Eesti Panga President — Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamise alused — RTL, 1996, 36, 246

Lähtudes krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) paragrahv 99 lg. 6 ning paragrahv 51 ja paragrahv 52 Eesti Pank määrab: Kinnitada lisatud "Konsolideeritud aruandluse koostamise alused". President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 8. märtsi 1996. a. määrusega nr. 10 Krediidiasutuse konsolideeritud aruandluse koostamise alused Krediidiasutuste seaduse paragrahv 51 lg. 6 kohaselt on konsolideeritud gruppidesse kuuluvad krediidiasutused kohustatud koostama ja Eesti Pangale esitama kogu grupi tegevust hõlmava konsolideeritud aastaaruande. Konsolideeritud aastaaruanne peab andma kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete aktivatest ja passivatest, finantsseisundist ning kasumitest ja kahjumitest õige ja usaldusväärse ülevaate. Konsolideeritud aruande koostab ja esitab grupi emaettevõte. Konsolideeritud aruanne esitatakse emaettevõtte poolt koos konsolideerimisgrupi struktuuriga. Konsolideerimisgruppi kuuluvad emaettevõte ja kõik tema tütarettevõtted vaatamata sellele, kus need tütarettevõtted on registreeritud. Emaettevõtte allettevõteteks loetakse ka tema tütarettevõtte tütarettevõtted. Konsolideerimisele kuuluvad ka emaettevõtte need tütarettevõtted, mis ei ole krediidiasutused, kui nende tegevus on krediidiasutuse abistamine või laiendamine, nagu liising, faktooring, infotöötlus või muu sarnane tegevus. Konsolideeritud aruande koostamisel tuleb rakendada gruppi kuuluvate ettevõtete aktivate ja passivate hindamisel ühtseid reegleid, et näitajad oleksid õiged ja võrreldavad. Konsolideeritud aruanne näitab grupi ettevõtete aktivate ja passivate tegelikku suurust, finantsseisundit ning kasumeid ja kahjumeid nii nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Selleks jäetakse konsolideeritud aruandest välja: 1) kõik gruppi kuuluvate ettevõtete vahelised nõudmised ja kohustused; 2) kõik gruppi kuuluvate ettevõtete vaheliste tehingutega seotud kulud ja neist tulenevad tulud. Eesti Panga nõusolekul on lubatud konsolideeritud aruandest välja jätta ettevõtted, mis kuuluvad küll gruppi, kuid: 1) millel ei ole grupi konsolideeritud näitajatele olulist mõju, kui aga selliseid ettevõtteid on rohkem kui üks ja nende koosmõju on olulise suurusega, kuuluvad nad konsolideerimisele; 2) mille juhtimise olulist mõjutamist ja aktsiate käsutamist emaettevõtte poolt takistavad pikaajalised piirangud; 3) mille aktsiad on omandatud eranditult edasimüügi eesmärgil; 4) mis asub riigis, kus seadusandlus takistab vajaliku informatsiooni saamist; 5) mille näitajate arvessevõtmine moonutaks grupi finantsseisundit. Konsolideeritud aruanne koosneb koondbilansist, koondkasumiaruandest ning seletuskirjast. Krediidiasutustel on lubatud tütarettevõtete osas 1995. aasta konsolideeritud aruande koostamisel lähtuda eeltoodud põhimõtetest, asendades kapitaliosaluse (equity) meetodi täieliku konsolideerimise meetodiga, rakendades kapitaliosaluse meetodit ainult sidusettevõtete osas. Konsolideerimisel lähtutakse Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) standardist. Konsolideeritud gruppidesse kuuluvate finantseerimisasutuste ja segategevusega investeerimisfirmade ning nende allasutuste kohta konsolideeritud aruandluse saamine ei tähenda ühelgi juhul seda, et sellised eraldiseisvad ettevõtted või nende allasutused kuuluksid krediidiasutuste üle järelevalvet teostava Eesti Panga järelevalve alla.