Vabariigi Valitsus — Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Alesti VI uuringuruumis — RT III, 2022, 3

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse 01.01–30.06.2015 kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Nordecon AS (registrikood 10099962, edaspidi loa taotleja) esitas 5. mai 2015. a kirjaga nr 12-1/15/007(1) Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) taotluse. Alesti VI uuringuruum asub Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja külas riigile kuuluvatel kinnistutel Alesti karjäär (kinnistu registriosa nr 3206137, katastritunnusega 31701:003:1268) ja Alesti kruusakarjäär (kinnistu registriosa nr 3201537, katastritunnusega 31701:003:0192). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Alesti VI uuringuruumi teenindusala pindala on 13,72 ha. Alesti VI uuringuruum asub Alesti kruusamaardla Alesti liivakarjääri ja Alesti II kruusakarjääri mäeeraldiste teenindusmaa piires. Mäeeraldistes kaevandatakse ehituskruusa, täiteliiva ja täitekruusa kaevandamislubade nr Rapm-067 ja nr Rapm-068 (mõlemal loal kehtivusaeg kuni 4. november 2024. a) alusel. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on lubjakivi tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 15 puurauku sügavusega kuni 35 meetrit ja kuni 20 uuringukaeveõõnt. Uuringuluba taotletakse kaheks aastaks ning uuringute tegijaks on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). 1.2. Keskkonnaamet avaldas 29. juunil 2015. a maapõueseaduse 01.01–30.06.2015 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis aja taotluse kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet saatis 13. augustil 2015. a kirjaga nr HJR 10-3/15/11974-6 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kohila Vallavolikogule arvamuse avaldamiseks. 1.4. Keskkonnaamet avaldas 13. augustil 2015. a MaaPS v.r. § 15 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis aja eelnõu kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Maanteeamet, alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet), teavitas 14. augusti 2015. a kirjaga nr 15-5/15-00142/049, et neil ei ole vastuväiteid geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu kohta ning võimalikul maavara kaevandamise loa taotlemisel tulevikus tuleb taotlus kooskõlastada Transpordiametiga. 1.5. Alesti karjääri ümbruse elanikud saatsid 28. augustil 2015. a Kohila Vallavalitsusele kirjaliku pöördumise, milles nad ei pea õigeks piirkonnas lubjakivi tarbevaru tasemel geoloogiliste uuringute tegemist ning võimalikku hilisemat maavara kaevandamist. 1.6. Nordecon AS saatis 18. septembri 2015. a kirjaga nr 12-1/15/018(1) Kohila Vallavalitsusele pöördumise, milles kirjeldati Nordecon AS-i ja taotletava Alesti VI uuringuruumi lähiümbruse elanike vahel 11. septembril 2015. a peetud koosolekut, põhiküsimusi, mis tekitavad kohalike elanike hulgas geoloogilise uuringu loa ja võimaliku tulevase kaevandamistegevuse suhtes vastuseisu ning Nordecon AS-i kavatsust teha kõik endast olenev, et kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ning mõju Alesti VI uuringuruumiga külgnevale alale rajatavale rekreatiivalale oleksid minimaalsed. Lisaks palus Nordecon AS kohaliku omavalitsuse üksusel oma seisukoha kujundamisel läbi kaaluda nii negatiivsed kui ka positiivsed aspektid. 1.7. Kohila Vallavolikogu saatis Keskkonnaametile 29. septembri 2015. a otsusega nr 24 seisukoha, mille kohaselt Kohila Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.8. Keskkonnaamet küsis 21. oktoobri 2015. a kirjas nr HJR 10-3/15/11974-10 Nordecon AS-ilt, kas loa taotleja soovib pöörduda uuringuloa andmise kohta nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) poole. Nordecon AS-i sellise soovi korral palus Keskkonnaamet Nordecon AS-il täiendavalt motiveerida oma taotlust loa saamiseks, sealhulgas tuua esile võimalikud seosed riiklike huvidega ja põhjendada uuritava materjali vajalikkust. 1.9. Kohalikud elanikud K.I. ja T.R. edastasid 3. novembril 2015. a Keskkonnaametile pöördumise seoses soovimatusega Alesti karjääri ja Alesti kruusakarjääri kinnistutel geoloogilise uuringu ja tulevikus lubjakivi võimaliku kaevandamise suhtes. 1.10. Nordecon AS esitas 20. novembri 2015. a kirjas nr 12-1/15/021(1) Keskkonnaametile oma põhjendused ning palve, et Keskkonnaamet pöörduks uuringuloa kohta nõusoleku saamiseks VV poole. Uuringuloa saamise vajadust Alesti VI uuringuruumis põhjendas Nordecon AS viidates muu hulgas dokumendile „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ ja samuti lähima viie aasta jooksul kavandatavate raudtee- ja maanteetrasside ehitamisel ehitusmaterjali vajadusele, ehitusobjektide lähedusele Alesti VI uuringuruumi suhtes, kaevandamistegevusest juba mõjutatud alal leiduva maavara ressursi täielikule ammendamisele ja valmisolekule kavandatava tegevuse käigus kaasnevaid mõjusid minimeerida. 1.11. Keskkonnaamet küsis 10. detsembri 2015. a kirjas nr HJR 10-3/15/11974-14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi MKM) arvamust, kas Alesti VI uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine on riigi majandushuvidest lähtuvalt vajalik. 1.12. MKM esitas 11. jaanuari 2016. a kirjas nr 1.10-15/15-00645/076 seisukoha, et geoloogiline uuring Alesti VI uuringuruumis on riigi majanduslikest huvidest lähtudes piisavalt vajalik, et jätta arvestamata Kohila Vallavolikogu keelduv otsus. 1.13. Keskkonnaamet saatis 17. mai 2016. a kirjaga nr 12-1/16/152-2 Kohila Vallavolikogule Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Ühtlasi teavitas Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse üksust, et Nordecon AS on avaldanud soovi pöörduda uuringuloa kohta nõusoleku saamiseks VV poole. 1.14. Keskkonnaamet küsis 19. mai 2016. a kirjas nr 12-1/16/152-3 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Eesti Maavarade Komisjoni (edaspidi EMK) arvamust uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kohta mitte anda Nordecon AS-le geoloogilise uuringu luba, kuna Keskkonnaamet leidis, et MKM-i esitatud arvamust ja põhjendusi ei saa arvestada. 1.15. EMK ei nõustunud 10. juuni 2016. a istungi protokollilise otsusega nr 16-110 Nordecon AS-ile geoloogilise uuringu loa andmata jätmisega Alesti VI uuringuruumis. EMK leidis, et arvestades MKM-i hinnangut riigi huvi olemasolu kohta Alesti VI uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on geoloogilise uuringu loa asjus VV poole pöördumine põhjendatud. Lisaks juhtis EMK tähelepanu, et geoloogilise uuringu loa saamine ei anna garantiid maavara kaevandamise loa saamiseks, küll aga saab uuringu tulemusel hinnata vajalike objektide ehituseks sobiliku materjali mahtu ja kvaliteeti ning kaevandamistingimusi, sh põhjavee režiimiga seonduvaid küsimusi. 1.16. Kohila Vallavalitsus teavitas 30. juuni 2016. a kirjas nr 17-6.4/862-1 Keskkonnaametit, et kohaliku omavalitsuse üksus soovib Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse KMH eelhinnangu eelnõu kohta arvamuse andmise tähtaega pikendada kuni 5. septembrini 2016. a suure töömahu ja juulis aset leidva kollektiivpuhkuse tõttu, mille tõttu ei toimu juulis vallavolikogu istungit. 