Vabariigi Valitsus — Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis — RT III, 2022, 2

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse 9. veebruaril 2011. a kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. OÜ Energiapuu (registrikood 11691065, edaspidi loa taotleja) esitas 9. veebruaril 2011. a kirjaga nr 2-21 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Kõrgesoo uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Narva linna edelaosas riigile kuuluvatel kinnistutel Narva metskond 87 (kinnistu nr 10364650, katastritunnusega 51101:001:0224), Narva metskond 88 (kinnistu nr 10290350, katastritunnusega 51101:001:0225), Narva metskond 79 (kinnistu nr 10207850, katastritunnusega 51101:001:0222) ja Narva metskond 18 (kinnistu nr 14783550, katastritunnusega 51108:002:0040) ning eraomandisse kuuluval kinnistul Kulgu kanal (kinnistu nr 143809, katastritunnusega 51108:003:0005). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Erakinnistu omanik on Enefit Power AS. Kõrgesoo uuringuruumi teenindusala pindala on 208,99 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi piiresse jääva turba varu kogus ja kvaliteet ning kaevandamise tingimused. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 5 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit, lisaks on plaanis käsisondeerimine kuni 150 punktis. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute tegijaks oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). 1.2. Keskkonnaamet avaldas 17. märtsil 2011. a maapõueseaduse 9. veebruaril 2011. a kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis aja taotluse kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet saatis 23. märtsil 2011. a kirjaga nr V 103/11/7270-5 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Narva Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.4. Narva Linnavalitsus küsis 30. märtsil 2011. a kirjaga nr 1-13.1/1158 Enefit Power AS-lt (endine ärinimi Enefit Energiatootmine AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS) arvamust uuringuloa taotluse kohta, kuna taotletavast uuringualast mõnesaja meetri kaugusele jääb Balti Elektrijaama tuhaväli nr 2 (suletud) ja 100 m kaugusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 settebassein (nn Roheline järv) (edaspidi settebassein). 1.5. Enefit Power AS esitas 15. aprillil 2011. a kirjaga nr NJ-2-2/00927 seisukoha, millega peab loa taotleja kavatsusi liiga riskantseteks ega poolda karjääri planeerimist ohtlike jäätmete ladestute kõrvale (sh settebasseini kõrvale). 1.6. Narva Linnavalitsus saatis 9. mail 2011. a kirjaga nr 1-12.1/2087 Keskkonnaametile Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a korralduse nr 426k, mille kohaselt Narva Linnavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.7. Keskkonnaamet saatis 22. juunil 2011. a kirjaga nr V 10-3/11/7270-13 OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis kavandatava geoloogilise uuringu keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) ja otsustas jätta algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus. Otsuses jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning kavandataval tegevusalal ja lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Keskkonnaamet jõudis otsuses seisukohale, et enne uuringuloa väljaandmist on vajalik täiendav ekspertarvamus, mille käigus tuleb hinnata geoloogilise uuringuga kaasnevaid mõjusid keskkonnale, sh settebasseinile. Ekspertarvamuse lõpptulemusi tuleb tutvustada Narva Linnavalitsusele. 1.8. Keskkonnaministeerium andis 6. septembril 2011. a kirjaga nr 1212/6698 Kõrgesoo uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1.8.1. geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat ja töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale; 1.8.2. geoloogilise uuringu käigus ei kahjustata maaüksustel kasvavat metsa; 1.8.3. puuraukude ümbrus viiakse uuringueelsesse seisukorda. Tööde tegemisel järgitakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 1.8.4. uuringu tegijal tuleb RMK Ida-Virumaa metskonda välitööde tegemisest teavitada e-posti teel vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.8.5. juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK Ida-Virumaa metskonnaga; 1.8.6. juhul, kui uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute tegemisel lisaks uuringuloas esitatule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjadest. Nõusolek anti vaid kinnistu Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks, kuna nõusoleku andmise ajal asusid kinnistud Narva metskond 87 (katastritunnus 51101:001:0224), Narva metskond 88 (katastritunnus 51101:001:0225) ja Narva metskond 79 (katastritunnus 51101:001:0222) reformimata riigimaal. Nende kinnistute kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks andis Keskkonnaministeerium nõusoleku 30. augustil 2015. a (vt p 1.39). 