznoSpFRf8JRazRhrSGWRhIiSBlwItzhfm5+uMZqA63orFoja boVQ+YTEMLtI2rjvnfx9aEutLKGeHSVdYJokjxEA+XI5wemD/KgC3deIbeCfyBG+4TiHe4wpOV3Y PsGzTY/FGny/dWfCnEh8viMZAyeenzDpnrVWPUPD4mnmWBpXlZ5HdoC2QoySDj7vy06DUdKjmkt1 00xqFXpDyxLDCY9eh/CgCxH4p06Qxqq3BMh+X9yfu8fN9ORQviW1PzGGfaU8wAJyExkseemOfWq4 1HQ8qYrRSiOW3eVjD7c4Hv7US63oqxI0FujtLCNgMeAV4BX2wM8e1AF2LxDYyyrGolG9S6MU4dRu 5H/fJ61XbxTZNMkcW48gszcDYVJyD65AGPeqUMnh2KSeeaGVlmwzNcQ/IowXXHHcFiKm/tLw6Fc/ YcbsBh9l7nIA6dTg/lQBYXxPbXHlfZIpZC0yRSbl2iIs23n34PTNJL4kWIHdaSjFxJCXKHZhN3O7 HP3elOkm0O2eCU2iAhFlV1g/1YY/KTxkEn8c02XW9EEUSzIFjlLOoaLI3c5yOxPNAFuy1m2vBGFJ 3ySGMDHGQu7+VQ23iK0unMKbjMITKBj5TjqM+vI61RGsaTbzzOdP8i6iyqDycPjaCCePlyWxWrp2 n2MVrDLDaxozxDJIBYggZye9AGZbeKi0cD3duIknKbXXdghsdiAeM4zjGSKt/wDCTWQjEjRXKIVD bmj4GQSvfuAa0JLCzlMZktYn8oYTKA7R6D8hSmxtCmw20RXAGCgxwMD9CRQBXn1i2gjZ9kshWYw7 UXJLBSx/DANVj4n09NnmCWPeyr8ydA2NrHn7pyOfzrQjsbSGJYo7aJI1JYKFGASME/kTTX0yxkZW ezhZlAAJQcAdB+goAzF8V2L3awjcFIYHI5yMHjsRtJOfapj4kshwY7gELvceX9xOPmPPT5h7+1XF 0vT0XatlABnPEY9v8B+VOj06yiQpHaQqrAggIOc4z/IflQBlyeK7SKY+bFKsHlrIj7RlwSw3AZzt 4z6+1Eviq1iulQwzGF0JjdVyZCGx8o9OD1xWh/Y+mklvsFvknJPlj/Pc0p0nTiXJsoMyHLHyxk96 AKb+JrGNC5ScptYodmPM2kAhcnOQT0rUt547q3iuIm3RyoHQ46gjIqgvh/T/ALbLdSQiV5ezgFV5 B4GPYVooixoqIoVFGFUDAA9KAHUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUU UUAFFFFABXKa5K1vqzGOOGeV9pT/AJaMgA5BU9M8c11dc1q0d82pyrp/muX2l8IVCEDjDdwc5x7V tR+IzqbGV/aLeTcRtpiGJmX7TIQTtQngEg8D+VdhJs22nl/c3jbj02nFcru15beVvLzbxOHkUJy+ TyACOSPpiuqlIb7KwUqC4IBGMfKa0q9CKZnX+u3NhqE0TWEk0CKNjRqSzMcZH5En8KY/icjbt0u6 Ytux8voOOccZ6Ct6iuU3MCLxOZDzptwoI4z1yegPHBNNTxU7SiP+yrjJGdw5Xv3x7D866GigDn18 TyyIpGlToxOCshwQcHjp6ilPiWdSynTJSw38BupUA+nfPH0rfooAwP8AhKGERc6Xc5AB2gZJHfHH atbT7s39hFdGF4DIM+W/Vee9WaKAON8dS6hcS22m2zSRWzo0tzKoOAo9SO3t34rmIdSu7G5sr6zj lgNsRBLGIyqsmRgsOmW3H8RmvRde0KHXbMQyTSQOmdkkZ6Z6gjuD6Vl6L4NfTp995qct5EAMQMPk OOQSCT0PStVJJHnVqFSVW6+/sat/qslnO8awFwIlkyOxLY59qgj1mfZFLJCpjZ234GCqjPI5Oe3p 3rYKI2SyqcjByKalvDGSUhRSTk4UDNZHomO+t3C2xnAgYNwqDJI+UNnryOf5UHXp0C5gD5yMgEdN 3JB5A+XnuK1xbQKxYQRgkYJCDkU7yo858tc+uKAMttVuFuPs7mFJHcBCQSu3n5s556YxxyabBrcj uiyQookdERwTgsTyPy5HrWp9lt8MPs8WH+8Ng+b604RRgACNcDGOPTpQBjx6/vt532h5U+ZYlU5K b9oOc85/CpItXmkdW2wqu9FMeTv+Y/zHf6GtNYIV3bYkG45bCjk0eRD5gk8pN4zhtoyPxpsmKaWp JRRRSKCiiigAooooAKoLotgJp5nt1kedy7Fxn06enQVfooArDTrMIEFtGFAKgbexOSPz5po0qwVV UWse1ZPMUEZAbBGR6cE1booAoro2momxbKILgjG3scD+g/IVKNPs1iMQt02NtyMddvT8sVZooAqL pdiu/baxjfu3DH97r+dEmmWMpYvaxkv94469D/QVbooAptpOntF5Rs4tgOQu3ocYz9cU0aLpituF jCDjH3avUUAVjp9mV2m2jK8cFfQYH6Eimf2TYeSYfsqbCACPoSRz7ZP51cooArS6fZzPG8tujtEM ISOgqIaJpgbd9hhJwckrnPXr69T+dXqKAKK6NpqBdtnGNpJ6dc8HPr+NXFVURUUBVUYAHYU6igAo oooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACii igAooooAKKKKACo5YjI0ZBxsfd9eD/jUlFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUUUAFFFFABRRRQAUUU UAFFFFABRRRQB//Z

Joonis 1. Eesti mereala planeeringu lahendus on koostatud kogu Eesti merealale (nii territoriaalmerele kui ka majandusvööndile), v.a varem planeeritud ja kehtima jäävad Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevad merealad. Eesti mereala planeering koosneb seletuskirjast, sealhulgas selles toodud teemajoonistest. Eesti mereala planeeringu juurde kuuluvad lisad, sealhulgas elluviimise tegevuskava, mõjude hindamise aruanne jm, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel. Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 1 on esitatud sissejuhatus ja ptk-s 2 Eesti mereala planeeringu koostamise lähtekohad. Ptk-s 3 tuuakse esile Eesti mereala kasutuse tulevikusuundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktiga 1). Ptk-s 5 on välja toodud erinevate merekasutusviiside kaupa alateemadena planeeringulahendus (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktidega 2–9). Eesti mereala planeering annab igas teemavaldkonnas suuniseid (soovituslikud juhtnöörid) ja seab tingimusi (kohustuslik järgida). Eesti mereala planeeringu elluviimise tagamiseks antakse üldisi suuniseid maismaa planeerimiseks riigi eriplaneeringute, kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringute ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti merekasutusega seotud otsuste langetamiseks. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt võib planeeringu lisaks olla planeeringu elluviimise tegevuskava, millest lähtuvalt on Eesti mereala planeeringu lisana koostatud planeeringu elluviimise tegevuskava. Tegevuskavas toodud tegevused on kindlaks määranud ja heaks kiitnud asjaomased elluviimise eest vastutavad osalised. See katab kõiki peamisi tegevusvaldkondi, millest planeeringu eesmärkide saavutamine sõltub ja mis on asjaomaste partneritega kokku lepitud. Tegevuskava alusel jälgitakse Eesti mereala planeeringu eesmärkide poole liikumist tegevussuundade ja üksiktegevuste tasandil. PlanS § 25 lõige 1 näeb ette Rahandusministeeriumi kohustuse vaadata üleriigiline planeering koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitada Vabariigi Valitsusele kokkuvõte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Tegevuskava aitab seirata Eesti mereala planeeringu elluviimist ja teha asjakohaseid ülevaateid Vabariigi Valitsusele ning järeldusi Eesti mereala planeeringu aja- ja asjakohasuse kohta. 