Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 kinnitatud "Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste" muutmine — RT I, 32, 636

Maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006) paragrahvi 18 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Teha Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 (RT I 1995, 13, 150) kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikides ja nende määramise alustes» järgmised muudatused: 1) muuta II osa pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: «II. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja alaliigid»; 2) asendada punktis 5 numberkoodide 011 ja 012 all toodud sihtotstarvete liigid järgmiselt: «011. Maatulundusmaa (M) – põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka.»; 3) lugeda punktis 5 olev numberkood 013 numberkoodiks 012; 4) täiendada II osa punktiga 6 järgmises sõnastuses: «6. Katastriüksuse sihtotstarvete alaliigid koos numberkoodi ja tähistusega on järgmised: 001. Elamumaa (E): 0010. Väikeelamumaa (EE) – tervikkrundil paiknevate kuni 2 korteriga elamute ja garaažikruntide maa, suvila- ja aianduskruntide maa ning ridaelamute ja kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maa; = ühepereelamumaa – elamu ehitamiseks eraldatud maa; * kaksikelamumaa – kahe krundi piirile ehitatud väikeelamute maa; = ridaelamumaa – kolme või enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ühepereelamu maa; = kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maa; * aiandus- ja suvilakruntide maa; = maapealsete garaažide kruntide maa; * maa-aluste garaažide kruntide maast 50%. Nende kruntide maapealse osa maksustamishind määratakse selle kasutamise sihtotstarbe järgi kogu pinna ulatuses; ** maatulundusmaa – sihtotstarbega maadel asuvate elamute õuemaa. 0011. Korruselamumaa (EK) – kolme- või enamakorruseliste korterelamute maa; = kolme- kuni viiekorruseliste korterelamute maa (EK3-5); * kuue- kuni üheksakorruseliste korterelamute maa (EK6-9); * kümne- ja enamakorruseliste korterelamute maa (EK>9). ** 0012. Eluasemekohtade maa (Eak) – hajaasustusega aladel paiknev kuni 2 ha suurune elamu juurde kuuluv eluasememaa; ** kuni 2 ha suurune katastriüksus, kus paikneb elamu või kuhu on antud ehitusluba. Nimetatud katastriüksus ei tohi olla lahustükkidest koosneva maaomandi üheks lahustükiks; ** maareformi seaduse paragrahvi 8 lõike 2 alusel tagastatud hoonestatud või hoonestamata kuni 2 ha suurune maatükk. ** 0013. Aiandus- ja suvilakruntide maa (Ak ja Sk) – kuni 1 ha suurune aiandus- või suvilakrunt; ** erastatud aiandus- ja suvilakrundid. ** 0014. Ühistute maa (Aü ja Sü) – aiandus- või suvilaühistu kasutuses olev kruntideks jaotamata maa. ** 0015. Aiandus- või suvilaühistute üldmaa (Aak või Sak) – kaasomandisse kuuluv ühistu avalikult kasutatav maa (teed, haljasmaa-alad, spordiplatsid jne). 002. Ärimaa (Ä): = kaupluste, turgude jt jaemüügiettevõtete maa; = kaubabaaside, turustusorganisatsioonide jt hulgimüügiettevõtete maa; = toitlustusettevõtete maa – restoranide, baaride, kohvikute jt toitlustusettevõtete maa; = majutusettevõtete maa – hotellide, motellide, kämpingute jt majutusettevõtete maa; = puhkekodude ja sanatooriumide maa – kasumit taotlevate sanatooriumide ja puhkekodude maa; = turismifirmade ja kasumit taotlevate puhke- ja spordibaaside maa; = bensiinijaamade maa; = kokkuostuladude ja laoplatside maa; = olmeteenindusettevõtete maa; = näitusepaviljonide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = pangahoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = sideasutuste maa – sidekontorite, telefoni- ja telegraafiasutuste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = kontorite ja büroode maa – kasumit taotlevate kontorite, büroode ja reklaamiagentuuride teenindamiseks vajalik maa; = massikommunikatsioonide maa – raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kasutuses olev ja nende teenindamiseks vajalik maa. 003. Tootmismaa (T): 0030. Tootmishoonete maa (Th) – tootmishoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = tööstusettevõtete maa koos abitootmise, ladude ning olme- ja teenindushoonete teenindamiseks vajaliku maaga; = elektrijaamade, alajaamade ja teiste energiat tootvate asutuste maa; = katlamajade maa; = külmhoonete, teraviljahoidlate, juurviljabaaside ja laokomplekside maa; = ehitusettevõtete maa; = metsapunktide ja saekaatrite maa; = autobaaside ja automajandite maa; = sadamate maa; * liiklusvahendite (autobussid, trollid, trammid) remondikomplekside maa. 0031. Põllumajanduslike tootmishoonete maa (Ph) – tervikvaradena (taludest, põllumajandusühistutest ja riigimajanditest eraldi) kasutatavate põllumajanduslike tootmis- ja abihoonete alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; ** loomakasvatushoonete ja söödahoidlate maa; ** viljakuivatite, veskite jt tootmishoonete maa; = katmikalade maa – tervikvarana kasutatav klaasialune maa koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; = põllumajandusliku tootmise administratiiv- ja kontorihoonete maa; ** põllutöömasinate remonditöökodade, sepikodade jt põllumajanduslike tootmishoonete maa. 004. Mäetööstusmaa (K): 0040. Karjääride maa (Kr) – karjääride alune ja nende teenindamiseks vajalik maa koos teede ja raudteedega; = kruusa-, liiva-, savi-, põlevkivi-, fosforiidi-, paekivi- jne karjääride alune ja nende teenindamiseks vajalik maa koos teede ja raudteedega. 