Vabariigi Valitsus — Rakenduslike kõrgkoolide põhikirjade kinnitamine — RT I, 34, 692

Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003) paragrahvi 5 lõike 2 punktile 2 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Narva Kõrgkooli põhikiri (juurde lisatud). 2. Kinnitada Tartu Õpetajate Seminari põhikiri (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Haridusminister Jaak AAVIKSOO Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. mai 1996. a määrusega nr 129 Narva Kõrgkooli põhikiri I. ÜLDSÄTTED 1. Narva Kõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduslik riigiõppeasutus, kelle eesmärgiks on vene õppekeelega koolide põhikooli algklasside õpetajate ja koolipsühholoogide ettevalmistamine, nende täiend- ja ümberõppe korraldamine ning teaduslik-metoodiline töö. Kõrgkool on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 1991. a määruse nr 112 (RT 1991, 22, 268) «Narva Kõrgkooli asutamise kohta» alusel. Kõrgkool asub Narvas P. Kerese 14. 2. Kõrgkool on riiklik õppeasutus käesoleva põhikirjaga sätestatud ulatuses, keda finantseeritakse riigieelarvest ja kes tegutseb seaduste ning teiste õigusaktide alusel. 3. Oma põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks ja tegevuse arendamiseks kasutab kõrgkool vara, mis on riigi omand. Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab temale antud riigivara vastavalt riigivaraseadusele. 4. Kõrgkool on oma õppe- ja teadustöös käesoleva põhikirjaga sätestatud piires iseseisev. Tal on õigus otsustada oma ülesannete täitmise ja põhitegevusest tulenevate eesmärkide saavutamise viiside ja eraldatud vahendite kasutamise üle. 5. Kõrgkoolil on oma sümbolid, kõrgkooli nimetusega pitsat, oma eelarve ja arvelduskonto pangas. Eelarve kassaline teenindamine toimub Riigikassa kaudu. 6. Kõrgkooli peamiseks õppekeeleks on vene keel, osaliselt ka eesti keel. Asjaajamiskeeleks on eesti keel. Teiste keelte kasutamise õppekeelena otsustab Haridusministeerium. 7. Kõrgkooli põhieesmärgid on: 1) humaanse maailmakäsitusega ja arenenud kodanikutundega, Eesti Vabariigi vajadustele vastavate rakenduskõrgharidusega spetsialistide koolitus ning täiend- ja ümberõppe korraldamine vene õppekeelega koolide ja teiste haridusasutuste töötajatele; 2) kõrgkooli teadustöö põhieesmärgid tulenevad spetsialistide ettevalmistamise ja riigi vajadustest, samuti lepingulistest tellimustest ning osalemisest mitmesugustes uurimisprogrammides, lähtudes olemasolevast teaduspotentsiaalist. 8. Kõrgkooli tegevusvaldkonda kuulub: 1) ettepanekute tegemine Haridusministeeriumile rakenduskõrghariduse arengukavade koostamiseks ja elluviimiseks; 2) õpetatavate kutse-, eri- ja ametialade nimistute, õppekavade ja aineprogrammide koostamine ja nende registreerimine Haridusministeeriumis; 3) õpetatavate kutsealade nõustamine; 4) õpetatavate kutsealade sisu, õpetamisvormide ja meetodite pidev täiustamine, sellealaste algatuste pidev toetamine ja stimuleerimine; 5) vastavalt võimalustele huvialahariduse võimaldamine; 6) kõrgkooli üliõpilaste ja töötajate kultuuri- ja sporditegevuse toetamine; 7) koostöösidemete loomine oma partneritega nii kodu- kui välismaal ja lepingute sõlmimine rakenduskõrghariduse arendamiseks; 8) ainealaste metoodiliste soovituste koostamine ja nende levitamine ametliku soovitusmaterjalina Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras; 9) õppekavadest tulenevate tööde ja teenuste müümine õppepraktika tagamiseks ja kõrgkooli arenguprojektide rahastamiseks seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras. II. KÕRGKOOLI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 9. Kõrgkool on kohustatud: 1) looma ja tagama sellise töökorralduse ning akadeemilise õhkkonna, mis võimaldab kõigil üliõpilastel saada oma eriala heaks spetsialistiks, oma isamaad ja rahvast teenivaks isikuks; 2) looma oma töötajatele tingimused erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 3) täiendama ja uuendama kõrgkooli õppeainelist baasi vastavalt õppekavade nõuetele; 4) looma kõrgkooli töötajatele ja üliõpilastele seaduste ja teiste õigusaktide nõuetele vastavad töö- ja olmetingimused; 5) informeerima üldsust oma tegevusest. 10. Kõrgkoolil on õigus: 1) määrata õppesuundi ja õpetatavaid erialasid kooskõlastatult Haridusministeeriumiga, tuginedes sotsiaal- kultuurilise olukorra analüüsile ja riigi tellimustele, sõlmitavatele lepingutele ning õppeasutuse võimalustele; 2) välja anda õpetatavatel erialadel rakenduskõrghariduse diplomeid koos hinnetelehega ja kvalifikatsiooni-, täiend- ning ümberõppetunnistusi; 3) sõlmida oma põhitegevuse valdkonnas koostöölepinguid asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega kodu- ja välismaal; 4) kasutada külalisõppejõududena kõrge kvalifikatsiooniga teadlasi, õppejõude ja praktikuid teistest Eesti ja välismaa asutustest ning organisatsioonidest; 5) oma tegevuse arendamiseks võtta vastu annetusi, abirahasid, kingitusi jms.; 6) võtta vastu ja teha muudatusi kõrgkooli põhikirjas vastavalt vajadusele ja esitada need Haridusministeeriumile. Kõrgkooli põhikirja ja selles tehtavad muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus; 7) vajaduse korral luua õppe-, teadus- ja majandustegevuse arendamiseks kooskõlastatult Haridusministeeriumiga allasutusi ja -ettevõtteid; 8) kaitsta oma õiguslikke huve kohtuorganites. III. KÕRGKOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 11. Kõrgkooli juhtimine Kõrgkooli juhivad rektor, kõrgkooli nõukogu ja rektoraat. 