Rahandusminister — Käibemaksuseaduse rakendamise korra muutmine — RTL, 1996, 89, 527

Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 1995, 44, 672; 57, 975; 93, 1608; 1996, 44, 845) paragrahvi 2 punktile 7, paragrahvi 12 lõikele 7, paragrahvi 20 lõikele 1 ja paragrahvi 28 lõikele 5 ning paragrahvi 3 lõike 1 punkti 6, paragrahvi 18 lõike 8, paragrahvi 20 lõike 2 ja paragrahvi 28 lõigete 4, 41, 42 ja 6 rakendamiseks määran: Teha rahandusministri 31. märtsi 1995. a. määrusega nr. 57 kinnitatud "Käibemaksuseaduse rakendamise korras" (RTL 1995, 29, lk. 1003; 31, lk. 1075; 50, lk. 1709; 1996, 4, 16; 43-45, 290) järgmised muudatused: 1) täiendada punkti 1.3 lõiget 1 alapunktiga 5 järgmises sõnastuses: "5) kaupade mahakandmine."; 2) täiendada punkti 3.1 lõikega 11 järgmises sõnastuses: "(11) Mahakantud kaupade maksustatavaks väärtuseks on teistelt isikutelt soetatud käibevara puhul selle soetusmaksumus, teistelt isikutelt soetatud põhivara puhul selle jääkväärtus ja omatoodetud kaupade puhul nende tootmisomahind raamatupidamise seaduse tähenduses. Põhivara jääkväärtuse arvestamisel ei võeta arvesse pärast põhivara mahakandmise aastale eelnenud kalendriaasta lõppu tehtud ümberhindlusi."; 3) muuta punkti 3.3 lõige 5 ja sõnastada see järgmiselt: "(5) Tolliametil ja Maksuametil on õigus lugeda kauba impordi toimumise tõendiks vastava kauba väljaveo registreerimise olemasolu selle riigi tollis, kust kaup pidi Eestisse vahetult saabuma, ning kauba ekspordi või taasväljaveo mittetoimumise tõendiks sisseveo registreerimise puudumist selle riigi tollis, kuhu kaup pidi Eestist vahetult saadetama."; 4) täiendada punkti 3.3 lõike 6 punkti 8 alapunktiga y järgmises sõnastuses: "y) sadama infrastruktuuri ja selle tehniliste võimaluste kasutamise eest võetav tasu seoses kaupade ümberlaadimisega importimisel, eksportimisel ja transiidil (kaubatasu)."; 5) täiendada punkti 3.3 lõike 6 punkti 24 teise lausega järgmises sõnastuses: "Prahtimiseks loetakse veesõiduki enda rentimist ja veesõiduki rentimist lasti veoks koos mereveolepingu sõlmimisega veesõiduki haldaja ja lasti omaniku või vahendaja vahel kogu veesõiduki või selle osa kaubaveoks lasti omaniku või vahendaja käsutusse andmise kohta."; 6) täiendada punkti 3.3 lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: "(7) Käesoleva punkti 6. lõikes nimetatud teenuste eksport tõendatakse järgmiste dokumentidega: 1) punktides 1, 10, 14-18, 20, 22 ja 25 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve; 2) punktis 2 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - renditud vara Eestist väljaviimise kohta vormistatud ekspordi kaubadeklaratsioon, milles on kauba eksportijana märgitud vara rendileandja; 3) punktis 3 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - rahvusvaheliste autovedude puhul lisaks eeltoodud dokumentidele rahvusvaheline kauba saateleht (-MR); 4) punktis 4 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - impordi kaubadeklaratsioon, millel on märge vastava kauba tolliladustamise kohta, - väljavõte tollilao laoraamatust või tollilao pidaja poolt tõendatud arvutis peetava tollilao laoarvestuse väljatrükk; 5) punktis 5 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping vee- või õhusõiduki valdajaga, kui teenust ei osuta vee- või õhusõiduki valdaja ise, - ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on märge teenuste osutamiseks kasutatavate kaupade vee- või õhusõidukile toimetamise kohta, - välisreise tegevate Eestis registreeritud vee- ja õhusõidukite puhul lisaks eeltoodud dokumentidele Tolliameti poolt teenuse osutajale väljastatud kauplemisluba juhul, kui teenust ei osuta vee- või õhusõiduki valdaja ise; 6) punktis 6 nimetatud teenused: - teenuse osutaja poolt ostjale väljastatud arve või pilet, - sõiduleht, millele on märgitud reisi sihtkoht ja reisijate nimekiri ja millel olevatest tollimärgetest nähtub, et vastav välisreise tegev transpordivahend on ületanud Eesti Vabariigi tollipiiri; 7) punktis 7 nimetatud teenused: - teenuse osutaja ja vastavate ruumide valdaja vahel sõlmitud kirjalik rendileping, - ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on märge teenuste osutamiseks kasutatavate kaupade pärast tolli- ja piirikontrolli asuvasse müügipunkti toimetamise kohta, - Tolliameti poolt väljastatud kauplemisluba; 8) punktis 8 nimetatud teenused: - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - lisaks eeltoodud dokumendile: - alapunktides b, c, f, v ja õ nimetatud teenuste puhul veesõiduki sissetuleku ja väljamineku ülddeklaratsioon, - alapunktides d, j ja w nimetatud teenuste puhul manifesti ja konossementide koopiad, - alapunktis e nimetatud teenuse puhul lootsikviitung, - alapunktis ö nimetatud teenuse puhul ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on märge rahvusvahelisi reise teostavale veesõidukile kütuse toimetamise kohta; 9) punktis 9 nimetatud teenused: - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - lisaks eeltoodud dokumendile: - alapunktides i, j, k, l ja m nimetatud teenuste puhul dokument, mis sisaldab andmeid lennufirma, õhusõiduki marsruudi, navigatsiooniteekonna pikkuse, kaalu ja parkimisaja ning reisijate arvu kohta, - alapunktis e nimetatud teenuse puhul ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on märge rahvusvahelisi reise teostavale õhusõidukile kütuse toimetamise kohta; 10) punktis 11 nimetatud teenused: - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - hotellibroneeringu kinnituse või voucheri koopia; 11) punktis 12 nimetatud teenused: a) Eestisse saabunud välisturistide teenindamiseks osutatavad teenused: - teenuse osutaja poolt väljastatud arve koos teenuse osutaja poolt arvele või arvete registrisse tehtud märkega, mis võimaldab kontrollida rahaülekande laekumisdokumenti, - kehtiv riikliku turismialase ettevõtluse litsents või majutusasutuse atesteerimistunnistus, - voucheri või välisriigist saadetud kirjaliku tellimuse koopia; b) Eestist välisriiki suunduvate turistide teenindamiseks osutatavad teenused: - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - kehtiv riikliku turismialase ettevõtluse litsents või majutusasutuse atesteerimistunnistus, - voucheri või tellimuskinnituse koopia; 12) punktis 13 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping, milles on ära näidatud hoone või rajatise ehitamise koht (remonditeenuse puhul hoone või rajatise asukoht) ja teenuse maksumus, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - akt, milles on ära näidatud kõik teostatud tööd liikide lõikes ja mis on allkirjastatud nii teenuse osutaja kui ka tellija poolt, - ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on märge teenuse osutamisel kasutatavate Eestis soetatud kaupade, soojakute ja muude mehhanismide Eestist väljaviimise kohta või Eestist ajutiselt väljaviidavate soojakute ja muude mehhanismide puhul ekspordi kaubadeklaratsiooni asendav ATA-märkmik; 13) punktis 19 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - impordi kaubadeklaratsioon, millel on märge kauba töötlemiseks sissetoomise kohta, ja ekspordi kaubadeklaratsioon, millel on märge selle kauba taasväljaveo kohta; 14) punktis 21 nimetatud teenused: - punktis 21 sätestatud tingimustele vastav kirjalik leping või kirjalikud lepingud, - teenuse osutaja poolt väljastatud arve, - lisaks eeltoodud dokumentidele ekspordi kaubadeklaratsioon juhul, kui vahendatakse Eestis vabas ringluses oleva kauba müüki; 15) punktis 23 nimetatud teenused: - teenuse osutajale toitlustusteenuste osutamiseks väljastatud luba; 16) punktis 24 nimetatud teenused: - teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping või punktis 24 sätestatud tingimustele vastav kirjalik mereveoleping, - teenuste osutaja poolt väljastatud arve. (8) Lisaks käesoleva punkti 7. lõikes sätestatule on Maksuametil õigus nõuda maksukohustuslaselt täiendavaid teenuse ekspordi toimumist tõendavaid dokumente."; 7) täiendada punkti 3.8. lõike 3 esimest lõiku kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses: "Samuti ei ole mahaarvamine lubatud juhul, kui kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni ja selle eest tasutakse sularahas. Kui viimatinimetatud juhul on käibemaks pärast kauba või teenuse kättesaamist ja selle eest arve laekumist maha arvatud, tuleb teha käibemaksu ümberarvestus sellel maksustamisperioodil, mil käibemaks maha arvati."; 8) muuta punkti 3.10 tekst ja sõnastada see järgmiselt: "(1) Kui maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on väiksem registreeritud maksukohustuslase poolt samal perioodil kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, jäetakse enammakstud käibemaks tema eelseisva maksustamisperioodi käibemaksu katteks. Enammakstud käibemaks tagastatakse 1996. aasta juulikuu kohta esitatud ja hilisemate käibedeklaratsioonide alusel vaid juhul, kui enammakstud käibemaks on tingitud 0%-lise määraga maksustatavast käibest, maksukohustuslase kirjalikul taotlusel 30 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates, välja arvatud käesoleva punkti 2. lõikes nimetatud juhul. Käibemaksu tagastamisel lähtub Maksuamet konkreetse kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks tehtud kulutustest. Käibemaksu ei tagastata rohkem kui 18% ulatuses maksukohustuslase 0%-lise määraga maksustatava käibe maksustatavast väärtusest, seejuures peetakse nii 0%-lise määraga maksustatava käibe maksustatava väärtuse kui ka enammakstud käibemaksu osas arvestust kasvavas kokkuvõttes. 1996. aasta juunikuu kohta esitatud ja varasemate käibedeklaratsioonide alusel tagastatakse enammakstud käibemaks enne käesoleva korra jõustumist kehtinud korra alusel. (2) Vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahv 10 lõikele 3 on Maksuametil õigus jätta enammakstud käibemaks tagastamata juhul, kui maksukohustuslasel on võlgnevusi riiklike maksude, nendelt arvestatud intresside ning maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse rikkumise eest määratud trahvide osas ning arvestada või kanda enammakstud käibemaks eelnimetatud võlgnevuste katteks. (3) Maksuametile esitatavas kirjalikus taotluses peab maksukohustuslane märkima, kas ta soovib 0%-lise määraga maksustatavast käibest tingitud enammakstud käibemaksusumma tagastamist või käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud võlgnevuste katteks arvestamist või kandmist. (4) Käibemaksu tagastab Maksuamet maksukohustuslase kirjalikus taotluses näidatud maksukohustuslase pangakontole. (5) Seoses maksukohustuslase kontrollimisega Maksuameti poolt või kolmandatele isikutele tehtud ettekirjutusega maksukohustuslase esitatud dokumentide õigsuse kontrollimiseks on Maksuametil õigus kuni kontrollimise lõpetamiseni või kolmandatelt isikutelt informatsiooni saamiseni pikendada maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva. Käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamisest on Maksuamet kohustatud maksukohustuslasele kirjalikult teatama 20 päeva jooksul käibemaksu tagastamise taotluse saamise päevast arvates."; 9) asendada punkti 4.1 lõigetes 1 ja 2 aastaarv "1996" aastaarvuga "1997"; 10) täiendada punkti 4.1 lõikega 3 järgmises sõnastuses: "(3) Maailmapangalt saadud taastamislaenu ja Jaapani Ekspordi-Impordipangalt saadud taastamislaenu arvel Rahandusministeeriumiga sõlmitud lepingute nr. 5-8-93 29. detsembrist 1993. a., nr. 1-11-94 19. septembrist 1994. a. ja nr. 5-10-94 9. maist 1994. a. järgi Eesti Agrovarustuse RAS poolt põllumajanduse vajadusteks imporditud kaupade esmamüük on käibemaksuvaba.". Teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Kalev KUKK Asekantsler kantsleri ülesannetes Peep LASS