Haridusminister — Kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve korra kinnitamine — RTL, 1996, 114, 606

Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1995, 58, 1003) paragrahvi 30 lõike 1 rakendamiseks määran: Kinnitada "Kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord" vastavalt lisale. Minister Jaak AAVIKSOO Kantsler Georg AHER Kinnitatud haridusministri 7. oktoobri 1996. a. määrusega nr. 22 Kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord I. Üldsätted 1. Riiklikku järelevalvet teostatakse riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutuste ning Haridusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba omavate erakutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti üldhariduskoolides (edaspidi õppeasutused) koolitusloa alusel toimuva kutseõppe üle. 2. Riiklikku järelevalvet teostavad Haridusministeerium ja maavalitsuste haridust korraldav struktuuriüksus. 3. Riiklik järelevalve võib olla õppeasutuse kogu tegevust haarav komplekskontroll või üksikküsimusi puudutav temaatiline kontroll. II. Riikliku järelevalve eesmärgid 4. Riikliku järelevalve põhieesmärgid on: 1) õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse kindlaksmääramine; 2) haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise hindamine; 3) põhitegevuseks eraldatud finantside ja varade sihtotstarbelise kasutamise kontrollimine. III. Riiklikku järelevalvet teostavate haridusorganite ülesanded 5. Ministeerium: 1) kavandab ja planeerib õppeasutuste kontrolli, määrates kontrolli sisu, mahu ja läbiviimise aja; 2) teavitab õppeasutust ja maa- või omavalitsust kontrolli läbiviimise ajast ja kontrollimisele tulevatest küsimustest vähemalt kaks nädalat enne kontrollimise algust; 3) korraldab ja teostab õppeasutustes kontrolli; 4) analüüsib, üldistab ja edastab saadud teavet piirkondlikult või üleriigiliselt, vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks õigusaktides ja õppekavades. 6. Maavalitsus: 1) määrab Haridusministeeriumi ettepanekul ministeeriumi kontrollrühma oma esindaja(d); 2) teostab oma haldusalas olevate kutseõppeasutuste tegevuse kompleksset kontrolli; 3) informeerib Haridusministeeriumi läbiviidud kontrolli tulemustest, teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö paremustamiseks. IV. Riiklikku järelevalvet teostava ametniku õigused ja kohustused 7. Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus: 1) saada maa- ja omavalitsuselt ning õppeasutustelt vajalikku teavet; 2) külastada õppeasutuse juhi teadmisel õppetunde ja õppekasvatusüritusi; 3) osaleda õppeasutuste juhtide, pedagoogide, kooli nõukogu, õppenõukogu ja lastevanemate koosolekutel; 4) teha maa- ja omavalitsustele, õppeasutuste juhtidele ja omanikele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse edendamiseks ja ettekirjutisi puuduste kõrvaldamiseks; 5) peatada õppeasutuste juhtide ebaseaduslikke korraldusi ja tegevust, teavitades sellest ministeeriumi ja maa- või omavalitsust. 8. Riiklikku omavalitsust teostav ametnik on kohustatud: 1) tuginema järelduste, ettepanekute ja otsuste tegemisel usaldusväärsele ning otseallikatest saadud teabele; 2) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema haridusalastele õigusaktidele ning õppekava nõuetele; 3) arvestama õppeasutuse tööle üldhinnangu andmisel kompleksselt kõiki õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi. V. Riikliku järelevalve korraldamine 9. Õppeasutuse järelevalve sisu ja mahu määrab järelevalvet korraldav haridusorgan. 10. Riikliku järelevalve põhimeetoditeks on: 1) vestlus juhtkonna ja õppeasutuse nõukogu liikmete, pedagoogide, lastevanemate, õpilaste ja omanikega; 2) õppeasutuse dokumentatsiooni ja statistilise aruandluse analüüs; 3) õpilaste praktiliste tööde analüüs; 4) õpilaste teadmiste kontrollimine suuliselt või kirjalikult; 5) tundide ja praktikakohtade ning õppekasvatusürituste külastamine; 6) tutvumine õppeasutuse ruumide ja olmetingimustega. VI. Riikliku järelevalve tulemuste esitamine 11. Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse komplekskontrollimisel akti, temaatilisel kontrollimisel õiendiga. 12. Komplekskontrollimise akt peab sisaldama: 1) sissejuhatust, kus antakse ülevaade kontrollitava õppeasutuse põhinäitajatest, kontrollimise temaatikast ja probleemidest; 2) põhiosa, kus analüüsitakse kontrollitud töölõike ning tuuakse välja tulemused; 3) kokkuvõtet, kus tuuakse ära argumenteeritud ja põhjendatud järeldused ning ettepanekud, mille täitmine on märgitud tähtajaks kohustuslik. 13. Aktile kirjutavad alla kõik kontrollimisel osalenud isikud. 14. Akti esitab kontrollimist juhtinud ametnik allkirja vastu õppeasutuse juhile. Kui õppeasutuse juhil on eriarvamusi aktis toodud puuduste kohta, siis tehakse vastav märge allkirja juurde. Eriarvamused esitatakse akti lisana. 15. Õiend koostatakse vabas vormis, sellele kirjutavad alla kontrollimist juhtinud ametnik ja õppeasutuse juht. 16. Akti või õiendi alusel võidakse vajadusel vormistada Haridusministeeriumi või maavalitsuse otsus. 17. Järelevalve tulemustega on õigus tutvuda kõigil pedagoogidel ja lapsevanematel.