1.17. Keskkonnaamet nõustus 15. juuli 2016. a kirjas nr 12-1/16/152-7 arvamuse andmise tähtaja pikendamisega kuni 5. septembrini 2016. a. 1.18. Nordecon AS pöördus 11. augusti 2016. a e-kirjaga Kohila Vallavalitsuse ja Kohila Vallavolikogu poole, et saavutada Alesti VI uuringuloa taotluse suhtes kohaliku omavalitsuse üksusega kokkulepe ilma VV sekkumiseta. 1.19. Kohila Vallavalitsus tegi 22. augusti 2016. a kirjaga nr 17-6.4/1422 Keskkonnaametile ettepaneku osaleda Kohila Vallavolikogu maakomisjoni koosolekul ning arutada Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringuga seonduvat. Keskkonnaameti maapõuespetsialist osales 23. augustil 2016. a toimunud koosolekul, kus valla esindajate ja loa taotlejaga arutati geoloogilise uuringuga kaasnevaid mõjusid keskkonnale. 1.20. Kohila Vallavolikogu ei nõustunud 30. augusti 2016. a otsusega nr 43 Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse KMH eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. 1.21. Keskkonnaamet pöördus 22. septembri 2016. a kirjaga nr 12-1/16/152-11 MKM-i ja Nordecon AS-i poole ja palus täiendavaid asjaolusid, mis tingivad Alesti VI uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmist. 1.22. Nordecon AS jõudis 12. oktoobri 2016. a kirjaga nr 16-756(1) seisukohale, et kuna Alesti VI uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmist on pidanud riigi huvist lähtuvalt vajalikuks MKM ja EMK, siis soovib Nordecon AS kiiremas korras uuringuloa kohta nõusoleku saamiseks pöörduda VV poole. 1.23. MKM jõudis 28. oktoobri 2016. a kirjaga nr 17-1/16-00206/042 seisukohale, et Alesti VI uuringuruumi geoloogiline uuring on riiklikes huvides. 1.24. Keskkonnaamet palus 3. märtsi 2017. a kirjas nr 12-1/17/3361 keskkonnaministri hinnangut riigi huvi olemasolu või selle puudumise kohta Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise korral. Riigi huvi olemasolu korral palus Keskkonnaamet sama kirjaga saadetud dokumendid (uuringuloa nõusolekut käsitleva VV korralduse eelnõu ja seletuskiri ning uuringuloa andmise ja uuringuloa eelnõud) edastada VV-le nõusoleku saamiseks. 1.25. Keskkonnaamet saatis 27. juuni 2017. a kirjaga nr 12-1/17/3361-2 loa taotlejale Alesti VI geoloogilise uuringu loa taotluse KMH eelhinnangu ja otsustas jätta algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) uuringuloa andmise menetluse käigus. 1.26. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium valmistasid ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning Keskkonnaministeerium saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja ning uuringuloa andmise otsuse eelnõu ja uuringuloa eelnõu 31. jaanuari 2018. a kirjaga 14-6/18/667 arvamuse avaldamiseks MKM-le, Kohila Vallavalitsusele, Nordecon AS-ile, Maa-ametile, Transpordiametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. 1.27. Transpordiamet nõustus 2. veebruari 2018. a kirjaga nr 15-5/18/5267-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning uuringuloa andmise otsuse ja uuringuloa eelnõudega. Transpordiamet juhtis tähelepanu, et korralduse eelnõus ja seletuskirjas vajab korrigeerimist valla nimi. Lisaks märkis Transpordiamet, et ehitusmaavarade varustuskindluse arvestamisel ei ole sobilik arvestada selle tagamist kümneks aastaks. Tee-ehituse spetsiifikast tulenevalt on suurem materjali vajadus 15–20 aastase intervalliga. Praegusel juhul ei muudaks varustuskindluse tagamise aeg 15–20 aastat olukorda, kuna uuritava maavara varustuskindlus vaadeldavas teeninduspiirkonnas on niigi alla kümne aasta. Lisaks tuleb veel arvestada, et maavara ei saa otse võrdsustada tee-ehitamiseks kasutatava tootega, vaid maavara töödeldakse tee-ehituseks sobivaks tooteks, seetõttu ei saa lähtuda ainult tee-ehituse spetsiifikast. 1.28. Nordecon AS nõustus 5. veebruari 2018. a kirjaga nr 18-116 korralduse eelnõu ja sellega kaasnevate dokumentidega ja palus Keskkonnaametil uuringuluba vormistada kohe Nordecon AS-i tütarettevõtte AS-i Tariston (registrikood 10887843, edaspidi loa taotleja) nimele, kuna alates 2017. a algusest kuulub Nordecon AS-i mäendusüksus kontsernisisese äritegevuse ümberstruktureerimise tulemusel tütarettevõtte AS-i Tariston haldusalasse. 1.29. Maa-amet märkis oma 9. veebruari 2018. a kirjas nr 9-3/18/1797-2, et uuringuloa andmise otsuse eelnõus on Alesti katastriüksuse katastritunnuses viga. Muus osas Maa-ametil märkused puudusid. 1.30. MKM kooskõlastas 16. veebruari 2018. a kirjaga nr 1.1-16/17-0238/1431 korralduse eelnõu ja seletuskirja uuringuloa andmise kohta nõusoleku andmiseks AS-ile Tariston Alesti VI uuringuruumis. 1.31. Kohalikud elanikud K.I., J.P., U.N., K.K-L. (edaspidi K.I. jt) esitasid 20. veebruari 2018. a kirjaga seisukoha korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. K.I. jt ei nõustu uuringuloa andmisega Alesti VI uuringuruumis. 1.32. Keskkonnaamet pikendas 23. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-1/17/3361-3 AS-i Tariston esitatud Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist uuringuloa andmiseks või andmisest keeldumiseks. 1.33. Kohila Vallavolikogu leiab 27. veebruari 2018. a otsuses nr 3 kokkuvõtlikult, et vallavolikogu ei nõustu uuringuloa andmisega Alesti VI uuringuruumis. 1.34. Kohila Vallavalitsus rõhutab 7. märtsi 2018. a kirjas veel kord geoloogilise uuringu loa andmise otstarbetust Alesti VI uuringuruumis, seda enam, et võimalikule taotletavale kaevandamisloale on vastu nii Kohila Vallavolikogu, Alesti järve rekreatsiooniala hüvesid kasutavad inimesed kui ka selle piirkonna külakogukonnad. 1.35. Loa taotleja pöördus 30. mai 2018. a e-kirjaga keskkonnaministri poole seoses Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusega ja palus hinnata, millal on oodata otsust uuringuloa andmise kohta. 1.36. Loa taotleja saatis 5. septembri 2019. a e-kirjaga keskkonnaministrile pöördumise, milles viitas Alesti VI geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusega seotud probleemidele, muu hulgas seoses menetluse pikkusega. 1.37. Keskkonnaministeerium selgitas 4. oktoobri 2019. a kirjas nr 14-6/18/667-11 loa taotlejale, et VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamine on keerukas ja aeganõudev protsess, kus käsitletakse põhjalikult kohaliku kogukonna huve võrdluses riiklike huvidega. Tulenevalt 31. jaanuaril 2018. a Keskkonnaministeeriumi saadetud kirjast, milles paluti erinevate osaliste arvamust korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta, esitati kokku kuus arvamust, mida Keskkonnaministeerium analüüsib. 1.38. Keskkonnaministeerium teavitas 3. veebruari 2020. a e-kirjas (registreerimisnumber 14-6/18/667-12) loa taotlejat, et Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud VV korralduse ja seletuskirja eelnõud, mis käsitlevad Alesti VI uuringuruumi maavara geoloogilise uuringu loa andmisele nõusoleku andmist AS-ile Tariston, edastatakse peatselt VV kabinetinõupidamisele. Keskkonnaministeerium lisas, et eeldatavasti võetakse nimetatud eelnõud arutlusele 2020. a märtsis. 1.39. Keskkonnaministeerium informeeris 30. aprilli 2020. a kirjas nr 14-6/20/1936 loa taotlejat, et 9. aprillil 2020. a toimunud VV kabinetinõupidamisel tutvuti AS Tariston esitatud uuringuloa taotlusega ja VV korralduse eelnõuga nõustuda uuringuloa andmisega, kuid kabinetinõupidamisel uuringuloa andmist ei toetatud. Lisaks palus Keskkonnaministeerium taotlejal esitada hiljemalt 19. maiks 2020. a seisukoht, kas loa taotleja soovib, et jätkuks VV otsuse ettevalmistamise menetlus, või soovib loa taotleja esitatud taotluse tagasi võtta. 