12. Rektor on õppeasutuse kõrgeim ametiisik. Rektor kannab vastutust kõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektori määrab ametisse ja vabastab ametist haridusminister avaliku konkursi korras 5 aastaks. Rektoriks võib kandideerida teaduskraadi, kõrge erialase kvalifikatsiooni ja praktilise koolitöö kogemusega isik. 13. Rektor: 1) teostab kõrgkoolis oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) kinnitab kõrgkooli sisekorraeeskirja; 3) kinnitab kõrgkooli asjaajamiseeskirja; 4) annab korraldusi ja käskkirju, mis on kõrgkooli liikmeskonnale kohustuslikud; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist teaduskondade dekaanid ja osakonnajuhatajad kõrgkooli nõukogu nõusolekul; 6) tagab kõrgkooli nõukogu otsuste täitmise; 7) koostab kõrgkooli eelarveprojekti ja esitab selle Haridusministeeriumile; 8) tagab kõrgkooli eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande seaduste ja teiste õigusaktidega sätestatud korras; 9) esindab kõrgkooli ja teeb selle nimel tehinguid käesoleva põhikirjaga antud volituste ulatuses; 10) on aruandekohustuslik Haridusministeeriumi ees; 11) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 12) lahendab teisi õigusaktide ja kõrgkooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi. 14. Kõrgkooli nõukogu on õppeasutuse kollegiaalne otsustuskogu, selle tegevuse üldjuht ja arengu suunaja õppe- ja teadustöö ning kõrgkooli vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamisel. Kõrgkooli nõukogu koosseisu esitab kinnitamiseks Haridusministeeriumile rektor, kes juhib ka nõukogu tööd. Nõukogu liikmete arv on 11. Kõrgkooli nõukogusse kuuluvad rektor, teaduskondade dekaanid, osakondade, kateedrite ja õppetoolide juhatajad ning õppe- ja teadustööga seotud juhtivad õppejõud. Üliõpilaste esindusorgan valib vastavalt kehtestatud korrale kõrgkooli nõukogusse 2 esindajat. 15. Kõrgkooli nõukogu 1) võtab vastu kõrgkooli põhikirja ning teeb selles vastavalt vajadusele muudatusi, esitades need Haridusministeeriumile. Kõrgkooli põhikirja ja selles tehtavad muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus; 2) kinnitab kõrgkooli organisatsioonilise struktuuri ning teeb vajaduse korral selles muudatusi; 3) võtab vastu kõrgkooli arengukavad; 4) määrab õppe- ja rakendusteaduslike uuringute perspektiivsed suunad; 5) kooskõlastab vastavalt rektori ettepanekule kõrgkooli struktuuriüksuste juhatajate ja õppejõudude ametikohtadele nimetatavad töötajad; 6) kinnitab aastaeelarve ja selle täitmise aruanded; 7) kuulab ära rektori ja teiste ametiisikute aruanded ja võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 8) kinnitab praktikaettevõtted; 9) esitab Haridusministeeriumile registreerimiseks kõrgkooli õppekavad; 10) esitab Haridusministeeriumile kinnitamiseks kõrgkoolis korraldatava täiendkoolituse valdkonnad, vormid ja korra; 11) kavandab õppejõudude ja üliõpilaste teaduskonverentse ning arutab läbi nende tulemused; 12) otsustab teisi küsimusi. 16. Kõrgkooli nõukogu tegutseb tema moodustaja poolt kehtestatud korras. 17. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 4 liiget. 18. Nõukogu istungeid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 4 korda aastas. Kõrgkooli nõukogu tuleb kokku vähemalt 4 liikme nõudmisel. 19. Nõukogu otsused on kõrgkooli liikmeskonnale kohustuslikud. 20. Eriarvamuste puhul on rektoril õigus peatada nõukogu otsuse täitmine ja esitada küsimus läbivaatamiseks Haridusministeeriumile. 21. Rektoraat 1) kõrgkooli kollegiaalseks nõuandvaks organiks on rektoraat, kuhu kuuluvad rektor ja osakonnajuhatajad; 2) rektoraat koordineerib kõrgkooli kõigi struktuuriüksuste tegevust, kontrollib kõrgkooli arengukavade realiseerimist ja lahendab juhtimise päevaküsimusi. Teeb ettepanekuid kõrgkooli nõukogus arutusele tulevates küsimustes; 3) rektoraadi koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus; 4) rektoraadi koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab rektor, tema äraolekul õppeprorektor. Rektoraadi otsused jõustuvad rektori käskkirja või korraldusega; 5) rektoraadi otsusega mittenõustumisel kasutab rektor vetoõigust ja informeerib sellest kõrgkooli nõukogu. 22. Kõrgkooli struktuur Kõrgkooli struktuuriüksusteks on teaduskonnad, kateedrid, õppetoolid, osakonnad ja raamatukogu. Neid moodustab, reorganiseerib ja likvideerib rektori ettepanekul kõrgkooli nõukogu. 23. Teaduskonna põhiülesanded on: 1) õppetöö vahetu korraldamine, selle tulemuste arvestus; 2) õppetööeeskirja väljatöötamine ja selle täitmise kontroll; 3) sisekorraeeskirja täitmise kontroll; 4) materjalide ettevalmistamine riiklikuks aruandluseks õppetöö küsimustes; 5) õppekirjanduse, õppevahendite ja õppe-metoodilise materjali tellimine ja soetamine; 6) uute üliõpilaste vastuvõtu korraldamine. 