Keskkonnaminister — Jahindusalaste katsete sooritamise korra kinnitamine — RTL, 1996, 68, 411

Vastavalt jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449) paragrahvi 20 lõikele 3 ja tuginedes Eesti Jahindusnõukogu ettepanekutele määran: 1. Kinnitada jahindusalaste katsete sooritamise kord (juurde lisatud).

2. Käesolev määrus jõustub 1. juunil 1996. a.

Minister Villu REILJAN

Kantsler Rein RATAS

Kinnitatud

keskkonnaministri

15. mai 1996. a.

määrusega nr. 31

Jahindusalaste katsete sooritamise kord

1. Jahindusalasteks katseteks (edaspidi katsed) käesoleva korra mõistes loetakse jahipidamiseks vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste kontrolli.

2. Katsed koosnevad teoreetilisest eksamist ning jahilaskekatsetest.

3. Katsete vastuvõtmiseks moodustab maavanem kolmest või viiest liikmest koosneva eksamikomisjoni ning määrab komisjoni esimehe. Katsed sooritatakse vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.

4. Eksamikomisjoni liikmel peab olema kõrg- või keskeriharidus. Ta peab hästi tundma jahipidamist reguleerivate õigusaktide sätteid, samuti jahirelvade ja laskemoona ohutut käsitsemist ning jahiulukite bioloogiat.

5. Katsete läbiviimise kohast ja ajast teatab eksamikomisjon kohalikus ajalehes vähemalt üks kuu ette.

6. Eksamineeritaval peab katsetel kaasas olema pass või mõni muu isikut tõendav, foto ja isikukoodiga dokument.

7. Katsete tulemused fikseeritakse protokolliga, millele kirjutavad alla eksami vastu võtnud komisjoni liikmed. Protokolle säilitatakse maakonna keskkonnateenistuses kolm aastat.

8. Jahindusalaste katsete täielikul või osalisel mittesooritamisel on eksamineeritaval õigus neid komisjoni määratud korras uuesti sooritada, kuid mitte rohkem kui kolm korda aasta jooksul.

9. Katsete käigus tekkinud vaidlused lahendab eksamikomisjoni esimees. Otsusega mittenõustumise korral langetab lõpliku otsuse komisjoni moodustanud maavanem.

10. Katsed ja korduskatsed on tasulised. Laekunud tasu kasutatakse katsete läbiviimisega tekkinud kulutuste katteks.

11. Jahitunnistus väljastatakse pärast teoreetilise eksami ja jahilaskekatse edukat sooritamist.

12. Jahitunnistuse väljastab katsete sooritaja elukohajärgse maakonna keskkonnateenistus hiljemalt ühe kuu jooksul alates katsete sooritamisest.

13. Jahitunnistust taotlevate isikute koolitus ja täiendõpe viiakse läbi maavanema kehtestatud korras Eesti Jahindusnõukogu kinnitatud õppekava alusel.

14. Teoreetilise eksami küsimused töötab välja ja kinnitab Eesti Jahindusnõukogu.

TEOREETILISE EKSAMI SOORITAMISE KORD

1. Teoreetilisel eksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi

1) jahiulukite, nende bioloogia ja hooldamise tundmises;

2) jahipidamisvahendite ja -viiside tundmises;

3) jahiseadusandluse, sh. vastutus jahikorralduse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise korral, tundmises;

4) esmaabi andmise kohta relva käsitsemisel juhtunud õnnetuse korral.

2. Teoreetilise eksami küsimustiku koostab eksamikomisjon ning selle kinnitab maavanem.

3. Teoreetiline eksam on üldjuhul kirjalik, selle läbiviimisel võib komisjon kasutada tehnilisi vahendeid.

4. Enne eksamit tutvustatakse eksamineeritavale eksamikorda ja tingimusi.

5. Eksamineeritaval ei ole lubatud eksami toimumise ajal kasutada mingeid lisa- ja abivahendeid ega kõrvaliste isikute abi ning komisjoni liikmetel ei ole lubatud talle esitada suunavaid küsimusi.

6. Teoreetilise eksami sooritamisel antakse küsimustele vastamiseks aega 60 minutit. Selle aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valestivastatuteks.

7. Teoreetilisel eksamil vastab jahimees kirjalikult 60 küsimusele. Teoreetiline eksam loetakse sooritatuks vähemalt 45 küsimusele õigesti vastamisel.

8. Eksamitulemustest teatatakse eksamineeritavale pärast vastuste kontrollimist ja hindamist. Eksami sooritanule väljastab eksamikomisjon õiendi, mis kinnitab eksami sooritamist. Õiendi vormi kinnitab maavanem.