1.40. Loa taotleja teavitas 8. mai 2020. a kirjaga nr 20-110(1) Keskkonnaministeeriumi, et AS Tariston ei soovi Alesti VI geoloogilise uuringu loa taotlust tagasi võtta ja soovib VV otsuse eelnõuga tutvuda ning ettevõtja otsustub oma edasiste sammude üle pärast eelnõuga tutvumist. Lisaks palus loa taotleja edastada tutvumiseks valitsuse kabinetinõupidamisel arutatud korralduse eelnõu uuringuloa andmisega nõustumise kohta. 1.40. Keskkonnaministeerium selgitas 13. mai 2020. a kirjas nr 14-6/20/1936-3 loa taotlejale, et ettevalmistamisel olev korralduse eelnõu saadetakse enne VV-le saatmist kõikidele osalistele, sh loa taotlejale, tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lisaks edastas Keskkonnaministeerium loa taotlejale kabinetinõupidamisel arutatud korralduse eelnõu. 1.41. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu VV seaduse muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VV seaduse § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.42. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa andmiseks Alesti VI uuringuruumis. 1.43. Loa taotleja pöördus 16. oktoobri 2020. a kirjaga nr 20-267(1) VV poole palvega, et pärast viit aastat uuringuloa taotluse menetlemist võetaks selles küsimuses vastu lõplik seisukoht, mille kujundamisel on arvesse võetud kõiki objektiivseid poolt- ja vastuargumente. 1.44. Advokaadibüroo Küllike Namm saatis 15. novembril 2020. a VV-le, MKM-ile ja Keskkonnaministeeriumile advokaadibüroo klientide (kohaliku kogukonna liikmete) pöördumise seoses AS-i Tariston loa taotlusega. Pöördumise esitajad leiavad kokkuvõtlikult, et MaaPS § 35 lõike 3 alusel VV poolt nõusoleku andmine geoloogilise uuringu loa andmiseks AS-ile Tariston geoloogiliste uuringute tegemiseks Alesti VI uuringuruumis on ebaõige ja põhjendamata ning ei ole alust muuta 9. aprilli 2020. a VV kabinetinõupidamisel tehtud mittenõustuvat otsust. 1.45. MKM vastas 10. veebruari 2021. a kirjaga nr 1.15-5/2020/7612-2 advokaadibüroole Küllike Namm, et MKM on varem juba esitanud oma seisukoha (11. jaanuari 2016. a ja 28. oktoobri 2016. a kirjad), kus MKM leidis, et geoloogilise uuringu loa andmine Alesti VI uuringuruumis on riigi huvidest lähtuvalt vajalik. Lisaks rõhutas MKM, et tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega, aga pöördumise esitajad ja Kohila Vallavolikogu on oma keeldumise argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ning ka varu kinnitamine uuringu tulemusena ja kaevandamine on erinevad tegevused, seega geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. 1.46. MKM tutvustas 13. jaanuaril 2022. a toimunud veebikohtumisel Kohila vallale VV korralduse eelnõu ja kuulas veel kord ära Kohila valla mittenõustumise põhjendused. Kohila valla seisukohad ei ole varasemaga võrreldes muutunud. 2. KOHILA VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA-MINISTEERIUMI, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING KOHALIKU KOGUKONNA SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Kohila Vallavolikogu 29. septembri 2015. a seisukoht 2.1.1. Kohila Vallavolikogu andis 29. septembril 2015. a Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Kohila Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Alesti VI uuringuruumis. Loa andmise kohta nõusoleku andmisest keeldumise argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised: 2.1.1.1. kaevandamine võib mõjutada piirkonna loodusväärtusi (Seli-Angerja servamoodustis, Angerja oja, Mahtra looduskaitseala, Nabala-Tuhala looduskaitseala); 2.1.1.2. Kohila valla arengukava järgi on plaanis piirkonnas arendada Alesti järve rekreatsiooniala. Paljud lähiümbruse elanikud on sellesse piirkonda investeerinud. Juhul kui inimesed saavad naabrusse rekreatsiooniala asemel paekarjääri, on nende õigustatud ootusi petetud; 2.1.1.3. kaevandamine võib mõjutada piirkonna vee kvaliteeti ja veerežiimi. 2.2. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi vastuväited Kohila Vallavolikogu 29. septembril 2015. a esitatud seisukohale ja riigi huvi väljaselgitamine 2.2.1.Kohila Vallavolikogu keeldus uuringuloa andmise kohta nõusoleku andmisest, tuues põhjenduseks, et lubjakivi kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad mõjutada piirkonna loodusväärtusi, vee kvaliteeti ja veerežiimi ning halvendada kohalike elanike elukvaliteeti. Seega esitas vallavolikogu oma keeldumise argumendid kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu kohta. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Kohila Vallavolikogu on oma keeldumise argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad tegevused. Sama moodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused, mis on seotud kaevandamisloa, mitte geoloogilise uuringu loa andmisega, asjakohased. 2.2.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Alesti VI uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 29. septembri 2015. a kirjas esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.2.3. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjude kohta andis Keskkonnaamet 27. juunil 2017. a KMH eelhinnangu. Keskkonnaamet jõudis seisukohale, et KMH algatamine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 2.2.3.1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.3.2. geoloogilise uuringu käigus ei mõjutata alal väljakujunenud põhjavee režiimi, vaid analüüsitakse seda; 2.2.3.3. eeldatavalt ei ületata geoloogilise uuringu käigus vibratsiooni, õhusaaste ja müra piirmäärasid; 2.2.3.4. taotletava uuringuruumi alal puudub looduslik maastik, kuivõrd taotletav uuringuruum jääb töötavate Alesti kruusakarjääri ja Alesti II kruusakarjääri mäeeraldiste teenindusmaa piiresse. Geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud tuleb pärast nende eesmärgi saavutamist nõuetekohaselt sulgeda. 2.2.4. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Lühiajalise mõjuna võib esineda vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu, nii nagu veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisega. 2.2.5. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.2.6. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuload antakse kehtivusega kuni neli aastat, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.2.7. Kohila valla arengukava ei keela taotletavat geoloogilist uuringut. Uuringuloa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 2.2.8. Ühtlasi paikneb taotletav Alesti VI uuringuruum alal, kus on juba aastaid maavara kaevandatud ja kehtivate kaevandamislubade nr Rapm-067 ja nr Rapm-068 (mõlemal loal kehtivusaeg kuni 4. november 2024. a) alusel toimub kaevandamistegevus ka edaspidi. Seega on väide, et võimalik kaevandamine takistaks kuidagi rajatava rekreatsiooniala arendamist, alusetu, kuna geoloogiline uuring on kavandatud olemasolevate Alesti ja Alesti II karjääride piires sügavuti kaevandamise võimaluste väljaselgitamiseks. 