Vabariigi Valitsus — Puuetega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimuste ja korra kehtestamine — RT I, 57, 1042

Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1995, 58, 1003) paragrahvi 18 lõike 10 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Puuetega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Haridusminister Jaak AAVIKSOO Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1996. a määrusega nr 195 Puuetega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 1. Puuetega inimestena käsitatakse isikuid, kellel on keha-, meele- või vaimupuue või raske terviserike ning kes puudest põhjustatud hälbe tõttu vajavad õppimiseks ja kutse omandamiseks eritingimusi. Puuetega inimestele on vormistatud invaliidsusgrupp või arsti- või arstliku komisjoni tõend või rehabilitatsiooni soovitus. 2. Haridusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Põllumajandusministeerium loovad koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega puuetega inimestele võimalused kutsevalikuks ja kutsehariduse omandamiseks, arvestades nende soove, eripära ning võimalusi saada tööd. 3. Puuetega inimeste kutsenõustamise tagavad riigi tööhõivetalitused, maavalitsuste sotsiaalametid ja teised kutsenõustamisega tegelevad institutsioonid. Nõustatavale antakse koolile esitamiseks kutsesoovitus ja vajadusel ka rehabilitatsioonikava. 4. Üldjuhul õpetatakse puuetega inimesi tavaõpperühmas. Kui koolis on 6–8 erivajadusega õppijat, avatakse erirühm. 5. Kool koostab erirühmade õppekavad, lähtudes konkreetse kutse- või eriala õppekavast ning õppijate erivajadustest. 6. Lisaks kutseteadmistele ja -oskustele peab õppekava sisaldama puuetega inimeste sotsiaalseks rehabilitatsiooniks vajalikke üldteadmisi ja oskusi. 7. Erirühma avamise korral näeb kool personali koosseisus ette vastavate spetsialistide ametikohad. 8. Puuetega inimeste kutseõpetusega seotud personali koolitust korraldab Haridusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumi ja kooli asutajaga. 9. Erivajadustest tingitud abivahendite saamise, ruumide kohandamise ja suhtlusabi ning rehabilitatsioonitööks vajalike eelduste loomise lahendab kool koostöös Haridusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumiga ning kohalike omavalitsuste ja Puuetega Inimeste Kojaga. 10. Puuetega inimeste kutseõppega kaasnevad kulutused kaetakse kutseõppeasutuse eelarvest. Õpilaskoha maksumuse koefitsiendi arvutamisel võetakse aluseks individuaalõppega tegelevate kutseõppeasutuste finantseerimise põhimõtted ja puuetega inimeste erivajadustest tulenevad lisakulutused.