4. Eesti mereala planeeringu koostamise menetluse käik PlanS-st tulenevalt peavad planeeringut koostama selleks vastavaid teadmisi ja oskusi omavad isikud (PlanS § 4 lõige 6 punkt 1). Eesti mereala planeeringu koostamises osalesid erinevate ekspertteadmistega isikud12, samuti ministeeriumide ja ametite13 esindajatest koosnev juhtrühm ning huvigrupid.14 Eesti mereala planeeringu lahenduse erinevates etappides korraldati teemakoosolekuid, et lisaks ametlikele avalikustamistele saada huvigruppidelt vahetut tagasisidet ja leida parimad lahendused. Kogu koostamis- ja kaasamisprotsess (sh piiriülene) on detailselt esitatud planeeringu lisas 315. Eesti mereala planeeringu koostamisel toimus kolm avalikku väljapanekut, millele järgnesid avalikud arutelud: lähteseisukohtade etapis16 (avalik väljapanek 12.04.–14.05.2018; arutelud viies kohas ajavahemikul 30.05–12.06.2018), eelnõu ehk eskiislahenduse etapis17 (avalik väljapanek 23.04.–23.05.2019; arutelud viies kohas ajavahemikul 11.06.–20.06.2019), täiendavalt põhilahenduse etapis18 (avalik väljapanek 17.02.–18.03.2020; arutelud kolmes kohas ajavahemikul 17.08.–19.08.2020). Lisaks avalikustati planeering Rahandusministeeriumi veebilehel: paralleelselt kooskõlastamise etapiga19 (ajavahemikul 18.05.–18.06.2021) ja lõpplahenduse etapis20 (ajavahemikul 8.11.–8.12.2021). PlanS kohaselt tuleb üleriigilise planeeringu koostamise käigus viia läbi üks avalik väljapanek (PlanS § 19) ja avalik arutelu (PlanS § 20) ning vahetult enne kehtestamist tuleb planeering avalikustada planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (PlanS § 23). Seega viidi koostöö ja kaasamine läbi oluliselt põhjalikumalt kui PlanS nõuded ette näevad. Eesti mereala planeeringu menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumide ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt (nt erialaliitudelt, arendajatelt, isikutelt, kes avaldasid soovi menetluses osaleda, jt) ja eespool viidatud asutustelt. Kooskõlas PlanS-s sätestatud avalikkuse ja kaasamise põhimõttega ja lähtudes PlanS § 15 lõikes 5 toodust, on kogu protsessi vältel Eesti mereala planeeringuga seotud asja- ja ajakohased materjalid (sh taustainfo) avalikustatud nii Rahandusministeeriumi veebilehel kui ka mereala portaalis. Mereala portaal loodi Eesti mereala planeeringu menetluse ajaks, mis tagas kogu protsessi vältel igal ajahetkel värskeima info operatiivse avaldamise. Nt anti portaali kaudu operatiivselt teada protsessi hetkeseisust, avaldati planeeringuga seotud video- ja kaardimaterjali. Lisaks on Eesti mereala planeeringu koostamise ajal tutvustatud lahendust mitmel korral Riigikogu keskkonnakomisjonile ja majanduskomisjonile, kõigile merepiiri omavatele kohalikele omavalitsustele, erinevatel seminaridel ja valdkondlikel konverentsidel ning Euroopa Komisjoni poolt merestrateegia raamdirektiiviga21 seonduvate teemade arutamiseks moodustatud mereplaneerimise töörühma kohtumistel, Läänemere mereplaneerimise töörühma kohtumistel, rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Protsessi on kajastatud ja lahendust selgitatud pidevalt erinevates valdkondlikes väljaannetes (nt Eesti Loodus, TööstusEST, üleriigilised ja maakonnalehed) ning laiemalt meedias (nt ERR jm tele- ja raadiojaamade vahendusel). Eesti mereala planeeringu lahenduse koostamisel lähtuti keskkonnakaalutlustest ja parimatest olemasolevatest teadmistest.22 Parimate teadmiste kaasamise tagasid planeeringu koostajate laiapõhjaline ekspertgrupp23, koostöö teiste riikide, ametkondade ja huvigruppidega24 ning planeeringu tasandile kohased täiendavad uuringud25. II. KAALUTLUSED 1. Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk Eesti mereala planeering on riiklik strateegiline arengudokument. PlanS § 13 lõike 3 kohaselt on üleriigilise planeeringu eesmärk riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Eesti mereala planeering ÜRP teemaplaneeringuna suunab Eesti mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutusviiside ruumilisele arengule. Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutusviiside koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks26, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada kestlikku meremajandust. Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärk on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on vastavalt dokumendi kohta ettenähtule selle üldistusaste suhteliselt suur: keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik, millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda. Eesti mereala planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. Eesti mereala planeeringu kehtestamine loob võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste puhul. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131 lõikest 1 tuleneb, et avaliku veekogu piiritletud osa koormamiseks veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga (tuulepargid, kalakasvatussumbad jm), on vajalik taotleda hoonestusluba. EhS § 11311 lõike 2 punkti 2 kohaselt keeldutakse hoonestusloa andmisest, kui taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga. Seega tuleb peale Eesti mereala planeeringu kehtestamist hoonestuslubade andmise otsustamisel sellest lähtuda ehk antav hoonestusluba peab vastama Eesti mereala planeeringus toodud tingimustele. Kuna mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid valdavalt välja kujunenud, keskendub Eesti merealaplaneering enam mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Uued kasutusvaldkonnad on vesiviljelus ja energiatootmine, nende kohta annab Eesti mereala planeering suunised ja seab tingimused ning määrab tuuleenergia tootmiseks ruumiliselt võimalikud arendusalad. Eri merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks antakse suuniseid kõikidele valdkondadele. Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud mitmete strateegiate ja arengukavadega, sealhulgas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“27, „Eesti 2035“28, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“29, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“30, Läänemere strateegia31, merestrateegia raamdirektiiv32 jm. Mitmete kasutusvaldkondade puhul mereala planeering põhimõtteliselt siduvaid ruumilisi asukohti ette ei näe. Neis kasutusvaldkondades (nt meretransport jne) on olemas piisav õiguslik regulatsioon (rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREGs), meresõiduohutuse seadus jm), samuti on merekasutuse praktika juba välja kujunenud. Planeeringu rakendamise järel säilib mereruumis nende kasutusvaldkondade puhul olemasolev olukord. Eeltoodu on kooskõlas PlanS §-s 11 nimetatud teabe piisavuse põhimõttega, mille lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt seab planeering tingimused, mis tagavad erinevate tegevuste kavandamisel elupaikade ja elustikuga (sh merepõhja elupaikade ja elustikuga) arvestamise ja välistavad neile ebasoodsa mõju tekkimise. Eesti Mereinstituut on teinud ettepanekud (väljaspool planeerimisprotsessi) kahe majandusvööndi merekaitseala moodustamiseks, kuid neid ettepanekuid menetletakse väljaspool planeerimisprotsessi looduskaitseseaduse alusel. Lisaks on seatud tingimused, mis tagavad kalastiku jaoks tundlike alade (rändealade, potentsiaalsete koelmualade ja merekalade noorjärkudele oluliste alade) säilimise. Näiteks on uuskasutuse arendamine välistatud madalas rannikumeres, mis on kalastiku jaoks tundlik ala. Samuti on välistatud ebasoodne mõju maastikele, seda ennekõike erinevate looduskomponentide, mis on maastiku osaks, kaitseks seatud tingimuste kaudu. Läbiviidud Natura asjakohasel hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ning mõjuhindamises ette nähtud keskkonnameetmeid tegevusloa tasandiks (vt pikemalt planeeringu mõjude hindamise aruanne, peatükk 4.3). Seega ei kaasne mereala planeeringu nõuetekohase elluviimisega Natura 2000 aladele ega kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju. 2. Riigi huvi uute merekasutusviiside kasutuselevõtmiseks 2.1. Vesiviljelus33 Eesti mereala planeeringu lahenduse kohaselt saab vesiviljelust arendada kogu Eesti merealal, v.a selleks välistatud alad (laevateed, kalastiku jaoks tundlikud alad, varjumisalad, kaadamisalad, ankrualad; vt planeeringu seletuskirjas skeem 5.3.1.1. ptk), arvestades planeeringus toodud suuniseid ja tingimusi. Suunised ja tingimused koos nende andmise ja seadmise põhjendustega on toodud planeeringu seletuskirjas (lk 23–24). Kuna meres kasvatatavate kalade, merevetikate ja karpide kasvueelistused on võrdlemisi erinevad ning tehnoloogiad arenevad selles valdkonnas kiiresti, siis on määratud alad, kus arendustegevus on selgelt välistatud. Selline lähenemine annab piisavalt paindlikkust, soosides selles valdkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal kaitstes sätestatud tingimustega piisavalt merekeskkonda ja arvestades teiste merekasutusviiside ruumiliste vajadustega. Vesiviljelus ehk kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikate) kasvatus on üks kiiremini kasvavaid sinimajanduse sektoreid maailmas34. Eesti vesiviljeluse sektori peamised tegevusvaldkonnad on kaubakala kasvatamine, kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks, vähikasvatus ning arengufaasis on vetika- ja karbikasvatus. Karpide ja vetikate kasvatamisega töönduslikult Eestis veel ei tegeleta, kuid mitmeid katsetusi on selles vallas tehtud.35 Valdav osa vesiviljelustoodangust, milleks on vikerforell, saadakse praegu veel maismaal paiknevatest kasvandustest. Säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiline eesmärk on viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas.36 Seega soodustab vesiviljeluse arendamine merealal Eesti majanduse kasvu ning on oluline riigi arengu ja heaolu vaatest tervikuna. 2.2. Tuuleenergeetika37 Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning suurendab majanduse konkurentsivõimet. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk-järgult suureneva kasutuselevõtu lõpptarbimise kõigis sektorites. Lisaks suunab Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika liikmesriike vähendama oma CO2 heiteid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise eest Euroopas38. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest (~50% energia lõpptarbimisest). 2020. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarses lõpptarbimises 22% (toodang 2,84 TWh)39. Arvestades Eesti elektritootmises toimunud kiireid muutusi on iseäranis suur vajadus uue taastuvenergia järele just elektritootmise sektoris. 2030. aastaks peab taastuvelektri osatähtsus suurenema ligi kaks korda ehk 40%-ni40. 2050. aastaks on Eesti võtnud eesmärgi minna üle kliimaneutraalsele energia tootmisele41. Suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030 neljakordistuma. Tuuleenergia arendamine (nii maismaal kui ka merel) on kulutõhus lahendus taastuvelektri tootmiseks Eestis (kasutustegur42 vahemikus 30…40% maismaal ning 45...55% merel). Varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti elektrisüsteem investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse: tootmisvõimsused ja nende asukoha otsustab elektriturg, kuid tõenäoliselt on tuleviku elektrisüsteemi tootmisressursid maismaa- ja meretuulepargid, päikeseenergia, akud, pumphüdroelektrijaamad ja rohegaasi võimekusega gaasielektrijaamad. Seega on pikaajalise varustuskindluse tagamiseks vajalik tagada konkurentsivõimeline investeerimiskeskkond vähese süsinikuheitega tootmisvõimsuste rajamiseks. Tuuleenergeetika kasutuselevõtt merealadel suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet ja uue tegevusvaldkonnana tooks lisaväärtust erinevatesse valdkondadesse (uued oskused, tehnoloogilised arengud, jmt). 1000 MW suurune tuulepark tähendaks hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust investeeringut Eesti majandusse ja looks 70 kuni 100 otsest pikaajalist töökohta (lisaks tuhandeid ajutisi töökohti). Võrreldes maismaatuuleparkidega on meretuuleparkidel väiksem otsene mõju elukeskkonnale. Vaatamata riigikaitseliste piirangute leevendamisele lähiaastatel riigi maismaa osas on Eestis hulk suure tuulepotentsiaaliga alasid, mille kohta kehtivad jätkuvalt kas riigikaitselised, looduskaitselised, asustusest, taristu paiknemisest, maapõue jm asjaoludest tulenevalt ulatuslikud piirangud. Seetõttu on vaja leida merealale tuuleenergeetika arenduseks sobivad alad. Eesti mereala planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad (koos innovatsiooniala ja reservaladega kogupindalaga ligi 1700 km2), annab suunised ja seab tingimused. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade väljaselgitamisel lähtuti gravitatsioonivundamendil põhinevast tehnoloogiast, mis praeguse hetke teadmiste järgi on Eesti jääoludele sobivaim. Tuuleenergeetika alad on leitud paljude välistuskriteeriumide (nt teadaolevad looduskaitselised, riigikaitselised piirangud, vajalikud lennu- ja laevateed jpm) koosmõjus43. Esmalt määrati tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad lähtudes tuuleenergia potentsiaalist, vee sügavusest, lähima kõrgepinge alajaama kaugusest, jää esinemise tõenäosusest ja laine kõrgusest, seejärel välistati looduskaitsealad, samuti visuaalne puhverala rannajoonest 11 km. Tulenevalt alade suurusest ja riigikaitselistest huvidest välistati tuuleenergeetika arendamine Eesti mereala põhjaosas. Järelejäänud aladel on lähtutud riigikaitselistest vajadustest ja tingimustega on sätestatud riigikaitse töövõime tagamise kohustus. Arendusaladest arvati välja ka lindude ja nahkhiirte olulisemad rändekoridorid, lindude peatumisalad ja hüljestele olulisemad merealad. Samuti välistati meretranspordi seisukohast olulisemad veeliikluskoridorid ja alad, mis on vajalikud lennuliikluse ohutuse tagamiseks. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise kaalutlusprotsessi on täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.3 (lk 37–46). Eesti mereala planeering määrab ka põhimõttelised kaablikoridoride asukohad kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks maismaa ülekandevõrguga (vt planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.6, lk 55–59). Kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtade määramine on vajalik strateegilisel tasandil mõjude hindamiseks, et veenduda planeeringu elluviidavuses. Maismaale kaablite rajamiseks on antud ühenduste loomise eelduseks olevad suunised. Eesti mereala planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus tekkis veendumus, et tuuleparkidest lähtuvate merekaablite ühendamine maismaaga on põhimõtteliselt võimalik (vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 4.3), samuti on antud suuniseid tutvustatud protsessis asjaomastele kohalikele omavalitsustele. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade määramisel on sellega kaasnevaid mõjusid hinnatud planeeringule omase ja vajaliku täpsusega. Eesti mereala planeeringule omase kõrge üldistusastme ja määramatuse konkretiseerimiseks (riigi arusaam sellest, millist lahendust põhimõtteliselt võimalikuks peetakse) on planeeringus määratletud tuuleenergeetika arendamise lähtekohad (vt ka planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.3), mis on aluseks võetud tuuleenergeetika arendusalade ja nende realiseerimise mõjude hindamisel. Lähtekohtasid saab käsitleda ka kui planeeringu elluviimise maksimumstsenaariumi. Kuigi üldiselt on teadlased praegu seisukohal44, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole, siis ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil teha täpsemad uuringud tuulepargi alal ja selle mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise kohta. Nagu eespool nimetatud, siis täiendavalt tehakse aastatel 2022–2024 Keskkonnaministeeriumi tellimusel eksperimentaalne (Läänemere regioonis esmakordne selline) uuring (planeeringu tegevuskava punkt 3.1), mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti rannikumeres. Kui mürauuringu käigus selgub, et müral ei ole mõju räimede rändele, siis võib lähtuda sellest tulemusest. Kui mürauuringu käigus selgub, et müra takistab kalade rännet, on edasised detailsemad uuringud vajalikud, et kaardistada kalade rändekoridorid. Kui uuringu tulemusel selgub, et kalade rändele avaldub oluline ebasoodne mõju, mida ei õnnestu leevendada, tuleb kavandatava tegevuse mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et ebasoodsat mõju ei kaasneks, või tegevusest loobuda. Tuuleenergeetika alade määramisel lähtuti sellest, et nii vee- kui ka maismaalinnustikule olulised massrändekoridorid ning veelinnustikule olulised peatumis-, toitumis- ja puhkealad on vabad (ei teki barjääriefekti). Samuti on