2.2.9. AS Tariston on kinnitanud, et lubjakivikarjääri rajamisel (kui kaevandamisluba taotletakse ja antakse) on ta valmis piirkonda ka omalt poolt investeerima, kasutades tootmisel tolmu leviku tõkestamiseks udukahureid, kontuurima karjääri perimeetri katendivalliga ning metsastama, mis leevendaks tööstusmaastiku visuaalselt ilmet väljapoole karjääri piire, asfalteerima väljaveotee ning vajaduse korral kasutama pesuvanni kallurite veermike puhastamiseks, mis takistaks toodangu transpordist tekkiva tolmu kandumist kõrvalteedele. See võimaldaks lubjakivikarjääri mõjusid leevendada nii kohalikke elanikke kui ka naabruses paikneva Alesti järve rekreatsiooniala silmas pidades. Kavandatav rekreatsiooniala on küll mõeldud piirkonna elanikele puhkamiseks, kuid ala kasutamissuund on aktiivse puhkuse võimaluste rajamine, kus harrastatakse nii krossi- kui ka veemotosporti, tegeletakse veelaua (wakeboard) sõidu ja jääraja krossiga, mis samuti tekitab piirkonnas keskkonnamõju. Kaks erineva kasutusotstarbega maa-ala saab eespool nimetatud heakorratööde abil (valli ja metsastamisega) üksteisest eraldada, ilma et nii hetkel toimuv kruusa kaevandamine kui ka võimalik lubjakivi kaevandamine võiks puhkajaid häirida. 2.2.10. Kohila Vallavolikogu toob uuringuloa andmise kohta nõusoleku andmisest keeldumise alusena veel esile, et võimalik tulevane kaevandustegevus toob eeldatavalt kaasa ulatusliku veerežiimi muutuse nii lähi- kui ka kaugemas ümbruses ning et mõju ulatus on prognoosimatu, kuna tegemist on karstialaga, mis on hüdrogeoloogiliselt tervikuna vähe uuritud. Ka selles küsimuses andis vallavolikogu oma arvamuse kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu kohta. Geoloogilise uuringu käigus ei mõjutata alal väljakujunenud põhjavee režiimi, vaid analüüsitakse seda. Hüdrogeoloogiliste tingimuste väljaselgitamiseks ja kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju prognoosimiseks tehakse puuraukudest katsepumpamine. Katsepumpamise tulemusel arvutatakse vee juurdevool võimalikku tulevasse karjääri ning prognoositakse põhjavee alanduslehtri levik. Katsepumpamine tehakse kahes uuringupunktis. Selleks kasutatakse kahte puurauku, millest 20 m kaugusele rajatakse kaks vaatluspuurauku, millest jälgitakse pumpamise ajal põhjavee taseme alanemist ja pumpamise lõpetamisel veetaseme taastumist. Täiendavalt määratakse kõikides rajatud puuraukudes veetaseme kõrgus. Eraldi analüüsitakse veealanduse võimalikku mõju Alesti karjäärijärvele ja piirkonna vesivarustusele. 2.2.11. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Kohila Vallavolikogu 29. septembri 2015. a kirjas esitatud argumendid alust AS-ile Tariston uuringuloa andmisest keelduda. Kohila Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik, kuna geoloogiline uuring annab infot taotletavas uuringuruumis leiduva(te) maavara(de) koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi jms kohta. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.2.12. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest, kui see on vastuolus riigi huviga. Seega hindab Keskkonnaamet loa andjana uuringuloa menetluse käigus ka seda, kas loa andmine vastab riigi huvile. Keskkonnaamet analüüsib riigi huvi esinemist või puudumist uuringuloa andmisel vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13. juuni 2013. a käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi varustuskindluse arvutamise juhend). Varustuskindluse arvutamise juhendi punkti 7 kohaselt tuleb geoloogilise uuringu loa taotlemisel ehitusmaavarade uuringuks analüüsida uuringuala piires tulevikus kaevandamisloa andmise võimalikkust. Kui analüüsi tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmine pärast uuringute tulemuste edukaks osutumist ja maavaravarude keskkonnaregistri maardlate nimistusse kandmiste ei ole võimalik (s.t lubadega kaevandamiseks antud varu jätkub vähemalt kümneks aastaks), siis juhitakse sellele ka loa taotleja tähelepanu. Kui taotleja soovib eelnimetatud asjaolule vaatamata uuringuloa menetlemise jätkamist ning loa andmist, siis lisatakse vastav selgitus uuringuloa andmise otsuse motiveerivasse ossa. Juhul kui geoloogilise uuringu tulemused kinnitavad kaevandatava varu olemasolu, siis Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Alesti VI uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadius) ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud 8,6 aastaks (seisuga 05.03.2020) ning seega ei ole tulevikus kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga. 2.2.13. Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas majandus- ja taristuministri ning keskkonnaministri arvamusest. 2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2016. a arvamused 2.3.1. MKM on 11. jaanuari 2016. a ja 28. oktoobri 2016. a kirjadega asunud seiskohale, et Alesti VI geoloogiline uuring on riigi majanduslikest huvidest lähtudes vajalik järgmistel põhjustel: 2.3.1.1. Rapla maakonnas esineb aastatel 2019–2025 suur ehituslubjakivi nõudlus Transpordiameti teedeehitusobjektide ja Rail Balticu Rapla maakonna lõigu ehituse tõttu. Nii majanduslikult kui ka keskkonna alaselt on soodsaim karjääride asukoht suurte ehitusobjektide läheduses. 2.3.1.2. Kuigi Alesti VI uuringuruum on pindalalt pigem väike, on siiski Rapla maakonna ehituslubjakivi ja ehitusdolokivi varude seis selline, et vajab täiendavate varude uurimist, arvele võtmist ja võimaluse korral kasutusele võtmist. Nende objektide optimaalse veokaugusega kvaliteetsete ehitusmaavarade varustamiseks oleks mõistlik uurida lähedal paiknevate loodusressursside kasutuselevõttu. 2.3.1.3. Tallinnast 40 km raadiuses asuva võimaliku ehituslubjakivi maardla geoloogiline uuring on riiklikes huvides, et tagada pikaajaline varustuskindlus suureneva asustustihedusega Harju maakonnas. Mitmetes ehituslubjakivi maardlates (Sõrve (Rannamõisa), Maidla, Kernu, Jägala) ei ole kaevandustegevust alustatud. 2.3.1.4. Riigi huvi on riigile kuuluva maavara ratsionaalne uurimine ja kasutamine seal, kus seda looduskaitselised või muud piirangud ei piira, tagamaks üldehituse ja tee-ehituse varustatuse ehitusmaavaradega. Sellel alal on lubjakivi uuring positiivselt näidustatud, sest valdav osa katendit on senise kaevandamistegevusega juba kõrvaldatud ning maapinna looduslik seisund rikutud. 2.3.1.5. Puudub ületamatu vastuolu maavara kasutusele võtmise ja Alesti järve puhkealana kasutuse vahel, sest ka seni on kruusa ja liiva kaevandatud karjäärides koos purustite töötamisega ning arendatud kõrvalasuval kinnistul puhkeala. Puhkeperiood on peamiselt suvel, mil järve kasutatakse aktiivselt, ning seda saab arvestada juba kaevandamisloa keskkonnamõjude hindamisel ja kaevandamisloa lisatingimuste määramisel. 2.4. Keskkonnaministeeriumi 2017. a arvamus 2.4.1. Keskkonnaamet palus 3. märtsi 2017. a kirjaga nr 12-1/17/3361 keskkonnaministri hinnangut riigi huvi olemasolu või selle puudumise kohta Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise kohta. Keskkonnaministeerium jõudis seisukohale, et uuringuloa andmine Alesti VI uuringuruumis on vajalik järgmistel põhjustel: 2.4.1.1. Kuivõrd geoloogilise uuringu luba taotletakse olemasolevate Alesti ja Alesti II karjääride lamamisse, võimaldab kavandatav geoloogiline uuring teada saada seal lasuva kivimikihi paksuse, kvaliteedi ja kaevandamistingimused. Seetõttu on kavandatav uuring tegevus, mille tulemusi arvesse võttes osutub võimalikuks ressurssi säästlikult kasutada. Seega on täidetud MaaPS § 1 lõikes 1 sätestatud maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik kasutamine ja seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Samuti on tagatud MaaPS § 14 lõike 1 punktis 3 ja § 16 lõikes 4 sätestatud maavara säästliku kasutamise põhikohustus. 