Vabariigi Valitsus — Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Sindi uuringuruumis — RT III, 2022, 1

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse 25. septembril 2015. a kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, endise ärinimega osaühing Põltsamaa Graniit, edaspidi ka loa taotleja) esitas 25. septembril 2015. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Sindi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Sindi uuringuruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas (enne 2017. a haldusreformi Paikuse vallas) Seljametsa külas riigile kuuluval kinnistul Surju metskond 35 (kinnistu registriosa nr 6952050, katastritunnusega 62401:001:1653). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Sindi uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 13,01 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on liiva tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 35 puurauku sügavusega kuni 10 m. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute tegijaks oleks Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452). 1.2. Keskkonnaamet avaldas ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks 8. oktoobril 2015. a maapõueseaduse 25. septembril 2015. a kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet teavitas 8. oktoobri 2015. a kirjaga nr PV 10-3/15/21756-3 loa taotlejat, Paikuse Vallavalitsust ja RMK-d Sindi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusse võtmisest ning palus loa taotleja seisukohta uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.4. Osaühing Eesti Killustik teavitas 9. oktoobri 2015. a kirjaga Keskkonnaametit, et kuivõrd Keskkonnaamet ei ole menetluse käigus tuvastanud õiguslikku alust uuringuloa andmisest keeldumiseks, palub loa taotleja jätkata Sindi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemist. 1.5. Keskkonnaamet küsis 14. oktoobri 2015. a kirjaga nr PV 10-3/15/21756-5 RMK-lt MaaPS v.r. § 53 lõike 1 alusel riigivara valitseja kooskõlastust riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks. 1.6. Keskkonnaamet saatis 24. novembri 2015. a kirjaga nr PV 10-3/15/21756-6 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Paikuse Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.7. Keskkonnaministeerium andis 25. novembri 2015. a kirjaga nr 13-1/18/2872-2 Sindi uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Surju metskond 35 (katastritunnus 62401:001:1653) kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1.7.1. geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning kasutatakse korras tehnikat ja töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale; 1.7.2. geoloogilise uuringu käigus ei kahjustata maaüksusel kasvavat metsa; 1.7.3. tööde tegemisel järgitakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning tööde lõppedes viiakse puuraukude ja kaevandite ümbrus uuringueelsesse seisukorda; 1.7.4. uuringu läbiviijal tuleb teavitada RMK Pärnumaa metskonda e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.7.5. juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK Pärnumaa metskonnaga; 1.7.6. juhul, kui uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute läbiviimisel lisaks uuringuloas toodule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjast. 1.8. Paikuse Vallavalitsus edastas 15. veebruari 2016. a kirjaga nr 9-4.4/1562-3 Keskkonnaametile vallavalitsuse 8. veebruari 2016 korralduse nr 15 „Arvamus geoloogilise uuringuloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta“ (edaspidi korraldus nr 15), mille kohaselt Paikuse Vallavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.9. Keskkonnaamet edastas 17. veebruari 2016. a kirjaga nr 12-2/16/1151-4 osaühingule Eesti Killustik korralduse nr 15 ning palus taotleja seisukohta uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.10. Osaühing Eesti Killustik esitas 17. märtsil 2016. a Paikuse Vallavalitsusele vaide korralduse nr 15 kehtetuks tunnistamiseks ja taotles Keskkonnaametilt uuringuloa taotluse haldusmenetluse peatamist korralduse nr 15 vaidlustamise tõttu. 1.11. Keskkonnaamet peatas 21. märtsi 2016. a kirjaga nr 12-2/16/1151-6 uuringuloa taotluse haldusmenetluse kuni täpsustavate asjaolude selgumiseni. 1.12. Paikuse Vallavalitsus jättis 29. aprilli 2016. a korraldusega nr 95 „Vaide rahuldamata jätmine“ (edaspidi korraldus nr 95) rahuldamata osaühingu Eesti Killustik 17. märtsil 2016. a esitatud vaide. 1.13. Keskkonnaamet pöördus 5. aprilli 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2231-2 ja täiendavalt 13. oktoobri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2231-3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sindi uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluses. 1.14. MKM nõustus 22. novembri 2017. a kirjaga nr 17-1/17-0116/17-9658 uuringuloa andmisega geoloogilise uuringu tegemiseks Sindi uuringuruumis. 1.15. Keskkonnaamet küsis 13. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2231-5 ja täiendavalt 24. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/2231-6 osaühingu Eesti Killustik seisukohta uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta. 1.16. Osaühing Eesti Killustik tegi 30. jaanuari 2018. a e-kirjas Keskkonnaametile ettepaneku taotleda maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.17. Keskkonnaamet pöördus 1. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/2231-8 MaaPS § 35 lõike 4 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sindi uuringuloa taotluse menetluses. 1.18. Keskkonnaminister asus 27. veebruari 2018. a kirjas nr 14-6/18/733-2 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Sindi uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. 1.19. Keskkonnaamet küsis 26. novembri 2019. a kirjas nr 12-2/19/515 riigi huvi väljaselgitamiseks uuesti MKM-i seisukohta Sindi uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.20. MKM asus 8. jaanuari 2020. a kirjas nr 17-1/18-0148/131 seisukohale, et kuna tegemist on geoloogilise uuringu loa taotlusega, siis MKM-i hinnangul on selle tegemisel väärtus ka sel juhul, kui sellele maavara kaevandamist ei järgne. 1.21. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/130 Keskkonnaministeeriumile VV poole pöördumiseks Sindi uuringuloa taotluse materjalid ja VV korralduse eelnõu, millega antakse nõusolek uuringuloa andmiseks Sindi uuringuruumis. 1.22. Keskkonnaamet pikendas 24. jaanuari 2020. a kirjas nr 12-2/20/14 Sindi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist uuringuloa andmiseks või andmisest keeldumiseks. 1.23. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.24. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa andmiseks Sindi uuringuruumis. 1.25 Keskkonnaamet ja MKM täiendasid VV-lt maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku küsimise korraldust ning MKM saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 28. septembri 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/5688-1 arvamuse avaldamiseks Pärnu linnale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le ja Paikuse osavallale. 1.26. Keskkonnaministeeriumil puudusid 18. oktoobri 2021. a kirjas nr 14-6/21/4762-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 1.27. Pärnu Linnavalitsus jääb 19. novembri 2021. a korralduses nr 792Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari 2016. a korralduses nr 15 ja Paikuse Vallavalitsuse 29. aprilli 2016. a vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ning ei nõustu osaühingule Eesti Killustik Sindi uuringuruumis uuringuloa andmisega. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 2. PAIKUSE VALLAVALITSUSE, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA-MINISTEERIUMI, PÄRNU LINNA NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI-MINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari 2016. a seisukoht 2.1.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 järgi otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. 2.1.2. Sindi uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti kohta on arvamuse andnud Paikuse Vallavalitsus, kellele Paikuse Vallavolikogu on delegeerinud selle küsimuse lahendamise 17. jaanuari 2005. a määrusega nr 6 „Pädevuse delegeerimine“. Seega on arvamuse andnud pädev haldusorgan. Pärast 2017. a haldusreformi on Paikuse valla kui ühinenud omavalitsusüksuse üldõigusjärglane Pärnu linn. 2.1.3. Paikuse Vallavalitsus esitas 8. veebruari 2016. a korraldusega nr 15 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Paikuse Vallavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Paikuse Vallavalitsus ei nõustu uuringuloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.1.4. Paikuse Vallavalitsusel on soov ja vajadus kaitsta Reiu jõe suudmeala väärtuslikku maastikku ja kogu piirkonna rohelist võrgustikku, et mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku; 2.1.5. taotletav uuringuala on enamuses kaetud metsaga ja selle lähiümbruses asub 31 elamut ja 28 planeeritud elamukrunti. Taotletav uuringuruum asub tervikuna Paikuse valla üldplaneeringu1 (kehtestatud 15. juunil 2009. a ja üle vaadatud 16. detsembril 2013. a) kohaselt rohelise võrgustiku koridoris, selle edelapoolne lahustükk valdavalt reserveeritud kompensatsioonialal ja suures osas ka Reiu jõe suudmeala väärtuslikul maastikul; 2.1.6. Pärnu maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 20. mail 2003. a) ja Paikuse valla üldplaneeringus on ära toodud, et oluline on väärtuslike maastike säilitamine ja nende väärtuse suurendamine. Paikuse valla üldplaneering ütleb üheselt, et kompensatsioonialad on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Eesmärgiks on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Kompensatsioonialad toetavad rohelist võrgustikku ja toimivad selle osana. 