vabad teadaolevad nahkhiirte massrände koridorid ning viiger- ja hallhülge peatumis-, toitumis-, poegimis- ja puhkealad. Samuti on seatud tingimused (tegevusloa etapis täiendav uurimiskohustus), mis tagavad tuuleparkide kavandamisel linnustiku, nahkhiirte ja hüljestega arvestamise. Eesti mereala planeerimismenetluse tulemusel kujunes veendumus, et kindlaksmääratud alad, sealhulgas tuuleenergeetika arendusalad on sobivad ja vastavad riigi huvidele. Muu hulgas kujunes veendumus, et paremad alternatiivid, sealhulgas võimalike tuuleenergia arendusalade kindlaksmääramiseks, puuduvad. Näiteks kaaluti erinevaid tuuleenergeetika arendusalade ja nende kaablite asukoha alternatiive, sealhulgas võeti alade asukoha valikul arvesse ka keskkonnakaalutlusi (vt planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.3 ja planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 4.3). Keskkonnaministeerium kui valdkonna eest vastutav ministeerium on andnud seisukoha, et tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne mõju maastikule, milleks, arvestades Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni, saab pidada ka mereala, mis omakorda on keskkonnaelemendiks sarnaselt maa, pinnase, vee, välisõhu, kliima ja loodusliku mitmekesisusega. Seega on ka tuulikute visuaalse mõju näol tegemist ühe keskkonnamõjuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL mõistes. Samuti saab seda käsitleda PlanS kohase asjakohase sotsiaalse mõjuna45. Tuulikute visuaalne mõju avaldub eelkõige Saaremaa läänerannikul, kus tuuleenergeetika arendusala (ala nr 2) paikneb Vilsandi rahvuspargist Sõrve sääre tipuni. Lähima võimaliku tuuliku kauguseks Saaremaa läänerannikust on 6 meremiili (ligi 11,1 km). Liivi lahes avaldavad tuulikud enim visuaalset mõju Ruhnu saarele (kaugus ligi 11 km), samuti on tuulikupargid nähtavad Lätist Kolka neemelt (lähima võimaliku tuuliku asukoht alal 1 ligi 21 km). Meretuuleparkide nähtavuskaugus on umbes 50 km rannikust (selge ilmaga ligikaudu 200 m tipukõrgusega tuulik inimsilmale maksimaalselt nähtav). Rannikust kaugemale pole nimetatud kohtades võimalik meretuuleparkide arendusalasid kavandada. Eesti meri läheb kiiresti sügavaks, mistõttu kaugemal aladel pole tuuleparkide rajaminemajanduslikult otstarbekas ega Eesti klimaatilistes oludes praegu teadaolevaid tehnoloogiaid arvestades tehnoloogiliselt võimalik. Seega pole võimalik tuulikutest tulenevat visuaalset muutust täielikult vältida nende kaugemale merealale kavandamisega ning mõne kilomeetri võrra kaugemale nihutamine ei anna omakorda visuaalsete mõjude kontekstis efekti. Lisaks jäävad Saaremaast läände olulised rahvusvahelised meretranspordikoridorid, mistõttu n-ö ruumi alade veelgi lääne poole nihutamiseks ei ole. Eesti mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel on keskendutud visuaalse muutuse leevendamise võimalustele (vt seletuskirja ptk 5.6.5 ja mõjude hindamise ptk 4.4.1.6.2), muu hulgas on nähtud ette, et tuulikuid ei paigutata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 6 meremiili (11,1 km; kaugust arvestatakse lähimast tuulikust) ning mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel tuleb hinnata tuuleparkide visuaalset koosmõju. Samuti tuleb visuaalseid mõjusid täpsemalt hinnata hoonestusloa staadiumis. Suunised ja tingimused visuaalsete mõjude leevendamiseks töötati välja koostöös maastikuarhitektide, sealhulgas visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga46. Eesti mereala planeeringu on Keskkonnaministeerium, kes on keskkonnamõju strateegilise hindamise valdkonna eest vastutav ministeerium, kooskõlastanud märkusteta. Eesti mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub täpsematest uuringutest ja analüüsidest, mis on ette nähtud planeeringu tingimustena) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Nii on ka Eesti mereala planeeringu materjalide avalikustamisel läbivalt esitatud ettepanekuid47, et tuuleenergeetika arendusaladel visualiseeritaks tegevusloa menetluses kavandatavad tuulikud, kuid see pole võimalik, kuna üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Eeldatavasti arenevad ka vastavad tehnoloogiad Eesti mereala planeeringu kehtivuse perioodil. Samuti erinevad vaated rannikult merealale suuresti sõltuvalt konkreetse rannikuala konfiguratsioonist ja pargiala paiknemisest lähtuvalt. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile tingimuste seadmine ja suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Tuuleenergia tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades asjaolu, et tuulikud hakkavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Mõjude hindamisel esitati mõjutatava keskkonna kirjeldus, planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja meetmed mõjude leevendamiseks ja vältimiseks tegevusloa etapis (vt aruande peatükk 4). Mõju hindamise aruandes on jõutud läbivalt järeldusele, et kui rakendatakse väljapakutud lähenemisi ja leevendusmeetmeid, siis planeeringu elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ei kaasne. Eesti mereala planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 olev tabel annab ülevaate mõjude hindamise käigus tehtud olulisematest ettepanekutest ja nendega arvestamisest planeeringus. Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses tehtavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid rajada. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid, analüüsida ja rakendada leevendusmeetmeid ning tuulikuid ka visualiseerida. Hindamine peab toimuma planeeringus ette antud raamistiku baasil, sealhulgas peab hindamise läbi viima vastav ekspert, kasutades väljatöötatud juhendmaterjali48 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav. Juhendmaterjal annab muu hulgas soovitused visualiseeringute esitlemiseks, modelleerimiseks. 3. Reservalade moodustamise põhjendatus Kogu Eesti traalpüügialadest kattub 4,3% planeeritud tuuleenergeetika aladega. Eesti traalpüügist moodustas aastatel 2017–2019 kattuvatelt aladelt püütud kogus alla 10% aastas. Planeerimisprotsessi käigus (2020. a augustis planeeringulahenduse avalikustamise käigus) tekkis traalpüüdjate vastuseis Eesti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele, kuna tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kattuvad osaliselt oluliste traalpüügialadega. Tuuleenergeetika alast nr 1 kattub traalpüügiga 92% ning tuuleenergeetika alast nr 2 kattub traalpüügiga 17%. Kokku on tuuleenergeetika alade kattuvus traalpüügiga 39%. Juhul, kui kattuvatel aladel ei ole edaspidi tuuleenergeetika arendamise tõttu võimalik traalpüüki viljeleda, on sellel piirkondlikult siiski kalandussektorile oluline mõju. Maaeluministeerium tõi pärast traalpüüdjate vastuseisu tekkimist 5. jaanuari 2021. a kirjas nr 6.2-15/2691-1 välja järgmist: juhul, kui seni kasutuses olnud traalpüügialad väheneks, suureneks traalpüügiks alles jäävate alade koormus ning võib prognoosida saakide vähenemist. Probleem võib teravaim olla Liivi lahes, kus kalapüüki on juba praegu erinevate meetmetega oluliselt piiratud. Koosmõjus Pärnu mereala planeeringus ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika alade realiseerimisega vähenevad alad, kus traalpüük saab toimuda, veelgi. Väljakujunenud traalpüügi alade vähenemisel tuleb ettevõtetel asuda leidma alternatiivseid püügipiirkondi, mille nihkumisel sadamatest kaugemale suureneb aja- ja kütusekulu, väheneb püügipäevade arv ning halveneb kala kvaliteet. Samuti võib väheneda seni lossimiseks kasutatud sadamates maale toodava kala kogus, osa seni kasutatud kalasadamaid võivad kaotada oma funktsiooni. See omakorda mõjutab negatiivselt sadamate piirkonnas olevaid kalatöötlemise ettevõtteid ja seega ka kalapüügi- ja kalatöötlemissektori sissetulekuid. Traalpüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar–aprill ning september–detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalapüügiettevõtted. Sektori majandusliku edu toel on tehtud investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jm. Nt on ettevõtteid, kelle püük kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt moodustab kogu nende aasta väljapüügist üle 15%. Vaadeldes eraldi Liivi lahte, siis seal on kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt väljapüügi osakaal suurem, moodustades 2019. aastal keskmiselt 35%, kusjuures kõigil ettevõtetel jäi see üle 20% ja ühel ettevõttel ka 50%. Samas teisalt rõhutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 8. mai 2020. a kirjas nr 17-2/2020/3011, et saavutamaks 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Tuuleenergeetika alade määramisel võeti aluseks esmalt tuuleenergeetika seisukohast sobivad tingimused ning alasid täpsustati kasutades välistusmetoodikat, mis tähendab, et arvestati mitmete teiste valdkondade vajadustega (nt välistati kattuvus kaitsealuste loodusväärtuste, sh Natura aladega, tiheda laevaliikluse piirkondadega, tuulikute rajamine lähemale kui 11,1 km rannikust, riigikaitselised alad jpm). Kui võtta arvesse ainult tuuleenergeetika arendamise jaoks sobilikke tingimusi, oli potentsiaalseid alasid kokku ~5800 km2, kuid peale välistusmetoodika (sh vajalike ettevaatuspõhimõtete) kasutamist on praegu tuuleenergeetika alasid kokku ligi 1700 km2. Eesti mereala planeeringu lahenduses on välja toodud, et allesjäänud tuuleenergeetika alad realiseeruvad kuni 70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis tehtavate täpsustavate uuringute tulemustest kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Intensiivsemate traalpüügialade täielik väljalõikamine tuuleenergeetika aladest muudaks järelejäänud alade suuruse tõttu nende arendamise majanduslikult ebaotstarbekaks. Silmas tuleb pidada, et meretuuleparkide arendustsükkel on pikk (üle 10 aasta koos vajalike uuringutega), mille ajal on võimalik traalpüügiga jätkata endises mahus. Kokkuvõttes oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et 2020. aasta augusti seisuga Eesti mereala planeeringu lahenduses määratud alasid ei tohiks vähendada. Hindamaks, kas traalpüügi jätkumine tuulikute vahel on võimalik, korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium septembris 2020. a Rahandusministeeriumi koostatud info põhjal tuuleenergeetika sektori arendajate küsitluse parkide tehnilise info täpsustamiseks. Küsitluse tulemusel selgus, et traalpüügi lubamine tuulikute vahel on teoreetiliselt põhimõtteliselt küll võimalik, kuid eeldab väga suuri investeeringuid (nt kaablite katmise näol). Traalpüüdjate sektori esindajate hinnangul ei ole selline lahendus võimalik, kätkeb endas mitmeid riske ning vajaks otsustamiseks põhjalikumat analüüsi. Rahvusvahelises praktikas ei ole samuti konkreetseid näiteid, kus aktiivne traalpüük on lubatud tuulepargis, kuna traalpüügi lubamine tuulepargis võib kujutada ohtu kaablitele merepõhjas jms. Mõlema, nii traalpüügi kui ka tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti jaoks olulise riikliku huviga majandusvaldkonnaga49. Lahenduse leidmiseks tehti täiendavat koostööd nii traalpüügisektori esindajate kui ka tuuleenergeetika arendajate huvirühma esindajatega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava Eesti mereala planeeringu lahenduse menetluse jätkamiseks ja arvestades eeltoodud asjaolusid, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi esitatud argumente, on Vabariigi Valitsus otsustanud Eesti mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata kuni 2027. aastani mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need alad, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Reservalade kindlaksmääramisel lähtuti konkreetsetest andmetest, st viimase kolme aasta (2018–2020) traalpüügi andmetest, markeerides traalitõmmete koordinaatide järgi nende koondumiskohad, ja arvestati tuuleenergeetika jaoks minimaalset ala suurust (90 km2), mille arendamine on majanduslikult otstarbekas. Reservalade moodustamine tähendab, et kuni 2026. aastani reservalasid tuuleparkide arendamiseks tegevusloa menetlustega kasutusse ei anta, need jäävad senisel viisil kasutatavaks. Pärast 2026. aastat hinnatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti eestvedamisel, kas ja millises mahus on reservalade kasutuselevõtt vajalik kliimaeesmärkide saavutamiseks (vt täpsemalt seatud tingimusi Eesti mereala planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.5). Nimetatud aega (ligi 4 aastat) saab pidada piisavaks selleks, et viia teistel meretuuleparkide arendamiseks sobilikel aladel läbi menetlusprotsessid ja uuringud hindamaks, kas nendel aladel on võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Samuti haakub see PlanS § 25 lõikega 1, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS §-ga 25) ning selle aja- ja asjakohasust. Reservalade kasutuselevõtu vajaduse hindamisel antakse Vabariigi Valitsusele olemasoleva olukorra ülevaade. Olemasoleva olukorra analüüsimisel lähtutakse muu hulgas nt hoonestuslubade, tehtud uuringute ja keskkonnamõju hindamiste seisust, riiklikest kliima- ja energeetikaeesmärkidest, majanduslikest mõjudest, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile, jms olulistest asjaoludest. Eesti mereala planeeringu lahenduse on nii Maaeluministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkusteta kooskõlastanud. Et kompenseerida tuuleparkidest tulenevaid häiringuid vahetult mõjutatud isikutele, sealhulgas traalpüügiga tegelevatele ettevõtjatele, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud kohaliku kasu regulatsiooni50. Kavandatu kohaselt hakatakse tuuleparkidest mõjutatud omavalitsuste traalpüüdjatele kompenseerima tuuleparkidest põhjustatud tegevuse piiranguid juhul, kui tuuleparkide tegevus põhjustab otseselt saagi vähenemist. Tuuleenergeetika alade, sealhulgas reservalade määramise aluseks on eeltoodud põhjendused, samuti on see kooskõlas ka PlanS §-s 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega, mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Nimetatud põhimõte aitab tagada muu hulgas planeeringu elluviidavuse. Huvide tasakaalustamine ei tähenda automaatselt ettepanekuga arvestamist: ettepanekuga võidakse arvestada, samas võidakse leida hoopis muu lahendus, mida ongi praegusel juhul tehtud. Nii tuuleenergeetika kui ka traalpüügi puhul on tegemist riigi jaoks olulise majandusharuga. Praegusel juhul on otsustamisel lähtutud nii kalanduse ruumilistest prioriteetidest kui ka kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning suundumustest. Seega tasakaalustatakse Eesti mereala planeeringu lahenduse kaudu riigi jaoks olulised huvid – tuuleenergeetika arendamine ja traalpüük. Kokkuvõtteks Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva kasutuse reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. Planeeringu koostamise ja kehtestamisega on Eesti täitnud eelnimetatud direktiivist tuleneva nõude. Kõikide erinevate merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks määrati planeeringuga kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Planeeringuga antavad suunised ja seatavad tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. See toob praeguse üksikotsustel põhineva praktika muutuse, kuna peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada saab. Järgmises etapis tehtavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud alade sees on võimalik erinevaid objekte rajada. Arvestades, et planeeringu koostamisel, sealhulgas mõjude hindamisel on lähtutud nn reastamise põhimõttest, annab planeering raamistiku edasisteks tegevusteks. Seetõttu antakse planeeringuga suunised ja seatakse tingimused, millest tuleb lähtuda järgnevates etappides (eelkõige hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel). Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud ja hinnatud erinevate tegevuste koosmõju, mis loob alused merealal paralleelselt toimuvate tegevuste, sealhulgas taastuvenergia kasutusvõimaluste laiendamisele tulevikus. III. OTSUS Lähtudes eeltoodust ning PlanS § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2 otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Kehtestada Eesti mereala planeering. 2. Rahandusministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja Eesti mereala planeering koos kõigi lisadega, sealhulgas selle elluviimise tegevuskavaga oma veebilehel. 