1.9. Keskkonnaamet saatis 6. märtsil 2012. a kirjaga nr V 10-3/12/7270-16 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) Kõrgesoo uuringuloa taotluse riigi huvi väljaselgitamiseks. 1.10. MKM teavitas 23. märtsil 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124 Keskkonnaametit, et MKM-il ja Maanteeametil puuduvad vastuväited Energiapuu OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses ja hilisema kaevandamise kohta Kõrgesoo uuringuruumis. 1.11. Tulenevalt Keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses määratud kohustusest, tellis OÜ Energiapuu OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu keskkonnaekspertiisi (edaspidi ekspertiis). 1.12. OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 28. juunil 2012. a kirjaga nr 3-113 Narva Linnavalitsusele ekspertiisi lähteülesande kooskõlastamiseks. 1.13. Narva Linnavalitsus kooskõlastas 11. juulil 2012. a kirjaga nr 1-12.1/6342-2 ekspertiisi lähteülesande ja palus ekspertiisi koostamisel hinnata turba kaevandamise eeldatavaid mõjusid keskkonnale, sh settebasseinile ja arvestada Enefit Power AS 15. aprilli 2011. a kirjas nr NJ-2-2/00927 esitatud seisukohaga. 1.14. OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 5. oktoobril 2012. a kirjaga nr 3-161 Narva Linnavalitsusele ja 5. oktoobril 2012. a kirjaga nr 3-162 Keskkonnaametile ekspertiisi tutvumiseks. Ekspertiisis jõuti järeldusele, et kokkuvõttes on turba säästliku kasutamise seisukohalt Kõrgesoo uuringuruumis turba jääkvaru ammendamine otstarbekas ja geoloogiline uuring ei too endaga kaasa olulist keskkonnamõju. Geoloogilise uuringu käigus kogutud andmed võimaldavad hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja pakkuda välja leevendavaid meetmeid. 1.15. Narva Linnavalitsus palus 24. oktoobril 2012. a kirjaga nr 1-12.1/9255-2 OÜ-l Inseneribüroo STEIGER esitatud ekspertiisi täpsustada, kuna selles ei olnud käsitletud turba uurimise ja kaevandamise eeldatavaid mõjusid settebasseinile. 1.16. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 10. jaanuaril 2013. a kirjaga nr 3-003 Narva Linnavalitsusele täpsustatud ekspertiisi, milles oli täiendavalt analüüsitud turba kaevandamise prognoositavaid võimalikke mõjusid ja riske settebasseinile ning arvestatud Enefit Power AS 15. arpilli 2011. a kirjas nr NJ-2-2/00927 esitatud seisukohaga. 1.17. Narva Linnavalitsus teatas 15. veebruaril 2013. a kirjaga nr 1-12.1/489-2 OÜ-le Energiapuu, et tuginedes ekspertiisi tulemustele leiab kohaliku omavalitsuse üksus võimaluse Kõrgesoo uuringuruumi taotlus uuesti läbi vaadata. 1.18. OÜ Energiapuu saatis 21. veebruaril 2013. a Keskkonnaametile kirja, milles palus uuesti pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole seisukoha saamiseks Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.19. Keskkonnaamet saatis 22. veebruaril 2013. a kirjaga nr V 10-3/13/7270-29 Narva Linnavalitsusele teist korda uuringuloa taotluse ning Keskkonnaameti täiendatud loa andmise korralduse eelnõu seisukoha saamiseks. 1.20. Narva Linnavalitsus saatis 18. märtsil 2013. a kirjaga nr 1-13.1/997 Enefit Power AS-le uuringuloa taotluse ja ekspertiisi arvamuse saamiseks. 1.21. Enefit Power AS (kinnistu Kulgu kanal omanik, katastritunnus 51108:003:0005) andis 19. aprillil 2013. a kirjaga nr NJ-2-2/00494 nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks Kõrgesoo uuringuruumis eeldusel, et järgitakse kõiki ekspertiisis esitatud tingimusi ja piiranguid. 1.22. Narva Linnavalitsus teavitas 11. juulil 2013. a kirjaga nr 1-12.1/1872-4 Keskkonnaametit, et Narva Linnavolikogu 20. juuni 2013. a istungil arutati uuringuloa andmist Kõrgesoo uuringuruumis. Kõik volikogu liikmed hääletasid loa andmise vastu. Lisaks teavitati, et kehtib Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a korraldus nr 426k, mille kohaselt Narva Linnavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.23. Keskkonnaamet informeeris 16. juulil 2013. a kirjaga nr V 10-3/13/7270-36 loa taotlejat kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohast ning palus esitada oma seisukoht menetluse jätkamise kohta. 1.24. OÜ Energiapuu tegi 13. märtsil 2014. a kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS v.r. § 20 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolek Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). Uuringuloa saamise vajadust põhjendab OÜ Energiapuu asjaoludega, et Kõrgesoo näol on tegu mahajäetud turbatootmisalaga, mis on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja mille lõpuni kaevandamine on igati otstarbekas. 1.25. Keskkonnaamet palus riigi huvi väljaselgitamiseks 5. mail 2014. a kirjaga nr V 103/14/7270-41 Keskkonnaministeeriumi ja kirjaga nr V 103/14/7270-42 RMK arvamust Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.26. RMK esitas 10. juuni 2014. a kirjaga nr 3-1.1/101 oma seisukoha, et kaevandamine taotletavas uuringuruumis ei mõjuta oluliselt ala hilisemat kasutamist. 1.27. Keskkonnaministeerium esitas 21. juulil 2014. a kirjaga nr 12-11/14/3823-2 oma seisukoha, selgitades, et kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alal geoloogilise uuringu tegemisel ja uuringuruumiga hõlmatud alal maavaravaru lõpuni kaevandamisel, kui see on ohutu ja tehnoloogiliselt võimalik, ning seejärel ala korrastamisel, on keskkonnale selge positiivne mõju. Lisaks on Keskkonnaministeeriumi hinnangul Narva Linnavalitsuse kiri, millega ei nõustuta geoloogilise uuringu loa andmisega Kõrgesoo uuringuruumis, vastuoluline. Eelnevast tulenevalt soovitas Keskkonnaministeerium Keskkonnaametil pöörduda uuesti kohaliku omavalitsuse üksuse poole. 1.28. Keskkonnaamet saatis 24. juulil 2014. a kirjaga nr V 10-3/14/7270-45 Narva Linnavalitsusele kolmandat korda arvamuse avaldamiseks Kõrgesoo uuringuloa taotluse ja Keskkonnaameti täiendatud korralduse eelnõu ning selgitas, et pärast kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumist on uuringuloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda nõusoleku saamiseks VV poole. Keskkonnaamet on loa andmise otsuse eelnõus selgitanud, et taotletava tegevuse näol on tegu vaid geoloogilise uuringuga ja uuringuluba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hiljem väljastatakse maavara kaevandamise luba, ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisluba saada. 1.29. Narva Linnavalitsus saatis 27. novembril 2014. a e-kirjaga Keskkonnaametile Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsuse nr 135, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.30. Keskkonnaamet saatis 2. detsembril 2014. a kirjaga nr V 10-3/14/7270 OÜ-le Energiapuu Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsuse nr 135 seisukoha saamiseks. 1.31. OÜ Energiapuu esitas 6. veebruaril 2015. a kirjaga seisukoha, millega OÜ Energiapuu ei nõustunud Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsusega nr 135 ning palus taotluse menetlust jätkata seadusega ettenähtud korras ja pöörduda nõusolekus saamiseks loa andmiseks VV poole. 1.32. Keskkonnaamet saatis 2. aprillil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-52 Narva Linnavalitsusele VV poole pöördumiseks põhjendused ja jõudis seisukohale, et tulenevalt MaaPS v.r. § 20 lõikest 3 on pöördumine VV poole põhjendatud ja lähtub riiklikest huvidest. 1.33. Keskkonnaamet küsis 6. aprillil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-53 MKM-i käest täiendavat seisukohta Kõrgesoo uuringuloa taotluse kohta. 1.34. Narva Linnavalitsus andis 16. aprillil 2015. a kirjaga nr 1-12.1/3037-2 Keskkonnaametile teada, et Narva Linnavalitsusel puuduvad ettepanekud ja vastuväited VV poole pöördumise kohta. 1.35. MKM teavitas 27. aprillil 2015. a kirjaga nr 1.10-15/15-00375/015 Keskkonnaametit, et MKM-i ja Maanteeameti seisukoht, mis esitati 23. märtsi 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124, ei ole muutunud. 1.36. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, kuid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti hinnangul on uuringuloa andmine Kõrgesoo uuringuruumis riigi huvidest lähtuvalt põhjendatud, küsis Keskkonnaamet 6. mail 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-56 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Eesti Maavarade Komisjoni (edaspidi EMK) seisukoha uuringuloa taotluse, loa andmise otsuse eelnõu kohta ning VV poole pöördumise kohta. 1.37. EMK soovitas 15. juuni 2015. a istungi protokollilise otsusega nr 15-108 pöörduda uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks VV poole. 1.38. Keskkonnaamet küsis 10. juulil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-57 uuesti riigivara valitseja kooskõlastust geoloogilise uuringu tegemiseks, selgitades, et 6. septembril 2011. a anti nõusolek vaid kinnistu Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks. Põhjuseks oli asjaolu, et uuringuloa taotluse menetluse kestel oli varem reformimata riigimaa reformitud ja selle asemele moodustatud uued kinnistud. 1.39. Keskkonnaministeerium andis 30. augustil 2015. a kirjaga nr 7-2.3/15/6976 Kõrgesoo uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate kinnistute Narva metskond 87, Narva metskond 88 ja Narva metskond 79 kasutamiseks. 1.40. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium valmistasid ette VV-lt maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning Keskkonnaministeerium saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 6. augustil 2018. a kirjaga 14-6/18/5115 arvamuse avaldamiseks Narva Linnavalitsusele, OÜ-le Energiapuu, MKM-le, RMK-le ja Enefit Power AS-le. 1.41. RMK teatas 21. augustil 2018. a kirjaga nr 3-1.1/2701, et nõustub OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisega Kõrgesoo uuringuruumis VV korralduse eelnõus toodud tingimustel. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 1.42. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.43. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaministeerium 29. juulil 2020 kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis. 1.44. MKM küsis 15. märtsil 2021. a e-kirjaga OÜ-lt Energiapuu seisukohta, kas ettevõtja soovib endiselt taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt või on ettevõte huvid muutunud. 1.45. OÜ Energiapuu vastas 15. aprillil 2021. a e-kirjaga MKM-le, et soovib endiselt Kõrgesoo uuringuloa taotlusega VV poole pöörduda. 1.46. MKM saatis 28. aprillil 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/2767-1 Narva Linnavalitsusele MKM-i täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta uuringuloa andmiseks OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis ning küsis seisukohta, kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või mitte. 1.47. Narva Linnavolikogu jõudis 17. juuni 2021. a otsuses nr 63 seisukohale, et Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega. 1.48. MKM tutvustas 25. jaanuaril 2022. a toimunud veebikohtumisel Narva linnale VV korralduse eelnõu ja kuulas veel kord ära Narva linna mittenõustumise põhjendused. Narva linna seisukohad ei ole varasemaga võrreldes muutunud. 2. NARVA LINNAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. 2.2. Kuna Narva Linnavolikogu ei olnud volitanud maapõue lubadega seotud arvamuse andmise pädevust Narva Linnavalitsusele, siis Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a otsuses nr 426-k olnud argumente korralduses ei käsitleta. Lisaks andis Keskkonnaamet nimetatud otsuses olnud küsimustele ja probleemidele ka taotluse menetluses vastused ning Narva Linnavolikogu oma 20. novembri 2014. a otsuses nr 135 samu küsimusi uuesti ei tõstatanud. 2.3. Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a seisukoht 2.3.1. Narva Linnavolikogu esitas 20. novembril 2014. a otsusega nr 135 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. Loa andmise kohta nõusoleku andmisest keeldumise argumendid olid järgmised: 2.3.1.1. turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad märgatavalt halvendada Narva elanike elukvaliteeti, kuna turba kaevandamisega kaasneb kõrge müratase, turba kaevandamise tööprotsessidest ja transpordist tuleneb turbatolmu levik, Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga ja turbatootmisala kuivendusveed võivad mõjutada veekvaliteeti, veetaseme alandamisel mäeeraldise sees alaneb ka pinnasevee tase väljaspool mäeeraldise piiri (mõjud pinnasevee režiimile), võimalikud on keskkonnaavariid (turba põlengud rabas, mis võivad tekkida nii turba isesüttimisest kui ka hooletusest); 2.3.1.2. Kõrgesoo piirkonna vastu on kohalikel elanikel suur avalik huvi. Kõrgesoo ala kasutavad Narva elanikud seente ja marjade korjamiseks. 2.4. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi vastuväited Narva linnavolikogu 20. novembril 2014. a esitatud seisukohale 2.4.1. Narva Linnavolikogu keeldus uuringuloale nõusoleku andmisest, tuues põhjenduseks, et turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad märgatavalt halvendada Narva elanike elukvaliteeti. Seega esitas Narva Linnavolikogu oma keeldumise argumendid kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu kohta. 2.4.2. Kõrgesoo geoloogilise uuringu loa andmise eesmärk on välja selgitada maavara levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused selle maavara keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Narva Linnavolikogu on oma keeldumise argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega. 2.4.3. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Kõrgesoo uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa taotluse menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.4.4. Keskkonnaamet on uuringuloa taotluse menetluse käigus koostanud KMH eelhinnangu ja hinnanud taotletava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Eelhindamise tulemusena on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH pole taotletava tegevuse juures vajalik ja otsustas jätta algatamata KMH Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et: 2.4.4.1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.4.4.2. kavandatava tegevusega ei ületata müra, õhusaaste ja vibratsiooni piirmäärasid; 2.4.4.3. geoloogilise uuringu käigus kumulatiivset mõju ja piiriülest mõju ei ilmne. 2.4.5. Samuti ei asu Kõrgesoo uuringuruum riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. 2.4.6. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 2.4.7. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või ATV-ga ning geoloogilised välitööd tehakse turba käsipuuriga, mille põhjustatav keskkonnahäiring on peaaegu olematu. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.4.8. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Praegusel juhul taotletakse uuringuluba kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.4.9. Ka uuringuloa taotluse menetluse käigus tehtud ekspertiisis jõutakse põhiosas järeldusele, et geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Sondeerimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju tekib mõningal juhul raietöödega ja maapinna tallamisega. Tekkiv mõju on lokaalne ja lühiajaline. Puudused puuraukude tamponeerimises võivad kaasa tuua veetaseme alanemise, veekihtide segunemise ja/või vee reostumise ohu. Seetõttu tuleb töötamisel kasutada tehnilise ülevaatuse läbinud tehnikat, seejuures järgides kõiki keskkonnakaitselisi ja ohutustehnika nõudeid. Uuringute lõppemisel tuleb uuringuala viia võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. 2.4.10. Samuti ei too ekspertiisi hinnangul geoloogiline uuring kaasa märkimisväärset keskkonnamõju Kõrgesoo uuringuruumi kõrval paiknevale settebasseinile ja seda ümbritsevale tammile. Autotranspordist põhjustatud vibratsiooni võimalik mõju on minimaalne ja lühiajaline, mis ei too kaasa varinguid settebasseinis ja seda ümbritsevas tammis. Uuringu käigus ei alandata pinnase- ega põhjavee taset, mis võiks kaasa tuua leeliselise vee filtratsiooni suurenemise. Võimalik veereostus hoitakse ära puuraukude sulgemisega vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. 2.4.11. Kokkuvõttes ei too Keskkonnaameti ja ekspertiisi hinnangul geoloogiline uuring endaga kaasa olulist keskkonnamõju. Geoloogilise uuringu käigus kogutud andmed võimaldavad hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja pakkuda välja leevendavaid meetmeid. 2.4.12. Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 toodi esile, et Narva elanikel on Kõrgesoo piirkonna vastu suur avalik huvi, kuna nad käivad seal seeni ja marju korjamas. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Kui käsitleda võimaliku kaevandamise mõju, mis praeguses faasis ei ole küll asjassepuutuv, siis kaevandamine kahtlemata piiraks mõneks ajaks märgatavalt võimalusi kasutada vastavat ala seente ja marjade korjamiseks. Kõrgesoo uuringuruum kattub 70,9 ha ulatuses kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjas oleva Kõrgesoo kaevandamisalaga ja 138,09 ha ulatuses kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva Kõrgesoo maardlaga1. Seetõttu on kavandatava tegevuse puhul tegemist ressursi säästliku kasutamisega, kuivõrd maavara soovitakse uurida ja võimaluse korral kasutusele võtta kohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Kas ja kui palju kaasatakse tulevikus võimaliku kaevandamisloa koosseisu ala, mis ei ole kaevandamisega rikutud, selgub kaevandamisloa andmisel. See sõltub nii maavara säästliku kasutamise tagamise vajadusest kui ka potentsiaalsetest keskkonnamõjudest. Kaevandamisloa omanikul on ka ala korrastamise kohustus, mis tagab selle, et seni korrastamata ala tehakse korda, ja võimalik, et see on tulevikus kasutatav praegusest väärtuslikuma puhkealana. 2.4.13. Lähtuvalt eelnevast ei anna Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 esitatud põhjendused Keskkonnaameti seisukohal alust OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisest keelduda. Narva Linnavolikogu on otsuse tegemisel lähtunud üksnes kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Geoloogiline uuring ei too kaasa linnavolikogu otsuses viidatud mõjusid ega takista ala edaspidist kasutamist seente ja marjade korjamiseks. Geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik, kuna geoloogiline uuring annab infot taotletavas uuringuruumis leiduva(te) maavara(de) koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi jms kohta. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses 2.5.1. Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2012. a arvamus 2.5.2.1. MKM teavitas 23. märtsil 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124 Keskkonnaametit, et MKM-il ja Maanteeametil puuduvad vastuväited Energiapuu OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses ja hilisema kaevandamise kohta Kõrgesoo uuringuruumis. Kavandataval uuringualal on kaevandatavaks maavaraks turvas. Kuna turvas ei ole teede ehituseks, remondiks või hooldetöödeks sobiv materjal, puuduvad erihuvid, mis on seotud selle maavara majandamisega. 2.5.2.2. MKM-i arvamus on aastast 2012, seetõttu täpsustab MKM siinkohal üle, et loetletud valdkondade jaoks turvas loomulikult ei sobi, aga MKM-i haldusalas on mitte ainult teedeehitus, vaid ettevõtlus tervikuna, lisaks on vahepeal MKM-i valitsemisalas toimunud muudatused (vt p 1.42), millega MKM-i haldusalasse lisandus maapõueressursside valdkond. Kokkuvõttes on MKM seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Kõrgesoo uuringuruumis on riigi huvi arvestades põhjendatud. 