Haridusminister — Kutseõppeasutuse direktori ametikoha täitmise korra kinnitamine — RTL, 1997, 7, 37
Statutory Text (1 Articles)
Lähtudes kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1995, 58, 1003; 1996, 49, 953) paragrahvi 15 lõikest 2: Kinnitada "Kutseõppeasutuse direktori ametikoha täitmise kord". Minister Jaak AAVIKSOO Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 18. novembri 1996. a. määrusega nr. 27 Kutseõppeasutuse direktori ametikoha täitmise kord 1. Kutseõppeasutuse direktori ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras viieks aastaks. 2. Konkursi kutseõppeasutuse direktori ametikoha täitmiseks (edaspidi konkurss) korraldab ja viib läbi kutseõppeasutuse nõukogu. 3. Konkursi võib välja kuulutada, kui nimetatud ametikoht on vakantne või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise töölepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui kolm kuud. 4. Konkursi läbiviimise otsustab oma käskkirjaga kutseõppeasutuse asutaja. 5. Konkursi kuulutab välja kutseõppeasutuse nõukogu, avaldades vastava teate üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt kaks nädalat enne konkursikomisjoni esimese koosoleku toimumist. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) kutseõppeasutuse nimi ja aadress; 2) kandidaadile esitatavad nõuded; 3) avalduse esitamise tähtaeg; 4) koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu; 5) kutseõppeasutuse nõukogu aadress. Konkurss loetakse väljakuulutatuks konkursiteate ajakirjanduses avaldamise kuupäevast. 6. Kutseõppeasutuse direktori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on kõrgem haridus ja kes valdab riigikeelt vastavalt keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773) nõuetele. 7. Konkursist saavad osa võtta ainult need isikud, kelle avaldused koos nõutud dokumentidega on laekunud ja registreeritud kutseõppeasutuse nõukogu poolt väljakuulutatud tähtajaks. 8. Konkursil osaleja (edaspidi kandidaat) esitab kutseõppeasutuse nõukogule järgmised dokumendid: 1) kirjalik avaldus; 2) elulookirjeldus; 3) kõrgharidust tõendava dokumendi koopia; 4) konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid või materjalid. 9. Kandidaadi elulookirjeldus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg (päev, kuu, aasta); 3) elukoht ja kontakttelefon; 4) perekonnaseis; 5) hariduskäik ja täienduskoolitus (õppeasutus, erialane, kutsealane ja ametialane ettevalmistus, kursuste nimetused, õppimise aeg ja koht); 6) andmed lisaoskuste kohta (keele- ja arvutioskus, juhilubade olemasolu jms.); 7) akadeemiline kraad; 8) teenistuskäik (tööalase tegevuse kirjeldus) kuu täpsusega. 10. Elulookirjelduse mittevastavus käesoleva korra punktis 9 kehtestatud nõuetele ei ole avalduse vastuvõtmisest keeldumise ja konkursile mittelubamise aluseks. 11. Käesoleva korra punktis 8 loetletud dokumendid saadab kandidaat posti teel või esitab isiklikult kutseõppeasutuse nõukogule. Hiljemalt konkursiteadaandes märgitud tähtaja viimasel päeval postitatud avaldused loetakse tähtajaliselt esitatuks. 12. Avalduse alusel registreeritakse järgmised andmed: 1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi; 2) avalduse saabumise kuupäev (pärast tähtaega saabunud dokumentidel ka postitempli kuupäev); 3) avaldusele lisatud dokumentide loetelu. 13. Kandidaadil, kelle avaldus on registreeritud, on kutseõppeasutuse nõukogu esimehe väljastatud tõendi alusel õigus tutvuda kutseõppeasutusega. 14. Kandidaatide esitatud dokumendid edastatakse konkursikomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt kolm päeva enne konkursikomisjoni esimese koosoleku toimumist. 15. Konkursi läbiviimiseks moodustatakse kutseõppeasutuse nõukogu otsuse alusel 5-liikmeline konkursikomisjon (edaspidi komisjon), mille koosseisu kuuluvad: 1) 1-2 kutseõppeasutuse asutaja poolt nimetatud esindajat; 2) 1-2 kutseõppeasutuse nõukogu poolt nimetatud esindajat; 3) 1-2 kutseõppeasutuse õppenõukogu poolt nimetatud esindajat. 16. Komisjon moodustatakse hiljemalt konkursiteadaandes märgitud avalduste esitamise tähtajaks. 