Vabariigi Valimiskomisjon — Kalle Grünthali kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 2

Kaebuse asjaolud Üksikkandidaat Kalle Grünthal esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 5. juunil 2024 kaebuse, milles taotleb, et Vabariigi Valimiskomisjon lõpetaks viivitamatult elektroonilise hääletamise ning tühistaks elektrooniliselt antud hääled. Kaebaja nõuab, et Vabariigi Valimiskomisjon teavitaks viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning sellest, milliseid hääletamisviise saab valija selleks kasutada. Kaebus on esitatud riigi valimisteenistuse toimingute peale – riigi valimisteenistus ei olnud Euroopa Parlamendi valimisi elektrooniliseks hääletamiseks nõuetekohaselt ette valmistanud ning valimissüsteemi korrastamiseks kasutati ja tehti koostööd välisriigi ettevõtjaga Google. Kaebaja kirjeldab 5. juuni 2024 kaebuses, et Euroopa Parlamendi valimised algasid 3. juunil 2024 elektroonilise hääletamisega. Praktiliselt kohe ilmnesid nimetatud valimistega ka probleemid. Riigi valimisteenistuse juhi sõnul lahendati olukord koostöös Google´iga. Kaebaja, tuginedes eelnevale, leiab, et on tõendatud ja puudub vaidlus selles osas, et elektroonilise hääletamise süsteemis ilmnes probleem, et selles võib olla pahavara. Teiseks puudub ilmselgelt vaidlus ka selle üle, et riigi valimisteenistuse juht tegi probleemi ehk tõrke kõrvaldamiseks koostööd Google´iga. Kaebaja leiab, et Google´i kaasamine valimissüsteemi korrastamiseks tähendab tegelikult seda, et valimistulemusi Eestis on võimalik mõjutada elektrooniliste valimiste kaudu välismaalt, sest me ei tea, kui turvaline on valimissüsteem pärast Google´iga koostööd. Kogumis täheldab kaebaja, et riigi valimisteenistus ei olnud elektroonilist hääletamist seaduse mõttes ette valmistanud. Kaebaja põhjendab oma kaebust õiguslikult Euroopa Parlamendi valimiste seaduse (EPVS) §-ga 472, mille järgi korraldatakse elektrooniline hääletamine EPVS § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse (RKVS) 71. peatükis sätestatud korras. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamist reguleerib RKVS § 483. Kaebaja leiab, et arvestades elektroonilise hääletamise süsteemis ilmnenud tõrkeid, mida on kinnitanud ka riigi valimisteenistuse juht, ei ole elektrooniline hääletamine riigi valimisteenistuse poolt nõuetekohaselt ette valmistatud ning vigase süsteemi kasutamine valimistel on ebaseaduslik. Riigi valimisteenistuse toiming – teha vigase elektroonilise valimissüsteemi korrastamiseks koostööd välisriigis asuva ettevõtjaga Google – on täielikult seadusevastane ning kaebajale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes riigi valimisteenistus seda tegi. Lähtudes eelmärgitust, on kaebaja seisukohal, et elektrooniline hääletamine on ebaseaduslik. RKVS § 4812 lg 1 järgi tuleb elektrooniline hääletamine lõpetada kogu riigis täies ulatuses. Kaebaja leiab, et tema kui kandideerija õigusi on rikutud, kuna puudub õiguskindlus, et vigase elektroonilise hääletamise süsteemi kasutamine ja selle korrastamiseks kaasatud välisriigi ettevõtja Google koostöö annaks õiglase valimistulemuse, mis kokkuvõttes võib muuta oluliselt tema õigust osutuda valituks Euroopa Parlamendi valimistel. Riigi valimisteenistuse seisukoht Elektroonilise hääletamise süsteemi töö ei olnud häiritud. RKVS § 483 lg sätestab, et riigi valimisteenistus avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse. Valijarakendus oli veebilehelt valimised.ee kättesaadav enne elektroonilise hääletamise algust. Valijad kasutavad valimised.ee veebilehe kuvamiseks veebilehitsejaid. Veebilehitseja Google Chrome hakkas pärast elektroonilise hääletamise algust blokeerima valijarakenduse alla laadimist ja teatas, et tegemist võib olla pahavaraga. Valijarakenduses endas pahavara puudus. Riigi valimisteenistus pöördus olukorra lahendamiseks veebilehitseja Google Chrome haldaja poole, kes kiirelt lahendas olukorra. Tegemist ei olnud elektroonilise hääletamise süsteemi, valimised.ee veebilehe ega valijarakenduse probleemiga, vaid valija arvutis kasutatava veebilehitsejaga, mis ei ole elektroonilise hääletamise süsteemi osa. Hääletamiseks kasutab valija valijarakendust, mille olemasolu tagab riigi valimisteenistus, kuid selle saamiseks ja kasutamiseks peab valija kasutama arvutit, millel on operatsioonisüsteem, milles valijarakendus töötab, ja veebilehitsejat, mille kaudu valijarakendus alla laaditakse. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. EPVS § 67 kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Kaebus on esitatud riigi valimisteenistuse toimingute peale – riigi valimisteenistus ei olnud Euroopa Parlamendi valimisi elektroonilise hääletamise osas nõuetekohaselt ette valmistanud ning valimissüsteemi korrastamiseks kasutati ja tehti koostööd välisriigis asuva ettevõttega Google (RKVS § 482 lõige 1). Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebajast aru selliselt, et kaebaja on soovinud vaidlustada riigi valimisteenistuse toimingut, milles riigi valimisteenistus peab enne elektroonilise hääletamise algust tegema kättesaadavaks valijarakenduse (RKVS § 483 lõige 7), ja koostöö tegemist veebilehitseja haldajaga, et seda kohustust täita. See toiming on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis. 2. Kaebuse saab esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud (EPVS § 68). Kaebaja on registreeritud 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina. Kaebuse esitaja leiab, et tema kui kandideerija õigusi on rikutud, kuna puudub õiguskindlus, et elektroonilisel hääletamisel hääletab valija ise, mis kokkuvõttes võib muuta oluliselt tema õigust osutuda valituks Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebajal on kaebeõigus. 3. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul toimingu tegemisest (EPVS § 70 lg 1 p 1). Kaebus on esitatud 5. juunil 2024. Riigi valimisteenistus tegi veebilehel valimised.ee valijarakenduse kättesaadavaks 3. juunil 2024 kell 9.00. Koostööd Google Chrome veebilehitseja haldajaga tehti samal päeval. Kaebus on esitatud tähtaegselt. 4. Kaebaja on vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut, milles riigi valimisteenistus peab enne elektroonilise hääletamise algust tegema kättesaadavaks valijarakenduse (RKVS § 483 lõige 7), ja koostöö tegemise veebilehitseja haldajaga. Riigi valimisteenistuse selgituse kohaselt oli valijarakendus veebilehelt valimised.ee kättesaadav enne elektroonilise hääletamise algust. Samuti töötas elektroonilise hääletamise süsteem elektroonilise hääletamise algusest ning selles tõrkeid ei esinenud. Tõrkeid tekitas valija arvutis paiknev veebilehitseja Google Chrome. Veebilehitseja ei ole elektroonilise hääletamise süsteemi, valimised.ee veebilehe ja valijarakenduse osa, mille toimimist riigi valimisteenistus saab tagada. Seega ei ole kaebaja väide, et riigi valimisteenistus kasutas vigast elektroonilise hääletamise süsteemi, tõendatud. 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel toimuv elektrooniline hääletamine on õiguspärane. Elektroonilist hääletamist lõpetada ja elektrooniliselt antud hääli tühistada pole alust. 5. Kaebaja väitega, et riigi valimisteenistusel puudub õiguslik alus teha välisriigi ettevõtjaga koostööd, Vabariigi Valimiskomisjon ei nõustu. Riigi valimisteenistuse kohustus on korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Samuti korraldab riigi valimisteenistus seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise (RKVS § 482 lg 4 p 2). Antud juhtumil riigi valimisteenistus teavitas Google Chrome’i haldajat (Google Ireland Limited), et veebilehitseja märgib allalaaditava valijarakenduse pahavarana. Selline koostöö ei nõua seaduses volitusnormi olemasolu, sest koostöö käigus ei piirata kellegi õigusi ega kasutata võimuvolitusi. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et veebilehitseja kaudu ei ole võimalik valimistulemust ega ka valijarakendust muuta. Veebilehitsejat kasutades on valijal võimalik valijarakendust hääletamiseks kasutatavasse arvutisse alla laadida. 6. Lähtudes eeltoodust on Vabariigi Valimiskomisjon seisukohal, et seaduse rikkumisi elektroonilise hääletamise süsteemis, valijarakenduses ega veebilehel valimised.ee ei esinenud ja kaebus jääb rahuldamata. Arvestades ülaltoodut ja lähtudes Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 70 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Kalle Grünthali kaebus rahuldamata. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.