2.5.3. Keskkonnaministeeriumi 2014. a arvamus Keskkonnaministeerium on 21. juuli 2014. a kirjas asunud seisukohale, et Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa andmine on otstarbekas järgmistel põhjustel: 2.5.3.1. Kõrgesoo uuringuruumiga hõlmatud ala ei ole looduslikus seisukorras. Lähtuvalt sellest, et alal on varem turvast kaevandatud ning seejärel see korrastamata jäetud ja hüljatud, on see ala kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja (vt selles kohta keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri)2. Määruses nimetatud aladelt peaks turbavaru lõpuni kaevandama ja seejärel need alad ka korrastama. Pärast kaevandamist lasub kaevandamisloa omanikul ala korrastamise kohustus ja pärast korrastamist saaks sellel alal hakata kujunema looduslikule lähedane ökosüsteem. Keskkonnaministeeriumil ei ole teada, et keegi kavandaks selle ala korrastamist maavara väljamata, samuti ei kuulu nimetatud ala 2014–2020 planeeritavate korrastatavate turbaalade hulka; 2.5.3.2. lisaks märgib Keskkonnaministeerium, et Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga3,4, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Juba kuivendatud turba kaevandamisalasid taas kasutusse andes ja jättes seega puutumata osa looduslikest aladest, on võimalik täita eespool mainitud rahvusvahelist kokkulepet. Seega on otstarbekas ja loodust säästev anda kasutusse hüljatud alad, mille kaevandamise järel need alad korrastatakse. Seega on kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alal geoloogilise uuringu tegemisel ja uuringuruumiga hõlmatud alal maavaravaru lõpuni kaevandamisel, kui see on ohutu ja tehnoloogiliselt võimalik, ning seejärel ala korrastamisel selge positiivne mõju keskkonnale. 2.6. Narva Linnavolikogu 17. juuni 2021. a seisukoht 2.6.1. Selguse huvides ja arvestades aega, mis on Narva Linnavolikogu seisukoha andmisest möödunud (20. november 2014. a), saatis MKM 28. aprillil 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/2767-1 Narva linnale MKM-i täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ja palus seisukohta, kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või mitte. 2.6.2. Narva Linnavolikogu esitas 17. juuni 2021. a otsusega nr 63 seisukoha, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega. Narva Linnavolikogu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: 2.6.2.1. turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad oluliselt halvendada Narva elanike elukvaliteeti järgmistel põhjustel: 2.6.2.1.1. turba kaevandamesega kaasneb kõrge müratase; 2.6.2.1.2. turba kaevandamise tööprotsessidest ja transpordist tuleneb turbatolmu levik; 2.6.2.1.3. kuna Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga, võivad turbatootmisala kuivendusveed mõjutada veekvaliteeti; 2.6.2.1.4. veetaseme alandamisel mäeeraldise sees toimub ka pinnaseveetaseme alandus väljaspool mäeeraldise piire (mõjud pinnasevee reziimile); 2.6.2.1.5. võimalikud keskkonnaavariid (turba põlengud rabal, mis võivad tekkida nii turba isesüttimisest kui ka hooletusest); 2.6.2.1.6. taotletavast uuringualast mõnesaja meetri kaugusele jääb Balti Elektrijaama tuhaväli nr 2 (suletud) ja 100 m kaugusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 settebassein (nn Roheline järv), mis on ohtlike jäätmete ladestu. 2.6.3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Amet pöördus arvamuse saamiseks SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro poole. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus seisukohalt ei ole geoloogilise uuringu tegemisel mõju Narva tööstuspargi aladel tegutsevatele ettevõtetele. Juhul, kui hiljem Energiapuu OÜ (või mõni muu juriidiline isik) taotleb maavara kaevandamise luba, siis vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 28 tuleb enne loa andmist taotletavale tegevusele teha keskkonnamõju hindamine. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus soovib olla kaastatud menetlusse kui huvitatud isik. MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro viitas oma vastuses käesoleva korralduse punktis 2.6.2.1 esile toodud negatiivsetele keskkonnamõjudele, mis võivad negatiivselt mõjutada tööstuspargi mõnesid ettevõtteid ja nende tegevust kahjustada, ning on uuringuloa andmisele vastu. 2.6.4. Narva linna üldplaneeringu (2013–2025)5 kohaselt on see piirkond endiselt metsakasvatamiseks kasutatav maa. Samuti juhib Narva Linnavolikogu oma otsuses tähelepanu RMK 10. juuni 2014. a kirjas väljendatud arvamusele, et RMK hallatavatel kinnistutel, mis kattuvad Kõrgesoo uuringuruumiga, on esmaseks eesmärgiks metsa kasvatamine ja majandamine. 2.7. MKM-i vastuväited Narva Linnavolikogu 17. juunil 2021. a esitatud seisukohale 2.7.1. Narva Linnavolikogu vastuväited, millele viitab ka MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro, on taas esitatud kaevandamisele, mitte geoloogilisele uuringule. Geoloogilise uuringu eesmärk pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid tuleb veel kord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Kaevandamisega seotud mõjusid hinnatakse kaevandamisloa menetluse käigus, kui see esitatakse. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. Seda arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused, mis on seotud kaevandamisloa, mitte geoloogilise uuringu loa andmisega, asjakohased. 2.7.2. Planeeritav geoloogiline uuring on väikesemahuline ja lühiajaline tegevus (välitööd kestavad üldjuhul 1–3 päeva) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. KMH eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritava geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju. 2.7.3. Narva linna 24. jaanuaril 2013. a kehtestatud ja hetkel kehtiv üldplaneering ei keela taotletavat geoloogilist uuringut. Seejuures ei saa uuringuloa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 2.7.4. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab edaspidi kasutada selles piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel. Muu hulgas on võimalik Narva linnal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uue üldplaneeringu koostamisel. Nimelt on Narva Linnavolikogu 27. augusti 2020. a otsusega nr 32 algatanud Narva linna üldplaneeringu 2035+ koostamise. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.7.5. Mis puudutab RMK 10. juuni 2014. a kirja, siis seal on tõepoolest märgitud, et Kõrgesoo uuringuruumi alal on esmaseks eesmärgiks metsa kasvatamine ja majandamine. Tuleb taaskord rõhutada, et tegemist on geolooglilise uuringu loa taotlusega, mitte kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Lisaks tuleb täpsustada, et RMK märkis oma kirjas veel, et kaevandamine taotletavas uuringuruumis ei mõjuta oluliselt ala hilisemat kasutamist. Seega on sellega mõeldud seda, et hilisem kasutamine (metsa kasvatamine ja majandamine) toimuks pärast turbavaru kaevandamist ja ala korrastamist. 2.7.6. Ülaltoodust ilmneb, et Narva Linnavolikogu on lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest ning ei ole põhjendanud väidetavat vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. MKM-i hinnangul ei kaalu Narva Linnavolikogu põhjendused üles allpool käsitletud riigi huvi maavarade uurimiseks Kõrgesoo uuringuruumis. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni. 3. RIIGI HUVI KÕRGESOO UURINGURUUMIS MAAVARA GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkti 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV nõusolekul. 3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib seisneda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Kõrgesoo uuringualal 3.3.1. Uuringuluba taotletakse osaliselt Kõrgesoo endisele freesturba tootmisalale (pindala 70,9 ha), mis kattub ligikaudu 1/3 taotletava uuringualaga. Kõrgesoo endine freesturba tootmisala kuulub keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) lisas 1 nimetatud turbaalade hulka. Määruse nr 87 lisas 1 nimetatud aladel kaevandamisel ei kohaldata turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära, et tagada nende kiirendatud korras lõpuni ammendamine ja seejärel korrastamine, kuna juba avatud turbatootmisalad avaldavad keskkonnale negatiivset mõju. Loomulikus olekus seovad turbaalad atmosfäärist süsihappegaasi ning talletavad seda taimejäänustena. Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb süsihappegaasina (edaspidi CO2) tagasi atmosfääri. Pärast turbatootmisala ammendamist on võimalik see nõuetekohaselt korrastada. Korrastamise käigus taastatakse soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi taastumise. Määruse nr 87 rakendamine aitab kaasa maavara säästlikule kasutusele, mahajäetud turbaalade kiiremale korrastamisele ning CO2 emissiooni vähenemisele. Taastaimestamise tulemusena kahandatakse kasvuhoonegaaside emissiooni. 3.3.2. Eesti liitus 20. oktoobril 1993. a „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooniga“ (Ramsari konventsiooniga)6,7, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alasid taas kasutusse andes jäetakse looduslikud alad puutumata, nii on võimalik rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita. Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalad avaldavad keskkonnale ning seega ka mõjupiirkonnas elavatele isikutele pigem negatiivset mõju, olles seejuures ka visuaalselt häirivad, kuna korrastamata alad võivad olla ebaühtlased, võsastunud või jääda aastateks taimkatteta. Seega on hoolimata kaevandamisega kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust juba avatud kaevandamisalade ammendamisel pikemas perspektiivis positiivne mõju. Arvestada tuleb ka sellega, et määruse nr 87 nimekirjas olevale alale ei saa automaatselt kaevandamisõigust, selle annab ikkagi kaevandamisluba, mille andmisele eelneb avatud menetlus ning asjakohasel juhul ka keskkonnamõjude hindamine. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaaladest lähtuv negatiivne mõju väheneb pärast alade korrastamist. Kavandatava geoloogilise uuringuga on võimalik välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Kõrgesoo uuringualal hiljem kaevandada ja hiljem ala korrastada. 