Sotsiaalminister — Arstiabi esimese etapi korraldamine — RTL, 1997, 75, 430

Lähtudes tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978) paragrahvi 7 lõikest 2 ja riigi tervishoiu arengukavast määran: 1. Kehtestada esimese etapi arstiabi korralduses üleminek jaoskonnaarsti põhimõttelt perearsti põhimõttele.

2. Kehtestada esimese etapi arstiabi andmise kord (juurde lisatud).

3. Maakonnaarstidel koostöös kohalike omavalitsuste ning valla- ja linnaarstidega

1) määrata esimese etapi arstiabi andvate arstide arv ja perspektiivpaigutus oma haldusterritooriumil 1. juuliks 1997. a.;

2) korraldada omavalitsuse territooriumil elavate isikute registreerimine esimese etapi arstiabi andvate arstide nimistutesse 1. novembriks 1997. a.;

3) valmistada ette kohaliku omavalitsuse ning esimese etapi arstiabi andva arsti ja tervishoiuasutuse vahel sõlmitava lepingu vormid käesoleva määrusega kehtestatud korra punktide 20 ja 21 kohaselt 1. oktoobriks 1997. a.

4. Maakonnaarstil kinnitada arsti nimistu ja korraldada selle alusel arstipraksis.

5. Keskhaigekassal koostöös Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnaga valmistada ette haigekassa ja arstipraksisega tegeleva arsti, tervishoiuasutuse vahel sõlmitava lepingu vormid ning esitada ministrile kinnitamiseks 1. oktoobriks 1997. a.

6. Kehtestada esimese etapi arstipraksise rahastamine valdavalt pearaha alusel alates 1. jaanuarist 1998. a. Pearaha arvutamise metoodika ja valemi kinnitab sotsiaalminister.

7. Piirkondlikel haigekassadel võtta uute lepingute sõlmimisel aluseks esimese etapi arstiabi andvale arstile kinnitatud nimistus registreeritud isikute arv.

Minister Tiiu ARO

Kantsler Jaan RÜÜTMANN

Kinnitatud

sotsiaalministri

3. aprilli 1997. a.

määrusega nr. 17

Esimese etapi arstiabi andmise kord

I. ÜLDOSA

1. Arstiabi esimesel etapil korraldatakse piirkondlikul põhimõttel kinnitatud arsti nimistu alusel (edaspidi nimistu).

2. Esimese etapi arstiabi on ambulatoorne arstiabi, mida annavad perearst, üldarst ja lastearst koos teiste neid abistavate meditsiinitöötajatega.

3. Esimese etapi arstiabi andva arsti põhiülesandeks on nimistusse registreeritud isikute tervise edendamine ning haiguste, vigastuste ja mürgistuste ennetamine ning tervisehäiretega isikutele arstiabi andmine ja nende tervise taastamine, arstiabi järjepidevuse tagamine ning arsti ja patsiendi vahelise kontakti tihendamine.

4. Perearstipraksis on kohaliku omavalitsusüksuse tervishoiualaste kohustuste täitmist ja esimese etapi arstiabi andmist hõlmav perearsti erialane tegevus maakonnaarsti poolt kehtestatud piirkonnas ja kinnitatud nimistu alusel. Perearstipraksise aluseks on kohaliku omavalitsuse ja perearsti vaheline leping.

5. Perearstipraksisele korraldab vajadusel konkursi maakonnaarst, kusjuures üld- ja lastearstipraksis on võrdsustatud perearstipraksisega käesoleva korra punktis 6 sätestatud tingimustel.

6. Perearstipraksise põhimõttel võivad tegutseda ka üldarstid ja lastearstid, kui nad on hiljemalt kahe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest astunud perearsti tööalase koolituse kursusele Tartu Ülikoolis.

7. Haigekassa perearst on füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on perearstipraksis ja leping piirkondliku haigekassaga.

8. Haigekassa perearst võib moodustada perearstikeskuse, kus töötavad töölepinguseaduse alusel tööle võetud teised arstid, õendusalatöötajad ja abipersonal.

9. Perearst lähtub oma tegevuses sotsiaalministri kinnitatud perearsti ametijuhendist.

II. NIMISTUTE MOODUSTAMINE, KINNITAMINE JA MUUTMINE

10. Nimistute arvu maakonnas määrab maakonnaarst.

11. Nimistu keskmine suurus esmatasandi arstiabi andva ühe arsti kohta on 1900 isikut, millest maakonnaarst võib lubada kõrvalekaldeid "400 isikut, sõltuvalt piirkonna eripärast (saared, ääremaa).

12. Maakonnaarst võib nimistu sulgeda, kui nimistusse registreerunud isikute arv ületab 2300 piiri.

13. Nimistutesse registreerumise kuulutab välja kohalik omavalitsusüksus ajakirjanduse kaudu, näidates ära pere-, üld- ja lastearsti nime, registreerumise alguse ja lõpu ning registreerumise koha ja viisi.

14. Nimistusse registreerumisel tuleb esitada järgmised isikuandmed

14.1. perekonnanimi;

14.2. eesnimi;

14.3. isikukood (sünniaeg);

14.4. sissekirjutus;

14.5. tegelik elukoht;

14.6. haigekassakaardi või pensionitunnistuse number.

15. Mitteregistreerunud isikud lülitab nimistusse maakonnaarst kohaliku omavalitsusüksuse ettepanekul.

16. Nimistute võrdlemise ja korrastamise korraldab maakonnaarst Sotsiaalministeeriumi kehtestatud metoodika alusel.

17. Nimistud kinnitab maakonnaarst ja esitab need piirkondlikule haigekassale 1. detsembriks.

18. Kõigil registreerunud isikutel on õigus ennast teise nimistusse ümber registreerida iga aasta oktoobrikuu jooksul. Ümberregistreerumise koha ja korra määrab kohalik omavalitsusüksus ning teatab sellest ajakirjanduse kaudu hiljemalt 1. septembriks.

19. Seoses elukoha muutumisega toimub ümberregistreerumine isikule sobival ajal käesoleva korra punkti 16 kohaselt.

III. LEPINGUD

20. Esimese etapi arstiabi andev arst, tervishoiuasutus sõlmib kohaliku omavalitsusüksusega lepingu.

21. Esimese etapi arstiabi andva raviasutuse, arsti ja kohaliku omavalitsusüksuse vahel sõlmitavas lepingus peab olema näidatud

21.1. piirkonna piirid ja iseloomustus (küla, tänav jm.);

21.2. kinnitatud nimistus olevate ravikindlustusega hõlmamata isikute raviteenuste maht ja nende eest tasumise kord;

21.3. lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks vajaminevate vahendite (hooned, inventar, kommunaalkulud) allikad ja kasutamise kord.

22. Piirkondlikud haigekassad sõlmivad esimese etapi arstiabi andvate arstide ja tervishoiuasutustega lepingud, lähtudes kinnitatud nimistusse kantud ravikindlustusega hõlmatud isikute arvust ja rahastamise muudest alustest.

23. Lepingu lahutamatuks lisaks on kinnitatud nimistu.