2.4.1.2. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvelevõtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Ka Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) tuuakse esile, et: „Kvaliteetne maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine on riigile tähtis, kuna see on oluline pea kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on uute maavarade kasutuselevõtt, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest, georiskidest jne.“. 2.5. K.I. jt 20. veebruari 2018. a, Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2018. a ja Kohila Vallavalitsuse 7. märtsi 2018. a seisukohad 2.5.1. Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja keskkonnaministri seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut uuringuloa andmiseks. Keskkonnaamet valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati Keskkonnaministeeriumi 31. jaanuari 2018. a kirjaga 14-6/18/667 arvamuse avaldamiseks MKM-ile, Kohila Vallavalitsusele, AS-ile Tariston, Maa-ametile, Transpordiametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. 2.5.2. K.I. jt esitasid 20. veebruari 2018. a kirjaga seisukoha, milles ei nõustu uuringuloa andmisega Alesti VI uuringuruumis. K.I. jt on oma kirja punktis 2 ja punkti 3 esimeses lõigus esitanud vastuväiteid, mis kattuvad Kohila Vallavolikogu 29. septembri 2015. a otsuses nr 24 esitatud väidetega. Viimaseid on käsitletud käesolevas korralduses ja seetõttu siinkohal uuesti ei esitata. 2.5.3. Lisaks on K.I. jt esile mitmeid näiteid mõjudest, mis ei ole seotud geoloogilise uuringuga kaasnevate mõjudega, vaid kaevandamisega kaasnevate mõjudega: 2.5.3.1. lubjakivi soovitakse kaevandada põhjaveetasemest allpool, mille tulemuseks on põhjaveetaseme alanemine. Selle kõige tõenäolisem tulemus on vahetus läheduses asuva Alesti karjäärijärve ja ümbruskonna kaevude veetaseme alanemine; 2.5.3.2. kaevandamine tooks endaga kaasa madalsoode, allikate, aga samuti Tuhala Nõiakaevu tugeva kahjustamise või kadumise, olemasolevate koosluste ja muude vääriselupaikade kadumise ja mitmete linnu-, looma- ning taimeliikide mitmekesisuse kahanemise. Alesti järve toidab 4,2 km kauguselt Mahtra soostiku Järlepa järvest alguse saav, kruusakarjääri läbiv maa-alune jõgi. Ca 270 kuni 470 m kaugusele karjäärist jäävad vääriselupaigad, mis on registreeritud keskkonnaregistri vääriselupaikade nimistus (VEP nr 130034 ja VEP nr 130033); 2.5.3.3. korralduse eelnõus toodud põhjendus, kus olemasoleva karjääri mürahäiring on võrreldav lubjakivi kaevandamisega, ei ole tõene. Praeguseks hetkeks on aktiivne kaevandamine Alesti karjääris lõppenud. Seda seetõttu, et lubjakivi kaevandamisel tuleb kasutada spetsiaalseid puure ja lõhkamisi. See müra ja tolm ei ole võrreldav eelneva Alesti karjääri kaevetegevusega; 2.5.3.4. tolmu tõkestamiseks lubatakse kasutada udukahurit, kuid mitte sõnagi pole sellest, et lubjakivi asub 100% põhjavee all ja selle kaevandamiseks puudub tehnoloogia. Karstialal on alaliselt kõrge põhjaveetase. Tugevasti karstunud lubjakivikihid lüüakse segi ja maa-alused voolusängid lõigatakse läbi. Hävimisohus oleksid Alesti järv, Järlepa järv, Tuhala Nõiakaev ja arvukad kodukaevud; 2.5.3.5. kaevetegevusega suureneb autode intensiivsus, mis läbib puhke- ja virgestusala ja sinna juurde toovaid kõrvalteid. Ehituslik aeg on suvel, millal on ka puhkealal kõige suurem kasutusaeg, ja seda liiklust ei saa keegi külaelanikest ega karjääri puhkeala valdajatest reguleerida. Lisaks seab rasketehnika liiklus ohtu liiklusturvalisuse. 2.5.4. K.I. jt on oma vastuväidetes hinnanud geoloogilise uuringuga kaasnevat keskkonnamõju: 2.5.4.1. plaanitavad 15 puurauku, uurimissügavusega kuni 35 m, tähendavad väga suurt müra piirkonnas, kuna lubjakivi ei saa lihtsalt kopaga kaevata, vaid selleks peab kasutama spetsiaalseid puurmasinaid. Planeeritavate 20 uuringukaeveõõnte kaevamine lubjakivi kihi sisse, mis on ca 3,5 m sügavused, tähendavad samuti väga mürarikast tööd. Jutt käib ligikaudu 100–600 m kaugusel asuvatest eramajadest; 2.5.4.2. uuringuluba on taotletud kaheks aastaks, mis tähendab, et seda tööd ei tehta kiirelt ära, vaid see võib venida kahe aasta pikkuseks protsessiks, mille käigus häiritakse ümbruskonna elanikkonda ja puhkevõimalusi Alesti järve ümbruses; 2.5.4.3. arusaamatuks jääb, millistel alustel on otsustatud, et uuringu käigus toimuv sügavate puuraukude puurimine ei tekita üle piirnormide tekkivat müra ning ümbruskonna põhjavee veerežiimi ei mõjutata; 2.5.4.4. külaelanikud ei näe põhjust rikkuda praegust keskkonda uuringu käigus tekkiva müra ja sügavate puuraukudega, mis võivad põhjustada põhjavee rikkumise või kadumise kaevudest, ning muude negatiivsete mõjudega; 2.5.4.5. karsti tõenäoline esinemine piirkonnas tähendab seda, et eeluuringu käigus antav hüdrogeoloogiline hinnang, mis põhineb tõenäoliselt vaid uuringuruumis paiknevate puuraukude vaatlusandmetel, ei saa mitte kuidagi kirjeldada (ümber lükata või kinnitada) uuringuruumist väljapoole ulatuvat teoreetilise kaevandustegevuse mõju. 2.5.5. K.I. jt väidavad, et kui Keskkonnaministeerium nõustub arvamusega, mis peab kaevandamist sellel alal väga ohtlikuks keskkonnale, aga nüüd jätab selle arvestamata, eelistades eraettevõtja nn riiklike huve, siis läheb Keskkonnaministeerium vastuollu varasema enda tellitud ekspertiisi otsusega. Ekspertiisi all on mõeldud Kalev Sepa 2013. a koostatud eksperdiarvamust „Ekspertiis Nabala looduskaitseala moodustamise põhjendatusele ja kavandatavate piirangute otstarbekusele”. K.I. jt väidavad, et ekspertiis välistas lubjakivi kaevandamise palju kaugemal Tuhala Nõiakaevust, kui seda on kavandatav uuringuala, ning kaevandustegevus toob kaasa ulatusliku veerežiimi muutuse nii lähi- kui ka kaugemas ümbruses. 2.5.6. K.I. jt on esitanud vastuväiteid riigi huvile seoses piirkonna varustuskindlusega. Nende arvates on varustuskindlus Alesti VI uuringuruumi teeninduspiirkonnas ja Rapla maakonnas tagatud ning seetõttu pole geoloogiline uuring ja uus võimalik karjäär vajalik. K.I. jt leiavad, et loa taotleja on VV korralduse eelnõus põhjendanud riiklikke huvisid, ja soovivad, et eelnõus oleks riigi huvi motiveeritult ja seadusele toetudes põhjendatud. 2.5.7. Kohila Vallavolikogu jääb oma 27. veebruari 2018. a otsuses nr 3 varem 29. septembril 2015. a esitatud otsuse nr 24 juurde ja on jätkuvalt geoloogilise uuringu vastu põhjusel, et ehituskruusa, ehitusliiva ja ehituslubjakivi varustuskindlus Alesti VI uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud rohkem kui 10 aastaks, seega oleks kaevandamisloa andmine, mis on geoloogilise uuringu lõppeesmärk, vastuolus riigi huvidega. Kohila valla arengukava aastateks 2012–2025 ei näe ette Alesti VI uuringuruumis kaevandamistegevuse jätkumist, millest tulenevalt kehtestati 29. mail 2012. a Kohila Vallavolikogu otsusega nr 7 Alestijärve kinnistu detailplaneering. 