3.3.3. Taotletava Kõrgesoo uuringuruumi väikest või puuduvat looduskaitselist väärtust kinnitab ka Eestimaa Looduse Fondi töö „Soode looduskaitseline inventeerimine“, J. Paal, E. Leibak, 20118. Eelviidatud soode looduskaitselise inventeerimise aruandes (lk 85) on märgitud, et Kõrgesoo raba on elektrijaamadest pärit leeliselise õhusaaste tõttu tugevasti või täielikult degradeerunud ning kuna rikutud sood taastuvad looduslikult väga aeglaselt, on kahtlane, kas ta on üldse looduslikult võimeline rabaks taastuma. Juba kuivendatud ja rikutud turbaalasid taas kasutusse andes ning jättes nii turba kaevandamisest puutumata looduslikud alad, saab täita Ramsari konventsiooni. Ilma kavandatava geoloogilise uuringuta puuduks asjakohane informatsioon, mis oleks aluseks edasiste ostuste tegemisel. 3.3.4. Kui taotletavast uuringuruumist 70,9 ha ehk ligikaudu 1/3 on mahajäetud turbatootmisala, siis ülejäänud 138,09 ha ehk ligikaudu 2/3 kattub määruse nr 87 lisa 2 järgi kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga (Kõrgesoo maardla). MaaPS § 45 lõike 3 kohaselt kantakse kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Kuivõrd Kõrgesoo uuringuruumiga 1/3 ulatuses kattuv mahajäetud ala ja 2/3 ulatuses kaevandamiseks sobiv ala on omavahel seotud, on kogu uuringuruumi puhul tegemist kuivendusest mõjutatud maaga, millel ei ole suure tõenäosusega looduskaitselist väärtust. 3.3.5. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Praegusel juhul on ülekaalukas riigi huvi koguda maavara olemasolu kohta infot asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. 3.3.6. Uuring võimaldab teada saada seal lasuva turbakihi paksuse, kvaliteedi ja kaevandamistingimused. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritavast maavarast on võimalik saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.7. Kavandatav uuring on tegevus, mille tulemusi arvesse võttes võib osutuda võimalikuks maapõueressursi säästlik kasutamine. Seega on täidetud MaaPS § 1 lõikes 1 sätestatud maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik kasutamine ja seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Samuti on tagatud MaaPS § 14 lõike 1 punktis 3 ja § 16 lõikes 4 sätestatud maavara säästliku kasutamise põhikohustus. Ühtlasi on täidetud ülalviidatud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 märgitud keskkonnahoiu nõue. 3.3.8. MaaPS v.r. § 14 lõike 2 kohaselt tuli uuringuloa andmisel arvestada ka geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjatest koosneva EMK arvamust. EMK toetas oma protokollilises otsuses Keskkonnaameti seisukohta pöörduda uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks VV poole, kuna Kõrgesoo uuringuruum on varasema kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ala, kus maavaravaru on lõpuni kaevandamata. Jääkvaru kaevandamisel ja seejärel ala korrastamisel on eeldatavalt positiivne mõju keskkonnale. 3.3.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnangu tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kõrgesoo uuringuloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. 3.3.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Kõrgesoo uuringuruumis on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni maavara paiknemise kohta asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Kõrgesoo uuringuruum kattub osaliselt kaevandamisega rikutud mahajäetud turbatootmisalaga, mis on kaevandamiseks ette valmistatud, ning osaliselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga. Seetõttu on oluline uuringuga täpsustada, kas selles kohas oleks kaevandamine perspektiivikas ja võimalik, ning seejärel võimaluse korral maavara ressurss lõpuni ammendada, mis tagaks maavarade säästliku kasutamise. Seega seisneb ülekaalukas riigi huvi ka maavarade säästlikus kasutamises. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja MKM on menetluse käigus vastanud Narva Linnavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3 ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Kõrgesoo uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh OÜ-le Energiapuu, Narva Linnavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Enefit Power AS-le, SA-le Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja MTÜ-le Tööstuspark Intec-Nakro. 1 Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016064 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016064 3 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. https://www.riigiteataja.ee/akt/13058000 4 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/24529 5 http://www.narvaplan.ee/?menu=2&page=2 6 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. https://www.riigiteataja.ee/akt/13058000 7 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/24529 8 https://issuu.com/ivar/docs/margalad_tekst_veeb