Riigikogu — Kaitseväeteenistuse seaduse ja rahuaja riigikaitse seaduse muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 25, 519

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. aprilli 1996. a otsusega nr 701 I. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: «§ 101. Tegevteenistusse astumisel annavad kaitseväelased Eesti kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses: «Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.» § 2. Paragrahvi 28 lõikes 3 asendatakse sõna «teistkordselt» sõnaga «korduvalt» ja sama lõiget täiendatakse pärast sõna «välismaal» sõnadega «, sõltumata erialast». § 3. Paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «reservohvitseride» sõnadega «või reservallohvitseride». § 4. Paragrahvi 38 täiendatakse pärast sõna «reservohvitseride» sõnadega «või reservallohvitseride». § 5. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 41. Lepingulisse tegevteenistusse võivad astuda ka 19-aastaseks saanud naissoost Eesti kodanikud.» § 6. Paragrahvi 49 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «muudatustest» sõnadega «, töökoha muutusest». § 7. Paragrahvis 80 asendatakse sõnad «kaitseväe ülemjuhataja» sõnadega «kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja)». II. Rahuaja riigikaitse seaduses (RT I 1995, 18, 240) tehakse järgmised täiendused: § 8. Paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2, 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «(2) Kaitseväe juhataja puhkuse või haiguse ajal või kui ta ei saa oma ülesandeid täita muu mõjuva põhjuse tõttu, täidab neid kuni Vabariigi Presidendi määratud tähtajani Kaitsejõudude Peastaabi ülem. (3) Riigikogu poolt kaitseväe juhataja ametist vabastamise korral on kuni kaitseväe uue juhataja ametisse nimetamiseni Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes. (4) Kui Kaitsejõudude Peastaabi ülem ei saa täita käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel kaitseväe juhataja ülesandeid, määrab Vabariigi President kaitseväe juhataja kohusetäitja. (5) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral nimetab Vabariigi President ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe ülemjuhataja hukkumise, raske haavatasaamise, raske haiguse või vangilangemise korral või kui ta ei saa oma ülesandeid täita muu mõjuva põhjuse tõttu, täidab neid kuni kaitseväe uue ülemjuhataja ametisse nimetamiseni Kaitsejõudude Peastaabi ülem.» § 9. Paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «juhataja» sõnadega «sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja,». III. § 10. Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1992. aasta 7. mai otsus «Eesti kaitseväelase truudusetõotuse kohta» (RT 1992, 22, 311; I 1995, 18, 240). IV. § 11. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikogu esimees Toomas SAVI