17. Komisjoni moodustamise otsus protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kutseõppeasutuse nõukogu esimees ja sekretär. 18. Komisjoni esimeheks on kutseõppeasutuse nõukogu esimees. 19. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. 20. Komisjoni töövormiks on kinnine koosolek. 21. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees ja vähemalt pooled liikmetest. 22. Komisjon võtab otsused vastu avalikul hääletamisel kõigi kohalviibivate komisjoniliikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. 23. Komisjoni koosolekud protokollib komisjoni sekretär ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees) ja sekretär. 24. Protokollis märgitakse: 1) koosoleku toimumise koht, kuupäev ja protokolli number; 2) kohalolevad ja puuduvad komisjoni liikmed, eksperdid ning teised komisjoni töösse kaasatud isikud; 3) koosoleku juhataja ja protokollija; 4) päevakord; 5) küsimuste arutamise käik; 6) hääletustulemused; 7) vastuvõetud otsus. 25. Komisjoni esimese koosoleku kutsub komisjoni esimees kokku avalduste esitamise tähtajast arvates kümne päeva jooksul, kuid mitte enne kui viis päeva pärast avalduste esitamise tähtaega, kusjuures sellekohane kirjalik teade edastatakse kõigile komisjoniliikmetele vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist. 26. Komisjoni esimesel koosolekul: 1) valitakse komisjoni aseesimees ja sekretär; 2) kuulatakse ära komisjoni esimehe ülevaade saabunud avaldustest ning ettepanekud konkursi edasise korraldamise kohta; 3) otsustatakse kandidaatide esitatud dokumentide alusel nende kandidaatide konkursile lubamine, kes ei ole esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ning vajaduse korral dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja andmine; 4) kehtestatakse kandidaatide hindamise viis (kasutades esitatud dokumente, vestlust, testi või mitut meetodit kompleksselt) ning otsustatakse eeldatav hindamisvoorude arv; 5) määratakse kindlaks kandidaatide vestlusele või testile kutsumise järjekord ja ajakava; 6) otsustatakse ekspertide kaasamise vajadus; 7) otsustatakse muud komisjoni pädevusse kuuluvad küsimused, mida komisjoni esimees või komisjon peavad vajalikuks. 27. Kui komisjon peab vajalikuks viia esitatud dokumentide alusel läbi esimene hindamisvoor (edaspidi dokumendivoor) ning juhul, kui kandidaadid on esitanud kõik komisjoni poolt vajalikuks peetud dokumendid või komisjon on otsustanud dokumentide esitamiseks täiendavat tähtaega mitte anda, võib komisjon läbi viia dokumendivooru. 28. Dokumendivooru lõpus võtab komisjon iga kandidaadi kohta vastu ühe järgmistest otsustest: 1) lubada kandidaat järgmisse hindamisvooru; 2) tunnistada kandidaat ametikohale mittevastavaks. 29. Käesoleva korra punkti 26 alapunkti 3 alusel konkursile mittelubatud kandidaatidele ning punktis 28 nimetatud kandidaatidele teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või esimehe poolt selleks volitatud isik) vastuvõetud otsusest kirjalikult (motiveeritult) otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. 30. Järgmistesse voorudesse lubatud kandidaatidele teatab komisjoni sekretär hiljemalt komisjoni koosoleku toimumise järgsel tööpäeval kirjalikult kandidaatide vestlusele või testile kutsumise täpse aja ja koha. Vestlus või testimine toimub kümne päeva jooksul, kuid mitte enne kui seitse päeva pärast komisjoni esimese koosoleku toimumist. 31. Enne vestluse või testi algust tutvustab komisjoni esimees kandidaadile tema õigusi, komisjoni koosseisu ning konkursi läbiviimise korda ja viisi. 32. Kandidaadil on järgmised õigused: 1) anda vestluse käigus lisaks komisjoni poolt küsitule täiendavaid selgitusi ning nõuda komisjonilt täiendavat teavet ja selgitusi; 2) loobuda kandideerimisest konkursi igas staadiumis; 3) saada teada enda kohta tehtud otsus ning tutvuda konkursi käigus enda tehtud testide tulemustega. 