2.5.8. Kohila Vallavalitsus rõhutab oma 7. märtsi 2018. a kirjas geoloogilise uuringu loa andmise otstarbetust Alesti VI uuringuruumis. Põhjuseks tuuakse Alesti karjääri ja Alesti kruusakarjääri kinnistutega külgneva Alestijärve kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on üldkasutatava puhke-, spordi- ja rekreatsiooniala kujundamine üldplaneeringuga ettenähtud puhke- ja virgestusalal. Keskkonnaamet kooskõlastas kõnealuse planeeringu 6. septembril 2011. a. Kohila Vallavalitsusele ei laekunud detailplaneeringu menetlemise käigus teavet, et riigil või kellelgi teisel isikul on huvi Alesti karjääri ning Alesti kruusakarjääri kinnistutel kaevandamistegevust laiendada ja jätkata pärast kaevandamislubade nr Rapm-067 ja Rapm-068 aegumist. Pärast kaevandamise lõppemist on ette nähtud karjääride korrastamine virgestusmaana. Selle teadmise taustal on Alestijärve rekreatsiooniala intensiivselt arendatud ning arendaja on olemasolevasse puhkealasse investeerinud arvestatavalt palju, ehitanud hooneid ja rajatisi, mis on ette nähtud puhkemajanduslikuks tegevuseks. Seniste kruusakarjääride kaevandamislubade peatne lõppemine ning puhkeala rajamine on piirkonnas hoogustanud ka üksikelamute ehitamist. Samuti tuuakse esile, et ehituskruusa, ehitusliiva ja ehituslubjakivi varustuskindlus taotletavast uuringualast 50 km raadiuses on tagatud rohkem kui 10 aastaks. 2.6. Keskkonnaministeeriumi vastuväited K.I. jt 20. veebruari 2018. a kirjas, Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2018. a otsuses ja Kohila Vallavalitsuse 7. märtsi 2018. a kirjas esitatud seisukohtadele 2.6.1. K.I. jt vastuväited on enamikus esitatud kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu kohta. Geoloogilise uuringu eesmärk pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid tuleb veel kord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat menetlust. Kaevandamisega seotud mõjusid hinnatakse kaevandamisloa menetluse käigus, kui see esitatakse. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. Tuleb veel kord rõhutada, et taotletav Alesti VI uuringuruum asub alal, kus on juba aastaid maavara kaevandatud ning seega on ka teatavad negatiivsed keskkonnahäiringud kaasnenud. Näiteks on töötavate karjääride mäetöödega kaasnenud müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad ning purusti. Samuti tekitavad müra maavara transpordiks kasutatavad veoautod. Samas on mäetöödega kaasnev müra minimaalne, kuna nüüdisaegsed masinad on projekteeritud ja ehitatud sellise arvestusega, mis ei ületa müra lubatud piirnorme. 2.6.2. Planeeritav geoloogiline uuring on väikesemahuline ja lühiajaline tegevus (välitööd kestavad üldjuhul 1–3 päeva, mitte kaks aastat) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. KMH eelhinnangus jõuti järeldusele, et geoloogilise uuringu käigus ei mõjutata alal väljakujunenud põhjavee režiimi, vaid selgitatakse välja hüdrogeoloogilised tingimused, ning eeldatavalt ei ületata geoloogilise uuringu käigus vibratsiooni, õhusaaste ja müra piirmäärasid. Eeltoodust lähtuvalt ei ole K.I. jt eelnimetatud väited geoloogilise uuringu keskkonnamõju kohta asjakohased. Hüdrogeoloogiliste tingimuste väljaselgitamine ja kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju prognoos põhinevad küll uuringuruumi piires tehtavate puuraukude andmetel, kuid mõju prognoositakse siiski ka väljaspool taotletavat ala. Selleks ei ole vaja rajada puurauke taotletavast alast väljapoole. 2.6.3. Esiteks, Alesti VI uuringuruum ei asu Nabala-Tuhala kaitsealal ega külgne sellega. Tegemist on hoopis teise alaga. Looduskaitseala lõunatipp jääb Alesti VI uuringuruumist ca 3 km kaugusele loodesse. Teiseks, punktis 2.5.5 nimetatud ekspertiisis ei ole hinnatud kaevandamise ega uurimistegevusega kaasnevaid mõjusid, vaid antud hinnang ala kaitse alla võtmise eelduste olemasolu kohta vastavalt looduskaitseseaduse §-s 7 sätestatule. Ekspertiis välistab küll kaevandamise kaitsealal, kuid mitte väljaspool seda. Kolmandaks on vastuväide esitatud taaskord kaevandamise kohta. Kaevandamisega kaasnevaid mõjusid hinnatakse kaevandamisloa menetluse käigus, kui see esitatakse. 2.6.4. Riigi huvi on põhjalikult käsitletud ja sisuliselt põhjendatud käesoleva korralduse peatükis 3. Riigi huvi mõiste selgitamisel on võetud arvesse selle erinevaid tahke ja lähtekohti, lähtudes maapõueseadusest ja selle seletuskirjas ning muudes dokumentides selgitatust, Riigikohtu praktikast ning erinevate ametkondade ja asutuste arvamusi arvestades. Eraldi on käsitletud varustuskindluse tagamist. 2.6.5. Keskkonnaameti loa andmise otsuse eelnõus (seisuga 13.02.2017) on tõepoolest esile toodud, et Alesti VI uuringuruumi teeninduspiirkonnas on ehituskruusa, -liiva ja -lubjakivi varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks ning seega oleks tulevikus kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga. Tariston AS on esitanud Alesti VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ehituslubjakivi uurimiseks ja kasutuselevõtuks. Kuna taotletav ala kattub töötava karjääriga, kus hetkel kaevandatakse ehituskruusa ja -liiva ning täitekruusa ja -liiva, siis on uuringuloa taotluses ja selle seletuskirjas märgitud ka ehituskruusa ja -liiva jääkvaru uurimine, kuid nende maavarade puhul on kavandatava geoloogilise uuringu puhul tegu kaasnevate maavaradega ning varustuskindluse arvutamise seisukohast sel tähtsust ei ole. Keskkonnaamet on loa andmise otsuse eelnõus ehituslubjakivi varustuskindluse arvutamisel arvestanud selliste mäeeraldistega, mis ei ole seotud ehituskillustiku tootmisega, vaid pigem viimistlus- ja tükikivi tootmisega, samuti on mäeeraldiste piires arvestatavas mahus arvel madalamargiline ehituslubjakivi, mida teedeehituses laialdaselt kasutada ei saa ja/või asub karjäär ebamõistlikus kauguses, kus tegelik veomaa pikkus taotletavast Alesti VI uuringuruumist jääb kaugemale kui 50 km. Lisaks on eelnõus lk 9 ja 10 toodud tabelis kajastatud Lubja lubjakivikarjääri (jrk nr tabelis „24“ ja „25“) ning Lubja II lubjakivikarjääri (jrk nr tabelis „27“ ja „28“) topelt. Seega on märkimisväärne osa loa andmise otsuse eelnõus esile toodud ehituslubjakivi jääkvarust kas suures osas mittekõlbulik teedeehituseks sobiliku killustiku valmistamiseks (maavara kaevandatakse hoopis viimistlus-, tüki- ja/või dekoratiivkivi saamise eesmärgil) või asub nimistus olev mäeeraldis ebamõistlikus kauguses taotletavast Alesti VI uuringuruumist. Eelnevat arvesse võttes korrastati varustuskindluse hinnangut ning leiti, et ehituslubjakivi jätkub Alesti VI uuringuruumi teeninduspiirkonnas 8,6 aastaks (seisuga 05.03.2020), mida loetakse varustuskindluse seisukohast kriitiliseks. 2.6.6. Tuleb arvestada ka seda, et Alesti VI uuringuruum asub sisuliselt Harju maakonna piiri ääres, samas on Harju maakonnas ehituslubjakivi varustuskindlus kriitiline ehk alla 10 aasta. K.I. jt kirjas mainitud uuring „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ toob Harju maakonna varustuskindluse kohta esile järgmist: „Harjumaal on madalama kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varu uuringu tegemise hetkel rahuldaval tasemel, kuid kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varu on kriitiliselt vähe (4-5 aastaks). Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uus/uued arvestatava mahuga (5 miljonit m3) karjäär. Laiendamiseks perspektiivsed karjäärid on Väo ja Harku maardlates ning uue karjääri avamiseks on perspektiivne Jägala maardla.