2.2. Paikuse Vallavalitsuse 29. aprilli 2016. a vaideotsuses väljendatud seisukoht 2.2.1. Vastuseks osaühingu Eesti Killustik 17. märtsil 2016. a esitatud vaidele jättis Paikuse Vallavalitsus 29. aprilli 2016. a korraldusega nr 95 vaide rahuldamata. Paikuse Vallavalitsus asus seisukohale, et korraldus nr 15 on antud õiguspäraselt, sealhulgas täies ulatuses põhjendatult. Paikuse Vallavalitsus tõi korralduses nr 95 esile täiendavad põhjused, miks vald ei nõustu uuringuloa andmisega: 2.2.2. taotletav uuringuala asub liivaluidetega metsas, kus kohalikud elanikud käivad jalutamas ja seenel. Kaevandamisel oleks koormus valla teedele liiga suur. Kohe kõrval on suur elamurajoon, mille elanikud saaksid tugevalt häiritud. Kaevandamisel tekivad teehoiu, müra ja ohutuse probleemid, mis raskeveokite liiklemisel elamupiirkonnas paratamatult kaasnevad. Kirjeldatud negatiivsed mõjud puudutavad mõlemat uuringuloa taotlusega hõlmatud lahustükki; 2.2.3. on ilmne, et uuringuloa taotlemine on otseselt seotud kaevandamissooviga. Kuigi praegu taotletakse luba vaid uuringuks, mille mõju kaevandamisega võrreldes on oluliselt väiksem, tuleb kohe selgelt välja öelda, et kohaliku elu seisukohalt ei ole kumbki tegevus kõnealuses piirkonnas soovitud. 2.3. Keskkonnaameti vastuväited Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruaril ja 29. aprillil 2016. a esitatud seisukohtadele 2.3.1. Sindi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Paikuse Vallavalitsus on oma keeldumise argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari ja 29. aprilli 2016. a keeldumise põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatud. 2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Sindi uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 8. veebruari ja 29. aprilli 2016. a seisukohtades esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.3.3.Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab edaspidi kasutada selles piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel. Muu hulgas on võimalik Paikuse vallal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.3.4. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 2.3.5. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest kaevandid rajatakse võimaluse korral olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK Pärnumaa metskonnaga. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.3.6. Paikuse Vallavalitsuse korralduses nr 95 toodi esile, et kohalikel elanikel on taotletava uuringuala vastu suur huvi, kuna nad käivad seal metsas jalutamas ja seeni korjamas. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad, ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Praegusel juhul taotletakse uuringuluba kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.3.7. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad, ei kahjusta geoloogiline uuring Reiu jõe suudmeala väärtuslikku maastikku ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Paikuse valla üldplaneeringu2 (kehtestatud 15. juunil 2009. a ja üle vaadatud 16. detsembril 2013. a) kohaselt koosneb selles käsitletud roheline võrgustik tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest. Roheline võrgustik on määratletud ja selle põhimõtted välja töötatud Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel. Rahandusministri 29. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu maakonnaplaneering3 (kehtestatud 29. märtsil 2018. a) ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. 2.3.8 Geoloogiline uuring aitabki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Sindi uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Pärnu linn, kes on Paikuse valla kui ühinenud omavalitsusüksuse üldõigusjärglane, on Pärnu Linnavolikogu 21. juuni 2018. a otsuse nr 63 „Pärnu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ alusel asunud koostama Pärnu linna uut üldplaneeringut4. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada muu hulgas Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Seonduvalt maardlate rajamisega on Paikuse valla üldplaneeringus kirjas, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. Seega ei ole uuringuloa andmine vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga ega ka kehtiva Paikuse valla üldplaneeringuga. 2.3.9. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 2.3.10. Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari ja 29. aprilli 2016. a seisukohtades esitatud argumendid alust osaühingule Eesti Killustik uuringuloa andmisest keelduda. Paikuse Vallavalitsus on oma otsuse tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Geoloogiline uuring ei kahjusta Paikuse Vallavalitsuse korraldustes viidatud Reiu jõe suudmeala väärtuslikku maastikku ega ka piirkonna rohelist võrgustikku. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.4.