Vabariigi Valimiskomisjon — Meelis Kaldalu IX kaebuse lahendamine — RT III, 2021, 8

Kaebuse sisu Meelis Kaldalu (edaspidi kaebaja) on Valimisliidu Südamega Tartu moodustaja. Kaebaja esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 8. novembril 2021 postitatud (registreeritud 10. novembril 2021) kaebuse. Ümbriku tagaküljele on kaebaja märkinud, et ta proovis kirja üle anda 5. novembril 2021. Kaebuses vaidlustatakse riigi valimisteenistuse tegevust ja tegevusetust, mille tulemusena ei ole elektroonilisel hääletamisel võimalik tuvastada valija isiku ja tahte rippumatust, mistõttu on rikutud 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel elektroonilise hääletamise ausat valimistulemust. Seetõttu vaidlustab kaebaja 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel elektroonilise hääletamise tulemust tervikuna ning eraldi elektroonilise hääletamise tulemust Narva linnas, kus alustati kriminaalmenetlust valimispettuse välja selgitamiseks. Kaebaja viitab ajalehes „Postimees“ 11. oktoobril 2021 avaldatud intervjuule Arne Koitmäega ja 3. novembril 2021 avaldatud uudisele, et Keskkriminaalpolitsei on alustanud menetlust Narva Linnavolikogu kandidaadi suhtes, kes organiseeris valijatele väljasõidu ja ühishääletuse enda kasuks. Kaebaja leiab, et tegu on ilmse valimiste korra rikkumisega. Kaebaja taotlused: 1. Mitte kinnitada elektroonilise hääletamise valimistulemust. 2. Kutsuda kokku eri osapooli kaasav kriisikomitee, et korraldada uuesti turvaliselt elektrooniline hääletamine. 3. Anda riigi valimisteenistusele selged juhtnöörid tagada elektroonilise hääletamise turvalisus, sh valija identifitseerimine ning valimiskabiini ja -urni olemasolu. 4. Informeerida Riigikogu Kantseleid kujunenud olukorrast. 5. Kaasata kaebaja kaebuse arutellu sõnaõigusega. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused 1. Kaebaja vaidlustab valimiste korraldaja kaht toimingut: esiteks elektroonilise hääletamise tulemuste kinnitamist ja teiseks riigi valimisteenistuse tegevust ja tegevusetust elektroonilise hääletamise korraldamisel. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 64 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb muu hulgas märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (KOVVS § 65 lõike 1 punkt 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (KOVVS § 65 lõike 1 punktid 4 ja 5). Kaebuse, mis ei vasta seaduse nõuetele, võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (KOVVS § 65 lõike 3 esimene lause). Kaebaja on väljendanud rahulolematust riigi valimisteenistuse tegevuse ja tegevusetusega, kuid ei ole põhjendanud oma väiteid ega selgitanud, milliste konkreetsete toimingutega ja kuidas seadust ning tema õigusi rikutakse. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas elektroonilise hääletamise tulemuse kinnitamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal võib olla huvi valimiste aususe ja turvalisuse vastu, kuid see ei ole võrdsustatav subjektiivsete õiguste rikkumisega. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05 p 10, 3-4-1-6-13 p 20 ja 3-4-1-31-14 p 16). 2. Kaebaja vaidlustab sisuliselt elektroonilise hääletamise tulemuse kinnitamist. KOVVS § 542 lõike 1 alusel teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemuse kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. KOVVS § 55 lõike 1 kohaselt teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks hääletamistulemuse vallas või linnas ning see hõlmab elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemust. Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks valimistulemus KOVVS § 56 ja Tallinnas KOVVS § 561 alusel. KOVVS § 68 lõike 1 alusel registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebaja soovist aru selliselt, et ta soovib riigi valimisteenistuse kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemuste tühistamist. Riigi valimisteenistus tegi elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks 17. oktoobril 2021. KOVVS § 66 lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava toimingu tegemisest. Seega algab tähtaja lugemine toimingu tegemisest, mitte toimingust teadasaamisest. Kaebus on esitatud 8. novembril 2021. Isegi kui lähtuda eeldusest, et kaebus oleks esitatud 5. novembril 2021, nagu ümbrikul on kirjeldatud, siis ka sel kuupäeval esitatud kaebus ei oleks olnud tähtaegne. Kaebuse esitamise tähtaeg on seega ületatud. Kui kaebaja soovis vaidlustada kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste valimistulemuste kindlakstegemise, siis valla või linna valimistulemused tehti kindlaks pärast häälte teistkordset lugemist valla või linna valimiskomisjonis üldjuhul 18. oktoobril 2021, sh Tartus. Seega on ka selle nõude esitamise tähtaeg ületatud. 3. Vastavalt KOVVS § 65 lõikele 3 võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud KOVVS § 66 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes või kui kaebus on esitatud KOVVS §-s 64 ettenähtud korda rikkudes, ehk puudub subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebus ei ole esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ega tähtaegselt. 4. Kaebusest pole üheselt aru saada, kas kaebaja taotluseks on valimistulemuste välja kuulutamata jätmine või väljakuulutamise edasilükkamine, kuid Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et KOVVS § 68 lõike 1 kohaselt registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega tuleb pärast kaebuste esitamise tähtaja möödumist ja kaebuste kohta lõplike otsuste tegemist valitud volikogu liikmed registreerida ning valimiskomisjonidel ei ole võimalik seda tegemata jätta või edasi lükata. Ka Riigikohus on lahendis 5-19-22 jõudnud samasugusele seisukohale Riigikogu valimistel ning seda seisukohta saab laiendada ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele, sest KOVVSi ja riigikogu valimise seaduse (RVKS) tekst, mis puudutab liikmete registreerimist ja valimistulemuste väljakuulutamist, erineb vaid pädeva organi poolest, kellel on õigus valitud liikmeid registreerida (vrdl KOVVS § 68 lõige 1 ja 3 ning RKVS § 74 lõiked 1 ja 3). Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata. Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.