24. Kateedrite ja õppetoolide põhiülesanded on: 1) praktilise õppetöö korraldamine ja selle nõutava taseme tagamine; 2) ainealase õppepraktika korraldamine; 3) õppe-metoodilise materjali koostamine; 4) osalemine rakendusteaduslikus uurimistegevuses; 5) aine- ja huvialaringide juhendamine; 6) koostöö teiste kõrgkoolide vastavate kateedritega; 7) täiendkoolituse korraldamine ja selles osalemine. 25. Haldusosakonna põhiülesanded on: 1) õppe- ja uurimistegevuseks vajalike materiaalsete tingimuste tagamine; 2) vara heaperemehelik hooldamine ja uuendamine; 3) majandustegevuse analüüs ja aruandlus; 4) majandusalane koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega. 26. Praktikaosakonna põhiülesanded on: 1) kõikide õppepraktika liikide korraldamine; 2) aruannete koostamine õppepraktika kohta; 3) õppepraktika tulemuste analüüs ja hindamine; 4) õppepraktika juhendmaterjalide väljatöötamine; 5) koostöö korraldamine praktikakoolidega; 6) koostöö teiste kõrgkoolidega. 27. Täiendkoolituse osakonna põhiülesanded on: 1) kursuste korraldamine; 2) õppeprogrammide väljatöötamine; 3) täiendkoolituse vajaduse prognoos; 4) täiendkoolitusalane aruandlus. 28. Raamatukogu on kõrgkooli õppe-metoodilise ja kultuurikirjanduse ning informatsiooni vahetu keskus, mis varustab kirjandusega üliõpilasi ja õppejõude. 29. Finantsosakonna põhiülesanded on: 1) kõrgkooli raamatupidamise korraldamine; 2) eelarve tulude ja kulude analüüs; 3) finantsaruandlus. IV. LIIKMESKOND 30. Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad kõrgkooli töötajad ja üliõpilased. 31. Töötajad: 1) kõrgkooli töötajateks on õppejõud, haldus- ja teenindav personal; 2) töötajaid võtab tööle ja vabastab töölt ning muudab nendega sõlmitud töölepinguid kõrgkooli nimel rektor vastavalt töölepingu seadusele. Kõrgkooli töötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks sisekorraeeskirja ning ametijuhendiga; 3) kõrgkooli õppejõududeks on õpetajad, vanemõpetajad, magistrid, dotsendid ja professorid, keda valitakse konkursi alusel 5 aastaks. Valimise korra kehtestab kõrgkooli nõukogu. Õppejõu ametikohale võivad kandideerida teadusliku ja erialase taseme ning kogemusega kõrgharidusega isikud. Vastavad nõuded kinnitab kõrgkooli nõukogu; 4) professori ja dotsendi ametikohtadel on nõutav teaduskraad; 5) õppejõu põhiülesanne on õpetamine, teadus- ja metoodiline töö; 6) koosseisulistele õppejõududele võimaldatakse 5 õppeaasta kestel üks semester kvalifikatsiooni tõstmiseks, vabastades ta selleks ajaks tööülesannete täitmisest. Kvalifikatsiooni tõstmise ajaks säilitatakse ametipalk; 7) pensioniealised õppejõud ja õppejõud, kes töötavad kohakaaslastena, võetakse tööle tähtajalise töölepinguga. Nende vabastamine ja töölepingu muutmine toimub vastavalt töölepingu seadusele. 32. Kõrgkooli teised töötajad Kõrgkooli teiste töötajate töösuhteid reguleeritakse vastavalt töölepingu seadusele ja teistele õigusaktidele. V. ÕPPETÖÖ KORRALDUS 33. Kõrgkoolis võib: 1) omandada rakenduskõrghariduse 3,5–4 aasta jooksul; õppimine toimub statsionaarselt ja kaugõppes, erandjuhtudel ka eksternõppes; õpingud planeeritakse nii, et üliõpilased saavad igal õppeaastal kaheksa nädalat puhkust; 2) läbida täiend- ja ümberõppekursused; täiendkoolituse ja ümberõppe vormid ning korra kinnitab kõrgkooli nõukogu kooskõlastatult Haridusministeeriumiga; 3) saada vastavalt kokkuleppele suunamise ülikooli akadeemilise kõrghariduse omandamiseks, väitekirjade ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks. 34. Õppetöö aluseks on kõrgkooli nõukogu poolt kinnitatud õppeplaanid ja nende alusel koostatud õppeprogrammid, mis võimaldavad õppeprotsessis valida ja täpsustada kutselise ettevalmistuse konkreetset suunitlust. 35. Rakenduskõrgharidusega spetsialistide koolitus toimub: 1) tellimuse alusel, mille esitab Haridusministeerium; 2) ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega sõlmitud lepingute alusel; 3) vahetuslepingute alusel. 36. Õppetöö korraldus: 1) peamiseks õppekeeleks on vene keel, mõned kursused loetakse eesti keeles ja võõrkeeltes (inglise, saksa ja rootsi keeles), asjaajamine toimub eesti keeles; 2) õppetöö toimub aine ja kursuste süsteemis. Üliõpilastele võidakse võimaldada ajutist õppimist ja stažeerimist ka välismaal, lähtudes kõrgkooli rahalistest võimalustest; 3) õppelaenu, stipendiumide ja toetuste küsimused lahendatakse vastavalt seadusandlusele. Õppemaksusoodustuste, stipendiumide ja abirahade maksmise rakenduslikud tingimused sätestab kõrgkooli nõukogu; 4) üliõpilaste teadmiste hindamine toimub Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras; 5) igapäevase õppetöö korralduse aluseks on kõrgkooli sisekorra eeskiri ja tunniplaan. 