Kultuuriminister — Paide kultuurimaja kultuurimälestiseks tunnistamine — RT III, 2016, 2

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 31.03.2016. a ettepanekut

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Paide kultuurimaja (asukoht Paide linn Pärnu tn 18, KÜ 56601:005:0038). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1. 2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2i. Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja kaitsevööndisse jääva krundi omanikku ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ettepanek Paide kultuurimaja mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” raames. Mälestiseks tunnistamise ettepanek on laiaulatusliku uurimisprojekti tulemus. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. saj arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ja perioodi 1870–1991. Selle käigus kaardistati esmalt maakondade kaupa kokku üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mille kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Mälestise tunnused leiti olevat 114 objektil, sh Paide kultuurimajal. Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Paide kultuurimaja mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et ehitisel on mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis 31.03.2016. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Paide kultuurimaja kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Paide kultuurimaja on terviklikult säilinud mahu, välisilme ja unikaalse sisekujundusega postmodernistlikus arhitektuuristiilis kultuurimaja. Kultuurimaja projekteeris arhitekt Hans Kõll ja see ehitati 1987. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ning Taimi Rõuk. Hoone interjöör ja eksterjöör moodustavad ühtse terviku. Hoones on esinduslikud ja väga terviklikuna säilinud interjöörid, mis on valminud spetsiaalselt selle maja jaoks. Hoones on kasutatud autoriloomingut: vitraaže (kunstnik Kaarel Kurismaa), kohviku peegellagi ja tugipostide dekoratsioonid (kunstnik Kalev Roomet). Ligi 30 aasta taguse autoriloominguna valminud sisekujunduse säilimine algses asukohas on erakordne ja omab sellisena kultuuriväärtust. Postmodernistliku esindushoonena, terviklikult säilinud välisilme ja interjööriga on Paide kultuurimajal kõrge arhitektuuriline väärtus. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis (§ 25 lg 2). Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 7 kohaselt ei ole kinnismälestise kaitsevööndis lubatud ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Hoone ümbrus on kujundatud astmelise maastikuna ja peasissepääsu rõhutavad massiivsed dolomiitpostidel välisvalgustid. Käesoleva käskkirjaga määratava kaitsevööndi eesmärk on tagada nii hoone vaadeldavus kui ka hoonet ümbritsevate väärtuslike struktuurielementide (valgustid, maastikukujundus) säilimine. Paide kultuurimaja kaitsevööndiks määratakse enamus Pärnu tn 18 krundist ning Tööstuse tn 10 väike krunt, millel asub kultuurimaja teenindav elektrialajaam (jääb Pärnu tn 18 krundi sisse). Ehitise omaniku esindaja ettepanekul vähendati kaitsevööndit menetluse käigus krundi idaküljes (parkla ala). Menetlusosaliste seisukohad Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”. Kohalik omavalitsus, kes on ühtlasi ehitise omanik, on olnud mälestiseks tunnistamise menetlusse kaasatud. Kohalikule omavalitsusele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust. Paide Linn on hoone mälestiseks tunnistamisega nõustunud. Samuti on olnud kaasatud hoone valdaja, Paide Kultuurikeskus. Menetluse käigus koostas Muinsuskaitseamet hoonele muinsuskaitse eritingimuste eelnõu, mille koostamisel arvestati omaniku ja valdaja ettepanekutega. Kaitsevööndi kehtestamise osas on küsitud lisaks elektrialajaama krundi omaniku OÜ Elektrilevi arvamust 19.02.2016. a kirjaga, andes selleks tähtaja. Määratud tähtajaks OÜ Elektrilevi oma seisukohta ei esitanud. Kuna tegu on unikaalse autoriarhitektuuriga, teavitas Muinsuskaitseamet kultuurimälestiseks tunnistamise menetlusest 19.02.2016. a kirjaga ka hoone arhitekti. Hoone autor oma seisukohta ei esitanud. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Paide kultuurimaja on postmodernistlikus stiilis arhitektuurselt väärtuslik esindushoone, mis on terviklikuna säilinud. Muinsuskaitseameti läbiviidud võrdlev analüüs näitas, et 20. saj teisel poolel ehitatud kultuurimaju on seni riikliku kaitse all viis: Orissaare, Sõmera, Sillamäe, Kohtla-Järve ja Viljandi kultuurimajad, mis on aga kõik stalinistlikus stiilis. Funktsiooni poolest lähedasteks mälestisteks võib lugeda ka Tallinna poliitharidusmaja (Sakala 1) ja laevastiku ohvitseride maja (Mere pst 5), mis on samuti ehitatud stalinismi perioodi neoklassitsistlikus stiilis. 1980. aastate arhitektuuri näiteid on kultuurimälestiste nimekirjas praegu ainult kaks – Tallinna Linnahall ja Ugala teater. Mälestiste nimekirja tasakaalustamine ja kaasajastamine selliselt, et see hõlmaks parimaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist, on põhjendatud. Uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” raames kaardistati kokku 31 kultuurimaja, kuid mälestiseks tunnistamise menetlus algatati ainult kahe suhtes: postmodernistlik Paide kultuurimaja ja Narvas asuv stalinistlik kultuurimaja. Paide kultuurimajaga on väga sarnane sama arhitekti projekteeritud Põlva kultuurimaja. Kaalumise tulemusena otsustas Muinsuskaitseamet teha kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku ainult Paide kultuurimaja kohta, mis võrreldes Põlva kultuurimajaga on esinduslikum (fassaadiviimistluses on kasutatud dolomiitplaate ja krohvi) ja arhitektuurselt ilmekam, samuti on selle juures eriline, et säilinud on algne sisearhitektuur. Hoone tehniline seisukord on hea. Hoone on endiselt kasutuses kultuurikeskusena. Kultuurimälestiseks tunnistamine ei takista hoone kasutamist kultuurimajana, samuti on hoonesse võimalik juurde tuua kultuurikeskusega seotud funktsioone. Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle oluliste osade säilimist. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal. Seetõttu on otstarbekas rakendada suure kultuuriväärtusega hoone pikaajalise säilimise eesmärgil riiklikku kaitset. Mälestiseks tunnistamisega on võimalik luua eeldused Paide kultuurimaja pikaajaliseks säilimiseks ja kultuuriväärust säilitavaks restaureerimiseks. Muinsuskaitseamet on omanikule menetluse käigus koostanud muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 1 alusel nõutavate muinsuskaitse eritingimuste kavandi, milles on täpsustatud hoone konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõudeid. Muinsuskaitse eritingimuste kavandis on toodud hoone kultuuriväärtuslike osade, tarindite ja detailide loetelu, mille säilimine on oluline arhitektuuriajaloolise väärtuse säilitamise seisukohalt ning hinnatud hoone omaniku ehitusplaane. Muinsuskaitse eritingimuste kavandi koostamise käigus kohtuti mitmel korral hoone omanikuga (02.07.2015, 15.01.2016), toimus kirjalik suhtlus ning võeti arvesse hoone omaniku ettepanekuid. Muinsuskaitse eritingimused on võimalik väljastada pärast hoone mälestiseks tunnistamist. i Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).