“ Kokkuvõtvalt on K.I. jt vastuväiteid esitanud ainult varustuskindluse aspekti kohta, kuid käesoleva korralduse eelnõu käsitleb riigi huvina lisaks varustuskindlusele ka: 2.6.6.1. seda, et geoloogiline uuring annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni; 2.6.6.2. maavarade säästlikku kasutamist, kuna uuring toimuks olemasolevate Alesti ja Alesti II karjääride piires sügavuti; 2.6.6.3. üleriigilist majandushuvi olemasolu. 2.6.7. K.I. jt on viidanud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 10 sätestatud vältimispõhimõttele, mille kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida, ning viidanud selle põhimõtte rakendamiseks taaskord kaevandamisele. Tuleb veel kord rõhutada, et geoloogilise uuringu eesmärk on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamisloa taotlemine on kaks eraldiseisvat menetlust. Võimaliku lubjakivi kaevandamisega kaasnevaid mõjusid hinnatakse kaevandamisloa menetluse käigus, kui see esitatakse. Geoloogiline uuring on lühiajaline ja KMH eelhinnangust lähtuvalt ei kaasne uuringuga olulist keskkonnamõju, mistõttu puudub geoloogilisel uuringul keskkonnaoht. 2.6.8. Kaevandamise vastuolu planeeringute ja arengukavadega on käesolevas korralduses eespool käsitletud. Praegusel juhul on tegemist geoloogilise uuringu loa taotlusega. Geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamisloa taotlemine on kaks eraldiseisvat menetlust ning geoloogiline uuring ja kaevandamine on erinevad tegevused. Ja kui ka kaevandamisluba antaks, ei saaks vastuolu kehtivate planeeringutega olla põhjuseks kaevandamisloast keeldumiseks. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub ka objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks. Kaevandamisloa taotluse menetlust ja kaevandamisloa andmist ei saa seega vastandada kohaliku omavalitsuse strateegiliste dokumentidega. Alesti järve detailplaneering võeti vastu 29. mail 2012. a, kuid geoloogilise uuringu loa taotlus esitati alles 14. mail 2015. a, seetõttu ei saanudki detailplaneeringu kooskõlastamise ja kinnitamise ajal riigil või kellelgi teisel olla infot uuringuloa taotlemise kohta. Võimalik kaevandamine ei takistaks rajatava rekreatsiooniala arendamist, kuna taotletav Alesti VI uuringuruum paikneb alal, kus on juba aastaid maavara kaevandatud, ning geoloogiline uuring on kavandatud olemasolevate Alesti ja Alesti II karjääride piires sügavuti kaevandamise võimaluste väljaselgitamiseks. Selgitused piirkonna varustuskindluse kohta on antud käesolevas korralduses eespool. 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS ALESTI VI UURINGURUUMIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkti 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV nõusolekul. 3.1.3. Ka hetkel kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Maapõuepoliitika põhialused toob esile, et Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Käesolevas dokumendis väljendatakse riigi huvi geoloogilise uuringu kohta. Maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine peab olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14. 3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV 30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Alesti VI uuringuruumis 3.3.1. Ehituslubjakivi geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Rapla ja Harju maakonnas 3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud ja kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud. Ehituskivina kasutatav karbonaatkivim peab olema vastupidav ilmastikutingimustele, st hea külmakindlusega, hea survetugevusega, vastupidav löökidele ja kulumisele. Igasugune lubjakivi ehituskiviks ei sobi, kuna on tihti lõheline, kavernoosne või savikas. 3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM-i tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas1 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni aastani 2050. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on Rail Balticu eelprojektis toodud ehitusmaterjalide vajaduse järgi tehtud analüüsi põhjal taristu rajamiseks Rapla maakonnas ehitusotstarbeliste karbonaatsete kivimite varu killustiku tootmiseks olemas2. Kuid võttes arvesse ülejäänud teetööde mahtu Rapla maakonnas, ei saa rahuldavaks lugeda varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga (ehituslubja- ja ehitusdolokivi) aastani 2030, sest alates aastast 2024 kasvab Transpordiameti vajadus suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku (vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele) järele riigiteede ehitus- ja hooldustöödeks. 3.3.1.4. 80% ehituskillustikust on vajalik teede ehitamise materjalidega varustamiseks. Planeeritavad teedeehituse objektid Tallinna–Pärnu 2+2 tee ning Rail Balticu ja riigiteede ristumised (riigiteede teehoiukava 2021–2030, lisad 2 ja 43) suurendavad märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. EGT Raplamaa uurimistöös on Transpordiamet hinnanud Rapla maakonna kõrgekvaliteedilise ehituslubjakivi killustiku vajaduseks 1295 tuh m3 aastatel 2020–2030 ja 2000 tuh m3 aastatel 2031–2050. 3.3.1.5. Kuna Alesti VI uuringuruum asub Põhja-Raplamaal Harjumaale väga lähedal (ca 7 km Harju maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Harju maakonna ehituslubjakivi varustuskindlust. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ning pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma4. Ehituslubjakivi nõudluse kasvades Harju maakonnas (enamik Harjumaad asub 50 km raadiuses Alesti VI uuringuruumist) ei piisa juba lähiaastatel enam praegu kaevandatavast ehituslubjakivist ja seetõttu on tarvis ehituslubjakivi maardlaid juurde. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. 3.3.1.6. Eesti Geoloogiateenistuse 2018. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas5 (edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö) on esile toodud, et Harju maakonna tähtsamates lubjakivimaardlates (Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardlad) olevate mäeeraldiste kaevandatav kõrgemargilise ehituslubjakivi varu on praegu kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. EGT Harjumaa uurimistöös on Transpordiamet hinnanud Põhja regiooni kõrgekvaliteedilise ehituslubjakivi killustiku vajaduseks 5112 tuh m3 aastatel 2019–2030 ja 9020 tuh m3 aastatel 2031–2050. 3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Alesti VI uuringuruumis 3.3.2.1. EGT Raplamaa uurimistöös on esile toodud, et Rapla maakonnas on arvele võetud kuus lubjakivimaardlat, millest kasutuses on kolm: Lubja, Reinu ja Sutlema maardla. Nimetatud maardlates moodustavad tööstuslikult kasuliku kihi valdavalt Nabala, Juuru ja Raikküla lademe ehituslubjakivid. Nendes maardlates toodetud III ja IV klassi ehituskillustikku kasutatakse põhiliselt riigiteede ja kohalike teede ehituseks ning remondiks. Alesti VI uuringuruumile paiknevad nendest kõige lähemal Sutlema maardla, mis asub 16 km läänes, ja Reinu maardla, mis asub 17 km edelas. Lähim kasutuseta maardla, Härgla lubjakivimaardla, asub 10 km lõunas. EGT uurimistöö kohaselt on Härgla maardla lubjakivist saadud killustik purunemiskindluse kategooriaga LA30-35, mis vastab III ja IV klassi ehituskillustiku nõuetele. Tuginedes ümbritsevate maardlate andmetele võib loota, et ka Alesti VI uuringuruumis leidub kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi. 3.3.2.2. Oluline on rõhutada, uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritavast maavarast on võimalik saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. Geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. 