Vabariigi Valitsus — Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamiseks Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas — RT III, 2025, 12

Korraldus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lõike 3 alusel, arvestades selle seaduse 31. detsembril 2011. a kehtinud redaktsiooni.

1. Asjaolud ja menetluse käik 1.1 Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohale planeeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Rail Balticu (edaspidi ka RB) raudtee trassikoridori Pärnu maakonnaplaneering (edaspidi ka Pärnu MP) algatati Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2012. a korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks“1. Sama korraldusega algatas Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringute koostamise Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramiseks ka Harju maakonnas ja Rapla maakonnas. Pärnu maavanem algatas Pärnu MP keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 23. aprilli 2012. a korraldusega nr 2672. Sarnased menetlustoimingud viisid läbi ka Harju maavanem ja Rapla maavanem. Riigihalduse minister kehtestas 13. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu, käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu ja 14. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/43 Rapla maakonnaplaneeringu, millega määrati kindlaks RB raudtee trassi asukoht. Kehtestatud Pärnu MP tühistas Riigikohus osaliselt 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-5293. Eelnimetatud otsusega tühistati Pärnu MP trassilõikude 3A, 4A ja 4H (edaspidi tühistatud trassilõigud) osas, s.o ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal, kuna Riigikohtu hinnangul tulnuks Luitemaa linnuala kohta teha Natura asjakohane hindamine ning arvestada selle tulemustega RB raudtee trassi asukoha valimisel. Lisaks leidis Riigikohus, et KSH aruandes pole hinnangut selle kohta, kas kehtestatud leevendavad meetmed võimaldavad kaitsta Luitemaa linnuala terviklikkust. Nende tühistatud trassilõikude piirkonnas, mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu linna ning Saarde valla ja Häädemeeste valla territooriumil, uuendas riigihalduse minister4 Pärnu MP menetluse5. Rahandusministeerium taotles Keskkonnaministeeriumi nõusolekut heakskiidetud KSH programmi muudatustele 30. märtsi 2021. a kirjaga nr 14-13/2431-16. Keskkonnaministeerium andis nõusoleku 27. aprilli 2021. a kirjaga nr 7-15/21/1495-37. Kliimaministeerium8 kiitis KSH programmi uuendused ja täpsustused heaks 11. oktoobri 2023. a kirjaga nr 7-15/23/2697-59. KSH aruande uuendamisel on muudetud ja täiendatud üksnes need osad heakskiidetud aruandest, mis on seotud uute trassialternatiividega Riigikohtu tühistatud trassilõikudes, täienenud teadmistega, muutunud keskkonnatingimustega, uue Natura hindamisega jmt. KSH aruande uuendused moodustavad terviku varem heakskiidetud KSH aruandega. Pärnu MP võeti vastu majandus- ja tööstusministri 30. augusti 2024. a käskkirjaga nr 226 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine“10. Pärnu MP ja KSH avalik väljapanek toimus 30.09–28.10.2024. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 22. novembri 2024. a kirjaga nr 14-8.3/1176111 Kliimaministeeriumile heakskiitmiseks Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande uuendused ja täpsustused. Kliimaministeerium kiitis RB 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande uuendused ja täpsustused heaks 19. detsembri 2024. a kirjaga nr 7-15/24/4325-712. Kliimaministeerium lähtus heakskiidu andmisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 31. detsembril 2011. a kehtinud redaktsioonist. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 menetletakse enne 1. juulit 2015. a algatatud planeeringud lõpuni lähtudes selle ajani kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. 