Kultuuriminister — Kultuurimälestise nimetuse muutmine — RT III, 2013, 1

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 3, Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 51 lõike 3, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel

1. Muuta kultuuriministri 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 25 (RTL 1998, 342/343, 1397) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Tõlluste mõisa talli“ (kultuurimälestiste riikliku registri nr 21053; aadress Saare maakond, Pihtla vald, Tõlluste küla, Koidu) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Tõlluste mõisa karjakastelli müürid“. 2. Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud kultuurimälestise (edaspidi mälestis) nimetuse muutmisel võtta arvesse järgmisi asjaolusid, seisukohti ja põhjendusi: Mälestis tunnistati arhitektuurimälestiseks 1998. aastal koos 291 muu Saare maakonnas asuva kultuuriväärtusliku objektiga. Muinsuskaitseamet on mälestise omaniku ettepanekul koostanud eksperdihinnangu, mille eesmärk oli selgitada välja ja täpsustada mälestise ehitusajaloo andmeid, kultuuriväärtuslikkust ja vastavust mälestise tunnustele. Muinsuskaitseamet on mälestist inspekteerinud, kogunud selle kohta infot arhiiviallikatest ja teinud kindlaks, et mälestise nimetus ei vasta tegelikkusele. Läbi viidud arhiiviuuringute kohaselt ei kajasta mälestise nimetus objekti tegelikku kultuuriväärtuslikku sisu ja on eksitav. Arhiividokumentide analüüsi käigus selgus, et mälestise näol on tegemist mitte Tõlluste mõisa talli, vaid Tõlluste mõisa kunagise karjakastelli kirdepoolse mahu säilinud osaga. Tõestust leidis karjakastelli kunagine olemasolu mälestise asukohas. Karjakastelli hävinud müüritise vundamendid on maapinnal suures osas loetavad ning nende paiknemine ühtib ajalooliste kaartide andmetega. Nelinurkse karjakastelli paiknemisele mälestise asukohas viitab nii 1785. aastast pärinev plaan kui ka 1894. aasta mõisasüdamiku plaani väljavõte, samuti kinnitab seda 1907. aastast pärinev arhiiviaines. Tuginedes selginenud faktidele on vajalik muuta mälestise nimetust. Kogutud uutest andmetest sõltumata on objektil mälestise tunnused olemas. Hoone peamiseks väärtuseks on kuulumine Tõlluste mõisakompleksi täna hoomatavasse ruumilisse struktuuri. Tõlluste mõisakompleksi (esmased teated 1528. aastast) südameks on 1747. aastal valminud ning 1820. aastal oma tänase üldilme saanud härrastemaja. Valdavalt on mõisasüdame hoonestus välja kujunenud 19. sajandi teisel poolel. Hoolimata asjaolust, et nimetatud kompleks pole tervikuna säilinud, ja sellest, et mälestis on kunagise abihoone (karjakastelli) säilinud osa ning hiljem korduvalt ümber ehitatud, on hoone siiski osa suurema hoonekompleksi ehituslikust ajaloost. Säilitamaks mõisakompleksi olemasolevat substantsi ning dominantsust ümbritsevas maastikus, on mälestise säilimine olemasolevas mahus vajalik. Arvestades, et hoone ei ole täielikult säilinud, on selle edasisest funktsioonist või restaureerimisvajadusest lähtuvalt võimalik rakendada muinsuskaitseseadusest tulenevates kitsendustes tehtavaid leevendusi. 3. Käesoleva käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnangutega ja kogutud arhiiviandmetega on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.