3.3.2.3. Juhul, kui Alesti VI uuringuruumis leidub sobivat maavara, on seda võimalik kasutada uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamiseks. Sobiva kvaliteediga ehituslubjakivi leidmisel ja kaevandamisloa väljastamisel on Transpordiameti hinnangul seda võimalik kasutada riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjektide Tallinna–Pärnu 2+2 tee ehituseks. Kaevandamisloa võimalikul andmisel Alesti VI uuringuruumi alal võib tekkida võimalus kasutada Alesti VI uuringuruumis leiduvat materjali ka lähiaastate rekonstrueerimisobjektide Kurna–Tuhala, Kose–Purila ja Märjamaa–Koluvere teede ehituseks6 ning Rail Balticu raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks. Jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus on küllalt suur, kuna jaamad tulevad praegu tühjadele kohtale, kus puuduvad juurdepääsuteed ja taristu. 3.3.2.4. Ülekaalukas riigi huvi on ehitusmaavarade olemasolu kohta infot koguda asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. 3.3.2.5. Ehituspaekiviga varustuskindluse tagamiseks Rapla maakonnas aastani 2030 ja pikema perspektiivi jaoks aastani 2050 on EGT Raplamaa uurimistöös tehtud ettepanek teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid paekivimaardlate ja kõlvikute lähedal paiknevates kruusamaardlates, eelkõige sügavuse suunas eesmärgiga võtta võimaluse korral kruusamaardlates arvele paekivi kaasneva maavarana. Seega soovitatakse maavara uurida ja kasutusele võtta kohas, kus juba praegu toimub kaevandamine ja täiendava ressursi realiseerimisega ei rikuta laiemal territooriumil looduskeskkonda. 3.3.2.6. Kavandatav geoloogiline uuring toimuks olemasolevate Alesti ja Alesti II karjääride piires sügavuti. Taotletav uuringuruum paikneb alal, kust on mets raadatud ja eemaldatud kattepinnas ning kus juba kaevandatakse maavara. Kuna taotletav ala on juba maavara kaevandamiseks kasutusele võetud, siis on väga oluline, et taotletaval alal maavara ressurss lõpuni ammendataks, mis tagaks maavarade säästliku kasutamise. Taotletava uuringu eesmärk on uurida maavara sügavuti, mis võimaldaks tulevikus maavara väljata vertikaalsuunas. Karjääride laiendamine olemasolevate karjääride piires vertikaalsuunas soodustab maavaravaru täielikku väljamist ning vähendab survet uute karjääride avamisele. Kuivõrd MaaPS § 84 lõikes 2 sätestatust tulenevalt kaasneb kaevandamisloaga kohustus karjäär korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu, siis on vajalik ja mõistlik enne kehtivate kaevandamislubade lõppu taotletaval alal maavara varu uurida, et selgitada välja, kas üldse on võimalik varu väljamine sügavuti. 3.3.2.7. Varustuskindluse arvutamise juhendi punkti 4.1.3.6.2 kohaselt ei kaaluta ehitusmaavarade kaevandamisloa andmise või muutmise ning mäeeraldise laiendamise taotluste üle otsustamisel riigi huvi varustuskindluse aspektist, kui taotletava tegevusega väljatakse maavaravaru täielikult vertikaalsuunas. Selle tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine. Seega, juhul, kui geoloogilise uuringu tulemused kinnitavad kaevandatava varu olemasolu ja kui esitatakse kaevandamisloa taotlus, siis saab väita, et tulevikus kaevandamisloa andmine ei ole vastuolus riigi huviga. 3.3.2.8. Alesti VI uuringuruum asub Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja külas riigile kuuluvatel kinnistutel Alesti karjäär ja Alesti kruusakarjäär. Taotletavast Alesti VI uuringuruumist vahetult põhja suunas paikneb kunagine Alesti kruusakarjäär, milles praeguseks on varu ammendatud ning endine karjääriala on osaliselt korrastatud spordi- ja puhkealaks. Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu. Uuringuruumi läänepiirist ligikaudu 30 m kaugusel kulgeb Seli–Angerja kõrvalmaantee nr 20109. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumi lähiümbruses tegeletakse peamiselt põllu- ja metsamajandamisega ning rekreatsiooniga. Lähimad eluhooned jäävad taotletavast uuringuruumist lõunasse (alates 100 m kaugusele). 3.3.2.9. Alesti VI uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Mahtra looduskaitseala (keskkonnaregistri kood nr KLO1000577) jääb taotletavast uuringuruumist ca 600 m kaugusele itta. Seli–Angerja maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood nr KLO1000735) jääb taotletavast uuringuruumist ca 780 m kaugusele lõunasse. Nabala–Tuhala looduskaitseala lõunatipp (keskkonnaregistri kood nr 1000634) jääb taotletavast uuringuruumist ca 3 km kaugusele loodesse. Taotletavast uuringuruumist kagusse ca 200 m kaugusele jääb vääriselupaik VEP130033 ja ca 400 m kaugusele vääriselupaik VEP130034. Taotletavast Alesti VI uuringuruumist vahetult põhjas kunagisel Alesti kruusakarjääri alal asub II kategooria kaitsealune liik Sisymbrium supinum (madal unilook). Taotletavast uuringuruumist lõunas asuvad III kaitsekategooria kaitsealune liigid Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp, ca 400 m kaugusel) ja Listera ovata (suur käopõll, ca 600 m kaugusel). Geoloogiline uuring neile mõju ei avalda. Uuringuruumi teenindusala põhjaserv külgneb vahetult Alesti järve (keskkonnaregistri kood nr VEE2029810) kalda piiranguvööndiga. Taotletav uuringuruum ei kattu kaldapiiranguvööndiga. Uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. 3.3.2.10. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 1 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnangu tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Alesti VI uuringuloa menetluses on Keskkonnaamet 27. juunil 2017. a andnud KMH eelhinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ja KMH algatamine ei ole vajalik. 3.3.2.11. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Alesti VI uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni maavarade paiknemise kohta asukohas, mis paikneb selliste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ülekaalukas riigi huvi seisneb ka maavarade säästlikus kasutamises, kuna uuring toimuks olemasolevate Alesti ja Alesti II karjääride piires sügavuti. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium on menetluse käigus vastanud Kohila Vallavolikogu ja kohalike elanike vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3 ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Alesti VI uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh AS-ile Tariston, Kohila vallale ning samuti uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele. 1 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://fond.egt.ee/fond/egf/9334 2 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus. Teede Tehnokeskuse AS, 2017 http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 3 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 4 Maavaravarude koondbilanss 2020. https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2020.pdf?t=20210527113152 5 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018. https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/harju/harjumaa_varustuskindluse_aruanne_egt_032019.pdf 6 Kattega riigiteede rekonstrueerimisobjektid aastateks 2021–2024. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Yldine/kattega_riigiteede_rekonstrueerimisobjekti.pdf