Vabariigi Valitsus — Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi — RT III, 2013, 4

Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel.

1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 9. novembril 2012. a Vabariigi Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palub oma taotluses Vabariigi Valitsuselt luba anda geenivaramust täiendavalt kuni 50 geenidoonori bioloogilist materjali: rakuliine (5 ml külmutatud rakke või 15 ml elusrakke ühe geenidoonori kohta) ja hemolüüse (2 ml ühe geenidoonori kohta) Ljubljana Ülikooli farmakoloogia õppetoolile Sloveenias rahvusvahelise teadusuuringu „Leukeemia ravi ja diagnostika farmakogeneetiline lähenemine“ tegemiseks. Inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 kohaselt säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi territooriumil, kuid Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk inimgeeniuuringute seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Inimgeeniuuringute seaduse § 16 lõike 1 kohaselt võib geenivaramut kasutada teaduslikuks uurimistööks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Uurimistöö eesmärk on uurida ühe konkreetse ravimilagundaja (TPMT ensüümi) funktsiooni rakus, kuna ei ole teada, millised on selle ülesanded lisaks ravimite lagundamisele. Selleks kasutatakse valgetest vererakkudest tehtud rakuliine ja punastest vererakkudest tehtud hemolüüse. Projekti esimese osa raames saadeti Sloveeniasse 3000 hemolüüsi (luba koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi on antud Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012. a korraldusega nr 285, RT III, 03.07.2012, 12), et määrata ensüümiaktiivsus ehk tuvastada, kui erinev võiks olla ravimi lagundamise kiirus tervetel inimestel. Lisaks mõõdeti ravimi lagundamise käigus tekkinud lõpp-produkte, et suurendada teadmisi mitmesuguste haiguste (näiteks pahaloomulised kasvajad, reumaatilised haigused), aga ka elundite siirdamisjärgse äratõukereaktsiooni mahasurumiseks kasutatavate tiopuriiniravimite lagundamise keerulisest mehhanismist ning selgitada välja erinevad faktorid, mis võiksid selle ravimilagundaja aktiivsust mõjutada ja muuta. Need teadmised aitavad edaspidi tõhustada, optimeerida ning muuta efektiivsemaks ja ohutumaks ravimite manustamist. Esmased analüüsitulemused näitavad, et lisaks siiani saadetud proovidele on vajalik viia Sloveeniasse uut bioloogilist materjali, mis aitaks esialgseid tulemusi kinnitada ja nimetatud ensüümi funktsiooni täpsemalt uurida. Välismaale saadetavad hemolüüsid valmistati geenivaramus tagasikutsutud geenidoonorite punastest vererakkudest (tuumata vererakud, mis ei sisalda genoomset DNA-d). Hemolüüse kasutatakse ensüümiaktiivsuste ja metaboliitide tasemete mõõtmiseks, et teha kindlaks erinevused indiviidide vahel. See on võimalik ja teaduslikult põhjendatud, kuna hemolüüsidest määratavad bioloogiliselt aktiivsete ainete tasemed korreleeruvad hästi inimese neerudes ja maksas esinevaga. Ensüümiaktiivsuste ja metaboliitide mõõtmine toimub Sloveenias Ljubljana Ülikooli farmakoloogia õppetoolis. Aktiivsuse määramine aitab ennustada personaalset ravimitaluvust. Rakuliinid valmistati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis, kasutades Epsteini-Barri viirust (EBV). Veeniverest eraldatud B-rakud nakatati EBV-ga. B-rakud ehk B-lümfotsüüdid kaitsevad meid immuunsüsteemi ühe komponendina organismi tunginud võõrkehade eest või vahendavad teatud juhtudel nende hävitamist. Mõnedel juhtudel võivad aga immuunsüsteemi funktsioonid olla häiritud, mille tulemusel tekib haigus. Näiteks on erinevaid kasvajaid, autoimmuunhaigusi ja põletikulisi haigusi seostatud B-rakkude kontrollimatu vohamisega. Immuunrakkude nakatamisel EBV-ga muudetakse rakud n-ö surematuks ehk need on võimelised piiramatult kasvama ja paljunema. Rakuliine iseloomustab latentne ehk vaevusi mittepõhjustav nakkus ja omadustelt sarnanevad need kõrge aktiivsusega B-rakkudega. Nende omaduste põhjal võib öelda, et eelnevalt kirjeldatud rakuliinide abil on hea täpsemalt uurida erinevate ravimite mõju ensüümi funktsioonile. Proovide välismaale saatmine on oluline teadustöö tegemiseks, sest rahvusvaheline koostöö eeldab erinevate teadmiste ja kogemustega teadlaste ühistööd. Koostööpartnerid Ljubljana Ülikoolist on oma laboris pikka aega tegelenud rakuliinidega ning neil on kogemus ja õiged tingimused nimetatud materjaliga töötamiseks. Samuti on neil metoodika hemolüüside uurimiseks ja analüüsimiseks ning teadlastel on väga tugev biokeemia ja farmakoloogia taust. Lisaks on juba aastaid olnud üheks nende uurimistöö teemaks seesama ravimilagundaja (TPMT ensüüm). Uurimistöö eesmärk on suurendada teadmisi ravimilagundaja TPMT funktsioonist rakus. Farmakogeneetika uurimine ja arendamine võimaldab tulevikus individuaalse ravimiteraapia arengut, mis tagab igale patsiendile efektiivsema ravi, võttes teiste faktorite kõrval arvesse ka indiviidi geneetilisi iseärasusi. Rakendades teadmisi geneetikast, loodetakse välja töötada ohutumad ja efektiivsemad ravimid. Selline personaalne lähenemine vähendab ravimite kõrvaltoimete tekkimise riski ning aitab vältida valede dooside ja ebaefektiivsete ravimite kasutamist. Uurimistöö laiem eesmärk on tagada geenivaramu olemasoleva andmekogu teadusliku väärtuse ja informatiivsuse suurendamine. Uuring kestab 31. detsembrini 2014. a. Koeproovide kogumisel on geenidoonorid andnud kirjaliku nõusoleku uuringute tegemiseks. Üleantavate koeproovide säilitamise ja kasutamise üle on tagatud täielik kontroll. Uuringu tegemisel on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse. Uuringut tegevale teadusasutusele ei anta üle isikuliselt identifitseeritavat informatsiooni. Koeproovid väljastatakse inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4 nõuete kohaselt kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist ja meditsiinilist informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta. Koeproovide saajaga sõlmitakse leping inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 3 kohaselt ning proovid väljastatakse kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide saaja täidab kõiki Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu volitatud töötlejatele esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste ulatus ning kohustused ja õigused suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus määratakse nõuded, millele proovide saaja peab vastama, proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu vastutava töötlejana kontrollimisel ja sanktsioonide rakendamisel. Samuti sätestatakse lepingus Tartu Ülikooli kui geenivaramu vastutava töötleja kohustuste täitmiseks, geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks vajalikud tingimused. Tartu Ülikool jätab endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise lepingu täitmisest, kui selgub, et koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute seaduse sätetega või kui ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste kaitstus. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus pannakse koeproovide saajale kohustus järgida sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu hulgas nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele ning ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja võtab endale vastutuse tagada enda säilitatavate proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning hüvitada kogu kahju, mis võib lepingu rikkumise tõttu tekkida. Projekti elluviimist Sloveenias rahastab Slovenian Research Agency (projekti number J3-3615). Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 17. detsembri 2012. a otsusega (protokoll nr 221/M-39) heaks vajalike koeproovide üleandmise Ljubljana Ülikooli farmakoloogia õppetoolile Sloveenias. 2. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus: 1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 50 geenidoonori bioloogilist materjali: rakuliine (5 ml külmutatud rakke või 15 ml elusrakke ühe geenidoonori kohta) ja hemolüüse (2 ml ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning samuti on tagatud, et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab. 2) Koeproovid väljastatakse uurimiseks ja säilitamiseks Ljubljana Ülikooli farmakoloogia õppetoolile Sloveenias (Aškerčeva 7, 1000 Ljubljana, Sloveenia) rahvusvahelise teadusuuringu „Leukeemia ravi ja diagnostika farmakogeneetiline lähenemine“ tegemiseks. 3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2014. ja 2015. aasta jaanuari jooksul järgmist: a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, mil seoses uuringuga „Leukeemia ravi ja diagnostika farmakogeneetiline lähenemine“ väljaspool Eestit säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused; b) eelmisel kalendriaastal seoses uuringuga „Leukeemia ravi ja diagnostika farmakogeneetiline lähenemine“ väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv, sihtkoht ja säilitamise põhjused; c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit seoses uuringuga „Leukeemia ravi ja diagnostika farmakogeneetiline lähenemine“, sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit; d) eelmisel kalendriaastal uuringu „Leukeemia ravi ja diagnostika farmakogeneetiline lähenemine“ aluslepingutesse tehtud muudatused ja täiendused. 4) Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2014. a. 3. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.