3. Rahandusministeeriumil korraldada Eesti mereala planeeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 24 lõigetes 2–4 sätestatule. Riigikantseleil korraldada PlanS § 24 lõikes 3 sätestatud teavitamine Vabariigi Valitsuse veebilehel. IV. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 1 RT III, 06.09.2012, 1 2 Täpsustustest on antud ülevaade planeeringu seletuskirja ptk-s 5.17, kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/media/4765/download 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/330052017003 4 kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 5 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 6 Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 4.4 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0089&from=EN; (ELT L 257, 28.08.2014, lk 135–145) 8 https://www.fin.ee/media/4733/download 9 vt ka https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering#mereala-planeeringu- 10 Helcom-VASAB MSP töögrupi välja töötatud soovitused piiriülese protsessi läbiviimiseks: https://vasab.org/wp-content/uploads/2018/06/Guidelines_transboundary_consulations_public_participation_24-25Feb2016-1.pdf 11 Meri-maismaa seoste all on silmas peetud tegevusi, mida tehakse kas merel või maismaal, kuid mis toetavad vastavalt maismaal või merel toimuvaid tegevusi. 12 Nt planeerijad, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ekspert, geoinformaatika spetsialistid, merekeskkonna ekspert, kalandusekspert, majanduslike mõjude hindamise ekspert, energeetikaekspert, tervisemõjude ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert, meretranspordi eksperdid ja erinevad liigieksperdid. 13 Juhtrühma kuulusid Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Transpordiameti, Muinsuskaitseameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Maa-ameti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. 14 Nt vesiviljeluse arendajad, tuuleenergeetika arendajad, keskkonnaorganisatsioonid, puhkemajandusega tegelevad organisatsioonid, mereäärsed kohalikud omavalitsused, erinevad liigispetsialistid jt. 15 https://fin.ee/media/4877/download 16 https://www.fin.ee/media/4729/download 17 https://www.fin.ee/media/4736/download 18 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/msp_pohilahenduse_ettepanekute_koondtabel.pdf 19 https://www.fin.ee/media/4751/download 20 https://www.fin.ee/media/4880/download 21 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv 22 Lähenemine põhineb EL direktiivil nr 2014/89/EL, millega kehtestati mereruumi planeerimise raamistik. 23 Planeeringu koostamise meeskonna ülevaade on leitav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/media/4766/download 24 Koostöö ja kaasamise ülevaade on kajastatud planeeringu lisas nr 3, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/media/4730/download 25 Uuringute nimekiri on kättesaadav planeeringu lisas nr 5, nimekiri ja uuringud ise on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering#mereala-planeeringu- 26 15 aastat on võetud ajaliseks perspektiiviks, kuna mahukamate tegevuste arendusperiood on orienteeruvalt 10 aastat. Sarnane on olnud ka Euroopa riikide kogemus mereala planeeringute elluviimisest (nt Saksamaal ja Belgias). Samuti on ajalise perspektiivi juures arvestatud, et PlanS § 25 lõike 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS §-ga 25) ning selle aja- ja asjakohasust. 27 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 28 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 29 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 30 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 31 https://vm.ee/et/euroopa-liidu-laanemere-strateegia-lms 32 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv 33 Vt lahendust täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.3 34 FAO 2018 http://www.fao.org/3/i9540en/I9540EN.pdf 35 https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf 36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf 37 Vt lahenduse kujunemist ja suuniseid-tingimusi täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.6 38 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 39 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 40 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 41 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 42 Kasutustegur – energiatootmisseadme tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. 43 Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 5.6.3 44 Vt täpsemalt mõjude hindamise aruannet lk 60–66 45 Rahandusministeerium. 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks ptk 6. Selles juhendmaterjalis toodud asjakohaste mõjude hindamise õiguslik raamistik ja hindamise põhimõtted kehtivad ka mereala planeeringu kui üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu asjakohaste mõjude hindamise kohta. 46 https://www.fin.ee/media/4766/download 47 Visualiseeringute teemaga seotud ettepanekuid on esitanud Sunly Wind OÜ, Saaremaa vald, Muhu vald, Ruhnu vald, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ, Energiaühistu MTÜ, MTÜ Sõrvemaa Arengu Ühing, eraisikud 48 Vt täpsemalt „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, AB Artes Terrae OÜ, 2020. https://www.fin.ee/media/4718/download 49 Olulise riikliku huvi olemasolu tuuleparkide arendamisel kinnitab ka Riigikohtu 26.05.2021 lahend asjas 3-17-2013 50 Eelnõu väljatöötamiskavatsus on läbinud kooskõlastusringi (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7038a4e-4d3d-4a4d-a4af-fecdb2511e94)