Vabariigi Valitsus — Erikonfiskeeritud ja pärimisõiguse alusel riigile üleläinud vara valitsemise korra kinnitamine — RT I, 19, 343
Statutory Text (1 Articles)
Lähtudes riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvist 23, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Erikonfiskeeritud ja pärimisõiguse alusel riigile üleläinud vara valitsemise kord» (juurde lisatud). 2. Käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud korda ei rakendata kriminaal- ja haldusõiguserikkumiste asjades kohtuotsuse alusel erikonfiskeeritud alkoholi ja tubakatoodete ning riigile üleläinud relvade ja laskemoona suhtes. 3. Muuta Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1995. a määrust nr 251 (RT I 1995, 56, 974) «Erikonfiskeeritud alkoholi ja tubakatoodete kasutamise korra kinnitamine» järgmiselt: 1) täiendada preambulat pärast sõnu «paragrahvist 65» sõnadega «ning riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvist 23»; 2) lugeda määruse esimene lõik punktiks 1 ja täiendada määrust uue punktiga 2 järgmises sõnastuses: «2. Käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud korda rakendatakse ka kriminaal- ja haldusõigusrikkumiste asjades kohtuotsusega erikonfiskeeritud alkoholi ja tubakatoodete suhtes.». Peaminister Tiit VÄHI Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. veebruari 1996. a määrusega nr 63 ERIKONFISKEERITUD JA PÄRIMISÕIGUSE ALUSEL RIIGILE ÜLELÄINUD VARA VALITSEMISE KORD 1. Käesolev kord määrab kindlaks täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380) paragrahvides 72 ja 81 ning tsiviilkoodeksi paragrahvis 557 nimetatud riigivara valitsemise riigivaraseaduse paragrahvi 23 alusel. 2. Käesolevat korda rakendatakse vara suhtes, mis on: 1) kriminaal- või haldusõiguserikkumiste asjades kohtuotsusega erikonfiskeeritud või 2) pärimisõiguse alusel riigile üle läinud. 3. Käesoleva korra punkti 2 alapunktis 1 nimetatud riigivara valitsejaks on erikonfiskeerimise otsust täitva täitevametniku täitevbüroo asukohajärgne maavalitsus ja alapunktis 2 nimetatud pärandvara osas pärandi avanemise asukohajärgne maavalitsus. 4. Kohtuotsusega erikonfiskeeritud vara annab täitevametnik üle maavalitsusele üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. 5. Pärimisõiguse alusel riigile üleläinud vara arvelevõtmise aluseks maavalitsuses on notari poolt antud pärimisõiguse tunnistus. 6. Juhul kui pärimisõiguse alusel riigile üleläinud vara koosseisus on kinnisasjad, hooned ja ehitised ning need asuvad mitmes maakonnas, on pärimisõiguse tunnistuse saanud maavalitsus kohustatud nimetatud vara asukohajärgsele maavalitsusele: 1) edastama pärimisõiguse tunnistuse notariaalselt kinnitatud ärakirja hiljemalt 10 päeva jooksul tunnistuse saamisest arvates; 2) vara üle andma riigivaraseaduse paragrahvis 11 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. 7. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud vara hindab maavalitsus asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976) paragrahvi 29 alusel, välja arvatud käesoleva korra punktis 8 sätestatud erandid. 8. Valuutat, väärismetalli, vääriskive ja nendest valmistatud esemeid hindab maavalitsus järgmiselt: 1) valuuta väärtus määratakse selle arvelevõtmise päeval kehtiva, Eesti Panga poolt noteeritud valuutakursi alusel; 2) väärismetallide ja vääriskivide ning nendest valmistatud esemete (välja arvatud kunsti- või kultuuriväärtust omavad esemed) hind määratakse nende hindamise päeval kehtivate Eesti Proovikoja kokkuostuhindade alusel. 9. Väärismetallid, vääriskivid ja nendest valmistatud esemed võetakse maavalitsuses arvele aktiga, kus näidatakse ära eseme(te) nimetus, arv, oletatav materjal, kaal ja proov. Mündid peavad olema grupeeritud nominaalväärtuste ja väljalaskeaastate järgi. Arvelevõetud väärismetallid, vääriskivid ja nendest valmistatud esemed antakse aktiga üle Eesti Proovikojale, kus esemed kaalutakse, pannakse neile proov ja määratakse hind ning korraldatakse nende võõrandamine õigusaktides sätestatud korras. 10. Maavalitsuse valitsemisel olevad asjad, millel on ajalooline, teaduslik, kunsti- või muu kultuuriväärtus, antakse aktiga üle Kultuuriministeeriumile. 11. Väärtpaberid võetakse maavalitsuses arvele nende nominaalväärtuses ja antakse aktiga üle Rahandusministeeriumile. 12. Maavalitsuse valitsemisel olev: 1) valuuta konverteeritakse arvelevõtmise päeva Eesti Panga kursi alusel Eesti kroonidesse ja kantakse riigieelarve tuludesse; 2) sularaha kantakse riigieelarve tuludesse; 3) pangaarvetel olev raha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul arvete kasutamise õiguse saamisest arvates. 13. Erikonfiskeeritud ja pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara, välja arvatud käesoleva korra punktides 9–12 nimetatud vara, valdab, kasutab ja käsutab maavalitsus riigivaraseaduse ning selle alusel ja täitmiseks väljaantud õigusaktidega sätestatud korras. 14. Riigivara võõrandamine ja kasutusse andmine maavalitsuste poolt toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud «Riigivara võõrandamise korras» (RT I 1995, 67, 1137) ja määrusega nr 285 kinnitatud «Riigivara kasutusse andmise korras» (RT I 1995, 65, 1091) sätestatud alustele ja korrale. 15. Eesti Proovikoda kannab väärismetallide, vääriskivide ja neist valmistatud esemete võõrandamisest saadud summad riigieelarve tuludesse 15 päeva jooksul nende võõrandamisest arvates. Kõik väärismetallide ja vääriskivide saate- ja transpordikulud, mille kohta esitatakse dokumendid, kaetakse Eesti Proovikoja poolt võõrandamisest saadud summadest. 16. Võõrandamise korraldamisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulud, sealhulgas notari tasu pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest, kaetakse vara müügist laekunud summadest.