Vabariigi Valitsus — Hoonestusloa andmine ja riigipiiri ületava gaasitorustiku rajamise lubamine — RT III, 2018, 8

Korraldus kehtestatakse veeseaduse § 229 ja maagaasiseaduse § 181 alusel.

1. Asjaolud ja menetluse käik Gasum Oy (Soome registrikood 0969819-3, asukoht Miestentie 1, 02150 Espoo, Soome, edaspidi taotleja) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 14. mail 2013. a hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks ning maagaasi torujuhtme merepõhja paigaldamiseks. Taotleja oli projekti arendaja ning projektipartner oli taotluse esitamise ajal Eesti ülekandesüsteemi operaator AS EG Võrguteenus (registrikood 11197170). Gasum Oy ja AS EG Võrguteenus esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. augustil 2014. a ühistaotluse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2013. a korralduse nr 555 „Hoonestusloa menetluse algatamine“ muutmiseks taotleja isiku suhtes selliselt, et hoonestusloa taotlejaks oleks AS EG Võrguteenus. Elering AS omandas AS-i Võrguteenus Valdus ning liitis iseendaga. Toimus äriühingute ühinemine, millega läksid Elering AS-ile üle kõik AS-ile EG Võrguteenus kuulunud õigused ja kohustused. Menetlus toimus alates 3. veebruarist 2017. a Elering AS-i (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, Tallinn 129150) täpsustatud hoonestusloa taotluse alusel, millega Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) luges taotlejad asendatuks õigusjärgluse alusel ja Gasum OY loobunuks edasises menetluses osalemast. Taotleja Elering AS kinnitab, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. Elering AS on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, kelle peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Kõik Elering AS-i aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti Soome-poolne partner on Baltic Connector OY, mille omanik on Soome riik. Majandustegevuse registri andmetel on Elering AS-ile 23. detsembril 2016. a väljastatud tähtajatu tegevusluba nr MGE000004 gaasi ülekande teenuse osutamiseks. Seega vastab Elering AS veeseaduse (edaspidi VeeS) § 226 lõikes 3 kehtestatud hoonestusloa omaja täiendavatele nõuetele. Taotluse kohaselt kavandatakse Soome lahte rajada Balticconnectori-nimeline maagaasi torujuhe koos juurdekuuluvate rajatistega (edaspidi ka torujuhe). Torujuhe ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid, parandades seeläbi tunduvalt riikide maagaasi varustuse tarnekindlust ja gaasi regionaalset kättesaadavust. Torujuhe loob võimaluse transportida gaasi riikide vahel mõlemal suunal. Ühtlasi võimaldab torujuhe Soomele ligipääsu Lätis asuvale Inčukalnsi maa-alusele gaasihoidlale. Balticconnectori rajamine on lahutamatu osa Balti riikide ja Soome ühise gaasituru loomisest. Ühine turg hõlmab regiooni tururegulatsiooni ühtlustamist ja riikide piiripunktides võrguteenuse tariifide kaotamist aastaks 2020. Võttes arvesse, et aastaks 2022 on rajatud Balti riike ja Poolat ühendav gaasitoru (GIPL), tekib Balticconnectori rajamise tulemusena nii Soomel kui ka Eestil ligipääs Euroopa gaasiturule. Balticconnectori projekt koosneb järgmistest osadest: – avamere gaasitoru, mis kulgeb Paldiskist (Eesti) Inkoosse (Soome), pikkusega 77 km; gaasitoru pikkus käesoleva hoonestusloa alusel 32,82 km; – maismaa gaasitoru osa, mis kulgeb maaletulekukohast kuni kompressorjaamani (nii Eestis kui ka Soomes); – gaasitoru mõlemas otsas olev kompressor- ning mõõdujaam; – maismaa gaasitoru osa, mis