Haridusminister — Riigikutseõppeasutuse nõukogu moodustamise korra ja pädevuse kinnitamine — RTL, 1996, 139, 684

Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1995, 58, 1003; 1996, 49, 953) paragrahvi 13 lõikele: Kinnitada "Riigikutseõppeasutuse nõukogu moodustamise kord ja pädevus". Minister Jaak AAVIKSOO Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 24 Riigikutseõppeasutuse nõukogu moodustamise kord ja pädevus I. ÜLDSÄTTED 1. Kutseõppeasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) on kutseõppeasutuse tegevust suunav, kutseõppeasutuse arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks kutseõppeasutuse asutaja moodustatud kutseõppeasutuse juures tegutsev kogu. 2. Nõukogu ei ole kutseõppeasutuse struktuuriüksus. Nõukogu liikmetele ei maksta ülesannete täitmise eest tasu. 3. Nõukogu juhindub oma tegevuses kutseõppeasutuse seadusest ja teistest õigusaktidest, kutseõppeasutuse põhikirjast ning käesolevast nõukogu moodustamise korrast ja pädevusest. II. NÕUKOGU KOOSSEIS JA MOODUSTAMISE KORD 4. Nõukogu moodustatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutaja, koolis õpetavate kutse-, eri- ja ametialade asjatundjate, vastava koolitusalaga seotud tööandjate, kohaliku omavalitsuse, kooli asukohajärgse piirkonna ühiskonna- ja kultuuritegelaste ning kooli õpilaskonna esindajatest. 5. Nõukogu moodustatakse viie- kuni üheksaliikmelisena. 6. Ettepaneku nõukogu moodustamise ja selle nimelise koosseisu kohta esitab kooli direktor kooli asutajale. 7. Kooli asutaja kinnitab käskkirjaga nõukogu koosseisu kolmeks aastaks. 8. Nõukogu töö korraldamiseks valib nõukogu oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri. 9. Kooli direktor võib kuuluda nõukogu koosseisu lihtliikmena. 10. Nõukogu koosseisust mõjuval põhjusel väljalangenud liikme asendamiseks esitab kooli direktor kandidaadi kooli asutajale, kooskõlastatult nõukoguga. Uue liikme volitused hakkavad kehtima pärast kooli asutaja käskkirja avaldamist. III. NÕUKOGU PÄDEVUS 11. Nõukogu tegevus peab olema suunatud kooli koostööpartnerite kaasamisele kooli tegevuseks paremate tingimuste loomisel ja kooli arengu tagamisel. 12. Nõukogu: 1) annab hinnangu kooli arengukavadele; 2) teeb kooli asutajale ettepanekud uute õpilaste vastuvõtukvootide kinnitamiseks ja eelarveliseks finantseerimiseks; 3) kooskõlastab kooli poolt Haridusministeeriumile registreerimiseks esitatavad kooli õppekavad; 4) kinnitab kooli eelarve täitmise aruande; 5) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ja võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 6) kinnitab praktikaettevõtted; 7) esitab kooli asutajale kinnitamiseks koolis korraldatava täiskasvanute koolituse valdkonnad, vormi ja korra; 8) kinnitab kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra; 9) korraldab Haridusministeeriumi kehtestatud korras avaliku konkursi koolidirektori vaba ametikoha täitmiseks; 10) kinnitab kooli riigieelarveväliste vahendite kasutamise eelarve; 11) otsustab oma pädevuse piirides talle antud teisi küsimusi. IV. NÕUKOGU ÕIGUSED 13. Nõukogul on õigus: 1) tutvuda kooli tegevusega, sh. varade ja rahaliste vahendite kasutamise ning õppetöö korraldusega; 2) nõuda asjaomastelt töötajatelt vastavalt vajadusele seletusi koos vajalike dokumentidega; 3) teha kooli juhtkonnale ettepanekuid rahaliste vahendite ja varade otstarbekama kasutamise, töökorralduse ja töötingimuste parandamise, personali valiku ja selle töö organiseerimise kohta; 4) teha munitsipaal- ja riigiasutustele, tööandjatele jt. ettepanekuid osalemiseks kooli tegevuses, sh. kooli arenguprojektide elluviimises. 14. Üksikute küsimuste läbitöötamiseks võib nõukogu vajaduse korral moodustada asjatundjatest komisjone või ekspertgruppe. 15. Nõukogu otsused või ettekirjutused on koolile täitmiskohustuslikud tingimusel, et nad ei ole vastuolus seadusandlusega. 16. Kooli direktoril on nõukogu otsuse või ettekirjutusega mittenõustumise korral õigus pöörduda nõukogu poole taotlusega küsimuse uueks läbivaatamiseks. Nõukogu otsuse samaks jäädes on kooli direktoril õigus pöörduda kooli asutaja poole. Kooli asutajal on õigus muuta või tühistada nõukogu otsus või ettekirjutus. 17. Nõukogu koosseisu kinnitanud kooli asutajal on õigus saata nõukogu pideva seadusega vastuolus oleva tegevuse eest ennetähtaegselt laiali. V. NÕUKOGU TÖÖKORD 18. Nõukogu töötab õppe- või kalendriaastaks koostatud tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab nõukogu oma õppe- või kalendriaasta esimesel koosolekul. 19. Nõukogu töövormiks on korraline koosolek. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. 20. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab nõukogu esimehe hääl. 21. Nõukogu korralise koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees vähemalt kord kvartalis, esimehe äraolekul aseesimees. 22. Nõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees vähemalt 1/3 nõukogu liikmete või kooli juhtkonna nõudmisel kiirete ja edasilükkamatute nõukogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamiseks. 23. Nõukogu koosolekud protokollib nõukogu sekretär. Nõukogu otsused edastatakse koolile kirjalikult. 24. Kooli asutaja võib vajadusel ära kuulata nõukogu esimehe informatsiooni nõukogu töö kohta ja anda nõukogule soovitusi.