Vabariigi Valitsus — Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine — RT I, 55, 996

Keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773) paragrahvi 5 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjeldus» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Haridusminister Jaak AAVIKSOO Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND K i n n i t a t u d Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a määrusega nr 188 Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjeldus 1. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige peab valdama eesti keelt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu töös osalemiseks vajalikul tasemel. 2. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus peab tal võimaldama osa võtta Riigikogu või volikogu istungitest ning komisjonide ja fraktsioonide tööst, see tähendab: 1) mõista õigusaktide (seadus, otsus, seadlus, määrus, korraldus, käskkiri) ja teiste tekstide (arengukava või kontseptsioon, istungi stenogramm, koosoleku protokoll, avaldus, deklaratsioon, pöördumine, akt jne.) sisu; 2) avaldada oma arvamust kõne, sõnavõtu ja küsimuse vormis ning osaleda läbirääkimistel, põhjendades oma seisukohti; 3) koostada õigusaktide eelnõusid ja nende seletuskirju, esitada arupärimisi ja ettepanekuid ning teha ettekandeid päevakorraküsimustes; 4) täita Riigikogu või volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt antud ülesandeid; 5) suhelda valijate ja kolleegidega, vastata pöördumistele, avaldustele, järelepärimistele ja kaebustele. 3. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme keelekasutus peab stiililt ja funktsioonilt vastama suhtlussituatsioonile. Tema kõne peab olema arusaadav, kirjalik väljendus korrektne. Õigekirjas ja kirjavahemärkide tarvitamisel võib tal esineda väiksemaid ebatäpsusi, mis ei häiri tekstist arusaamist, häälduses ja sõnakasutuses võib avalduda emakeele mõju. Erialakeelendite puhul võib tal esineda mõistmisraskusi.