37. Üliõpilaste vastuvõtt 1) kõrgkooli astumiseks on õigus konkureerida kõigil keskharidusega Eesti Vabariigi kodanikel, samuti teistel isikutel, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel. Välismaalasi, kelle alaline elukoht on väljaspool Eestit, võetakse vastu kooskõlastatult Haridusministeeriumiga lepingute või vahetuskavade alusel; 2) kõrgkooli võetakse õppima statsionaarsesse õppevormi kuni 35 (incl.) aasta vanuseid isikuid; 3) üliõpilaste õiguslik seisund määratakse seaduste ja teiste õigusaktidega ning kõrgkooli põhikirjaga; 4) vastuvõtukorda ja -tingimusi reguleerivad vastuvõtueeskirjad, mida kõrgkooli nõukogu ettepanekul kinnitab Haridusministeerium; 5) kõrgkooli üliõpilaseks arvamine toimub vastuvõtukomisjoni otsuse alusel rektori käskkirjaga. Kõikidele kõrgkooli nimekirja arvatud üliõpilastele väljastatakse üliõpilaspilet ja õpinguraamat (matrikkel); 6) kõrgkoolis õpetatavate erialade loetelu ja üliõpilaste vastuvõtukvoodi kinnitab kõrgkooli ettepanekul Haridusministeerium. Vastuvõtukvoodi ettepaneku tegemisel arvestab kõrgkool riigi tellimust, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega sõlmitavaid lepinguid ning üksikisikute õppimissoove. 38. Rakendusliku kõrgkooli lõpetamine: 1) kõrgkooli lõpetajale antakse pärast lõpueksamite sooritamist ja lõputöö kaitsmist diplom koos hinnetelehega, mis tõendab rakenduskõrghariduse omandamist diplomil märgitud erialal; 2) koos diplomiga võib kõrgkool välja anda ka tunnistuse. Diplomite ja tunnistuste vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. VI. ÜLIÕPILASKOND 39. Kõrgkooli üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna, kellel on oma esindusorganid. Nende moodustamise ja tegutsemise korra määrab üliõpilaskonna põhikiri, mille kinnitab rektor. 40. Üliõpilaskonna esindusorgan esindab üliõpilasi kodu- ja välismaal ning juhib üliõpilaskonna majanduslikke ja intellektuaalseid ettevõtmisi. 41. Üliõpilaskonna esindajad kuuluvad kõrgkooli nõukogu ja teiste kollegiaalsete juhtimisorganite koosseisu kõrgkooli põhikirjas ettenähtud esinduskorra ja -normide kohaselt, osaledes kõrgkooli õppeprotsessi korraldamises ja arengukavade koostamises. 42. Täiendõppekursuste kuulajad ja eksternid üliõpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määravad täiskasvanute koolituse seadus, kõrgkooli põhikiri ja muud kõrgkooli kehtestatud eeskirjad. VII. ÜLIÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 43. Üliõpilastel on õigus: 1) kasutada kõiki õppekava võimalusi valik- ja vabaainete õppimiseks; 2) vabade kohtade korral kuulata kõiki kõrgkoolis peetavaid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) kasutada tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, spordisaali ja -rajatisi, inventari, seadmeid ja muud vara vastavalt kõrgkoolis kehtestatud korrale; 4) valida oma esindajad ja olla valitud kõrgkooli juhtimisorganitesse ning üliõpilaste esindusorganitesse; 5) esitada rektorile põhjendatud taotlus kvalifikatsioonile mittevastava õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest; 6) taotleda kõrgkoolilt stipendiumi, toetust ja muid ainelisi soodustusi, mis on ette nähtud seaduste ja teiste õigusaktidega; 7) saada akadeemilist puhkust kõrgkooli nõukogu kehtestatud korras; 8) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme ja muud informatsiooni. 44. Üliõpilased on kohustatud: 1) osalema õppeplaanis ettenähtud õpinguvormides ning sooritama arvestusi ja eksameid ettenähtud tähtaegadel; 2) järgima kõrgkooli põhikirja, sisekorraeeskirja ja õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud nõudeid ning kandma vastutust nende täitmata jätmise eest; 3) kasutama heaperemehelikult kõrgkooli vara. VIII. TEADUSLIK UURIMISTÖÖ 45. Teaduslik uurimistöö kuulub õppejõudude tööülesannete hulka ja hõlmab nii teoreetilist kui ka teaduslik-metoodilist uurimistööd. Teadusliku uurimistöö suunitluse aluseks on: 1) riigi ja munitsipaalorganite tellimused; 2) teadusasutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega sõlmitavad lepingud; 3) Eesti Vabariigi vene õppekeelega üldhariduskoolide ja kõrgkooli õppetöö vajadused. 46. Teadusliku uurimistöö suundi, vorme, käiku ja täitmise tähtaegu koordineerib rektor koos kõrgkooli nõukoguga. 47. Teaduslikke uurimistöid tehakse nii individuaalselt kui ka probleemgruppides. 48. Teaduslikes uurimistöödes osaleb Üliõpilaste Teaduslik Ühing, kes tegutseb kõrgkooli nõukogu poolt kinnitatud põhikirja alusel. 49. Rektor koos kõrgkooli nõukoguga 1) planeerib ja korraldab õppejõudude täiendõpet; 2) suunab õppejõude magistri- ja doktoriõppesse; 3) taotleb õppejõudude üleviimist teadustööle väitekirja kirjutamiseks; 4) planeerib õppejõudude teaduslikku ja pedagoogilist stažeerimist Eesti ja välismaa ülikoolides, lähtudes kõrgkooli finantsilistest võimalustest; 5) planeerib õppejõudude loomingulist puhkust eksperimentaalse pedagoogilise töö ettevalmistamiseks või õpiku lõpetamiseks; 6) planeerib ja korraldab õppejõudude ümberõpet ülikoolides vastavates täiendkoolituse ning ümberõppe keskustes. 50. Tellimus- ja lepinguliste uurimistööde täitmine lõpeb tellija poolt kinnitatud aruandega. Uurija initsiatiivil tehtud uurimistööde kohta tuleb esitada teaduslikes või metoodikaväljaannetes ilmunud publikatsioonid koos retsensiooniga. IX. KÕRGKOOLI VARA JA EELARVE 51. Kõrgkooli valduses, kasutuses ja käsutuses on põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik vara. Kõrgkooli vara on riigi omand. 52. Õppetöö ja majandustegevuse jooksvaks finantseerimiseks saab kõrgkool raha riigieelarvest. Muud laekumised moodustavad kõrgkooli eelarvevälised vahendid. Õppekulude finantseerimise alused kehtestab Haridusministeerium. 53. Kõrgkooli finantseerimise allikad on: 1) riigieelarve; 2) vastavalt ministeeriumide, keskasutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetele sihtkulude katteks eraldatud vahendid (spetsialistide koolituseks, kõrgkooli arenguks, uurimistööks jne); 3) Eesti ja välismaa juriidiliste ja füüsiliste isikute käest saadud summad; 4) summad, mis on saadud kõrgkooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest (tasuline täiendkoolitus, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine); 5) mitmesugustest fondidest saadud vahendid; 6) annetused ja kingitused; 7) teised kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud laekumised. 54. Eelarveväliselt laekunud rahalisi vahendeid ja annetusi võidakse kasutada ainult kokkulepitud eesmärkidel ja annetaja soovi täites. 55. Eelarve täitmise kohta koostab raamatupidamine aruande, mille kinnitab kõrgkooli nõukogu. X. ARUANDLUS 56. Kõrgkool peab finants- ja statistilist arvestust seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras. 57. Kõrgkool annab oma tegevusest aru Haridusministeeriumile seadustega sätestatud korras. 58. Kõrgkool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja finantsaruanded seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtajaks. 59. Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab kõrgkool finantseerijale aruande viimase nõudel. XI. KONTROLL JA JÄRELEVALVE 60. Kõrgkooli majandustegevust kontrollivad Riigikontroll ning kõrgkooli nõukogu poolt määratud komisjonid. 61. Riiklikku järelevalvet kõrgkooli tegevuse üle teostab Haridusministeerium ning teised seadusega seda tegema volitatud ametiasutused ja ametnikud. 62. Haridusministril on õigus peatada rektori ning kõrgkooli nõukogu ebaseaduslike õigusaktide kehtivus ja nõuda nende muutmist. XII. KÕRGKOOLI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 63. Kõrgkooli tegevus võidakse lõpetada, kui 1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus; 2) pole võimalik kõrgkooli finantseerida; 3) õppetase ei vasta nõuetele. 64. Kõrgkooli ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele vastava ekspertkomisjoni ettepanekul haridusminister. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. mai 1996. a määrusega nr 129 Tartu Õpetajate seminari põhikiri I. ÜLDSÄTTED 1. Tartu Õpetajate Seminar (edaspidi seminar) on rakenduslik kõrgkool vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1991. a määrusele nr 135 (RT 1991, 25, 315) «Tartu Õpetajate Seminari reorganiseerimise kohta rakenduslikuks kõrgkooliks» ja annab üldisele keskharidusele rajaneva pedagoogilise kõrghariduse. Seminar asub Tartus Salme 1a. Seminari ingliskeelne nimetus on: Tartu Teacher Training College. 2. Seminar on Haridusministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik õppeasutus, keda finantseeritakse riigieelarvest. Seminari peamised tegevusvaldkonnad on: 1) kõrgharidusega klassiõpetajate ja muusikaõpetajate ettevalmistamine; 2) algklassiõpetajate ja muusikaõpetajate (-kasvatajate) täiendkoolitus; 3) algklassi- ja aineõpetajate ümberõpe; 4) rakendusteaduslik uurimistegevus; 5) osavõtt Eesti hariduspoliitika kujundamisest; 6) kirjastustegevus; 7) koostöö teiste õppeasutuste ja organisatsioonidega. 3. Seminari vara on riigi omand ja seminar käsutab ja kasutab seda vastavalt riigivaraseadusele. Seminaril on Eesti riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat, pangakontod, oma lipp ja muud sümbolid. Seminari lipp on valgest atlassriidest, kahekordne, mõõtmetega 105×195 cm. Lipu ühele poolele on siniste gooti tähtedega trükitud «Tartu Õpetajate Seminar», teisel poolel on seminari lõpumärgi kujutis ja selle all «Anno 1828». 4. Õppetöö ja asjaajamine seminaris toimub eesti keeles. 5. Seminar lähtub oma tegevuses seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Õigusaktidega sätestatud piires otsustab seminar iseseisvalt oma ülesannete täitmise ja eraldatud vahendite kasutamise üle. Seminari õppetegevuse eesmärk on humaanse maailmakäsituse ja arenenud kodanikutundega õpetajate ettevalmistamine. 6. Seminaril on õigus: 1) kooskõlas riikliku tellimusega määrata õpetatavaid erialasid ning koostada nende õppekavasid ja programme; 2) välja anda õppe-metoodilist kirjandust, loengukonspekte jm; 3) välja anda rakenduskõrgharidust tõendavaid tunnistusi, diplomeid ja täiend- ning ümberõppetunnistusi õpetatavatel erialadel; 4) sõlmida oma põhitegevuse valdkonnas koostööleppeid teiste asutuste ja organisatsioonidega kodu- ja välismaal. 7. Oma ülesannete täitmiseks seminar: 1) arendab üliõpilastes iseseisvat õppimis- ja töövõimet; 2) loob oma töötajatele vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele tingimused nende kvalifikatsiooni tõstmiseks; 3) täiendab ja uuendab pidevalt õppe- ja uurimistöö ainelist baasi; 4) tagab sellise töökorralduse ja akadeemilise õhkkonna, mis võimaldab kõigil õppijatel areneda oma rahvast ja isamaad teenivaks isikuks; 5) informeerib üldsust oma tegevusest. II. SEMINARI STRUKTUUR 8. Seminari struktuuriüksusteks on osakonnad, kateedrid ja raamatukogu. Neid asutab, reorganiseerib ja likvideerib seminari nõukogu. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab seminari nõukogu. 9. Erialaosakondade (algõpetus, muusika) põhiülesanded on: 1) osakonna õppe-metoodiline töö; 2) õppekavade väljatöötamine; 3) lõpetanute taseme ja kutsesobivuse analüüs; 4) spetsialistide vajaduse prognoos oma profiili osas; 5) kutsepropaganda ja üliõpilaste vastuvõtuga seotud probleemide lahendamine; 6) üliõpilaste rakendusteaduslike uuringute korraldamine kursuse- ja lõputööde kaudu; 7) olümpiaadide, konkursside, ülevaatuste jmt. korraldamine; 8) ühistegevus teiste kõrgkoolide, asutuste ja organisatsioonidega õppe- ja uurimistegevuse edendamise eesmärgil. 10. Kateedrite põhiülesanded on: 1) õppetöö korraldamine; 2) õppetöö kvaliteedi tagamine; 3) ainealase õppepraktika korraldamine; 4) õppe-metoodilise materjali koostamine; 5) osalemine rakendusteaduslikus uurimistegevuses; 6) üliõpilaste uurimistöö juhendamine kursuse- ja lõputööde kaudu; 7) erialaste aine- ja huvialaringide juhendamine; 8) koostöö teiste kõrgkoolide vastavate kateedritega (õppetoolidega); 9) osalemine täiendkoolituses. 11. Õppeosakonna põhiülesanded on: 1) õppetöö vahetu korraldamine; 2) õppetööeeskirja väljatöötamine ja selle täitmise kontroll; 3) sisekorraeeskirja täitmise kontroll; 4) õppetöö tulemuste arvestus; 5) õppetööst osavõtu kontroll; 6) materjalide ettevalmistamine riiklikuks aruandluseks õppetöö osas; 7) õppekirjanduse, õppevahendite ja õppe-metoodilise materjali tellimine ja soetamine; 8) uute üliõpilaste vastuvõtu korraldamine jms. 12. Raamatukogu on seminari õppe-metoodilise ja kultuurikirjanduse ning informatsiooni vahetu keskus, mis varustab kirjandusega üliõpilasi ja õppejõude. 13. Majandusosakonna põhiülesanded on: 1) õppe- ja uurimistegevuseks vajalike materiaalsete tingimuste tagamine; 2) vara heaperemehelik hooldamine ja uuendamine; 3) finantstegevuse korraldamine; 4) finants- ja majandusaruandlus; 5) majandusalane koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega. III. SEMINARI JUHTIMINE 14. Seminari tegevus rajaneb omavalitsuse põhimõtetel, mille kohaselt ainujuhtimine on ühitatud kollegiaalse juhtimisega. Seminari juhivad seminari nõukogu, rektor ja tema asetäitjad ning juhatus. 15. Seminari nõukogu Seminari nõukogu on õppeasutuse kollegiaalne üldjuht ja arengu suunaja. Seminari nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogusse kuuluvad rektor, õppeprorektor, haldusdirektor, osakondade juhatajad, õppepraktika juhataja, nõunike kogu esindaja ja pearaamatupidaja. Nõukogusse valitakse 3 õppejõudu ja 3 üliõpilaste esindajat. Nõukogu koosseisu kinnitab rektori ettepanekul Haridusministeerium igaks õppeaastaks. 16. Seminari nõukogu: 1) vaatab läbi seminari põhikirja ja esitab selle Haridusministeeriumi kaudu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele; 2) võtab vastu seminari pikaajalise arengu kava; 3) määrab õppe- ja rakendusteaduslike uuringute perspektiivsuunad; 4) kinnitab ja vajaduse korral muudab struktuuriüksuste põhimäärusi, seminari struktuuri ja sümboleid; 5) kinnitab aastaeelarve ja selle täitmise aruanded; 6) kinnitab palgakorralduse alused; 7) kuulab ära rektori ja teiste ametiisikute tööaruanded; 8) moodustab komisjone ja toimkondi. Seminari nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Seminari nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 2/3 selle liikmetest. Seminari nõukogu otsused on kollektiivi liikmetele kohustuslikud. Eriarvamuste puhul on rektoril õigus peatada nõukogu otsuste täitmine ja esitada küsimus läbivaatamiseks Haridusministeeriumile. Seminari nõukogu istungeid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 4 korda aastas. Seminari nõukogu tuleb kokku ka 1/3 liikmete nõudmisel. 17. Rektor on seminari kõrgeim ametiisik, kes 1) vastutab seminari üldseisukorra ja arengu ning riigieelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest; 2) annab oma tegevusest aru Haridusministeeriumile ja seminari nõukogule; 3) tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale; 4) esindab seminari ametiasutustes ja kohtus, käsutab seminari vara ja rahalisi vahendeid, määrab töötajate kohustused, õigused ja vastutuse; 5) kehtestab seminari sisekorraeeskirja, võtab tööle ja vabastab töölt seminari teenistujad, nimetab ametisse seminari nõukogu poolt valitud struktuuriüksuste juhatajad ja õppejõud, immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi. Rektori käskkirjad ja korraldused on seminari kollektiivi liikmetele kohustuslikud. Rektori määrab ametisse ja vabastab ametist haridusminister avaliku konkursi korras. Rektoriks võib kandideerida teaduskraadi või kõrge erialase kvalifikatsiooni ja praktilise koolitöö kogemusega isik. Rektori ametikohalt vabanemise järel on tal õigus asuda tööle samas kõrgkoolis kokkuleppel tööandjaga. 