Keskkonnaminister — Kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamise korra kinnitamine — RTL, 1996, 59, 375

Lähtudes kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 28 lõikest 5 ja Keskkonnafondi seaduse (RT I 1994, 8, 105; 46, 773; 86/87, 1488; 1995, 74, 1286) paragrahvi 3 lõikest 3 määran: 1. Kinnitada

1) kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamise kord (juurde lisatud);

2) metoodilised juhendid lagle-, sookure- ning hülgekahjustuste hindamiseks ja kahjuhüvituste määramiseks (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 27. mai 1994. a. määrus nr. 17 "Looduses vabalt elavate kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamise korra kinnitamine" (RTL 1994, 46, lk. 1600).

Minister Villu REILJAN

Kantsler Rein RATAS

Kinnitatud

keskkonnaministri 11. aprilli 1996. a.

määrusega nr. 22

Kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Looduses vabalt elavate kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud majanduslik kahju (edaspidi kahju) kuulub hüvitamisele Eesti Keskonnafondi vastavast sihtotstarbelisest reservist (Keskkonnafondi seaduse (RT I 1994, 8, 105; 46, 773; 86/87, 1488; 1995, 74, 1286) paragrahv 3 lg. 3).

2. Kahju hüvitamise eeltingimuseks on kahjustuste ärahoidmiseks võimalike ja vajalike lubatud abinõude rakendamine omaniku poolt.

II. TAOTLUSE ESITAMINE JA KAHJU HINDAMINE

3. Kahju kannataja esitab maavalitsusele kirjaliku avalduse kahju hüvitamiseks 15 päeva jooksul kahju tekitamisest.

4. Kahju hindamiseks moodustab maavalitsus komisjoni, mille koosseisu kuuluvad: maavalitsuse looduskaitse ametnik, kohaliku omavalitsuse esindaja ja kohalik politseiametnik. Komisjoni koosseisu kinnitab maavanem.

5. Maavalitsus registreerib kahju hüvitamise taotlused ning korraldab komisjoni tööd kahju hindamisel.

6. Kahju suuruse hindamine toimub iga taotluse suhtes eraldi kannatanu osavõtul ja vormistatakse punktis 4 nimetatud komisjoni poolt sellekohase aktina. Komisjon võib vajadusel kasutada eksperdi abi.

7. Kahju hindamine ja akti koostamine peab toimuma ühe kuu jooksul pärast kirjaliku taotluse laekumist maavalitsusse, kui kahjustuse hindamise metoodikast ei tulene teisiti. Akt esitatakse 5 päeva jooksul keskkonnafondi kohaliku osafondi nõukogule kahjuhüvitise määramiseks. Ärakiri antakse kannatanule ning kui kahjusumma ületab 5000 krooni, siis ka Keskkonnaministeeriumile.

8. Kahju hindamise aluseks on keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodiline juhend. Selle puudumisel annab hindamise juhised Keskkonnaministeeriumi poolt nimetatud ekspert.

9. Kui kahjustuse iseloom tingib täiendava hindamise vajaduse, korraldab sama komisjon vastavalt metoodilisele juhendile täiendava ülevaatuse.

10. Kahju ei arvestata ega hüvitata, kui kahjustatud objekti kasutamine või kasvatamine oli ebaseaduslik.

11. Kahju hindamisega seotud kulutused kantakse punktis 1 nimetatud Keskkonnafondi reservist.

III. KAHJU HÜVITAMINE

12. Kahju hüvitamine toimub Keskkonnafondi osafondi kaudu kahjustuste hüvitamisteks eraldatud vahenditest.

13. Väljamakstava hüvitise suuruse otsustab Keskkonnafondi osafondi nõukogu 1 kord aastas. Hüvitised makstakse välja osafondi nõukogu otsuse alusel 1 kuu jooksul pärast otsuse tegemist.

IV. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

14. Lahkarvamuste korral on kahju kannatajal õigus esitada kirjalik protest Keskkonnaministeeriumile. Protest tuleb esitada 10 päeva jooksul alates akti ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Protestile lisatakse ärakiri aktist.

