Haridusminister — Kutseõppeasutuste õppenõukogu moodustamise korra ning ülesannete ja pädevuse kinnitamine — RTL, 1996, 139, 683

Lähtudes kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1995, 58, 1003; 1996, 49, 953) paragrahvi 16 lõikest 3: Kinnitada "Kutseõppeasutuse õppenõukogu moodustamise kord ning ülesanded ja pädevus". Minister Jaak AAVIKSOO Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 23 Kutseõppeasutuse õppenõukogu moodustamise kord ning ülesanded ja pädevus I. ÜLDSÄTTED 1. Õppenõukogu moodustatakse igas kutseõppeasutuses (edaspidi kool). 2. Õppenõukogu põhiülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustöö analüüsimine, sellele hinnangute andmine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste vastuvõtmine. 3. Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, koolis põhikohaga töötavad pedagoogid (õpetajad, kasvatajad jt.), raamatukoguhoidja ja õpilaskodu (ühiselamu) juhataja. 4. Õppenõukogu koosseisu kinnitab nimeliselt iga uue õppeaasta alguses kooli direktor. 5. Õppenõukogu tööd korraldab ja korralisi koosolekuid juhib kooli direktor. Erakorralise koosoleku juhataja valib õppenõukogu oma liikmete hulgast. 6. Õppeaasta esimesel koosolekul valib õppenõukogu oma liikmete hulgast õppenõukogu sekretäri, kes täidab vastavaid kohustusi õppeaasta lõpuni. 7. Õppenõukogu koosolekust on õigus osa võtta kooli haldava riigi või kohaliku omavalitsuse esindajal, õppe- ja kasvatustöö järelevalvet teostaval ametiisikul, kooli nõukogu esindajal. II. ÕPPENÕUKOGU ÜLESANDED JA PÄDEVUS 8. Õppenõukogu: 1) arutab kooli arengusuundi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustöö, sh. aine- ja metoodiliste komisjonide tegevust koolis ja pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandades meetmeid kooli töö parandamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamise, õppekirjanduse ja õppebaasi kasutamise ning õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse, sisekorra ja päevarežiimi küsimustes; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpu- ja riiklike eksamite korraldamise, nimetatud eksamitele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi, k.a. õpilaste autasustamine kooli lõpetamisel; 6) otsustab õpilaste käitumise aastahinde alandamise hindele "mitterahuldav", võib arutada käitusmishälvetega õpilaste küsimusi; 7) võib arutada teisi õppetegevusega seotud küsimusi. III. ÕPPENÕUKOGU TÖÖKORD 9. Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. 10. Õppenõukogu töövormiks on korraline koosolek. Õppenõukogu kutsub kokku kooli direktor, tema äraolekul teda asendav isik. Õppenõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. 11. Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest. 12. Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord tehakse õppenõukogu liikmetele teatavaks suuliselt või kirjalikult vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid kavandatud päevakorra muutmiseks ja täiendamiseks. 13. Õppenõukogu koosolekust osavõtmine on õppenõukogu liikmetele kohustuslik. Koosolekult võib puududa õppenõukogu juhataja loal. 14. Igal õppenõukogu liikmel on õigus algatada koosolekul küsimusi, avaldada oma arvamust ning teha ettepanekuid otsuste suhtes. 15. Õppenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamine on õppenõukogu äranägemisel avalik võib salajane. Võrdse arvu poolt- ja vastuhäälte korral on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. 16. Õppenõukogu koosolekul arutatud küsimused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär. Õppenõukogu protokollid kuuluvad alalisele säilitamisele vastavalt kehtestatud korrale. 17. Õppenõukogu otsused jõustuvad vastuvõtmisel, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti. Õppenõukogu otsused on kooli liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud. 18. Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab kooli direktor, kes informeerib järgmisel õppenõukogu koosolekul õppenõukogu liikmeid otsuste täitmise käigust. 19. Õpilase vanemal, viimase puudumisel tema hooldajal on õppenõukogu otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda taotlusega õppenõukogu poole küsimuse teistkordseks läbivaatamiseks. Otsuse samaks jäädes on lapsevanemal või hooldajal õigus pöörduda õppe- ja kasvatustöö riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku või kooli asutaja poole otsuse läbivaatamiseks. 20. Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel on kooli direktoril õigus otsuse täitmine ajutiselt peatada ja esitada see kooli haldajale läbivaatamiseks ja lõplikuks otsustamiseks.