18. Õppeprorektor: 1) juhib õppeosakonda ja asendab rektorit tema äraolekul; 2) vastutab õppetöö korralduse, taseme ja oma ametijuhendiga ettenähtud töölõikude seisundi ja arengu eest ning annab aru rektorile ja seminari nõukogule; 3) tegutseb oma pädevuse piires seminari nimel ilma erivolitusteta; 4) annab oma pädevuse piires korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud. Õppeprorektori nimetab ametisse rektor oma volituste ajaks kooskõlastatult seminari nõukoguga. Õppeprorektoriks võib kandideerida teaduskraadiga või kõrge erialase kvalifikatsiooni ja praktilise koolitöö kogemusega isik. 19. Haldusdirektor: 1) juhib seminari majandustegevust; 2) kannab täielikku vastutust seminari vara heaperemeheliku haldamise ning oma ametijuhendis ettenähtud töölõikude eest; 3) annab oma tegevusest aru rektorile ja seminari nõukogule; 4) tegutseb oma pädevuse piires seminari nimel ilma erivolitusteta; 5) annab oma pädevuse piires korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud. Haldusdirektori nimetab ametisse rektor oma volituste ajaks kooskõlastatult seminari nõukoguga. Haldusdirektoriks võib kandideerida vähemalt üldise keskhariduse ja praktilise majandustegevuse kogemusega isik. 20. Seminari juhatus Seminari juhatusse kuuluvad rektor, õppeprorektor, haldusdirektor, osakondade juhatajad, praktika juhataja ja pearaamatupidaja. Juhatus arutab jooksva töö praktilisi küsimusi ja valmistab ette seminari nõukogus arutusele tulevaid probleeme. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Juhatuse koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab rektor, tema äraolekul prorektor. Juhatuse otsused jõustuvad rektori käskkirja või korraldusega. Juhatuse otsusega mittenõustumise korral kasutab rektor vetoõigust ja informeerib sellest seminari nõukogu. 21. Algõpetuse osakonna juhataja: 1) vastutab osakonna ja eriala seisundi ja arengu eest; 2) annab oma tegevusest aru õppeprorektorile ja seminari nõukogule; 3) juhendab ja koordineerib kateedrite õppe-metoodilist tegevust. Algõpetuse osakonna juhataja nimetab ametisse rektor kooskõlastatult seminari nõukoguga. Algõpetuse osakonna juhatajaks võib kandideerida erialase kõrghariduse ja praktilise koolitöö kogemusega isik. 22. Muusikaosakonna juhataja: 1) vastutab osakonna ja eriala taseme ning arengu eest ja tegeleb muusikakasvatuse üldjuhtimisega; 2) annab oma tegevusest aru õppeprorektorile ja seminari nõukogule; 3) juhendab ja koordineerib kateedrite õppe-metoodilist tegevust. Muusikaosakonna juhataja nimetab ametisse rektor kooskõlastatult seminari nõukoguga. Muusikaosakonna juhatajaks võib kandideerida kõrgema muusikalise hariduse ja praktilise koolitöö kogemusega isik. 23. Praktika juhataja: 1) korraldab kõikide praktikaliikide läbiviimist ning koordineerib seminari koostööd praktikakoolide ja haridusametitega; 2) analüüsib ja hindab õppepraktika tulemusi, koostab praktika juhendid ja aruanded õppepraktika kohta; 3) kannab täielikku vastutust õppepraktika taseme ja oma ametijuhendiga ettenähtud töölõikude eest; 4) annab oma tegevusest aru õppeprorektorile ja seminari nõukogule; 5) tegutseb oma pädevuse piires seminari nimel ilma erivolitusteta. Praktika juhataja nimetab ametisse rektor kooskõlastatult seminari nõukoguga. Praktika juhatajaks võib kandideerida erialase kõrgharidusega ja algklassides töötamise kogemusega ning muusikaõpetuse küsimustes orienteeruv isik. 24. Peaspetsialist täiendkoolituse alal: 1) vastutab täiend- ja ümberõppe sisulise taseme ja korraldusliku külje eest; 2) koordineerib kateedrite tegevust täiendkoolituse küsimustes; 3) prognoosib täiendkoolituse ja ümberõppe vajadust ning koostab vastavaid aruandeid; 4) annab oma tegevusest aru rektorile ja seminari nõukogule. Peaspetsialisti täiendkoolituse alal nimetab ametisse rektor kooskõlastatult seminari nõukoguga. Peaspetsialisti ametikohale täiendkoolituse alal võib kandideerida kõrghariduse ja praktilise koolitöö kogemusega isik. 25. Pearaamatupidaja: 1) juhindub oma töös raamatupidamise seadusest ja teistest seadustest, finantstegevuse eeskirjadest ning rektori poolt fikseeritud seisukohtadest; 2) vastutab seminari raamatupidamise korrasoleku eest; 3) annab oma tegevusest aru rektorile ja seminari nõukogule. Pearaamatupidaja nimetab ametisse rektor kooskõlastatult seminari nõukoguga. Pearaamatupidajaks võib kandideerida erialase ettevalmistusega bilansivõimeline raamatupidaja. IV. TEISED AMETISOLEVAD ISIKUD Seminaris on pedagoogiline ja administratiiv-majanduslik personal. Töötajad võtab tööle ja vabastab töölt seminari rektor vastavalt töölepingu seadusele. Seminari töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks sisekorraeeskirja, ametijuhendi ja pedagoogilise töö koormusega. 26. Seminari õppejõududeks on õpetajad, vanemõpetajad, dotsendid (magistrid) ja professorid, keda valitakse konkursi korras 5-aastaseks tööperioodiks. Valimise korra kehtestab seminari nõukogu. Õppejõu ametikohale võivad konkureerida teadusliku ja erialase taseme ning kogemusega kõrgharidusega isikud. Professori ja dotsendi (magistri) ametikohal on nõutav teaduskraad, muusika erialal võivad dotsendi (magistri) ja professori ametikohale kandideerida ka väljapaistvad loovkunstnikud ja interpreedid. Õppejõu põhiülesanneteks on õpetamine, metoodikatöö ja arendustegevus (isiku erialane areng, õppebaasi arendamine, juhendus- ja nõuandetegevus jne). Põhikohaga professori ja dotsendi (magistri) tööülesannete kohustuslikuks komponendiks on teadustöö. Teadustöö osa teiste õppejõudude ülesannetes ning teadustöö osalemise korra määrab seminari nõukogu. Õppejõududele võimaldatakse 5 õppeaasta kestel üks semester kvalifikatsiooni tõstmiseks, vabastades nad selleks ajaks tööülesannete täitmisest. Kvalifikatsiooni tõstmise ajal säilitatakse ametipalk. Pensioniealised õppejõud ja õppejõud, kes töötavad kohakaaslastena, võetakse tööle tähtajalise töölepinguga. V. ÜLIÕPILASED Seminari astumiseks on õigus konkureerida kõigil täieliku keskharidusega Eesti Vabariigi kodanikel, samuti teistel isikutel, kes elavad alaliselt Eesti Vabariigis. Välismaalasi, kelle alaline elukoht on väljaspool Eestit, võetakse vastu Haridusministeeriumiga kooskõlastatud lepingute või vahetuskavade alusel. Seminari võetakse õppima kuni 35 (incl.) aasta vanuseid isikuid. Üliõpilaste õiguslik seisund määratakse seaduste ja teiste õigusaktidega ning seminari põhikirjaga. 