Vabariigi Valitsus — Maa korralise hindamise korra kinnitamine — RT I, 26, 535

Maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4) paragrahvi 5 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Maa korralise hindamise kord» (juurde lisatud). 2. Viia maa korraline hindamine läbi 1996. aasta jooksul ja kehtestada 1. jaanuarist 1997. a uued maa maksustamishinnad. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 1992. a määrus nr 333 ««Maa maksustamishinna määramise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, 54, 664; I 1994, 10, 139). Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a määrusega nr 103 Maa korralise hindamise kord I. ÜLDOSA 1. Käesolev maa korralise hindamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4) alusel. Kord sätestab: 1) maa hindamiseks vajalike andmete saamise korra vastavalt maa hindamise seaduse paragrahvi 4 lõikele 2; 2) maa korralise hindamise korra vastavalt maa hindamise seaduse paragrahvi 5 lõikele 4; 3) maa korralise hindamisega seotud vaidluste halduskorras lahendamise korra vastavalt maa hindamise seaduse paragrahvi 7 lõikele 2. 2. Maa korraline hindamine (edaspidi hindamine) on perioodiliselt läbiviidav hindamine, mille tulemusena määratakse maa maksustamishind. Hindamine hõlmab teabe kogumist, süstematiseerimist, analüüsi ning maa väärtuse leidmist. 3. Maa maksustamishinna määramine on tegevus, kus tsoonihinna, pindala ja parandustegurite korrutamise tulemusena arvutatakse välja tsoonihinnast tulenev maatüki maksustamishind. Maatüki maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümardatakse maatüki (krundi) kohta saja krooni täpsuseni, kusjuures summa alates viiekümnest kroonist ümardatakse järgmise sajani. 4. Hindamise läbiviimise aja määrab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul. 5. Hindamise kulud kaetakse riigieelarvest Riigi Maa-ameti kaudu. II. MAA HINDAMISEKS VAJALIKE ANDMETE SAAMINE 6. Maa hindajal (edaspidi hindaja) on õigus nõuda hinnatava maatüki omanikult või valdajalt ning kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt: 1) maakatastri tehinguregistri andmeid ostu-müügitehingute kohta; 2) hooneregistri andmeid ostu-müügitehingute kohta; 3) omavalitsusüksuste viljakustsoonide kaarte; 4) eelmise korralise hindamise materjale; 5) riiklikke ja ametkondlikke statistilisi andmeid; 6) muid hindamiseks vajalikke andmeid. Nimetatud andmete saamiseks esitab hindaja kirjaliku taotluse, kus on ära toodud: 1) hindaja isikuandmed; 2) soovitud andmeid sisaldava dokumendi täpne nimetus (väljavõtte korral näidatakse ära, millisest dokumendi osast on vaja teha väljavõte); 3) kohustus tasuda soovitud dokumendi koopiate või väljavõtete eest vastavalt käesoleva korra punktile 7. 7. Andmete kopeerimise ja väljavõtete tegemise kulud katab hindaja vastavalt kehtivatele tariifidele või nende puudumisel kokkuleppehindade alusel. III. HINDAMISE KORRALDAMINE 8. Hindamist juhib ja korraldab Riigi Maa-amet koostöös maavalitsustega. Hindamise aluseks on maa korralise hindamise metoodika. 9. Riigi Maa-amet: 1) koostab hindamise ajakava; 2) annab selgitusi metoodika rakendamisel; 3) määrab hindajad; 4) teostab teenistuslikku järelevalvet maakondade katastrikeskuste ja nende ametiisikute tegevuse üle. 10. Maavanem määrab hindamises osaleja, kes teeb hindamisel koostööd Riigi Maa-ameti poolt määratud hindaja ja maakonna katastrikeskusega. IV. HINDAMISE LÄBIVIIMINE JA AVALIKUSTAMINE 11. Hindaja: 1) kogub, süstematiseerib ja analüüsib hindamiseks vajalikke andmeid; 2) moodustab hinnatsoonid ja leiab tsoonihinnad koostöös kohaliku omavalitsuse täitevorganiga; 3) koostab hinnatsoonide kaardi koos seletuskirjaga, viljakustsoonide kaardi, metsakasvukohatüüpide tsoonide kaardi ja metsamaa hindamise akti ning teeb nendes vajalikke muudatusi. 12. Hinnatsoonide kaart koostatakse omavalitsusüksuste kaupa tiheasustusega alal mõõtkavas 1:5000 või 1:10 000, hajaasustusega alal mõõtkavas 1:20 000 või 1:50 000. Hinnatsoonide kaardile lisatakse seletuskiri, mis sisaldab hindamiseks vajalikke andmeid, rakendatud parandustegureid ja hinnatsoonide iseloomustusi. 13. Haritava maa ja metsamaa hindamisel koostatakse haritava maa viljakustsoonide kaart ja metsakasvukohatüüpide tsoonide kaart ning tagatakse nende õigsus. Kuni metsakasvukohatüüpide tsoonide rakendamiseni koostab hindaja metsamaa hindamise aktid. 14. Linna- või vallavalitsus korraldab hinnatsoonide kaardi ja selle seletuskirja, viljakustsoonide kaardi, metsakasvukohatüüpide tsoonide kaardi ja metsamaa hindamise aktide avaliku väljapaneku linna või valla keskuses kestusega vähemalt 20 kalendripäeva. Seal tuuakse ära hindaja nimi ja tema vastuvõtu aeg. Valla- või linnavalitsus teatab maakonna või kohalikus ajalehes enne avalikku väljapanekut selle toimumise aja. V. HINDAMISE TULEMUSTE KOOSKÕLASTAMINE, KATASTRISSE KANDMINE, VAIDLUSTAMINE JA PRETENSIOONIDE LAHENDAMINE 15. Maaomanikul ja -kasutajal või nende volitatud esindajal on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada hindajale parandus- ja täiendusettepanekuid ning ilma kautsjonit tasumata vaidlustada hinna-, viljakus- ja metsakasvukohatüüpide tsoonide kaarte ja metsamaa hindamise akte. 16. Kui ettepanek on põhjendatud, teeb hindaja vajalikud parandused ja täiendused. Hindaja vastab kirjalikele ettepanekutele ühe kuu jooksul, põhjendades oma seisukohta. Vaidluse korral lahendab küsimuse maakonna katastrikeskus, kelle korraldusel hindaja teeb vajalikud täiendused ja parandused. 17. Käesoleva korra punkti 15 kohaselt esitatud ettepanek on põhjendatud, kui: 1) hindamisel ei ole järgitud seadust, hindamise metoodikat või käesolevat korda; 2) hindamise tulemusena leitud väärtustes on viga üle 20 protsendi. 18. Hindaja kooskõlastab tema poolt koostatud ja parandatud hinna-, viljakus- ja metsakasvukohatüüpide tsoonide kaardid ja metsamaa hindamise akti kohaliku omavalitsuse täitevorganiga ning esitab need maakonna katastrikeskusele. Hinnatsoonide kaardile lisatakse seletuskiri. 19. Maakonna katastrikeskus langetab otsuse talle esitatud hindamisdokumentide alusel maa kvaliteedi ja hindamise kaardi täiendamise kohta kahe nädala jooksul hindamisdokumentide esitamise päevast arvates. Maakonna katastrikeskus saadab ühe hinnatsoonide kaardi kohalikule omavalitsusüksusele ja teise Riigi Maa-ametile kolme tööpäeva jooksul katastrisse kande tegemise päevast arvates. 20. Hindamise vaidlustamisel käesoleva korra punktis 14 nimetatud tähtajast hilisemal ajal tuleb pretensiooni esitajal tasuda maakonna katastrikeskusele kautsjon maamaksu vähendamise nõude suurusele vastavas summas, kuid mitte alla 100 krooni. Kautsjoni suurus ei tohi ületada 500 krooni. Nimetatud kautsjonist tasub maakonna katastrikeskus põhjendamatu pretensiooni lahendamisel tehtud kulutused. Kulutustest ülejäänud kautsjon tagastatakse. Põhjendatud pretensiooni korral tagastatakse kogu kautsjon. 21. Käesoleva korra punkti 20 kohaselt esitatud pretensioon on põhjendatud, kui see puudutab pretensiooni esitaja omandis või seaduslikus valduses oleva maatüki väärtuse muutmist ja vastab käesoleva korra punktis 17 nimetatud tingimustele. Pretensiooni põhjendatust hindab maakonna katastrikeskus. 22. Kui käesoleva korra punkti 20 kohaselt esitatud pretensioon on põhjendatud, teeb maakonna katastrikeskus vastavad muudatused maakatastris. VI. MAKSUSTAMISHINNA MÄÄRAMINE 23. Maksustamishind määratakse riigi maakatastri andmete alusel. Täiendava andmebaasina maaüksuse pindala saamiseks ja parandustegurite kohaldamiseks kasutatakse linna või valla maa hindamisregistrit. 24. Valla- või linnavalitsus määrab maatüki maksustamishinna, kasutades valemit Hk = Ht × k × S, kus: Ht – maakasutuse sihtotstarbele vastav hinnatsooni maksustamishind; k – parandustegur, kusjuures mitme parandusteguri korral leitakse parandustegur nende omavahelisel korrutamisel; S – maatüki pindala. 25. Linna- või vallavalitsus registreerib maatükkide maksustamishinnad hindamisregistris ja esitab maksuameti kohalikule talitusele maamaksu arvutamiseks. VII. RAKENDUSSÄTTED 26. Uued hindamistulemused jõustuvad Vabariigi Valitsuse poolt määratud aasta 1. jaanuaril. 27. Kui maakonnas ei ole moodustatud katastrikeskust, täidab käesoleva korra alusel katastrikeskusele pandud kohustusi katastripidaja. 28. Uute katastriüksuste registreerimisel maakatastris pärast 1. juulit 1996. a määratakse haritava maa ja loodusliku rohumaa maksustamishind 1996. aastaks keskkonnaministri 25. jaanuari 1994. a määrusega nr 1 kinnitatud «Maa maksustamishinna määramise juhendi 1994. aastaks» (RTL 1994, 11, lk 331; 1995, 6, lk 185; 82, lk 2854) alusel, rakendades maa korralise hindamise metoodika põhjal määratud viljakustsoone. 29. Metsamaa osas võetakse maa korralise hindamise metoodikas käsitletavad tsoonid kasutusele keskkonnaministri otsuse alusel. Kuni nimetatud tsoonide rakendamiseni esitab hindaja maakonna katastrikeskusele metsamaa hindamise aktid.