kulgeb kompressor- ning mõõdujaamast olemasoleva gaasi ülekandetorustikuni. Maismaal asuva gaasitoru osad ja kompressor- ning mõõdujaam ei kuulu käesoleva hoonestusloa hulka. Gaasitoru maaletulekukohaks on valitud Pakri poolsaarel asuv Pakrineeme, mis on kavandatava LNG terminali asukohas Paldiski poolsaare tipus. Gaasi ülekandetoru pikkus Eesti vetes on 32,82 km ning koormatava ala laius merepõhjas on 1 m. Koormatava ala pindala Eesti vetes on 33 506 m2. Planeeritud toru jookseb Eesti merealal Soome ja Eesti vahelise majandusvööndi ehk Estonian Exclusive Economic Zone (edaspidi EEZ) piiri ristumiskohast läbi ning kulgeb lõuna poole läbi Eesti EEZ ala, ristub territoriaalmere piiriga ning sealt edasi lõuna suunas läbi Eesti territoriaalvete kuni maaletulekukohani Paldiski poolsaarel Pakrineemel. Gaasitoru aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m3 ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 m3. Eelprojekti kohaselt on avamere torujuhtme läbimõõt 635 mm ja kogupikkus 77 km. Kuna hoonestusloa menetluse algatamisel määras Vabariigi Valitsus, et menetlus tuleb läbi viia avatud menetlusena, korraldas TJA ajavahemikul 24.01.2018–07.02.2018 hoonestusloa andmise korralduse eelnõu, seletuskirja ja nende juurde kuuluvate dokumentide avaliku väljapaneku. Ühtlasi teavitas TJA avalikust väljapanekust kirjalikult taotlejat, Pakrineeme Sadama OÜ-d, Paldiski Linnavalitsust, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaametit ja Gasum OY-d ning avaldas 24. jaanuaril 2018. a teate ajalehes Eesti Päevaleht. Teavituses andis TJA võimaluse esitada arvamus, ettepanekud ja vastuväited ning tegi ettepaneku arutada asja ilma avalikku istungit korraldamata. Oma arvamuse esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes palus 6. veebruari 2018. a kirjas nr 1.10-13/18-0095/1091 täiendada korralduse punkti 3 maagaasiseaduse §-st 181 tulenevalt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustus asja arutamisega ilma avalikku istungit korraldamata. Samuti esitas oma märkused Keskkonnaamet 8. veebruari 2018. a kirjaga nr 7-9/18/1106-2. Keskkonnaamet palus seletuskirjas täiendada keskkonnauuringust tulenevate leevendus- ja seiremeetmete kajastamist. TJA tegi seletuskirjas muudatused. 2. Keskkonnamõju hindamise menetlus Vabariigi Valitsus algatas 12. detsembri 2013. a korraldusega nr 555 hoonestusloa menetluse Gasum Oy esitatud taotluse alusel kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Koos hoonestusloa menetlusega algatati keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 17 ja § 11 lõike 3 alusel ning seati taotlejale ülesandeks teha merealal tervikuna järgmised uuringud: 1) rajatise alal teaduslikud mereuuringud; 2) setete ja merepõhjaelustiku uuring; 3) kalastiku ja kudealade uuring; 4) linnustiku uuring; 5) kutselise kalapüügi uuring; 6) mereimetajate uuring; 7) allveearheoloogilised uuringud; 8) uuringud rajatise mõju kohta keskkonnale ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele; 9) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud tuli teha kolme aasta jooksul. Kavandatava gaasitorustiku avamere trassil on tehtud järgmised geotehnilised, akustilised ja keskkonnauuringud 2006., 2013. ja 2014. aastal: – akustilised uuringud, ROV (allveerobotiga uuringud) ja magnetomeetrilised uuringud (MMT 2006 ja 2014); – batümeetriline uuring merepõhja topograafia mõõdistamiseks (MMT 2006 ja 2014); – külgsonaruuring (SSS) merepõhja ja sellel paiknevate objektide tuvastamiseks (MMT 2006 ja 2014); – merepõhja profiili detektor (MMT 2006 ja 2014); – merepõhja geotehnilised uuringud (MMT 2006 ja 2014); – merepõhja setete uuringud ja merepõhja elustiku (taimestik ja loomastik) uuring pehmetel põhjasetetel (TTU MSI 2013, Ramboll 2014); – merepõhja elustiku (taimestik ja loomastik) uuring kõvadel põhjasetetel (sukeldumise meetodil) (TTU Marine Systems Institute 2013, Alleco Oy 2013); – põhjataimestik ja -loomastik ning kalade koelmualad Inkoo kavandatud LNG terminali piirkonnas (Kala- ja vesitutkimus Oy 2014); – kalastiku uuringud (Ramboll 2013); – kalastiku ja koelmualade inventuur Lahepere lahes (Tartu Ülikool 2013); – kutselise kalapüügi ülevaade kalda lähedal ja avamerel (Ramboll 2013); – mereimetajate analüüs (Ramboll 2013); – arheoloogilised uuringud (SubZone Oy 2014 ja 2015, Mikroliitti Oy 2014); – maismaa loodusuuringud (Ympäristösuunnittelu Enviro Oy 2014, Entec Eesti OÜ 2014 ja OÜ Tirts & Tigu2014); – linnustiku uuringud (Eesti Ornitoloogiaühing 2013, Ramboll 2014). KMH programm kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 15. juuli 2014. a otsusega nr 11-2/14/1093-9 ning KMH aruanne Keskkonnaministeeriumi 19. aprilli 2016. a otsusega nr 7-12/16/1946-7. Taotleja tegi hoonestusloa menetluse algatamisel määratud uuringud tähtajaks. Keskkonnaministeerium on KMH aruande heakskiitmisel seadnud järgmised tingimused: 1) juhul kui Pakrineemele rajatakse veeldatud maagaasi terminal, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi ALT EST 2 ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Pakrineemel; 2) tegevuse elluviimisel tuleb arvestada kõiki KMH aruandes, sh peatükis 9 toodud leevendavaid meetmeid; 3) arendaja peab tagama KMH aruandes, sh peatükis 9 toodu, hoonestusloas sätestatu ja Keskkonnaministeeriumi kirjas määratu alusel keskkonnaseire ning keskkonnanõuete järgimise. Taotleja esitas 13. veebruaril 2018. a Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile täpsustava merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuringu, mille eesmärk oli täpsustada leevendusmeetmeid, et minimeerida ajalisi piiranguid gaasitoru rajamisel. Uuringu tulemustest selgus, et leevendusmeetmed on asjakohased ja rakendatavad. Meetmeid, mis puudutavad ALT EST 1 varianti, ei ole tarvis kasutusele võtta, kuna toru maaletulekukohaks valiti ALT EST 2. Samuti selgus analüüsi tulemusel, et Pakrineeme alternatiivi ALT EST 2 rajamisel lõhketöid ei tehta, mistõttu ka lõhkamist puudutavad meetmed ei ole enam asjakohased. Kui tehtavad tööd on lähtuvalt keskkonnatingimustest ajalise piiranguga, siis planeerib taotleja tööde ajakava nii, et töödes ei tekiks suuri seisakuid, kuid samas ei häiriks need mereelustikku, näiteks kalade kudemist või merelindude talvitusperioodi. 2.1 Leevendusmeetmed Lähtuvalt KMH aruande peatükist 9 ja täpsustatud uuringust peab taotleja torujuhtme vette paigutamisel kasutusele võtma järgmised leevendusmeetmed: 1) Müra, vibratsioon, õhusaaste Ehitustöid tuleb organiseerida nii, et mürarikkaid tegevusi ei tehtaks öisel ajal (23.00–07.00) (sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, edaspidi määrus nr 42) ja vältides tolmu levikut elamualadele. Kuna määrus nr 42 ei käsitle enam välisõhus levivat müra, siis tuleb ehitustööde organiseerimisel mürarikaste tegevuste kavandamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, millega on ehitusmüra jaoks kehtestatud piirväärtusena ainult kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtase. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Nimetatud määrusega kehtestatud müranormid lähtuvad müra mõjust inimeste tervisele ja heaolule. Müra tekitamisel tuleb lisaks arvesse võtta loomade heaolu. 2) Põhjaelustik 1. Ehitustööde käigus on tarvis valida tehnoloogia ja töövõtted, mis kahjustaksid võimalikult väiksemat merepõhja ala taimestikuvööndis. Hoida ehitustööde ala laius alla 50 m. 2. Süvendi täiteks tuleb kasutada sama looduslikku materjali – merepõhja pealmist kihti –, mis oli ehitustööde käigus sellest piirkonnast välja kaevatud. See võimaldab piirkonnale iseloomuliku põhjataimestiku taastumist. Väljakaevatud merepõhja sete (pinnas), millega tehakse torukaeviku tagasitäide pealmise kihina, tuleb ladustada lühikese aja jooksul kas torukaeviku kõrval või hoiustada võimaluse korral pargasel. 3. Madalas Lahepere lahes tuleks torustiku rajamisega seotud merepõhjatööd teha võimalikult lühikese aja jooksul. 3) Merelinnud 1. Vältida kõige mürarikkamate tööde tegemist madalatel merealadel lindude (ennekõike auli) talvitumisperioodil 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kui piirkonnas on märgata suurte linnuparvede esinemist. 2. Kasutada selliseid aluseid ja ehitusvõtteid, et vette paisatud setete hulk oleks võimalikult väike. 4) Mereimetajad Hüljeste poegimisperioodil on soovitatav gaasitoru hooldustöid vältida ajavahemikul veebruarist märtsini. Sel perioodil lahes hooldustöid tehes tuleks valida väiksemad laevakiirused. 5) Kalastik Vältida intensiivseid lahesiseseid ehitustöid kalade kudemisperioodil aprillist juuli lõpuni. 6) Mereliiklus ja kalapüük Tuleb tagada piirkonna kalurite ning kalapüügiga seotud ettevõtete põhjalik informeerimine ning vajaduse korral metoodiline juhendamine, et vähendada kalapüügist tulenevaid riske gaasitorule ja kalalaevadele ning püügivahenditele. 7) Natura 2000 alad 1. Mõlema trassialternatiivi puhul on võimalik ebasoodne mõju mereelupaigale 1110 (mereveega üleujutatud liivamadalad). ALT EST 2 võib avaldada ebasoodsat mõju ka mereelupaigale 1170 (karid). Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb leevendusmeetmena torukaeviku ülemise kihi tagasitäiteks kasutada terve elupaigatüübi ulatuses varem samast piirkonnast eemaldatud setet (põhjapinnast). Kunstlikku substraati kasutada ei tohi. 2. Torukaeviku kividest tagasitäide paigaldada mere põhjaga tasa. 3. Hoida ehitustööde ala laius alla 50 meetri. 4. Alternatiivi ALT EST 2 puhul tuleb ehitusmasinate liikumist, prügi ladustamist ja teisi tegevusi nii ehitus- kui ka hooldustööde käigus organiseerida väljaspool elupaiku 1230 (merele avatud taimestunud pankrannad), 6210* (kuivad niidud lubjarikkal mullal) ja 6280* (alvarid). 5. Merel toimuvate ehitustööde ajal tuleb seirata heljumit, et vältida selle levimist kontsentratsioonil > 10 g/m3 ulatuslikul alal ehk kaugemale kui 700 m ehitustööde tegemise kohast. Ehitustööd peavad olema peatatud kuni soodsate ilmastikutingimuste (tuul/hoovused) taastumiseni. 6. Nii ALT EST 1 kui ka ALT EST 2 rakendumise puhul tuleb ehitustööde ajal seirata Lahepere lahel pesitsevaid, talvituvaid ning rändel peatuvaid linnukogumeid (ennekõike aul, tõmmuvaeras, merivart). Et vähendada häiringut lindudele, tuleb töödega seotud laevaliiklus piirata võimalikult kindlale trassile. Külmal perioodil (novembrist aprillini) tuleb võimaluse korral vältida suurt liiklust ja mürarikkaid töid aulide ja merivartide olulisemate kogunemispaikade lähedal Pakri neemest põhjas (aul) ja poolsaare idarannikul (merivart ja aul), kui on näha suurte linnukogumite kohal viibimist, sest talvel on linnud negatiivsele mõjule vastuvõtlikumad. 7. Tuleb välistada ehitusega seotud aluste liikumine krüüslite pesitsusala vetes Pakri neemel (275 m raadiuses klindist) ajavahemikul 15. aprill kuni 1. august, et vältida krüüslite pesitsemise häirimist. 8. ALT EST 2 suure ebasoodsa mõju vältimiseks esmatähtsale elupaigatüübile 9180* (pangametsad) nihutada gaasitoru maaletulekukohta ca 250 m võrra loode suunas Natura alast väljapoole. Taotleja teavitas, et on Pakrineeme Sadama OÜ ettepanekul jõudnud kokkuleppele, et gaasitoru maaletulekukoht viiakse neeme tippu tulevase sadamakai juurde, mis on esialgsest asukohast ligi 400 m võrra loodes ning jääks ca 150 m võrra väljapoole Natura ala piiri rannal. Kuna eeltoodu tähendab 0,8 km trassilõigu nihutamist, esitas taotleja Keskkonnaametile 20. novembril 2017. a Entec Eesti OÜ koostatud eksperdihinnangu, mille eesmärk on analüüsida keskkonnamõju nihutatud asukohas. Eksperdihinnangu kohaselt ei tekita trassi maaletulekukoha nihutamine täiendavat ega leevendamatut ebasoodsat mõju rannikuala keskkonnale. Nihutatud torulõigu merekeskkond on sarnane selle algse asukohaga rannakul (veealune rannanõlv). Ka mõju keskkonnale rannakul on sarnane nii torustiku paigaldamise kui ka kasutamise ajal algselt väljapakutud alternatiiviga. 2.2 Seire Taotleja peab tegema keskkonnaseiret veekvaliteedi, merekeskkonna, kalade, lindude, mereimetajate, müra, laevaliikluse, inimeste ja ühiskonna üle järgmiselt: 1) Veekvaliteedi seire, sealhulgas vee hägususe ulatus Veekvaliteedi seire keskendub aladele, mida mõjutatakse selliste tegevustega, mis avaldavad merekeskkonnale kõige ebasoodsamat mõju ja mis määratakse projekti hilisemates etappides torustiku projekti edenedes. Seire käigus on võimalik rakendada automatiseeritud pidevaid mõõteseadmeid, mis esitavad ülevaatlikke andmeid vee hägususe mõjude ja nende kestuse kohta. Näitajaid nagu hapnik, hõljuvained, toitained ning kahjulikud ained nagu raskemetallid ja orgaanilised ühendid analüüsitakse veeproovidest. Seire käigus järgitakse HELCOM-i või riiklikke standardeid. Lõhkekehade kõrvaldamiseks koostatakse eraldi seireprogramm, milles arvestatakse ka mõjudega merekeskkonnale ja muule keskkonnale. Piirkonnad, kus Eesti vetes tuleb vähemalt teha veekvaliteedi seiret (hõljuvained, toitained, saasteained, lahustunud hapnik, hoovused), on järgmised: sügavaimad alad, kuhu torustik paigaldatakse; kus on valdavuses peeneteralised kõrge saastekontsentratsiooniga setted; kus hõljuvained levivad suhteliselt kaugele; kus ainete eraldumine veesambasse sõltub suurel määral hapnikutingimustest põhjalähedases kihis ja vabanenud hulkasid tuleb võrrelda tehtud modelleerimise tulemustega. Lahepere lahes ja vahetult väljaspool lahte, kus ehitustööde tõttu on vee hägusus kõrge ja ulatuslik (vastavalt mõju hinnangule), on soovitav teha pidevat hägususe ja hoovuste mõõtmist (reaalajas info jagamisega), et vältida hõljumi levikut siselahte, ja hinnata täpsemalt settekoormust eri piirkondades. Ehituse käigus tuleb heljumit seirata, et vältida selle levimist kontsentratsioonil >10 g/m3 ulatuslikul alal. Veekvaliteedi seire peab olema tehtud kindlasti tööde ajal ja soovituslikult ka aasta pärast tööde lõppu (hägusus, hapnik, toitained, ohtlikud ained). 2) Bioloogilised faktorid Põhjaelustik peaks olema seiratud enne, ehitustööde ajal ja pärast (vähemalt kolm aastat). Makrofüütide puhul hõlmab seire gaasitorustiku trassidel ja nende vahel toimuvaid muutusi, kumulatiivseid mõjusid ja lisaks ka bioloogilist mitmekesisust. Pehme merepõhja faunat saab samuti seirata, võttes kordusproove kohtadest, kus seda tehti olemasoleva olukorra seire käigus. Tingimuste hindamiseks enne ja pärast ehitustegevust on üldaktsepteeritud meetodiks enne-pärast-kontroll-mõju (the Before-After-Control-Impact – BACI) lähenemine. Seire üldine eesmärk on hinnata olukorda enne ja pärast ehitust ning looduslikke muutusi elustikus aastate kaupa. Lahepere lahes on soovitav teha elupaiga seiret igal aastal pärast ehitustööde lõppu minimaalselt viie aasta jooksul, kuni elupaiga seisund on taastunud piisava tasemeni. Merepõhja elupaiku tuleb uurida pärast ehitustööde lõpetamist ja seejärel üks kord aastas eeldatava taastumisperioodi jooksul. 3) Kalad Mõju kalastikule tuleb seirata projekti elluviimise etapil vastavalt koostatavale seirekavale. Hinnangu kohaselt puudub vajadus kalastiku seire järele gaasitoru käitamise ajal. Ehitustegevuse ajal rakendatav seireprogramm jälgib kalade paljunemist, kalaparvede struktuuri muutusi ning kutselist ja harrastuskalapüüki piirkonnas. Merealadel keskendub seire kutselisele kalapüügile ning püütud kalade arvule statistilise ruudu kohta. Vajaduse korral saab jälgida ka mõjusid lõhkamistööde ajal, kasutades meetodeid nagu seire kajaloodiga. Et seireid saaks omavahel võrrelda, siis võiks kalaseire toimuda sama metoodikaga, nagu toimus eelseire. Metoodikana kasutatakse standardseid ihtüoloogilisi seirevõrke (TÜ Mereinstituut 2013; Thoresson 1996). Seirete aeg võiks olla mai ning august, kokku kaks korda aastas. Seireajad oleks soovitatavalt järgmised: tööde ajal või vahetult pärast tööde lõppu, edaspidi kord aastas kuni kolm aastat. Kui teisel aastal pärast tööde lõppu seire mingit olulist negatiivset trendi ei näita, siis ei ole kolmanda aasta seire vajalik. 4) Linnud Mõjusid projektipiirkonna lindudele saab jälgida merepõhjatööde ja torupaigalduse ajal. Kui alustel tehtava seire jooksul tuvastatakse lindude hulgas häirituse märke, siis saab töö ajutiselt katkestada, tõhustada leevendavaid meetmeid või muuta töömeetodeid. Et eel- ja järelseired oleksid omavahel võrreldavad, võiksid need toimuda sama metoodika alusel. See tähendab kolmeosalist linnuseiret, jaotatuna järgmiselt: – haudelinnud. Uuringu meetodina kasutada lindude pesitsusterritooriumide kaardistamist (Bibby 2000). Aeg võiks olla kõige aktiivsem pesitsusperiood mais-juunis, kaks korda kuus; – laevaloendused. Lindude loendamiseks avamerel kasutada marsruutloendusi laevalt, lähtudes rahvusvaheliselt kasutatavast laevaloenduste metoodikast (Durinck, 2005). Kaetud võiksid olla kõik aastaajad. Loendusi seega aastas 4–5; – rannikuloendused. Kasutada sama metoodikat mis eelseires (Eesti Ornitoloogiaühing 2014). Loendus võiks toimuda kord kuni kaks kuus, kokku 20–21 korda. Seireajad oleks soovitatavalt järgmised: tööde ajal või vahetult pärast tööde lõppu, edaspidi kord aastas kuni kolm aastat pärast tööde lõppu. Kui teise aasta seire (aasta pärast tööde lõppu) näitab, et olulisi muutusi lindude arvukuses ja struktuuris ei ole, siis ei ole kolmanda aasta seire vajalik. 5) Mereimetajad Mõjusid projektipiirkonna mereimetajatele saab jälgida merepõhjatööde ja torupaigalduse ajal. Kui alustel tehtava seire jooksul tuvastatakse mainitud rühmade hulgas häirituse märke, siis saab töö ajutiselt katkestada, tõhustada leevendavaid meetmeid või muuta töömeetodeid. KMH aruandes ei ole esitatud, kuidas täpsemalt tuleks teha mereimetajate seiret. Et eel- ja järelseired oleksid omavahel võrreldavad, võiksid need toimuda sama metoodika alusel, millega tehti mereimetajate vaatlusi KMH koostamiseks vajalike andmete saamisel. Konkreetne seirekava tuleb välja töötada koostöös valdkonna eksperdiga. 6) Müra Ehitusaegset müra saab vajaduse korral jälgida, tehes selleks mõõtmisi häirivate müraallikate ja vastuvõtjate läheduses. Samuti saab käitamisaegset müra jälgida mõõtmistega müraallika lähedases keskkonnas ja modelleerimise abil. Allveemüra saab mõõta hüdrofoniga, salvestades veealust müra olulistes asukohtades mürarohkete ehitustööde (nagu plahvatused ja suuremahulised süvendustööd) ajal. Detailsema ehitusprojekti koostamisel saab müra levikut ja mürarohkete tegevuste ohufaktoreid modelleerimisega kaardistada, rakendades BIAS projekti otsustusmudeleid. 7) Laevaliiklus, inimesed ja ühiskond 1. Laevaettekannete süsteem Soome lahel (GOFREP) on kohustuslik ettekannete süsteem, mis kehtib laevadele, mille kogumass ületab 300 tonni. Laevaliiklust kontrollivad laevaliiklusteeninduse (VTS) keskused Helsingis, Tallinnas ja Peterburis, mis edastavad laevadele infot laevaliikluse kohta Soome lahes. Süsteemi eesmärgiks on suurendada piirkonna mereohutust, edendada merekeskkonna kaitset ning jälgida rahvusvahelisi laevakokkupõrgete vältimise eeskirju (COLREG-id). GOFREP piirkond hõlmab rahvusvahelist vett Soome lahes, mis paikneb läänepoolsest ettekannete joonest idas. Soome ja Eesti on ka riiklikes vetes väljaspool VTS alasid kehtestanud kohustuslikud ettekannete süsteemid. Projekti ehituse ajal jälgib GOFREP süsteem torupaigaldusalust, nagu ka ülejäänud laevaliiklust Soome lahes. 2. Kohalike elanike teavitamine projekti keskkonnaseirest on oluline. Seire tulemusi peab projekti arendaja regulaarselt avaldama tavapärase kommunikatsiooni käigus. Projekt ei põhjusta keskkonnamõjusid, millest tuleneks eriline vajadus jälgida olukorda inimeste ja ühiskonna perspektiivist. 3. Seiret tuleb teha maagaasi torustiku ehitamise ajal tekkinud jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise üle. 8) Kaitsealused liigid Seiret tuleb teha gaasitrassi maapealsele alale jäävate kaitsealuste liikide üle, et hinnata leevendus- või kompensatsioonimeetmete tõhusust, ja vajaduse korral võtta tarvitusele lisameetmed. 3. Hoonestusloa andmise otsustamine Tulenevalt VeeS §-st 2210 keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. Hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ei tuvastatud hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. Taotleja on täitnud hoonestusloa menetluse algatamisel määratud tingimused – teinud ettenähtud uuringud tähtajaks. Teisi hoonestuslube taotletavale alale väljastatud ei ole, seega ei ole käesoleva hoonestusloa tingimused vastuolus mõne teise hoonestusloa tingimustega. Taotletaval alal ei ole kehtestatud maakonnaplaneeringuid, samuti ei ole taotletava hoonestusloa tingimused vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. KMH käigus tehtud uuringute alusel ei ole taotletava hoonestusloa tingimused vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis ei häiri lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist. Hoonestusloa taotleja vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. Taotleja on täitnud hoonestusloa menetluse algatamisel määratud tingimused. Taotletava hoonestusloa tingimused ei ole vastuolus ühegi teise kehtiva hoonestusloaga või maakonnaplaneeringuga, samuti riigi julgeolekuhuvidega. Taotletava hoonestusloa tingimused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega ning hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis ei häiri lennuliiklust, laevaliiklust laevateel, sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist, samuti vastab taotleja hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. KMH ja uuringute käigus ei tuvastatud vastuolu keskkonnakaitse nõuetega. Vastavalt VeeS § 229 lõike 2 punktidele 1–6 määrab Vabariigi Valitsus hoonestusloa andmisel hoonestusloa omaja; avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja suuruse ruutmeetrites; ehitise kasutamise otstarbe ja töörežiimi; ehitise olulised tehnilised andmed; hoonestusloa kehtivuse tähtaja ja muud vajalikud tingimused. Vastavalt maagaasiseaduse §-le 181 annab loa riigipiiri ületava gaasitorustiku ehitamiseks ainult Vabariigi Valitsus. Veeseaduse ja maagaasiseadusega sätestatud loa taotlemine samal ajal annab võimaluse loa taotlejal esitada üks taotlus, mis lähtub nii veeseadusest kui ka maagaasiseadusest. 4. Otsus Veeseaduse § 229 lõike 1 ja maagaasiseaduse § 181 alusel: 4.1 Anda luba Elering AS-i taotluse alusel riigipiiri ületava gaasitorustiku ehitamiseks. 4.2 Anda hoonestusluba Elering AS-i taotluse alusel Balticconnectori gaasitoru rajamiseks Eesti ja Soome vahele Soome lahte. 4.3 Määrata hoonestusloa omajaks Elering AS, registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, Tallinn 12915. 4.4 Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites: X 6613636,14 Y 504573,27 X 6613600,02 Y 504575,69 X 6608030,97 Y 504962,13 X 6607384,52 Y 504986,14 X 6606819,99 Y 504904,55 X 6604613,16 Y 505380,04 X 6602837,30 Y 505546,70 X 6597856,46 Y 506412,78 X 6595939,75 Y 507162,68 X 6593223,34 Y 506801,06 X 6585539,48 Y 507601,60 X 6584875,15 Y 507382,97 X 6583357,64 Y 505674,31 X 6583032,00 Y 504366,50 X 6583030,90 Y 504366,80 X 6583356,65 Y 505674,64 X 6584874,49 Y 507383,63 X 6585539,48 Y 507602,59 X 6593223,34 Y 506802,05 X 6595939,75 Y 507163,68 X 6597856,79 Y 506413,78 X 6602837,30 Y 505547,69 X 6604613,49 Y 505381,03 X 6606819,99 Y 504905,54 X 6607384,52 Y 504987,13 X 6608031,01 Y 504963,13 X 6613600,02 Y 504576,85 X 6613636,22 Y 504574,26 Koormatava ala suurus 33 506 m2. 4.5 Ehitise kasutamise otstarve ja töörežiim: 22110 – Küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar. Gaasitoru on pidevas kasutuses. 4.6 Gaasitoru välisläbimõõduks arvestatakse 1 m ja pikkuseks Eesti vetes 32,82 km. 4.7 Hoonestusluba kehtib 50 aastat. 4.8 Hoonestusloa omajal tuleb tegevuse elluviimisel rakendada käesoleva korralduse punktis 2.1 kirjeldatud leevendusmeetmeid. 4.9 Hoonestusloa omaja peab tagama keskkonnaseire ning keskkonnanõuete järgimise vastavalt KMH aruandes ja 13. veebruaril 2018. a täpsustatud uuringus toodule. 4.10 Elering AS-il tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada või korraldada selle ohutu kasutuselt kõrvaldamine. 4.11 Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. 5. Korralduse vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. Korralduse teatavaks tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus Elering AS-ile ja Pakrineeme Sadama OÜ-le teatavaks.