27. Üliõpilastel on õigus: 1) kasutada kõiki õppekava võimalusi valik- ja vabaainete õppimiseks; 2) vabade kohtade korral kuulata kõiki seminaris peetavaid loenguid ning sooritada nendes praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi; 3) kasutada seminari auditooriume, raamatukogu, spordisaali ja -rajatisi, inventari, seadmeid ja muud vara vastavalt seminaris kehtestatud korrale; 4) valida oma esindajad ja olla valitud seminari juhtimis- ning üliõpilaste esindusorganitesse; 5) taotleda kvalifikatsioonile mittevastavate õppejõudude kõrvaldamist õppetegevusest; 6) taotleda stipendiumi, toetust ja muid ainelisi soodustusi; 7) kasutada soodustusi, mida seaduste ja teiste õigusaktide alusel õppijatele antakse; 8) ühineda üliõpilasorganisatsioonidega; 9) saada akadeemilist puhkust vastavalt seminaris kehtestatud korrale. 28. Üliõpilased on kohustatud: 1) osalema õppeplaanis ettenähtud kohustuslikes õppetöövormides; 2) sooritama eksamid, arvestused, seminarid, praktikumid, kontrolltööd jmt. kindlaksmääratud ajal (ajaks); 3) täitma tingimusteta seminari kodukorra nõudeid ja kandma täit vastutust nende mittetäitmise eest; 4) kasutama heaperemehelikult seminari vara. 29. Seminari üliõpilasi esindab üliõpilaste edustus. Edustus tegutseb seminari nõukogu poolt kinnitatud põhikirja alusel. VI. ÕPPEKORRALDUS 30. Õppetöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) õppimine seminaris toimub statsionaarselt. Vajaduse korral võib rakendada kaugõpet, erandjuhtudel ka eksternõpet; 2) täiend- ja ümberõppe vormid ja tingimused määrab seminari nõukogu; 3) normaalõppeaeg seminaris on 4 aastat. Õpingud planeeritakse nii, et üliõpilased saavad igal õppeaastal 8 nädalat puhkust; 4) seminari lõpetajad omandavad rakenduskõrghariduse ja õpetaja kutse; 5) seminari lõpetajal on õigus jätkata õpinguid ülikoolides ja bakalaureuseõppes ülikoolide poolt kehtestatud tingimustel; 6) õppetöö toimub seminari nõukogu poolt kinnitatud õppekavade ja õppetöö korraldamise eeskirjade alusel; 7) õppetöö toimub ühitatud aine ja/või kursuste süsteemis. Vastastikusel kokkuleppel võib üksikuid õppetsükleid üle viia teistesse kõrgkoolidesse. Üliõpilastele võimaldatakse õppida ja stažeerida ajutiselt ka välismaal; 8) õppekava täitnud üliõpilased tunnistatakse seminari lõpetanuteks, mille kohta antakse neile diplom, kuhu märgitakse omandatud eriala. Ühtlasi antakse lõpetajale õpitud aineid, nende mahtu ja eksamihindeid kajastav akadeemiline õiend. Haridust tõendava dokumendi vormi kinnitab Vabariigi Valitsus; 9) õppemaksu, õppelaenu, stipendiumide ja toetuste küsimused lahendatakse õigusaktidega kehtestatud korras. Õppemaksusoodustuste andmise korra ning stipendiumide ja abirahade maksmise rakenduslikud tingimused kehtestab seminari nõukogu; 10) seminari õppeprotsessi arengukavade tegemisest ja vastavate otsuste langetamisest võtavad üliõpilased osa oma esindajate kaudu. VII. MAJANDAMINE JA ARUANDLUS 31. Seminari vara moodustavad riiklikus omandis olevad hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud materiaalsed väärtused. Kogu vara on arvel seminari bilansis. 32. Seminar valdab, kasutab ja käsutab oma vara seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras. 33. Majandustegevuse ja õppetöö jooksvaks finantseerimiseks saab seminar vahendeid riigieelarvest. Seminari rahalised vahendid moodustuvad riigieelarve assigneeringutest, fondieraldistest, ettevõtete ja organisatsioonide eraldistest, eraisikute annetustest, majandustegevusest ning teistest laekumistest. 34. Seminari ainelise baasi uuendamine toimub kooskõlas seminari juhatuse või nõukogu otsusega. 35. Seminaril on oma eelarve. Seminari finantseeritakse riigieelarvest Riigikassa kaudu. 36. Seminar peab raamatupidamis- ja statistilist arvestust õigusaktide alusel ja asutaja kehtestatud korras. 37. Seminari majandustegevust kontrollivad Riigikontroll ja seminari nõukogu poolt määratud komisjonid. 38. Seminar esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud korras. 39. Riiklikku järelevalvet seminari tegevuse üle teostab Haridusministeerium ja teised seadusega selleks volitatud ametiasutused ja ametnikud. VIII. SEMINARI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 40. Seminari tegevus lõpetatakse, kui: 1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus; 2) pole võimalik seminari finantseerida; 3) õppetase ei vasta nõuetele. 41. Seminari kujundab ümber ja tema tegevuse lõpetab haridusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.