Haridusminister — Erarakenduskõrgkoolide ja eraülikoolide õppetaseme üle riikliku järelevalve teostamise korra kinnitamine — RTL, 1997, 44, 245

Vastavalt erakooliseaduse (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965) paragrahvi 20 lõikele 1 haridusminister määrab: Kinnitada "Erarakenduskõrgkoolide ja eraülikoolide õppetaseme üle riikliku järelevalve teostamise kord" vastavalt lisale.

Minister Rein LOIK

Kantsler Georg AHER

Kinnitatud

haridusministri

4. märtsi 1997. a.

määrusega nr. 8

Erarakenduskõrgkoolide ja eraülikoolide õppetaseme üle riikliku järelevalve teostamise kord

1. Riiklikku järelevalvet teostatakse nende erarakenduskõrgkoolide ja eraülikoolide (edaspidi kõrgkoolid) õppetaseme üle, mis omavad Haridusministeeriumi väljastatud koolitusluba.

2. Riiklikku järelevalvet teostab selleks haridusministri poolt moodustatud ekspertkomisjon.

3. Riiklik järelevalve võib olla kõrgkooli kogu tegevust hõlmav komplekskontroll või üksikküsimusi puudutav temaatiline kontroll.

4. Riikliku järelevalve põhieesmärgid on

1) õppetegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse kindlaksmääramine;

2) haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise hindamine;

3) kõrgkoolile riigieelarvest eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrollimine.

5. Haridusministeerium

1) kavandab kõrgkooli kontrolli, määrates kontrolli sisu, mahu ja läbiviimise aja;

2) korraldab ja teostab kõrgkoolides kontrolli;

3) analüüsib ja üldistab kontrolli tulemusi, teeb vajadusel ettepanekuid muudatusteks õigusaktides ja õppekavades ning kõrgkooli edaspidises tegevuses.

6. Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus

1) saada kõrgkooli omanikelt ja juhtkonnalt vajalikku teavet kõrgkooli õppetegevuse kohta;

2) külastada kõrgkooli juhtkonna teadmisel kõrgkoolis toimuvaid loenguid, seminare, praktikume jms.;

3) teha kõrgkooli juhtkonnale ja omanikele ettepanekuid õppetegevuse edendamiseks ja ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks;

4) teha ettepanekuid juhtkonna ebaseaduslike korralduste seadusega kooskõlla viimiseks;

5) tutvuda kõrgkooli õppetaset puudutava dokumentatsiooniga;

6) saada kõrgkooli omanikelt ja juhtkonnalt informatsiooni riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta.

7. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik on kohustatud

1) tuginema ettepanekute, järelduste ja otsustuste tegemisel usaldusväärsele ning otseallikatest saadud teabele;

2) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema haridusalastele õigusaktidele ning õppekava nõuetele;

3) arvestama kõrgkooli õppetasemele üldhinnangu andmisel kompleksselt kõiki kõrgkooli tegevuse valdkondi.

8. Riikliku järelevalve põhimeetodid on

1) vestlus kõrgkooli omanike, juhtkonna ja nõukogu liikmete, õppejõudude ning üliõpilastega;

2) loengute, seminaride ja praktikumide külastamine;

3) tutvumine kõrgkooli ruumide ja olmetingimustega;

4) üliõpilaste teadmiste kontrollimine suuliselt või kirjalikult;

5) tutvumine kõrgkooli õppetööd puudutava dokumentatsiooniga.

9. Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse komplekskontrollimisel aktiga, temaatilisel kontrollimisel õiendiga.

10. Komplekskontrollimise akt peab sisaldama

1) sissejuhatust, kus antakse ülevaade kontrollitava kõrgkooli kontrollimise temaatikast;

2) põhiosa, kus analüüsitakse kontrollitud temaatikat ning tuuakse välja kontrolli tulemused;

3) kokkuvõtet, kus tuuakse ära argumenteeritud ja põhjendatud järeldused ning puudused ja ettepanekud.

11. Aktile kirjutavad alla kõik kontrollimisel osalenud komisjoni liikmed.

12. Akti esitab kontrollimist juhtinud ametnik allkirja vastu kõrgkooli rektorile.

13. Õiend koostatakse vabas vormis, sellele kirjutavad alla kontrollimist juhtinud ametnik ja kõrgkooli rektor.

14. Riikliku järelevalve tulemustega on õigus tutvuda kõrgkooli omanikel, juhtkonnal, õppejõududel ja üliõpilastel.

15. Kui kontrolli tulemustest selgub, et kõrgkooli tegevus ei vasta tema põhikirjale või koolitusloas märgitud haridustasemele, on omanik kohustatud kontrollimise tulemusena koostatud aktis või õiendis toodud puudused kõrvaldama ühe kuu jooksul akti või õiendi kõrgkooli rektorile esitamisest.

16. Kui omanik ei kõrvalda aktis või õiendis toodud puudusi punktis 16 ettenähtud tähtajaks, võib Haridusministeerium kõrgkooli koolitusloa kehtivuse peatada või selle tühistada. Koolitusloa tühistamine on aluseks kõrgkooli tegevuse lõpetamisele.