1.2 Natura hindamine Pärnu MP uuendamist alustati võimalike realistlike trassialternatiivide valimisest ning KSH protsessi raames viidi vastavate trassialternatiivide kohta muu hulgas läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine. Kokku hinnati kuut realistlikku trassialternatiivi, mille võrdlustulemuste põhjalikum ülevaade on esitatud vastuvõetud planeeringu seletuskirja peatükkides 2.2–2.4 ning Natura hindamise aruande peatükis 23 „Trassialternatiivide võrdlus Natura hindamise kriteeriumite alusel“, planeeringu lisas 1 „Trassikoridoride võrdlusmaatriks“ ja lisas 2 „Trassikoridoride võrdlustulemused“13. Natura asjakohane hindamine jõudis kõigi kuue trassialternatiivi puhul järeldusele, et ebasoodsad mõjud ei ole täielikult välistatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kuuluva Pärnu maakonnas asuva Luitemaa linnuala (EE0040351) kaitse-eesmärgiks olevale metsisele, seda ka leevendavate meetmete rakendamisel. Luitemaa linnuala kuulub Natura 2000 võrgustikku, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“14 esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Riigisiseselt on Luitemaa linnuala kaitstud Luitemaa looduskaitsealana15 ja Luitemaa hoiualana16. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkideks on järgmiste linnuliikide elupaikade kaitse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Natura asjakohase hindamise tulemusena selgus, et Luitemaa linnuala metsise asurkonna terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb jätkata Natura hindamist erandi seadmise etapiga ning kaaluda hüvitusmeetmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta17 artikli 12 aruande alusel oli metsise arvukus aastatel 2013–2017 Eestis 1300–1600 metsisekukke ja trend on langev. Kogu Eesti metsisepopulatsioon moodustab Euroopa Liidu asurkonnast 0,2–0,23% (EL 554 000 – 819 000 mängivat kukke). Keskkonnaagentuur on aastatel 2019–2024 metsise arvukuse hinnanguks andnud 990–1550 metsisekukke ning nii pikaajaline (1980–2024) kui ka lühiajaline (2013–2024) arvukuse trend on mõõdukalt langev. Aastatel 1980–2024 hinnati asurkonna arvukuse trendiks keskmiselt -1,7% aastas ja aastatel 2013–2024 keskmiselt -1,6% aastas. Natura erandi menetluse läbiviimiseks peavad olema täidetud kolm tingimust18: 1) peavad puuduma alternatiivsed lahendused; 2) tegevus peab olema vajalik üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel; 3) peab olema võimalik võtta hüvitusmeetmeid kompenseerimaks Natura 2000 võrgustiku üldist sidusust. Planeeringu koostamise korraldaja oli planeeringu ja KSH uuendamise menetluse läbiviimisel seisukohal, et RB raudtee on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel põhjustel, samuti puuduvad alternatiivsed lahendused, mistõttu oli Natura erandi rakendamise etappi liikumine põhjendatud. Natura erandi etapis töötati välja negatiivsete mõjude kompenseerimiseks hüvitusmeetmed. 2. Natura erandi kohaldamine KeHJS § 45 lõike 3 alusel võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel tuleb seada kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. 2.1 Alternatiivsete lahenduste puudumine Rail Balticu raudteeprojekti üldiseks eesmärgiks on taasluua ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel. Siiani on Balti riikide raudteesüsteem standardse rööpmelaiusega 1520 mm Mandri-Euroopa rööpmelaiusega 1435 mm ühildamatu. Euroopa Komisjon võttis 29. aprillil 2004. a vastu otsuse nr 884/2004, et Eesti, Läti ja Leedu riikide raudteetransport tuleb täielikult integreerida laiemasse Euroopa raudteetranspordi süsteemi. Rail Balticu raudtee on Euroopa Liidu üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) üks prioriteetsemaid projekte. Toetudes AECOM Ltd koostatud Rail Balticu teostatavusuuringule19 fikseeriti Tallinna-Pärnu-Riia-suunalise kiirraudtee kulgemise