15. Alusetu protesti (täiendava hindamise tulemus ei erine üle 20%) korral kannab täiendava hindamisega seotud kulutused protestija.

Kinnitatud

keskkonnaministri 11. aprilli 1996. a.

määrusega nr. 22

Metoodiline juhend laglekahjustuste hindamiseks ja kahjuhüvituste määramiseks

Läbirändavad valgepõsk-lagled kahjustavad suvi- ja taliteravilja põlde (kevadel ja sügisel) ning kultuur- ja looduslikke rohumaid (kevadel). Viljapõldudel toituvad lagled nii külvatud teradest kui ka orasest, rohumaadel üksnes rohttaimedest. Laglede poolt põhjustatud kahjustuste maht (saagikadu) oleneb lindude toitumise intensiivsusest, st. kui suur hulk linde kui suurel pindalal ja kui pika perioodi vältel toitub. Arvestatav saagikadu tekib vaid põldude intensiivse kasutuse korral (1000 või enam laglepäeva/ha peatusperioodil). Katsetes tõestatud maksimaalne saagikadu ulatub rohumaadel kuni 80% ja viljapõldudel kuni 60%. 100% saagikadu ei esine.

Võimalikud abinõud laglekahjustuste ennetamiseks on lindude hirmutamine ja peletamine näit. heliefektidega (paukpadrunid, valgustus ja signaalraketid jne.) või hirmutite ülesseadmine.

1. Laglekahjustusi hinnatakse vahetult pärast lindude lahkumist, kevadperioodil ajavahemikul 20. maist kuni 1. juunini ja sügisel 1.-30. novembrini. Vajadusel võidakse põllu (kultuuri) seisundit täiendavalt kontrollida ka suvel, 20. juunist kuni 1. juulini.

2. Kahjustusi hinnatakse visuaalselt, põllu (kultuuri) seisundi järgi ning laglede väljaheidete pindtiheduse (troppi/m2) järgi, mis väljendab põllu kasutuse astet lindude poolt.

3. Kahjustuste visuaalne hinnang tugineb spetsiaalsete välikatsetega omandatud kogemustel, kus on omavahel võrreldud erinevate kultuuride tegelikku saagivahet lindude eest kaitstud (tarastatud) ja kaitsmata (lindude poolt kasutatud) proovialadel ühel ja samal põllul.

4. Laglede väljaheidete (troppide) tihedus määratakse vähemalt viie 2H2 m suuruse proovilapi keskmisena. Proovid võetakse põllu eri osadest nii, et vähemalt üks asuks põllu keskpunktis ja üks põllu servast 30 m kaugusel (vt. skeem).

30 m

1 2 3 4 5

5. Saagikadu hinnatakse järgneva astmestiku alusel

----------------------------------------------------------------

Kahjustusaste Troppe/m2 Saagikadu % Keskmine koefitsient

----------------------------------------------------------------

1. Nõrk kuni 10 1 - 20 0,1

2. Keskmine 11 - 20 21 - 40 0,3

3. Tugev 21 - 30 41 - 60 0,5

4. Väga tugev üle 30 61 - 80 0,7

----------------------------------------------------------------

Seniste katsete ja visuaalsete hinnangute alusel langeb valdav osa kahjustustest nõrkade ja keskmiste hulka.

6. Saagikao hinnangu alusel leitakse kahjustuste suurus ehk laglede poolt tekitatud arvestuslik saagikadu kogu põllu kohta. Selleks korrutatakse antud põllult koristatud saak kahjustusastmele vastava koefitsiendiga.

Näide. Põllult koristatud teravilja kogusaak oli 100 t ja kahjustusaste oli keskmine. Laglede poolt tekitatud kahju oli seega 0,3 x 100 t = 30 t, mis kuulubki hüvitamisele.

7. Juhul kui laglekahjustuste tõttu tehti ümberkülv või rajati uus kultuur ning algselt kahjustatud kultuuri lõppsaaki ei ole võimalik leida, siis tehakse seda arvestades ümberkülvatud või uue kultuuri kogusaaki ja vastavalt esinenud kahjustusastmele ning koefitsientidele nii nagu üldjuhulgi.

