Vabariigi Valitsus — Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud juhtumipõhise toetuse jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste kaupa 2015. aastal — RT III, 2015, 12

Korraldus kehtestatakse teeseaduse § 16 lõike 4 alusel tulenevalt 2015. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kuludes eelarvekonto 450 all objektikoodiga SE070001 eraldatud vahenditest ning arvestades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse 2014. aastal koostatud juhendit „Kohalike teede juhtumipõhise toetuse taotlemise tingimused ja kord ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele“, korralduse seletuskirjas toodud põhjendusi ja seletuskirja lisades esitatud hindamiskäiku.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Teeseaduse § 16 lõike 3 kohaselt määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves raha teehoiuks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. Vabariigi Valitsuse 14. mai 2007. a korralduse nr 246 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Omavalitsusliitude Koostöökoguga“ punktiga 6 on majandus- ja kommunikatsiooniministrile pandud kohustus moodustada töörühm läbirääkimiste poolte seisukohtade analüüsimiseks ja ühtlustamiseks. Valitsuskomisjoni ja Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühma läbirääkimiste eesmärk on muu hulgas arutada kohalike teede hoiu ja ühistranspordi rahastamist riigieelarves. 2. septembril 2014. a toimus valitsuskomisjoni ja Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühma koosolek, kus arutati kohalike teede hoiu toetuse jaotuspõhimõtteid ja kohalike teede inventariseerimist. 2. septembril toimunud koosoleku protokolli kooskõlastas Eesti Maaomavalitsuste Liidu (edaspidi EMOL) esindaja 10. septembril 2014. a ja Eesti Linnade Liidu (edaspidi ELL) esindaja 18. septembril 2014. a. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) andis teada, et 2015. aasta riigieelarve seaduses eraldatakse juhtumipõhiselt jaotamiseks ca 3 miljonit eurot. ELLi ja EMOLi esindajad ei nõustunud juhtumipõhise toetusega kohalike teede hoiu toetuse arvelt. MKM kutsus omavalitsusliite esitama ettepanekuid juhendi „Lisakoormusega kohalike teede toetuse taotlemise tingimused ja kord ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele“ täiendamiseks. EMOL ja ELL keeldusid ettepanekust. Koosolekul otsustati, et ELL ja EMOL esitavad 17. septembriks MKMile enda seisukoha selle kohta, kas ja millises rahalises ulatuses on omavalitsusliidud nõus kohalike teede inventariseerimise rahastamisega riigieelarves kohalike teede hoiu toetuseks eraldatud vahenditest. Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollis 2015. aasta riigieelarve kohta lepiti kokku reserveerida 2015. ja 2016. aasta teehoiuvahenditest kuni 250 000 eurot aastas „Riikliku teeregistri“ korrastamise projektile kohalike omavalitsuste osalusena. Seejuures lepiti kokku, et otsus projekti käivitamiseks tehakse pärast projektiga seonduvaid arutelusid ELLi ja EMOLi juhatuse koosolekul. Samuti lepiti kokku, et projekti edasilükkumisel jaotatakse konkreetseks aastaks reserveeritud vahendid omavalitsuste vahel valemipõhiselt hiljemalt 2015. aasta IV kvartalis. Kuigi valitsuskomisjoni ja Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühmas juhtumipõhise toetuse eraldamises kokkuleppele ei jõutud, on otstarbekas jätkata omavalitsuste toetamist ka juhtumipõhiselt. 