põhimõte 2012. aasta augustis kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“20. Eelnimetatud planeeringu kohaselt on oluline parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere idarannikul RB raudtee. Keskkonnaministri 9. augusti 2017. a kirjaga nr 7-12/17/2834-721heakskiidetud „Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruandes“ analüüsiti alternatiivseid strateegilisi valikuid: 1) Rail Balticu rajamine Eesti üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ viidatud suunal; 2) 0-variandi säilimine koos teadaolevate parendustega (olemasolevate transpordiliikide kombinatsioon inimeste ja kaupade transpordil Helsingi-Tallinn-Riia-Kaunas-suunal). Strateegilisi valikuid hinnati kliimamuutustele avalduva mõju, looduskeskkonnale avalduva barjääriefekti ja materjalikasutuse säästlikkuse seisukohalt. Alternatiivsete lahendustena on kaalutud ka strateegilist alternatiivi olukorraga, kus RB raudteed ei rajata (0-variant), ja jõuti järeldusele, et raudtee rajamine on leevendavate meetmete rakendamisel eelistatud alternatiiv eelkõige kliimale avalduva mõju seisukohalt.22 RB raudtee projekti elluviimisest loobumine ei võimalda saavutada kavandatava projekti eesmärki, kuna RB raudtee on Euroopa Liidu üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) üks prioriteetsemaid projekte, mis võimaldab Eestil olla pikaajaliselt kulu- ja ajatõhusalt transpordiühenduses Lääne-Euroopaga. Eesmärki ei ole võimalik saavutada tegevustega mõnel muul viisil. Maakonnaplaneeringu uuendamise KSH aruandes ei ole käsitletud n-ö nullvariandi hindamist ehk raudtee rajamata jätmist, sest see hindamine viidi läbi raudtee kogupikkuse ulatuses ja on esitatud algses KSH aruandes. Asukoha valikul on hinnatud igakülgselt trassilõike koos lähiümbrusega. RB raudtee Riigikohtu otsusega tühistatud trassilõikude osas kavandas planeeringu koostamise korraldaja alternatiivseid lahendusi tühistatud trassilõikudes ja nende kaalumine viidi läbi uuendatava KSH koostamise raames. Täpsemalt kajastavad alternatiivide kaalumist KSH lisa 3 Natura hindamine ning planeeringu lisa 1 trassikoridoride võrdlusmaatriksi ja KSH lisa 2 trassikoridoride võrdlustulemuste töö23. Trassialternatiivide võrdluse aluseks võeti 2021. aastal visandatud täiendavad trassialternatiivid, mille seast töötati välja trassialternatiivid täiendavaks võrdluseks ja hindamiseks tühistatud RB raudtee trassilõikudes. Trassialternatiivide visandamisel tuli lähtuda RB Pärnu MP lähteseisukohtadest, sh baaskriteeriumitest, trassi geomeetrianõuetest, lühimast võimalikust teekonnast ja majanduslikust tasuvusest. Välja pakutavad trassialternatiivid pidid arvestama kehtivate RB maakonnaplaneeringutega. Trassialternatiivide võrdlemise käigus jäeti esialgselt visandatud trassivariantidest kõrvale alternatiivid, millel oli ühel ajal konflikt nii looduskeskkonnaga kui ka inimasustusega. Lähtuvalt alternatiivide visandamisest ning selle käigus kaalutud kriteeriumitest jõuti esialgu järeldusele, et realistlikke trassialternatiive on kuus. Kuue eelnimetatud trassialternatiivi kohta viidi läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise tulemusel24 selgus, et kõigi alternatiivide puhul ei ole olulist ebasoodsat mõju võimalik vältida ühele linnuliigile – metsisele Luitemaa linnualal. Trassikoridor tekitab barjääri Luitemaa ja sellest väljaspool asuvate asurkondade vahel, mis ohustab elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust Natura 2000 Luitemaa linnualal, mis omakorda avaldab mõju väljapoole seda jäävatele teistele Natura linnualadele, aga ka nendevahelisele sidususele. Lisaks maastiku muutusele panustavad barjääri tekkesse või võimendavad ebasoodsat mõju metsise asurkondadele häiringud, sh mürahäiring sigimisperioodil mängupaikades. Metsise asurkonna terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleb jätkata Natura hindamist erandi seadmise etapiga ning kaaluda hüvitusmeetmeid. Järgnevalt võrreldi trassialternatiive Natura hindamise kriteeriumite alusel. Võrdlusanalüüsi eesmärk oli leida Natura elupaikasid, liike ja Natura 2000 alade terviklikkust kõige vähem kahjustav RB raudtee trassialternatiiv või trassialternatiivid. Võrdlusanalüüsi tulemusel selgus, et teistest paremuselt eelistatumaks ehk Natura alade terviklikkust ja sidusust vähim mõjutavateks alternatiivideks on trassid, mis on KSH aruandes25 märgitud värvidega roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine26. Nendel alternatiividel on kõige väiksem metsisele sobiva elupaiga kadu, mis on oluline liigi asurkonna terviklikkuse tagamiseks sidususe seisukohast. Natura erandi tegemisel tuleb valida alternatiiv, mis kahjustab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ja terviklikkust kõige vähem. Kuna Natura seisukohast oli kolm trassialternatiivi (roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine) sarnase mõjuga, siis neist parima trassialternatiivi leidmiseks hinnati ja võrreldi neid alternatiive trassikoridoride võrdlustulemuste töös omavahel lisaks teistele kriteeriumitele ka sotsiaalsete ja majanduslike kriteeriumite alusel. Kolmest variandist eelistatud trassi valimine oli kaalutlusotsus, mis võttis arvesse võrdlustulemusi ruumiliste, sotsiaal-majanduslike, looduskeskkonna, tehnilise teostatavuse ning ehitusmaksumuse kriteeriumite alusel. Kokku töötati välja üle 50 kriteeriumi, mille abil võrdlemine toimus. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks on eesmärgipärasus – analüüsitava trassikoridori sobivus kiire rongiühenduse loomiseks. Seetõttu on oluline arvestada, et raudtee rajamine on võimalik ainult siis, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv. Põhjaliku analüüsi tulemusel sai võrdluses eelistuse trassikoridor, mis on KSH-s märgitud värvikombinatsiooniga sinine-kollane-roosa. Eeltoodust tulenevalt ei ole RB raudtee projekti eesmärke muul moel saavutada võimaldavaid alternatiivseid lahendusi, mida oleks võimalik kaaluda ebasoodsat mõju välistavate ja reaalselt elluviidavate alternatiividena. 2.2 Avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused Avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused kavandatava tegevuse elluviimiseks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja riigikaitse. RB raudtee kavandatakse osana kahest Euroopa transpordikoridorist27: Põhjamere – Läänemere koridorist, mis seob Euroopa suurimaid sadamaid Rotterdami, Hamburgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Poola kolme Balti riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. Lisaks on RB raudtee osa Läänemere – Musta mere – Egeuse mere koridorist ja võimaldab paremat kaubavahetust Musta ja Vahemere äärsete riikidega. RB raudtee kui üks olulisimaid infrastruktuuri projekte aitab saavutada mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes huvides seatud pikaajalisi eesmärke, mis võimaldab Eestil olla pikaajaliselt kulu- ja ajatõhusalt transpordiühenduses Lääne-Euroopaga28. Balti riikide praegune raudteesüsteem on Mandri-Euroopa standarditega ühildamatu, kuna olemasolev raudtee on 1520 mm rööpmelaiusega, kuid Mandri-Euroopa kasutab 1435 mm rööpmelaiust. RB raudteed kavandatakse Mandri-Euroopa rööpmelaiusega 1435 mm. RB raudtee rajamise on heaks kiitnud ka Riigikogu, ratifitseerides 19. juunil 2017. a Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe29. Lisaks tsiviilkasutusele on RB raudteel pikaajaline tähtsus ka riigikaitse seisukohast30. RB raudtee rajamine on vajalik potentsiaalse sõjalise rünnaku heidutamiseks ja sõjalise ohu tõrjumiseks, mis aitab kaasa riigi kaitsevõime suurendamisele. RB raudtee rajamisel on kavandatud muu hulgas rambid militaarse tehnika