8. Erandkorras võib kahjustusi hindav ja kahjuhüvitisi määrav komisjon teha saagikao hinnangu mitte konkreetse lõppsaagi alusel kahjustusaastal, vaid antud kultuuri keskmise saagikuse alusel vastavalt põllumaa hindepunktidele.

9. Igal juhul tuleb kahjude hüvitamise taotluse korral viia läbi eelnev kahjustuste hindamine vastavalt eeltoodud metoodikale.

10. Arvestusliku saagikao ja kehtivate turuhindade alusel leitakse hüvituse määr ehk rahaline kahjuhüvitus, mis kuulub väljamaksmisele vastavalt koostatud aktile ja kehtestatud korrale.

Näide. Arvestuslik saagikadu oli 30 t otra turuhinnaga 1000 kr./t. Väljamakstav hüvitus on seega 30 t x 1000 kr./t = 30 000 kr. - saamata jäänud saagiga seotud tootmiskulud.

Kinnitatud

keskkonnaministri 11. aprilli 1996. a.

määrusega nr. 22

Metoodiline juhend sookurekahjustuste hindamiseks ja kahjuhüvituste määramiseks

Sookurg on Eestis tavaline haudelind ja läbirändaja. Kohaliku asurkonna suurus on ca 700 haudepaari, sügisrändel peatub meil kuni 30 000 sookurge. Kahjustusi tekitavad eelkõige sügisel peatuvad linnud. Põhiliselt kahjustatakse valminud koristamata teravilja, vähem talivilja külvisid. Potentsiaalne kahjustuste periood on augustist novembrini.

Lubatud tõrjemeetmeteks kahjustuskolletes on visuaalsed ja akustilised vahendid (hirmutid, paukpadrunid, signaalraketid jt.), mis linde fiiüsiliselt ei kahjusta. Sookurgede sihiteadlik häirimine väljaspool kahjustuskollet (viljapõlde) on keelatud.

1. Sookurekahjustusi hinnatakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras.

2. Kahjustusi hinnatakse visuaalselt, kultuuri seisundi järgi ja lindude poolt ärasöödud teravilja hulga järgi.

3. Kahjustuste visuaalne hinnang tugineb omandatud kogemustele, kus on omavahel võrreldud katseliselt leitud saagikadu ja selle sõltumatut visuaalhinnangut.

4. Sookurgede poolt ärasöödud teravilja hulk ehk otsene saagikadu määratakse viiel proovilapil, igal põllul eraldi. Proovid võetakse põllu eri osadest nii, et üks asuks põllu keskel ja üks põllu servast 30 m kaugusel. Igal proovilapil, suurusega 25x25 cm loendatakse tühjade pähikute hulk (ärasöödud terad) ja määratakse saagikaoprotsent. Seejärel leitakse viie proovilapi keskmine saagikaoprotsent.

5. Keskmise saagikaoprotsendi alusel leitakse kahjustuse suurus ehk sookurgede poolt tekitatud arvestuslik saagikadu kogu põllu kohta. Selleks korrutatakse antud põllult koristatud kogusaak keskmise saagikaoprotsendiga.

Näide. Põllult koristatud odrasaak oli 100 t ja keskmine saagikadu 10%. Sookurgede poolt tekitatud arvestuslik saagikadu oli seega 100 t x 0,1 = 10 t.

6. Arvestusliku saagikao ja kehtivate turuhindade alusel leitakse rahaline kahjuhüvitus, mis kuulub väljamaksmisele vastavalt koostatud aktile ja kehtestatud korrale.

Näide. Sookurgede poolt tekitatud arvestuslik saagikadu oli 10 t otra turuhinnaga 1000 kr./t. Väljamakstav rahaline kahjuhüvitus on seega 10 t x 1000 kr./t = 10 000 kr. - saamata jäänud saagiga seotud tootmiskulud.

7. Erandjuhul, kui sookurekahjustuse tõttu ei ole järelejäänud saagi koristamine majanduslikult tasuv, võib komisjon kahjuhüvituse määrata ka mitte konkreetse lõppsaagi alusel kahjustusaastal, vaid antud kultuuri keskmise saagikuse alusel vastavalt põllumaa hindepunktidele. Igal juhul tuleb aga läbi viia eelnev kahjustuse hindamine toodud metoodika järgi.

8. Kahju hüvitamise taotlus võidakse jätta rahuldamata juhul, kui komisjoni andmetel ei ole taotluse esitaja rakendanud lindude tõrjumiseks vajalikke lubatud abinõusid.

Sookurekahjustuste hindamist võib komplitseerida asjaolu, et sügisel toituvad sookured tihti koos hanedega. Nii tuleb kõigepealt veenduda, et tegemist on sookurekahjustustega. Seda saab teha tegevusjälgede järgi. Pehmel pinnasel on jalajäljed kergesti määratavad. Hane jäljel on näha ujulesta jäljend, sookurel see puudub. Teiseks nokib sookurg terad pähikust välja, hani aga rebib osa viljapeast ära. Seega, kui viljapead on enamasti terved kuid tühjad, siis on tegemist sookurekahjustusega. Samuti leidub sookure kahjustusalal nende kontuursulgi, hanede puhul sulgi tavaliselt ei esine. Kahtluse korral tuleb ka suled määrata.

Kinnitatud

keskkonnaministri 11. aprilli 1996. a.

määrusega nr. 22

Metoodiline juhend hülgekahjustuste hindamiseks ja kahjuhüvituste määramiseks

Hülgekahjustused kalapüügile võivad Eesti rannikuvetes olla põhjustatud hallhülge (Halichoerus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) poolt.

Oma iseloomult võivad hülgekahjustused olla kahte tüüpi

1. Hüljeste poolt tekitatud kahjustused kalapüünistele.

2. Kalapüünistes olevate kalade söömine ja vigastamine hüljeste poolt, mille tulemusena väheneb püütava kala kogus ning vigastatud kalade näol nende kaubanduslik väärtus.

Hüljeste poolt tekitatud kahjustusi saab hüvitada põhjendatud taotluse alusel, milles on näidatud, millal ja kus kahju tekitati, milline on kahju liik ja selle arvatav suurus ning kas ja millisel määral saab taotleja hüvitust kindlustuse alusel.

Taotlusest lähtuvalt hindab vastav komisjon kahjustuste tegeliku väärtuse.

Kalapüünistele tekitatud kahjustused

Kalapüünistele tekitatud kahju on otseselt hinnatav ja siin tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest

a) püüniste liik ja materjal;

b) püünise alghind;

c) püünise vanus ja selle amortisatsioon;

d) hüljeste poolt püünisele tekitatud kahjustuste ulatus (arvestada ei tohi kahjustusi, mis on tekkinud püüniste eelneva ekspluatatsiooni käigus);

e) hüljeste poolt rikutud püünise taastamiseks tehtavate kulutuste hind. Kui püünise taastamine ei osutu otstarbekaks, siis selle jääkväärtuse hindamine enne kahjustuse tekkimist.

Kalapüünistes olevate kalade söömine ja vigastamine

Kalapüünistesse sattunud kalade söömine hüljeste poolt tuleb kõne alla seisevnootades ja võrkudes, vähem mõrdades. Söödud kalade koguse hindamine on väga subjektiivne ja vähetõenäoline, mistõttu saab hinnangut anda vaid võrdlevate ja ulatuslike uuringute läbiviimise korral. Hindamise suure subjektiivsuse tõttu kalade söömisest ja vigastamisest põhjustatud kahju ei hüvitata.

Kuna kahjustused pole alati regulaarsed, siis tuleb ekspertiisiks vajalik tõestusmaterjal säilitada (võrkude seisundi kohta koostatakse vahetult pärast kahjustuste ilmnemist tunnistajate juuresolekul ülevaatusakt), mis esitatakse hiljem kahjustuste hindamise komisjonile.

Regulaarsete kahjustuste korral teeb kahjustuse hindamise komisjon kahjustuse tegeliku suuruse kindlaks kohapeal.