0041. Turbatootmismaa (Tt) – väljakute alune maa koos kaitseribade, teede ja teenindusmaaga; ** frees- ja pätsturba tootmisväljakute maa koos teede ja teenindusmaaga. 005. Sotsiaalmaa (Ü): 0050. Ühiskondlike hoonete maa (Üh) – kasumit mittetaotlevate sotsiaalsfääriasutuste ja valitsusasutuste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; = kultuuri- ja spordiasutuste maa; = sakraalasutuste maa – kirikute ja palvemajade alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; = koolieelsete lasteasutuste maa; = haridusasutuste maa; = teadusasutuste maa; = kasumit mittetaotlevate tervishoiu- ja veterinaarasutuste maa; = sotsiaalhooldeasutuste maa; = valitsus- ja omavalitsusasutuste maa, välja arvatud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi maa; = elamu- ja kommunaalettevõtete maa. 0051. Üldmaa (Üm) – maa, millelt ei taotleta kasumit; = meteoroloogiajaamade ja -vaatluspunktide maa; = staadionide maa; = supelrandade maa; * botaanikaaedade ja loomaaedade maa; = vabaõhumuuseumide maa; = lauluväljakute maa; = kallasradade alune maa; = rahvapeo- ja kokkutulekuväljakute maa; = rannalautrite maa ja väikeujuvvahendite paigutus- ning randumismaa; = parkide ja muruväljakute maa – katastriüksusena katastrisse kantavate haljasalade alune maa; = kalmistute maa. 006. Veekogude maa (V): = veekogude alune maa – iseseisva katastriüksuse moodustav rannavee, jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune maa. 007. Transpordimaa (L): * tänavate, kõnniteede, viaduktide, bussipeatuste, ootepaviljonide jt liikluseks vajalike rajatiste maa; ** teede ja maanteede maa – asulavälised liiklusmaa-alad koos liikluseks vajalike rajatiste, kraavide, teekaitseribade, parkimisplatside, ootepaviljonide ning liiva ja killustiku hoiuplatside aluse maaga; = väljakute ja platside maa – väljakute, parkimisplatside, õppeväljakute, autobusside seisuplatside, bussijaamade jne aluse maaga; * spetsialiseeritud autobaaside maa – tänavate ja teede korrastamiseks ettenähtud spetsialiseeritud autobaaside alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = raudteede ja trammiteede maa – teede alune ja nende teenindamiseks vajalik maa, samuti raudteejaamade, depoode ja trammide seisuplatside alune maa; = lennuliiklusmaa – lennuliikluseks vajalikud maa-alad koos vajalike ehitiste ja rajatistega; = navigatsiooniseadmete maa – tuletornide, majakate jt navigatsiooniseadmete teenindamiseks vajalik maa; = gaasivarustuse ettevõtete ning gaasi siirdetorustike ja haruliinide maa. 008. Jäätmehoidla maa (J): = ettevõtete sanitaartsoonide maa; = tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatside maa. 009. Riigikaitsemaa (R): = kaitsejõudude kasutuses olev maa – kasarmute, piirikaitsekordonite, õppekeskuste jt riigikaitse eesmärki teenivate rajatiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = kinnipidamiskohtade maa; = tuletõrje- ja korrakaitseasutuste maa; = tollipunktide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = politsei ja liikluspolitsei kasutuses olevate hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = Kaitseliidu kasutuses olevate hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi maa. 010. Kaitsealune maa (H): ** looduskaitsemaad – maastiku-, linnustiku-, taimestiku-, biosfääri-, soo-, järve-, põhjavee- jne kaitsealad ja reservaadid ning looduskaitseliste üksikobjektide (puud, kivid jne) alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; = arheoloogiliste ja ajalooliste kaitseobjektide maa – linnuste, linnamüüride, kivikalmete jt objektide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa. 011. Maatulundusmaa (M): = põllumajandusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa); = metsamaa; = muu maa; = õuemaa. 012. Sihtotstarbeta maa (S): = reserv- ja tagavaramaad – riigi- või munitsipaalomandis olevad reserv- ja tagavaramaad, mis ei ole kasutuses, samuti tööstuslikult rikutud tehnogeensed pinnased ja teised inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmaad; ** paepaljandid, õhukesed paepealsed ja muu taimekasvatuseks kõlbmatu maa; * detailplaneeringuta jäätmaa – asula territooriumil paiknev lage või võsastunud jäätmaa, kuhu pole tehtud detailplaneeringut. Märkus. Käesolevas punktis tähisega * märgistatud alaliigi objektitüüpe kasutatakse ainult tiheasustusega alade sihtotstarvete määramisel, tähisega ** märgistatuid ainult hajaasustuse alade sihtotstarbe määramisel ja tähisega = nii tihe- kui ka hajaasustusega alade sihtotstarbe määramisel.»; 5) lugeda senine punkt 6 punktiks 7, punkt 7 punktiks 8 ja punkt 8 punktiks 9; 6) täiendada III osa punktiga 10 järgmises sõnastuses: «10. Kaitsealuse maa (010, H) maksustamishinna määramisel lähtutakse sihtotstarbest, mis maatükil oli enne kitsenduste kehtestamist.»; 7) lisada senise punkti 9 teksti pärast sõna «aluste» sõnad «ja nende muudatuste»; 8) lugeda senised punktid 9 ja 10 vastavalt punktideks 11 ja 12; 9) tunnistada kehtetuks senine punkt 11. Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING