Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Lõpetada Vana-Saaluse mõisa pargi (kultuurimälestiste riikliku registri nr 14132) kultuurimälestiseks olemine, võttes arvesse järgmisi asjaolusid, seisukohti ja põhjendusi

Võru maakonnas asuv Vana-Saaluse mõisa park tunnistati arhitektuurimälestiseks kultuuriministri 12. novembri 1997. a määrusega nr 72. Muinsuskaitseameti läbi viidud inspekteerimiste käigus selgus, et pargi seisukord on pikaajalise hooldamatuse ja niiskusrežiimi muutumise tõttu halvenenud. Tulenevalt nimetatud asjaolust algatas Muinsuskaitseamet 2010. aastal menetluse Vana-Saaluse mõisa pargi mälestiseks olemise lõpetamiseks. Kuna Vana-Saaluse mõisa park asub osaliselt reformimata riigimaal Vastseliina valla territooriumil, teavitas Muinsuskaitseamet 7. detsembri 2010. a kirjaga nr 1.1-7/4493 menetluse algatamisest Vastseliina Vallavalitsust, paludes esitada oma seisukoht Vana-Saaluse mõisa pargi mälestiseks olemise lõpetamise kohta. 6. jaanuari 2011. a kirjas nr 7-11/971-1 esitas Vastseliina Vallavolikogu nõusoleku Vana-Saaluse mõisa pargi mälestiseks olemise lõpetamise kohta. Vana-Saaluse mõisa park paikneb osaliselt ka eraisikule kuuluval katastriüksusel Ala-Vesiveski (87401:004:0001), mistõttu pöördus Muinsuskaitseamet 7. detsembri 2010. a kirjas nr 1.1-7/449 esitatud teatega mälestiseks olemise lõpetamise menetlusest ka katastriüksuse omaniku poole, paludes samuti esitada oma seisukoht. Omanik seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. 2010. aastal koostatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu kohaselt on park võsastunud ja mõisakompleksi peahoone puudumise tõttu minetanud kompositsioonilise terviku. Pargi tagaosa on liigniiskuse tõttu osaliselt soostunud ja võsastunud ning pärnaallee südamemädaniku tõttu 70% ulatuses hävinud, mistõttu on park kaotanud enamiku mälestise tunnustest. Eksperdihinnangu alusel otsustas Muinsuskaitse Nõukogu teha ettepaneku kultuuriministrile Vana-Saaluse mõisa pargi mälestiseks olemise lõpetamiseks, kuna park on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt autentne taastamine ei ole võimalik.

Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 5 lõikele 3.

Käesoleva käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga ja väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu 24. märtsi 2011. a koosoleku protokollist nr 2011/2 on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.