28. oktoobril 2014. a edastas MKMi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja kt J. Bergstein kõigile omavalitsustele ning ELLile ja EMOLile e-kirja, milles informeeris võimalusest taotleda juhtumipõhist toetust järgmistele sihtotstarvetele: 1) transiitteede toetus, mille eesmärk on toetada omavalitsusüksusi, kelle teatud teede lõikudele tekivad täiendavad kulutused seoses neid läbiva transiitliiklusega riigimaanteedelt või sadamaühendustelt või muu kohalikele teedele rakenduva täiendava koormusega lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele; 2) ettevõtlusega seotud teede toetus, mille eesmärk on toetada valdasid ja alla 15 000 elanikuga linnasid, kelle teatud kohalike teede lõikudel on või lisandub oluline ettevõtlusega seotud koormus. Kirjaga koos saadeti ka 2014. aastal MKMi teedetalituse koostatud juhend „Kohalike teede juhtumipõhise toetuse taotlemise tingimused ja kord ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele“ (edaspidi juhend) ning omavalitsusüksusi ja omavalitsusliite teavitati, et taotlus annab positiivseks otsuseks parima eelduse, kui objekt vastab juhendis toodud tingimustele ja tähtaegselt on täidetud ja esitatud juhendis toodud taotluse vorm. Kõnealune juhend on toodud käesoleva korralduse seletuskirja lisas 1. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri avaldatakse MKMi veebilehel. Transiitteede toetuse saamiseks esitati kokku taotlusi 31 omavalitsusüksusest 37 objektile ning ettevõtlusega seotud teede toetuse saamiseks esitati taotlusi 41 omavalitsusüksusest 44 objektile. Lisaks sellele esitas Haapsalu linn taotluse 19. jaanuaril 2015. a, kuid selleks ajaks oli taotluste menetlemine juba lõppenud ja taotlust menetlusse ei võetud. Juhtumipõhise toetuse taotlemise võimaluse väljakuulutamise järel edastas kirja ka Vasalemma vald, kes teatas, et ei näe võimalust kohalike teede juhtumipõhise toetuse taotlemiseks seoses asjakohaste tingimuste puudumisega kohalikel teedel. Käesoleva korralduse eelnõu tutvustati kõigile juhtumipõhist toetust taotlenud omavalitsusüksustele, ELLile ja EMOLile. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Teeseaduse § 16 lõike 2 kohaselt nähakse riigimaanteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede teehoiu toetuse maht aastate kaupa ette riigi eelarvestrateegias. Teeseaduse § 16 lõike 3 kohaselt määratakse raha teehoiuks igaks eelarveaastaks riigieelarves. 2015. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jao 5 artikli 450 kohaselt on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2015. aastal eraldatud 3 300 000 eurot. Transiitteede toetust eraldatakse maksimaalselt 1,5 miljoni euro ulatuses, ettevõtlusega seotud teede toetust maksimaalselt 1,3 miljoni euro ulatuses, kohalike teede inventariseerimiseks ca 0,24 miljonit eurot ning 0,3 miljonit eurot Kagu-Eesti piiriäärsetele valdadele. Transiitteede toetuse saamiseks esitati taotlusi ca 10,7 miljoni euro ulatuses ning ettevõtlusega seotud teede toetuse saamiseks esitati taotlusi ca 3,2 miljoni euro ulatuses. Vastavalt juhendi punktidele 6.3 ja 7.3 korraldas transiitteede toetuse taotluse ja ettevõtlusega seotud teede toetuse taotluse hindamise MKMi teede- ja raudteeosakond. Kuna 2015. aasta riigieelarve seadusega eraldati vahendeid avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks, siis esmalt kontrolliti, kas esitatud taotlustes kirjeldatud objektid on kohalikud teed ning vastavad seaduste ja juhendi nõuetele. Kontrollimisel tuvastati, et järgmised objektid ei vasta nõuetele: 1) Lümanda valla transiitteede taotluse Kuusnõmme–Mõisa tee ja Kuusnõmme–Vilsandi tee objekt ei olnud „Riikliku teeregistri“ andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga kohalik tee lõigus, millele toetust taotleti; 2) Narva-Jõesuu linna transiitteede taotluse Poska, Vabaduse ja Koidula tänava objekt ei vastanud juhendi punktile 6.1, mille kohaselt peab transiitteede toetuse taotlemiseks omavalitsusüksuse omafinantseeringu osakaal olema vähemalt 10% objektil kavandavate tööde kogumaksumusest; 3) Sangaste valla ettevõtlusega seotud teede taotluse Tööstuse tee, Katlamaja tee, Jäätmejaama tee objekt ei olnud „Riikliku teeregistri“ andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga kohalik tee lõigus, millele toetust taotleti; 4) Paide linna ettevõtlusega seotud teede objektile ei ole võimalik toetust eraldada, kuna ei