kiireks ja suuremahuliseks peale- ja mahalaadimiseks vagunkoosseisule, luues seeläbi täiendava ühenduse ning toetades ja hõlbustades sellega ka liitlasüksuste ja nende varustuse liikumist Eestisse. Eesti käsitab iseenda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi. Eesti panustab NATO-sse ja Euroopa Liitu, pidades silmas vajadust suurendada liikmesriikide solidaarsust, seista vastu julgeolekuohtudele eri piirkondades ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet. RB raudtee projektil on oluline roll Balti riikide majanduse arengu kiirendajana, sest projekti ehitusfaasis luuakse sadu uusi töökohti ning projekt panustab riigi sisemajanduse koguprodukti erinevate otseste, kaudsete ja infrastruktuuri investeeringutest tulenevate tegurite kaudu. Kavandamise ja ehituse faasis RB raudtee aitab hoida ja luua töökohti, eriti taristuehituse valdkonnas, aidates seeläbi konjunktuuritsükli sujuvamaks muuta, elavdades praegu keerulist tööhõivemaastikku. RB raudtee rajamine toob kaasa ka riigisiseste pikaajaliste liikumisvõimaluste parenemise. Reisijate jaoks ühendub uus raudtee tulevikus kesksete ettevõtluspiirkondade ja rahvusvaheliste lennujaamadega, kindlustades mugava ühenduvuse sujuvateks ärireisideks. Puhkusereiside ja turismi valdkond saavad samuti suurel määral kasu sellisest Balti riikide ühenduvusest. RB raudtee on üks parimaid võimalusi, kuidas edendada pikaajaliselt riigisiseselt keskkonnahoidlikumat transpordisüsteemi. RB raudtee vähendab inimeste mobiilsusest tulenevat ökoloogilist jalajälge ka Balti riikides. Raudtee on ainus suur transpordiliik, mis ei põhine pea täielikult fossiilkütusel, ja selle osakaal Euroopa transpordi energiakasutusest on vähem kui 2% vaatamata rohkem kui 8,5% suurusele turuosale. Suunates nii reisijate- kui ka kaubaveod teedelt raudteele, aitab RB raudtee mastaabisäästu kaudu oluliselt vähendada ka kliimamuutustest tulenevaid majanduslikke mõjusid, teehoolduskulusid ja mürasaastet. Eeltoodust tulenevalt esinevad avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused RB raudtee kavandamiseks. RB raudtee rajamine on suure pikaajalise ja ülekaaluka avaliku huviga, kuna sellega kaasneb keskkonnahoid ning inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ja seeläbi nii Eesti kui ka kogu siinse regiooni konkurentsivõime kasv ja majandusareng. Samuti kaasneb pikaajaline positiivne mõju inimese tervisele ja üldine turvalisuse kasv. 2.3 Hüvitusmeetmete rakendamine Hüvitusmeetmete eesmärk on hüvitada kahju, mida projekt tekitab Natura 2000 ala terviklikkusele. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et RB raudtee projekti elluviimisega kaasneb leevendamatu mõju ühele Luitemaa linnuala liigile ehk metsisele, kes on ala kaitse-eesmärgiks. Täpsemalt killustuvad valitud trassile (sinine-kollane-roosa) rajatava raudtee tõttu metsise elupaigad ja seeläbi väheneb võimalik asurkonna leviala, mis võib viia Luitemaa metsise asurkonna hääbumiseni. Hüvitusmeetmete eesmärk on korvata elupaikade killustamisest tulenev oluline ebasoodne mõju Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud metsisele ja seeläbi ka ala terviklikkusele. RB raudtee rajamisega mõjutatakse kavandatava raudtee lähedasi metsiste elupaiku eelkõige avalduva häiringu näol ning halvendatakse sidusust teiste metsiste asurkondadega. Hüvitusmeetmete väljatöötamisel võeti aluseks, et kompenseeritav metsisekukkede arv peab võrduma Luitemaa linnuala asurkonna viimasel neljateistkümnel aastal ala mängudes loendatud maksimaalse metsisekukkede arvuga, mistõttu tuleb tagada uutel kompensatsioonialadel elupaigad 24 metsisekukele31. Ebasoodsa mõju hüvitamiseks rakendatavad meetmed: 1) Uute metsise püsielupaikade moodustamine liigi elupaikade kaitseks. Kaitse alla tuleb võtta Rabaküla, Mõtuse, Maarjapeaksi, Venemurru, Saki, Nepste, Kotisoo-Marina, Reiu, Kaugoja, Kurgoja, Marana metsise elupaigad, kokku 11 uut metsise püsielupaika pindalaga 4811 ha. Uute kavandatud püsielupaikade piires leidub metsisele sobivat elupaika kokku ca 3067 ha ning selle kaudu kompenseeritakse kuni 13 metsisekuke elupaigad. Moodustatavad metsise püsielupaigad tuleb liita Natura 2000 võrgustikuga. 2) Olemasolevatel metsise kaitsega seotud aladel kaitsekorra muutmine (tsoneeringu muutmine). Kaitsekorda tuleb muuta kahes olemasolevas metsise püsielupaigas. Lodja ja Jaamaküla metsise püsielupaikades tuleb hõlmata sihtkaitsevöödi kaitsekorraga kõik metsise olulised ja sobivad elupaigad (kokku 945 ha). Ettepaneku rakendumisel on mõlemad püsielupaigad valdavas ulatuses sihtkaitsevöödisse tsoneeritud ning metsise elupaigad saavad tõhusama kaitse ja väheneb metsa killustatus. See annab võimaluse teha nendel aladel taastamistöid. Metsisekuked kompenseeritakse taastamistegevuse abil ja see on kajastatud järgmise tegevuse all. 3) Metsise elupaikade taastamine (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Taastamistööd tuleb teha 11 alal: Rabaküla, Mõtuse, Venemurru, Saki metsavahe, Nepste, Kotisoo-Marina, Reiu, Kaugoja, Marana, Lodja, Jaamaküla kokku 3454 ha ulatuses. Taastamistööde sisuks on kõikidel juhtudel kraavide likvideerimine, kahel alal (Venemurru ja Nepste) tuleb ka olemasolevaid teid likvideerida. Lisaks tuleb ühes asukohas (Venemurru) suunata looduslikku sängi Mustjõe osa, mis jääb taastamisalale. Tööde tegemisega taastatakse looduslik veerežiim ja paraneb elupaikade seisund, mille tulemusel suureneb elupaikade mahutavus, st eeldatavalt metsisekukkede arv mängus suureneb. Taastamistööde järel mahutavad erinevad mängupaigad eeldatavalt kokku kuni 11 metsisekukke enam. Kõik hüvitusmeetmete elluviimiseks vajalikud tegevused algatab projekti elluviijana Rail Baltic Estonia OÜ koostöös erinevate osalistega, st Rail Baltic Estonia OÜ ülesanne on hüvitusmeetmete kava elluviimine, protsessi etappide juhtimine ning erinevate osaliste töö koordineerimine. Uute alade kaitse alla võtmise, sh arvamine Natura 2000 võrgustiku osaks ja kaitsekorra muutmise eest koos kaasnevate menetlustoimingutega vastutavad Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium. Kavandatud tegevusega ehk RB raudtee rajamiseks vajaminevate töödega ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Uute kaitsealade moodustamise ettepanekute puhul peab olema algatatud metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise ja/või kaitsekorra muutmise menetlus. Kliimaminister algatas 22. juuli 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/30632 nimetatud metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmise. Hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks tuleb hüvitusmeetmetena ette nähtud hüvitusaladel teha igal aastal metsise seiret üks aasta enne hüvitusmeetmete rakendamist (ehk enne elupaikade taastamist) ja kuni 10-aastasel perioodil pärast hüvitusmeetmete elluviimist. Tulemuslikkust tuleb hinnata kahel korral pärast hüvitusmeetmete rakendamist ehk 5. aastal ja 10. aastal. Tulemusi (metsise arvukust) hinnatakse 10 aastat pärast hüvitusmeetmete rakendamist. Hüvitusmeetmeid saab lugeda tulemuslikuks, kui Luitemaa linnualal mängib 10 aastat pärast hüvitusmeetmete rakendamist 20 metsisekukke. Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni rakendatud Natura erandist ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest vastavalt komisjoni ettenähtud vormile33. 