JAHILASKEKATSE SOORITAMISE KORD

Laskekatse sooritamise kord jahitunnistuse taotlejale

Laskekatset on võimalik sooritada sileraudsest või vintraudsest relvast.

1.1. Laskekatse sileraudsest jahirelvast

Laskekatse viiakse läbi kaarrajal. Lastakse VII laskekohal minevat märki (märk lennutatakse välja väikesest tornist). Lastakse üksiklaskudega, ooteasendis on relv vastavalt kaarrajal laskmiseks kehtestatud võistlusmäärustele. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest märgist on tabatud vähemalt kolm märki.

1.2. Laskekatse väikesekaliibrilisest vintrelvast

Laskekatse sooritatakse seisvasse märklehte nr. 7. Laskekaugus on 35 meetrit. Lastakse püstiasendist toeta. Lubatud on kasutada kõiki sihikuid, välja arvatud lasersihik. Lastakse üksiklaskudega, viie lasu sooritamiseks on aega 6 minutit. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest lasust vähemalt neli on märklehe "nelja" tabamisalas (ringis diameetriga 10,5 cm).

Laskekatse sooritamise kord jahitunnistuse omanikule

Laskekatse sooritatakse jahimehe kasutuses olevast jahipüssist.

1.1. Laskekatse väikesekaliibrilisest ääretulepadruniga jahipüssist

Laskekatse sooritatakse seisvasse märklehte nr. 7. Laskekaugus on 35 meetrit. Lastakse püstiasendist toeta. Lastakse üksiklaskudega, viie lasu sooritamiseks on aega 6 minutit. Lubatud on kasutada kõiki sihikuid, välja arvatud lasersihik. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest lasust vähemalt neli lasku on märklehe "nelja" tabamisalas (s.t. ringis diameetriga 10,5 cm).

1.2. Laskekatse täiskaliibrilisest või kesktulepadruniga väikesekaliibrilisest jahipüssist

Laskekatse sooritatakse seisvasse märklehte nr. 4. Laskekaugus on 100 meetrit. Lastakse püstiasendis toeta. Lastakse üksiklaskudega, viie lasu sooritamiseks on aega 6 minutit. Lubatud on kasutada kõiki sihikuid, välja arvatud lasersihik. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui viiest lasust vähemalt neli on märklehe "kolme" tabamisalas (s.t. ringis diameetriga 39,5 cm).

Punktis 1.1 loetletud tingimustele vastava laskekatse sooritamine ei anna õigust viibida kütina põdra-, hirve-, metssea- ja karujahil.

2. Suuruluki (põder, hirv, metssiga, karu) küttimise õigus on pärast järgnevate katsenõuete täitmist

2.1. Sileraudse jahipüssi kasutamisel

Laskekatse sooritatakse kuuliga märklehte "jooksev metssiga". Märklehena võib kasutada ümmargust (välisdiameeter 50 cm) või nn. "balti metssea" terviksiluetiga märklehte. Laskekaugus on 35 meetrit. Lastakse kuus üksiklasku. Seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit. Liikuvale märgile lastakse neli lasku (kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale). Optiliste ja lasersihikute kasutamine on keelatud. Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on silueti tabamisalas.

2.2. Vintraudse jahipüssi, kaliibriga vähemalt 6,5 mm, kasutamisel valitakse laskekatse sooritamiseks üks järgnevatest variantidest

2.2.1. Laskekatse sooritatakse märklehte "jooksev metssiga". Võib kasutada ümmargust (välisdiameeter 50 cm) või nn. "balti metssea" terviksiluetiga märklehte. Laskekaugus on 35 meetrit. Lubatud on kasutada kõiki sihikuid, välja arvatud lasersihik. Lastakse kuus üksiklasku. Seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit. Liikuvale märgile lastakse neli lasku (kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale). Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on silueti tabamisalas.

2.2.2. Laskekatse sooritatakse märklehte "liikuv põder". Laskekaugus on 75 meetrit. Lubatud on kasutada kõiki sihikuid, välja arvatud lasersihik. Lastakse kuus üksiklasku. Seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks on aega 3 minutit. Liikuvale märgile lastakse neli lasku (kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale). Laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on silueti tabamisalas.

3. Laskekatse suuruluki (põder, hirv, metssiga, karu) küttimise õiguse saamiseks loetakse sooritatuks ka siis, kui Eesti Jahimeeste Seltsi kalenderplaanis märgitud võistlustel harjutustes "jooksev põder" või "jooksev metssiga" on antud aastal saavutatud vähemalt III järgu tulemus ning see on fikseeritud võistlusprotokollis.

4. Jahilaskekatse edukalt sooritanud jahitunnistuse omanikule väljastab eksamikomisjon õiendi, mis kinnitab katse sooritamist. Õiendi vormi kinnitab maavanem.