ole kinni peetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 1 punkti 3 tingimustest ning linna netovõlakoormus on 2015. aasta lõpu seisuga prognoositavalt 89,2% ja individuaalne netovõlakoormuse piirmäär on 73,8%; 5) Saue valla ettevõtlusega seotud teede taotluse Puiestee tee, Ööbiku tee, Voore tee objekt ei vastanud juhendi punktile 7.2, mille kohaselt omavalitsusüksuse poolt taotletav toetus ei tohi ületada punktis 2.1 toodud piirmäära, mis ettevõtlusega seotud teede toetusel oli 100 000 eurot; 6) Kose valla ettevõtlusega seotud teede taotluse Kesk tee objekt ei vastanud juhendi punktile 7.1, mille kohaselt peab ettevõtlusega seotud teede toetuse taotlemiseks omavalitsusüksuse omafinantseeringu osakaal olema vähemalt 10% objektil kavandatavate tööde kogumaksumusest. Transiitteede toetuse taotluste hindamise käigus arvestati juhendi punktis 6.4 toodud kriteeriume ning ettevõtlusega seotud teede toetuse taotluste hindamise käigus arvestati juhendi punktis 7.4 toodud kriteeriume. Tulenevalt juhendi punktidest 6.5 ja 7.5 jaotati kvalifitseerunud objektid punktides 6.4 ja 7.4 toodud kriteeriumide kaupa klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte. Käesoleva korralduse seletuskirja lisas on toodud transiitteede toetuse taotluste ja ettevõtlusega seotud teede toetuse taotluste hindamise käigus arvestatud kriteeriumid ning kriteeriumide klasside piirid ja vastavalt klassile hindamispunktid. Transiitteede taotlused reastati pärast kriteeriumide alusel klassidesse jagamist tulenevalt juhendi punktist 6.6 summeeritud hindamispunktide alusel. Toetust eraldatakse kõige rohkem hindamispunkte kogunud järgmistele objektidele: 1) Kohtla-Järve linna Ehitajate tee rekonstrueerimiseks 500 000 eurot; 2) Tallinna linna Tartu mnt (Pallasti tn – Odra tn) taastusremondiks 500 000 eurot. Punktidelt järgnes Tallinna linna Tammsaare (Tondi – Pärnu mnt) ja Järvevana (Pärnu mnt – raudtee) objekt, kuid tulenevalt juhendi punktist 8.2, mille kohaselt omavalitsusüksusele eraldatakse toetust ühele objektile, ei eraldata sellele objektile toetust. Punktidelt järgnesid võrdsete punktidega Tartu linn (Turu tn lõigus Jõe tn – Teguri tn) ning Kunda linn (Põdruse – Kunda – Pada tänav) ning Tallinna linna Suur-Sõjamäe (Smuuli tee – linna piir) objekt. Tallinna linna Suur-Sõjamäe objektile ei eraldatud toetust samuti selles lõigus toodud põhjustel. Kuna transiitteede toetuse vahendeid (1,5 miljonit eurot) jätkus ainult ühe täiendava objekti jaoks, siis võeti otsuse tegemisel aluseks täiendava liikluse liiklussagedus, mis näitab kõige paremini täiendava koormuse suurust ja langeb kokku meetme eesmärgiga. Tulenevalt suuremast täiendava liikluse liiklussagedusest eraldatakse toetust Tartu linna Turu tänava (Jõe tn – Teguri tn) taastusremondiks 500 000 eurot. Kõik transiitteede toetuse objektid koos summaarsete hindamispunktidega on toodud käesoleva korralduse seletuskirja lisas 4. Ettevõtlusega seotud teede objektid reastati pärast kriteeriumide alusel klassidesse jagamist tulenevalt juhendi punktist 7.6 summeeritud hindamispunktide alusel. Enim hindamispunkte kogusid järgmised objektid, millele eraldatakse ka toetust: 1) Väike-Maarja vallas asuva Kaarma tööstus- ja ettevõtlusala juurdepääsutee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 2) Sõmeru vallas asuva Põllu tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3) Jõelähtme vallas asuva Saha tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 4) Mäetaguse valla Võrnu – Sala tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 5) Vaivara valla Sigala tee rekonstrueerimiseks 90 119 eurot; 6) Elva linna Tartu mnt, Vellavere tee ja Kirde tn ristmiku ümberehitamiseks 100 000 eurot; 7) Noarootsi valla Raba tee rekonstrueerimiseks 95 152 eurot; 8) Põlva valla Jaama tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 9) Tartu valla Pärna ja Kruusa tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 10) Luunja valla Parve tee rekonstrueerimiseks 95 497 eurot; 11) Torma valla Katariina tee rekonstrueerimiseks 18 258 eurot; 12) Ridala valla Masti tänava rekonstrueerimiseks 72 250 eurot. Eelnevalt loetletud objektidele järgnesid võrdsete punktidega Kihnu valla Jõujaama – Sadama tee, Emmaste valla Riidaküla tee, Räpina valla Võhandu tänav, Saku valla Tänassilma tee, Tapa valla Karja tänav ja Valga linna Saviaugu tänav. Kuna kõigile nendest objektidest ei olnud vahendite piiratuse tõttu võimalik toetust eraldada, siis võrdsete hindamispunktide juures võeti aluseks kriteerium: „töökohti omavalitsuse elaniku kohta teega seotud ettevõtetes“ ning kuna meetme eesmärk on toetada ettevõtlusega seotud teid, siis see kriteerium näitab kõige paremini tee tähtsust omavalitsusele seoses ettevõtlusega. Tulenevalt sellest kriteeriumist eraldatakse toetust järgmistele objektidele: 1) Kihnu valla Jõujaama – Sadama tee rekonstrueerimiseks 81 000 eurot; 2) Emmaste valla Riidaküla teele tolmuvaba katte ehitamiseks 9798 eurot; 3) Räpina valla Võhandu tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot. Kõik ettevõtlusega seotud teede toetuse objektid koos summaarsete hindamispunktidega on toodud käesoleva korralduse seletuskirja lisas 5. Kuna Vabariigi Valitsuse korralduse andmise ajal alles koostatakse inventariseerimise lähteülesannet, siis jäetakse inventariseerimiseks ettenähtud vahendid praegu jaotamata. Pärast ELLi ja EMOLi ühisotsust projekti käivitamiseks ning hankemenetluse edukat läbiviimist esitatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks täiendav korraldus, millega jaotatakse vahendid kohalike teede inventariseerimiseks. Juhul, kui hange nurjub, jaotatakse 2015. aastaks planeeritud inventariseerimise vahendid kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa suhtega 1 : 5 „Riiklikus teeregistris“ registreeritud kohalike maanteede ja tänavate pikkuste järgi vastavalt valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollile 2015. aasta riigieelarve kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada täiendavalt Kagu-Eesti piirkonna omavalitsuste teehoidu lähtuvalt regionaalpoliitilistest ja territoriaalse teedevõrgu koostoime kaalutlustest. Kohalike teede hoiuks Kagu-Eestis on vaja suuremat tähelepanu nimetatud piirkonna teedevõrgu integreerimisel Eesti ühtsesse teedevõrku. Taasiseseisvumiseelsed Setumaa ajaloolised ühendusteed jäid pärast 1992. aastat Venemaa Föderatsiooni territooriumile. Lisaks on piiriäärsed teed saanud lisafunktsiooni Schengeni viisaruumi laienemise tõttu, mis väljendub täiendavas piiriäärses liikluses. Kagu-Eesti piiriäärsete valdade avalikult kasutatavate kohalike teede hoiu täiendavat toetamist on samuti käsitletud siseministri 13. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 1-3/33 kinnitatud „Kagu-Eesti tegevuskavas 2015–2020“. Kõnealuse tegevuskava rakendusplaanis toodud tegevuse 3.1.2 kohaselt „eraldatakse sihtotstarbelised täiendavad toetused piiriäärsete valdade avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks lisaks KOV teede hoiuks tavakorras ettenähtud vahenditele“. Sellest tulenevalt eraldatakse viiele vallale (Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Vastseliina) täiendavat toetust Kagu-Eesti piiriäärsete alade kohalike teede ehitamiseks ja remondiks 55 000 eurot igale vallale ning 25 000 eurot Orava vallale. 3. OTSUS Arvestades 2015. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 (osa 6, jagu 7) avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud 3 300 000 eurot, eraldatakse 3 062 074 eurot omavalitsusüksuste kaupa vastavalt korralduse lisale. Käesoleva korraldusega jäetakse eraldamata 237 926 eurot, kuna Vabariigi Valitsuse korralduse andmise ajal alles koostatakse kohalike teede inventariseerimise lähteülesannet. 4. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.