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2017. a arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 22. novembri 2017. a kirjas jõudnud seisukohale, et Sindi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmine on riigi majanduslikest huvidest lähtudes vajalik, kuna Pärnumaal leiduvaid ehitus- ja täiteliiva varusid ei saa pidada piisavaks, arvestades Rail Balticu raudtee ehituse ja taotletava uuringuruumi lähipiirkonnas planeeritavate riigimaanteede rekonstrueerimistööde ehitusmaavarade nõudlust. Sindi uuringuruum asub Rail Balticu raudteetrassi suhtes soodsas asukohas. Kuigi geoloogilise uuringu luba ei anna õigustatud ootust kaevandamisloale, vaid annab täpsustavat geoloogilist informatsiooni, siis geoloogilise uuringu tulemusena saadud teave on Rail Balticu rajamiseks väärtuslik. 2.4.2. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus Keskkonnaminister on 27. veebruari 2018. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Sindi uuringuruumis kooskõlas riigi huviga. Lisaks on praegusel juhul oluline, et Sindi uuringuruum asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. Ka ei asu taotletava uuringuruumi teenindusalal ega selle vahetus läheduses looduskaitse- ega Natura alasid ning kaitsealuseid üksikobjekte. 2.4.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 8. jaanuari 2020. a kirjas jõudnud seisukohale, et Keskkonnaameti 26. novembri 2019. a kirjas esitatud varustuskindluse hinnangutes (täite- ja ehitusliiva osas on piirkonnas varustuskindlus tagatud rohkem kui kümneks aastaks) on tuginetud viimase viie aasta keskmistele aastastele kaevandamismahtudele ja pole võetud arvesse suuri kavandatavaid infrastruktuuriobjekte selles piirkonnas. Kuna tegemist on aga geoloogilise uuringu taotlusega, siis MKM-i hinnangul on selle läbiviimisel väärtus ka sel juhul, kui sellele maavara kaevandamist ei järgne. 2.5. 2021. a Pärnu linna arvamus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning MKM-i selgitused ja vastuväited Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut uuringuloa andmiseks. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati 28. septembri 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/5688-1 arvamuse avaldamiseks Pärnu linnale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le ja Paikuse osavallale. Arvamuse esitas Pärnu linn. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 2.5.1. Pärnu Linnavalitsuse 19. novembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus selle kohta 2.5.1.1. Pärnu Linnavalitsus jääb 19. novembri 2021. a korralduses nr 792 Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari 2016. a korralduses nr 15 ja Paikuse Vallavalitsuse 29. aprilli 2016. a vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ning ei nõustu uuringuloa andmisega osaühingule Eesti Killustik Sindi uuringuruumis. 2.5.1.2. Pärnu Linnavalitsus ei esitanud 19. novembri 2021. a korraldusega nr 792 uusi seisukohti. Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari 2016. a korralduses nr 15 ja Paikuse Vallavalitsuse 29. aprilli 2016. a vaideotsuses esitatud seisukohad on esile toodud käesoleva korralduse punktides 2.1 ja 2.2 ning nendele seisukohtadele on Keskkonnaamet vastanud käesoleva korralduse punktis 2.3. Seetõttu ei pea MKM vajalikuks neile seisukohtadele uuesti vastata. 3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS SINDI UURINGURUUMIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkti 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV nõusolekul. 3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14. 3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV 30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Sindi uuringuruumis 3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Pärnu maakonnas 3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–20305) on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2020. aastal MKM-i tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas6 (edaspidi EGT uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050.EGT uurimistöö toob esile, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivat varu on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses ei leidu sageli otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis, sh Pärnumaal pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt. Pärnumaa olulised liiva- ja kruusamaardlad on seotud eelkõige liustikujõesetetega, mille levik Pärnumaal on küllaltki piiratud ja seetõttu on suur osa arvele võetud varudest praeguseks ka ära kaevandatud. Samuti on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel. 3.3.1.4. EGT uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega, siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Arvestades raudteetaristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. 3.3.1.5. EGT jõuab oma uurimistöös seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 3.3.1.6. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Sindi uuringuruumis 3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Seetõttu on tulevikus aktuaalne Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu koostamine, mille eesmärk on Pärnumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine. Sindi uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine annab riigile Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT uurimistöö on Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. 3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Sindi uuringuruumi materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Pärnumaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskus AS-is 2017. a valminud uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Pärnumaal on 109 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus ca 52 294 m³. Taotletava Sindi uuringuruumi teenindusalasse (kuni 50 km) jääb Pärnust lõunasse ca 50 km pikkune trassikoridor ehk vajadus on ca 2,6 miljoni m³ täitematerjali järele. 3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugemal asuvate varudega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Taotletav Sindi uuringuruum asub kavandatavast Rail Balticu trassist linnulennult ca 3 km kaugusel, mööda teid ca 5 km kaugusel. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Sindi uuringuruumis liiva varu kogus ulatuda 240 tuh m3-ni, kuid ilma geoloogilise uuringuta pole see kindel. 3.3.2.4. Sindi uuringuruum paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Sindi uuringuruumis leidub sobivat maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisluba, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada riigiteede teehoiukava 2021–20308 teedeehitusobjekti Pärnu jõe uue silla (riigiteede nr 5 ja nr 59 vaheline sild) ühendusteede ehituseks. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel Sindi uuringuruumi alal tekib võimalus kasutada Sindi uuringuruumis leiduvat materjali ka Pärnu linna Raba-Lai silla pealesõitude ja ristmike ehituseks ning Rail Balticu raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks (Rail Balticu Pärnu kaubajaam ja sealt raudtee Pärnu sadamasse). Jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjalivajadus on küllalt suur, kuna jaamad tulevad tühjale kohale, kus praegu puuduvad juurdepääsuteed ja taristu. 3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. 3.3.2.6. Sindi uuringuruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa külas kinnistul Surju metskond 35 (kinnistu registriosa nr 6952050, katastritunnusega 62401:001:1653). Uuringuruum koosneb kahest eraldi lahustükist, mis jäävad Pärnu linna piirist ca 1,5 km kaugusele kagusse ning neid eraldab Reiu-Sibula turbamaardla. Kirdepoolse lahustüki pindala on 5,44 ha ja edelapoolse lahustüki pindala 7,57 ha. Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu. Uuringuruumi edelapoolsest lahustükist ca 200 m kaugusele ja kirdepoolsest lahustükist ca 750 m kaugusele läände jääb kõrvalmaantee nr 19278 Sindi–Lodja–Silla. Uuringuruumi edelapoolsest lahustükist möödub põhja poolt ja kirdepoolset lahustükki läbib osaliselt metsatee nr 5680062 Jõekalda tee. Uuringuruumi kirdepoolset lahustükki läbib ka metsatee nr 5680079 Käärasoo tee. Uuringuala kattub maaparandussüsteemide maa-aladega nr 6114540010040001 Kullipesa ja nr 6114530010040003 Sibulasoo (TTP-222). Uuringuruumi kirdepoolne lahustükk kattub osaliselt keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva Reiu-Sibula turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 5. plokiga. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Lähimad asulad on Silla küla edelapoolsest lahustükist 30–140 m kaugusel lääne pool ja Paikuse alev kirdepoolsest lahustükist 125 m kaugusel põhja pool. Lähimate asulate elanikud ei ole uuringuloa menetluses vastuväiteid esitanud. Sindi uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sindi uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki lõunapiir külgneb vahetult II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik, keskkonnaregistri kood KLO9115573) leiukohaga. 3.3.2.7. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kuna liiva ja kruusa geoloogilised uuringud ei kuulu nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, siis Keskkonnaamet ei koostanud Sindi uuringuloa menetluses KMH eelhinnangut. 3.3.2.8. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Sindi uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohas, mis on selliste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet ja MKM on menetluse käigus vastanud Paikuse Vallavalitsuse vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3, ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Sindi uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh osaühingule Eesti Killustik, Pärnu linnale, Paikuse osavallale (Seljametsa küla, Paikuse alev ja Sillaküla) ja Riigimetsa Majandamise Keskusele. 1 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad-uldplaneeringud 2 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad-uldplaneeringud 3 https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering 4 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-uldplaneeringud/ueldplaneering-2035 5 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 6 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf 7 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 8 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf