Kultuuriminister — Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2014, 6

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse § 2, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sangaste mõisa rehi 2 varemed (kultuurimälestiste riikliku registri nr 23254) tunnistati arhitektuurimälestiseks kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr. 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (määruse punkt 178). Kuna mälestiseks olev asi on täielikult hävinud, algatas Muinsuskaitseamet menetluse asja mälestiseks olemise lõpetamiseks. Sangaste mõisa rehi oli 19. sajandi lõpus ehitatud Sangaste mõisa majandushoone, suur punastest tellistest ja laastudest kõrge kelpkatusega hoone. Hoone oli juba mälestiseks tunnistamisel 1999. a säilinud fragmentaarse varemena. Hoone võeti kaitse alla, kuna see kuulus Sangaste mõisa kompleksi. Muinsuskaitseamet on mälestist korduvalt inspekteerinud ja tuvastanud, et hoone vare on täielikult hävinud ilmastiku ning vandaalide mõjul, kes varastasid varemest telliseid. On võimalik, et maa all on säilinud hoone vundamendid, kuid 19. sajandi lõpu mõisa abihoone puhul ei kujuta need endast suurt kultuuriväärtust ning seega on põhjendatud asja mälestiseks olemine lõpetada. Muinsuskaitse Nõukogu kiitis 08. mai 2014. a. koosolekul Muinsuskaitseameti ettepaneku heaks ning otsustas esitada kultuuriministrile ettepaneku lõpetada Sangaste mõisa rehi 2 vare mälestiseks olemine. Hoone omanik, Sangaste Vallavalitsus, on hoone mälestiseks olemise lõpetamisega nõustunud. II ÕIGUSLIK HINNANG Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ning Muinsuskaitse Nõukogu arutelu tulemusena on tehtud ettepanek lõpetada Sangaste mõisa rehi 2 varemete mälestiseks olemine. Riikliku kaitse all peaksid olema üksnes sellised asjad, millel on väga kõrge kultuuriväärtus. Käesolevas asjas on tehtud kindlaks, et mõisaansambli osana mälestiseks tunnistatud vare on täielikult hävinud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 5 lg 1 p 1 kaalus Muinsuskaitseamet asja taastamise võimalikkust, kuid kuna ehitis oli juba mälestiseks tunnistamisel säilinud fragmentaarse varemena, ei ole selle taastamine põhjendatud. Ei esine avalikku huvi, et säilitada hävinud vareme alal riiklikku kaitset. Maa-ala, kus asusid Sangaste mõisa rehi 2 varemed, jääb edaspidi Sangaste mõisa kaitsealuste hoonete ja pargi ühisesse kaitsevööndisse ja sellele kehtivad muinsuskaitseseaduse § 25 tulenevad kitsendused. III OTSUS 1. Lõpetada Sangaste mõisa rehi 2 varemete (kultuurimälestiste riikliku registri nr 23254, Valga maakond Sangaste vald Lossiküla küla) mälestiseks olemine. 2. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 5 lõikele 3. 3. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu, väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist ja Muinsuskaitseameti ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.