Vabariigi Valitsus — Keskkonnaministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 4, 11

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Keskkonnaministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. juuni 1990. a. määruse nr. 135 ««Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (RT 1990, 3, 44) punkt 1. Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määrusega nr. 320 Keskkonnaministeeriumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Keskkonnaministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Toompuiestee 24, EE0100 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine, sealhulgas regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine, loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine, järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle, ilmavaatluste, geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamisel ministeerium: 1) korraldab loodusobjektide kaitse alla võtmist ja kaitset; 2) haldab kaitstavaid alasid, millele on määratud administratsioon; 3) korraldab looduskeskkonna seisundi riiklikku jälgimist (seiret); 4) koordineerib keskkonnamõjude hindamist; 5) töötab välja ja korraldab ühtse metsapoliitika elluviimist kogu riigi territooriumil, olenemata metsade omandivormist; 6) töötab välja ja viib ellu kalanduspoliitikat; 7) väljastab Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud tegevuslubasid ja tegevuslitsentse; 8) osaleb loodust kahjustavate avariide ja loodusõnnetustega kaasnenud kahjustuste tõkestamises ja tagajärgede likvideerimises oma pädevuse piires; 9) prognoosib keskkonnaseisundit; 10) korraldab loodus- ja keskkonnakaitsealast riiklikku järelevalvet. 8. Maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamisel ning planeeringualase tegevuse suunamisel ja edendamisel ministeerium: 1) koordineerib riiklikul tasandil maakorralduse läbiviimist; 2) koordineerib maa korralise hindamise läbiviimist; 3) teostab ehitusjärelevalvet ning järelevalvet maa kasutamise ja korraldamise üle; 4) korraldab ehitus- ja planeerimisalaste normatiivmaterjalide väljatöötamist; 5) suunab planeeringutegevuse kaudu maa- ja keskkonnakasutust; 6) korraldab üleriigiliste planeeringute koostamist; 7) teostab seadusekohast järelevalvet. 9. Loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamisel ministeerium: 1) reguleerib loodusvarade säästlikku kasutamist; 2) koordineerib loodusvarade rakendusuuringute teostamist; 3) väljastab loodusvarade uuringu ja kasutamise lubasid ning tegevuslitsentse; 4) peab arvestust loodusvarade ressursside, kaitse ja nende kasutamise üle ning teostab vastavat järelevalvet; 5) suunab metsakorraldustööde läbiviimist ja metsavarude arvestust; 6) korraldab riigimetsade majandamist; 7) korraldab kalandusalast koostööd omavalitsuste, maavalitsuste, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 10. Järelevalvel looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ministeerium: 1) korraldab tootmisjääkide ja jäätmete arvestuse pidamist, suunab ohtlike jäätmete kahjutustamist ning kasutamist; 2) organiseerib ohtlike jäätmete käitlussüsteemi loomist; 3) korraldab lubade väljaandmist ohtlike ja muude jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoks Eesti territooriumi ja veeteede kaudu; 4) korraldab kiirgusohutusalast tegevust; 5) korraldab õhusaastelubade väljaandmist ning reo- ja saasteainete koguste kontrolli; 6) kontrollib ja suunab radioaktiivsete jäätmete käitlust. 11. Ilmavaatluste, geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ning geodeetiliste tööde korraldamisel ministeerium: 1) tagab meteoroloogiaalase teabe kogumise ja edastamise; 2) korraldab riigi maavarade uuringuid, arvestust ja kasutuselevõtmist; 3) koordineerib ja suunab suurte keskkonnakaitserajatiste ehitamist Eestis; 4) korraldab ehituse planeerimist ja projekteerimist; 5) korraldab riigi geodeetiliste võrkude rajamis- ja rekonstrueerimistöid ning koordineerib kohalike geodeetiliste võrkude rajamisega seotud töid; 6) korraldab riigi topograafiliste kaartide valmistamist ning koordineerib riigi teemakaartide valmistamisega seotud töid. 12. Maakatastri pidamisel ministeerium: 1) juhib maakatastriüksuste loomist; 2) korraldab riigi maakatastri pidamist. 13. Õigusaktide eelnõude koostamisel ministeerium: 1) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ning keskkonnaministri määruste eelnõude väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse eest; 2) kaasab ministeeriumi valitsemisalas olevaid ameteid ja inspektsioone õigusloomealasse tegevusse; 3) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 4) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist. 14. Muude küsimuste lahendamisel ministeerium: 1) informeerib elanikkonda, ajakirjandust, raadiot, televisiooni ning uudisteagentuure ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste tegevusest, töö tulemustest, üritustest ja kavadest; 2) analüüsib ja töötab välja arengukavasid ja programme ministeeriumi valitsemisalas; 3) abistab oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd; 4) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras; 5) vaatab läbi oma hallatavate asutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 6) koordineerib oma hallatavate riigiasutuste ja valitsemisalas olevate valitsusasutuste rahvusvahelist koostööd; 7) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 8) valitseb ministeeriumi valitseda antud riigivara riigivaraseadusega ja selle alusel sätestatud korras; 9) kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste finantstegevust; 10) koordineerib ja korraldab rahvusvahelist kontrolli oma valdkonnas; 11) kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide täitmist; 12) korraldab riiklike katastrite, registrite ja andmebaaside pidamist ministeeriumi valitsemisala osas; 13) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. KESKKONNAMINISTER 15. Ministeeriumi juhib keskkonnaminister (edaspidi minister). 16. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) lahendab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende lahendamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile; 6) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepinguid ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; ministeeriumi kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid ning teiste valitsemisalas olevate riigiasutuste juhid; 8) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 10) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 11) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 12) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 13) moodustab nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 14) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti; 15) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 16) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 17) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras; 18) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaminevate varade hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 19) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 20) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 21) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 22) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 17. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele. 18. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. IV. KANTSLER 19. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. 20. Kantsler: 1) juhib struktuuriüksuste juhatajate kaudu osakondade, kantslerile alluvate nõunike ja asekantslerite tööd; 2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab esimeheks teise isiku; 11) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 17) täidab muid ministrilt saadud ülesandeid. 21. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks. 22. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 23. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded riigivara asekantslerile, viimase äraolekul keskkonnaökonoomika asekantslerile, kelle äraolekul pannakse kantsleri ülesanded ehitusala asekantslerile. Ministeeriumi kantsleri ja asekantslerite äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest. V. ASEKANTSLER 24. Ministeeriumi koosseisus on riigivara, keskkonnaökonoomika ning ehitusala asekantsleri ametikohad. 25. Riigivara asekantsler: 1) tagab riigivara säästliku kasutamise ja ministeeriumi normaalsed töötingimused; 2) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires; 3) valmistab ette riigivara valitsemise kavad ja riigihanked; 4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 5) analüüsib Keskkonnafondi tegevuse seaduslikkust ja tõhusust; 6) annab ülesande vahetule täitjale konsultatsioone ja metoodilisi soovitusi; 7) nõuab osakonnajuhatajalt andmeid ja selgitusi ülesannete täitmise käigu kohta; 8) annab osakonnajuhataja kaudu tööalaseid ülesandeid ja juhiseid nende täitmiseks; 9) annab kooskõlastatult osakonnajuhatajaga ülesandeid talituse või büroo juhatajale, kusjuures ülesanded peavad olema kooskõlas talituse või büroo põhimäärusega; 10) lahendab ministeeriumile elanikelt saabunud pöördumisi ja avaldusi; 11) teeb ettepanekuid osakonnajuhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) lahendab ehituse ja remondiga seotud küsimusi; 13) täidab ministrilt või kantslerilt saadud muid ülesandeid. 26. Keskkonnaökonoomika asekantsler: 1) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 2) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires; 3) suhtleb keskkonnaökonoomika valdkonna küsimustes osakonnajuhatajate kaudu; 4) teeb ettepanekuid keskkonna säästliku arengu ellurakendamiseks, samuti riiklike vahendite ja investeeringute optimaalseks kasutamiseks; 5) analüüsib keskkonnaseisundi parandamiseks tehtud investeeringute efektiivsust ja keskkonda investeeritud vahendite sihipärast kasutamist; 6) annab ülesande vahetule täitjale konsultatsioone ja metoodilisi soovitusi; 7) nõuab osakonnajuhatajalt andmeid ja selgitusi ülesannete täitmise käigu kohta; 8) annab osakonnajuhataja kaudu tööalaseid ülesandeid ja juhiseid nende täitmiseks; 9) annab kooskõlastatult osakonnajuhatajaga ülesandeid talituse või büroo juhatajale, kusjuures ülesanded peavad olema kooskõlas talituse või büroo põhimäärusega; 10) kavandab abinõusid keskkonnaökonoomika põhimõtete elluviimiseks; 11) teeb ettepanekuid osakonnajuhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) täidab ministrilt või kantslerilt saadud muid ülesandeid; 13) annab kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta. 27. Ehitusala asekantsler: 1) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 2) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires; 3) juhib ehituspoliitika ellurakendamise kavade ettevalmistamist; 4) juhendab planeerimis- ja ehitusala riiklike ülesannete täitmist; 5) annab ülesande vahetule täitjale konsultatsioone ja metoodilisi soovitusi; 6) nõuab osakonnajuhatajalt andmeid ja selgitusi ülesannete täitmise käigu kohta; 7) annab osakonnajuhataja kaudu tööalaseid ülesandeid ja juhiseid nende täitmiseks; 8) annab kooskõlastatult osakonnajuhatajaga üksikuid ülesandeid talituse või büroo juhatajale, kusjuures ülesanded peavad vastama talituse või büroo põhimäärusele; 9) analüüsib ehitusalastest õigusaktidest ja normidest kinnipidamist; 10) lahendab ehitusvaldkonnas esitatud ettepanekuid ja avaldusi; 11) teeb ettepanekuid osakonnajuhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) täidab ministri või kantsleri antud muid ülesandeid. 28. Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri määratud asekantsler või osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 29. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse vajadusel vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. VI. OSAKONNAJUHATAJA 30. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmisel tekkinud takistustest; 3) annab temale alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ning teistele struktuuriüksustele; 7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning struktuuriüksuste teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonna ülesannete paremaks täitmiseks; 11) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) kirjutab alla osakonna tegevust käsitlevatele informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi, ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui teisiti ei näe ette seadus. 31. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. Osakonnajuhatajal on õigus anda arvamusi ja teavet ka ametiasutusevälistele isikutele, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 32. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused määratakse kindlaks osakonna põhimääruses. VII. OSAKOND 33. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 34. Keskkonnaministeeriumis on üldosakond, ehituse osakond, keskkonna osakond, looduskaitse osakond, keskkonnapoliitika osakond ja kalanduse osakond. 35. Ministeeriumi osakondade põhiülesanded on: 1) üldosakonnal – tagada ministeeriumi korrektne, täpne ja õigeaegne asjaajamine, korraldada ministeeriumi dokumentide säilitamist ja ettevalmistamist arhiivi üleandmiseks, ministri poole pöörduvate isikute vastuvõtmist ning vastamist nende avaldustele ja märgukirjadele, koostada ministeeriumi eelarve eelnõu, korraldada eelarve täitmist, raamatupidamist ja ministeeriumi personalitööd, jälgida ministeeriumist väljasaadetavate õigusaktide ja ministri õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele, nõustada juriidiliselt ministeeriumi juhtkonda, korraldada ministeeriumi teenistujate täiendkoolitust, ministeeriumi tehnilist asjaajamist ja valitsemisala infotehnoloogia arendamist, pidada arvestust ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üle ja korraldada sellekohast asjaajamist; 2) ehituse osakonnal – korraldada ehituspoliitikat, kontrollida ehitusalaste õigusaktide järgimist ja ehitusnormatiivide väljatöötamist ning ehituspoliitika ellurakendamist, korraldada Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist oma valdkonnale; 3) keskkonna osakonnal – korraldada jäätmemajandust, suunata kiirgusohutuse ja atmosfääri õhukaitset, korraldada veekaitset ja vee säästlikku kasutamist ning Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist oma valdkonnale; 4) looduskaitse osakonnal – viia ellu looduskaitse ja -kasutuse poliitikat, korraldada taastuvate loodusressursside kasutust ja loodusobjektide kaitset, keskkonnaekspertiisialast, keskkonnaauditialast ja keskkonnanormatiivide väljatöötamise alast tegevust; keskkonnamõjude hindamist, keskkonnanormatiivide kehtestamist ja tegevuslitsentside väljaandmist keskkonnaekspertiisiks, maapõue kasutust ja kaitset; Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist oma valdkonnale; 5) keskkonnapoliitika osakonnal – korraldada keskkonnapoliitika ja -strateegia väljatöötamist, koordineerida Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist Eesti vastavatele õigusaktidele, korraldada üleriigiliste planeeringute koostamist ning koordineerida maakonna- ja üldplaneeringute koostamist, edendada planeeringualast tegevust ning korraldada vastavate juhendmaterjalide väljatöötamist, teostada seadusekohast planeeringujärelevalvet, korraldada ministeeriumi välissuhteid, nõustada delegatsioone ning koordineerida keskkonnaprogramme ja keskkonnaalast õigusloomet; 6) kalanduse osakonnal – korraldada ja koordineerida kalavarude uuringuid, arvestust, kasutamist, taastootmist ja kaitset ning Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamist oma valdkonnale. 36. Osakonnad töötavad välja enda valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõusid. 37. Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes. 38. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. 39. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister. VIII. MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 40. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). 41. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamiseks moodustada ajutisi komisjone. 42. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 43. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 44. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 45. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 46. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 47. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 48. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 49. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 50. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 51. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 52. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 53. Ministri või kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste tegemise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 54. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «KESKKONNAMINISTEERIUM». 55. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministeeriumi määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse vastavalt seadusele ja valitsusasutuste asjaajamiskorrale. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler. 56. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 57. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 58. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 59. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 60. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste tegemise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Keskkonnaminister Villu REILJAN