33. Kandidaat võtab komisjoni koosolekust osa ainult tema küsitlemise või testi ajal. Ametikohale kandideeriva isikuga töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul, ekspertidel ning teistel komisjoni töösse kaasatud isikutel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel kandidaatide küsitlemise ajal, tutvuda testi tulemustega ning avaldada komisjonile oma arvamus. 34. Teise (dokumendivooru puudumisel ka esimese) ja kolmanda hindamisvooru (kui neist kumbki ei ole viimane hindamisvoor) lõpus võtab komisjon iga kandidaadi kohta vastu ühe järgmistest otsustest: 1) lubada kandidaat järgmisse hindamisvooru; 2) tunnistada kandidaat ametikohale mittevastavaks; 3) tunnistada kandidaat mitteilmunuks. Ametikohale mittevastavaks või mitteilmunuks tunnistatud kandidaadile teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või esimehe poolt selleks volitatud isik) vastavast otsusest kirjalikult (motiveeritult) otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. 35. Viimase hindamisvooru lõpus teeb komisjon iga kandidaadi kohta ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistada kandidaat ametikohale vastavaks; 2) tunnistada kandidaat ametikohale mittevastavaks; 3) tunnistada kandidaat mitteilmunuks. 36. Ametikohale vastavaks tunnistatud kandidaatide hulgast valib komisjon ühe kandidaadi, kes esitatakse otsuse tegemisele järgneval tööpäeval kutseõppeasutuse asutajale temaga töölepingu sõlmimiseks. 37. Kui ükski kandidaat ei kogunud hääletamisel vajalikku arvu hääli, viiakse samal päeval läbi kordushääletamine. Kordushääletamine toimub analoogiliselt esimese hääletamisega. Kui ka kordushääletamisel ei kogu ükski kandidaat vajalikku arvu hääli, loobub komisjon kandidaadi esitamisest. 38. Kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust, samuti siis, kui komisjon loobus kandidaadi esitamisest kutseõppeasutuse asutajale töölepingu sõlmimiseks, loetakse konkurss luhtunuks ning kutseõppeasutuse nõukogu kuulutab välja uue konkursi. 39. Hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või esimehe poolt selleks volitatud isik): 1) teatab igale kandidaadile (välja arvatud neile kandidaatidele, kellele komisjoni otsusest oli juba teatatud käesoleva korra punktide 29 või 34 alusel) kirjalikult tema kohta tehtud otsuse ja otsusega mittenõustumisel protseduurireeglite rikkumise tõttu kutseõppeasutuse asutaja poole pöördumise tähtaja; 2) esitab kutseõppeasutuse asutajale andmed esitatud kandidaadi kohta, lisades kandidaadi poolt komisjonile esitatud dokumentide koopiad. 40. Kandidaadil on õigus komisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda protseduurireeglite rikkumise tõttu viie päeva jooksul otsuse tegemisest kutseõppeasutuse asutaja poole, kellel on õigus tühistada komisjoni otsus ning kuulutada välja uus konkurss. 41. Kutseõppeasutuse asutaja sõlmib komisjoni esitatud kandidaadiga töölepingu kahe nädala jooksul, kuid mitte enne kui üks nädal pärast komisjoni viimase otsuse vormistamise kuupäeva. 42. Kutseõppeasutuse asutaja ei sõlmi temale esitatud kandidaadiga töölepingut, kui: 1) isik loobus kirjaliku avaldusega kutseõppeasutuse direktori ametikohast; 2) enne töölepingu sõlmimist ilmnevad Eesti Vabariigi töölepinguseaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953) sätestatud asjaolud, mis välistavad töölepingu sõlmimise; 3) isik ei ole ilmunud määratud tähtajal töölepingut sõlmima, välja arvatud juhul, kui töölepingu sõlmimine lükkus edasi kuni kümneks kalendripäevaks isiku haiguse või vigastuse või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistuse tõttu. 43. Kui kutseõppeasutuse asutajale esitatud kandidaadiga ei sõlmitud töölepingut käesoleva korra punktis 42 loetletud asjaoludel, korraldab komisjon uue hääletamise, valides ametikohale vastavaks tunnistatud kandidaatide hulgast direktori ametikohale nimetamiseks uue kandidaadi. Kui konkursil ei tunnistatud rohkem ühtegi kandidaati ametikohale vastavaks, korraldatakse uus konkurss. 44. Komisjoni poolt käesoleva korraga sätestatud protseduurireeglite rikkumise korral on kutseõppeasutuse asutajal õigus esitatud kandidaadiga töölepingut mitte sõlmida ning otsustada uue konkursi toimumine.