Keskkonnaminister — Jahirendi ja ulukiküttimisõiguse hinna kehtestamine — RTL, 1997, 53, 272

Lähtudes jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953) paragrahv 14 lg. 3, paragrahv 15 lg. 1 ja paragrahv 16 määran: 1. Kinnitada ulukiküttimisõiguse hind ja arvestamise kord (juurde lisatud).

2. Kinnitada jahirendi suurus ja arvestamise kord (juurde lisatud).

3. Kehtestada, et ulukiküttimisõiguse eest võetav tasu laekub ulukivarude lepingujärgselt kasutajalt Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi jahinduse sihtkapitalile, millest 20% kantakse Keskkonnafondi keskfondi jahinduse sihtkapitalile 1. detsembriks 1997. a.

4. Kehtestada, et jahirent laekub Keskkonnafondi vastava maakonna osafondi jahinduse sihtkapitalile, millest 50% kantakse Keskkonnafondi keskfondi jahinduse sihtkapitalile 1. detsembriks 1997. a.

5. Ulukiküttimisõiguse eest võetav tasu ja jahirent tasutakse jahiaasta 1.06.1997. a. - 1.06.1998. a. eest järgmiselt

5.1. Ulukiküttimisõiguse eest tasutakse 1. juuniks 1997. a.

5.2. Jahirendi eest tasutakse 1. oktoobriks 1997. a.

6. Käesolev määrus kehtib 1. juunist 1997. a. kuni 1. juunini 1998. a.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Rein RATAS

Lisa

keskkonnaministri

10. märtsi 1997. a.

määrusele nr. 18

1. Ulukiküttimisõiguse hind ja arvestamise kord

1.1. Ulukiküttimisõiguse hind tuhande hektari ulukile sobiva ala kohta (kroonides)

Boniteet I II III IV V

Ulukiliik

Põder 820 600 360 220 50

Punahirv 540 450 320 180 20

Metssiga 300 160 100 70

Metskits 160 100 70 40

1.2. Punahirve asurkonna kasutamise eest võetakse tasu nendes jahipiirkondades, kus asurkonda kasutatakse. Hirvele boniteerimata aladel võetakse tasu põdra boniteetide alusel.

2. Jahirendi suurus ja arvestamise kord

2.1. Jahirendi suurus hektari kohta jahimaa kategooriate järgi (kroonides)

Maa kategooria

Metsamaa 0,70

Muud maa kategooriad 0,15

2.2. Jahipiirkonnas jahipidamiseks keelatud jahimaade eest jahirenti ei tasuta.