3. Kokkuvõte Vabariigi Valitsus kaalus Natura erandi rakendamise asjaolusid ja leiab, et alternatiivseid lahendusi on piisavalt hinnatud, samuti kavandatavat tegevust ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt mõjust Natura 2000 võrgustikule. Võimalikest trassialternatiividest on välja valitud kõige vähem Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutav trassikoridor. Samuti kaalus Vabariigi Valitsus avalikkuse jaoks esmatähtsaid põhjuseid (rajatav infrastruktuur on ülekaalukas avalik huvi, mis võimaldab kiiret ühendust Lääne-Euroopaga, ning riigikaitse kaalutlused), mis kokkuvõttes kaaluvad üles Luitemaa Natura 2000 linnuala metsise populatsioonile tekkiva kahju. Metsisele tekkiv kahju on võimalik kompenseerida hüvitusmeetmete abil. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on RB raudtee rajamine alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsal põhjusel. Erandi tegemisel on võimalik rakendada hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku sidususe säilimine. 4. Otsus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lõike 3 alusel, arvestades selle seaduse 31. detsembril 2011. a kehtinud redaktsiooni, ning tuginedes nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikele 4, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel põhjustel, Vabariigi Valitsus otsustab: 1. Anda nõusolek Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kehtestamiseks Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil seada Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamisel Luitemaa linnuala metsise asurkonna kaitse-eesmärgi tagamiseks hüvitusmeetmete rakendamise kohustus. 3. Kliimaministeeriumil korraldada Euroopa Komisjoni teavitamine rakendatud Natura erandist ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest. 4. Kliimaministeeriumil tagada käesoleva korralduse ja selle seletuskirja avaldamine veebilehel riigiplaneering.ee. 5. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. Korralduse teatavaks tegemine Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kliimaministeeriumil teha korraldus teatavaks Pärnu linnale, Häädemeeste vallale ja Saarde vallale. 1 Korraldus on leitav Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/326082015016?leiaKehtiv 2 Korraldus on leitav riigiplaneeringute veebilehel https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonnaplaneering-rail-baltic-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine 3 RKHKo 3-18-529, leitav lingilt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=268872407 4 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega liikus Rahandusministeeriumist ruumilise planeerimise korraldamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, 01.01.2025 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega liikus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse 5 Planeeringu uuendamise teade ilmus Pärnu Postimehes 11.06.2020 ja on leitav https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/teised-koostamisel-olevad-maakonnaplaneeringud/rail-baltic-maakonnaplaneeringu#planeeringu-ja-keskk 6 Rahandusministeeriumi 30.03.2021 kiri nr 14-13/2431-1, leitav lingilt https://adr.envir.ee/et/document.html?id=18fa056d-237b-453e-855c-b2cdca5dd07b 7 Keskkonnaministeeriumi 27.04.2021 kiri nr 7-15/21/1495-3, leitav lingilt https://adr.envir.ee/et/document.html?id=53012dd1-e9cd-485c-951d-28168cc2498e 8 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega korraldati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks 9 Kliimaministri 11.10.2023 kiri nr 7-15/23/2697-5 on leitav lingilt https://adr.envir.ee/et/document.html?id=13f85af8-0c24-4f01-be1b-0798f3af1a6b 10 Vastuvõtmise korraldusega on võimalik tutvuda riigiplaneeringute veebilehel https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/teised-koostamisel-olevad-maakonnaplaneeringud/rail-baltic-maakonnaplaneeringu#vastuvotmine. 11 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 22.11.2024 kiri nr 14-8.3/1176, leitav lingilt https://adr.envir.ee/et/document.html?id=3c04b0cd-c34d-4d33-bd83-70477f2370bc 12 Kliimaministeeriumi 19.12.2024 kiri nr 7-15/24/4325-7, leitav lingilt https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c0a35f30-fc0e-40ba-bb01-83c9a97947a1 13 Leitavad riigiplaneeringute leheküljelt (Natura aruanne on kaustas „Vastuvõetud Rail Balticu maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande lisad“ ning planeeringu seletuskirja lisa 1 ja lisa 2 on kaustas „Vastuvõetud RB planeeringu lisad“), leitav lingilt https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/teised-koostamisel-olevad-maakonnaplaneeringud/rail-baltic-maakonnaplaneeringu#avalikustamine 14 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, RT III, 22.01.2025, 2, leitav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/322012025002?leiaKehtiv 15 Vabariigi Valitsuse 26.10.2006 määrus nr 223 „Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri“, RT I, 05.07.2023, 98, leitav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023098?leiaKehtiv 16 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“, RT I, 22.03.2023, 30, leitav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon), ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25, leitav lingilt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147 18 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50, leitav lingilt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 19 Aecom Ltd koostatud Rail Balticu tasuvusuuring on leitav https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/05/AECOM_Final_Report_Volume_I.pdf 20 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ leitav lingilt https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/riigi-strateegilised-planeeringud/yrp/ 21 Keskkonnaministeeriumi 09.08.2017 kiri nr 7-12/17/2834-7, leitav lingilt https://adr.envir.ee/et/document.html?id=5655cb34-88a3-4048-a1b4-1d31d23b8052 22 KSH aruanne on leitav lingilt Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” - Maakonnaplaneering.ee 23 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegilise hindamise lisad leitavad lingilt https://www.agri.ee/parnu-maakonnaplaneeringu-rail-baltic-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine-ja-keskkonnamoju#avalikustamine 24 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegilise hindamise lisa 3, leitav lingilt https://www.agri.ee/parnu-maakonnaplaneeringu-rail-baltic-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine-ja-keskkonnamoju#avalikustamine https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-09/Vastu%20v%C3%B5etud%20RB%20KSH%20lisad.7z 25 KSH aruanne on leitav https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-09/RB_MP_KSH_aruanne%20190824.pdf 26 Vastav joonis erinevate trassialternatiividega on toodud seletuskirja lisas 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1679, 13. juuni 2024, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013, leitav lingilt http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679 28 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, leitav lingilt Transpordi tulevik | Kliimaministeerium 29 Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus, RT II, 04.07.2017, 1 30 Leitav lingilt Rail Baltica Global Cost-Benefit Analysis | Rail Baltica 31 KSH Lisa 11: Hüvitusmeetmete kava, leitav lingilt https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-09/Vastu%20v%C3%B5etud%20RB%20KSH%20lisad.7z 32 Kliimaministri 22.07.2024 käskkiri nr 1-2/24/306 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kahe olemasoleva püsielupaiga piiride muutmise, Selja metsise püsielupaiga kaitsekorra muutmise ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvate metsise püsielupaikade kaitse-eesmärkide muutmise menetluse algatamine“ 33 Vorm on leitav lingilt https://circabc.europa.eu/ui/group/3f466d71-92a7-49eb-9c63-6cb0fadf29dc/library/3f60d1a0-cbeb-408c-91b7-14fd0a72fdc0?p=1&n=10&sort=modified_DESC