Rahandusminister — Kindlustusseltsi maksejõulisuse kindlaksmääramise korra kinnitamine — RTL, 1996, 17, 119

Vastavalt kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26, 355) paragrahvi 42 lõigetele 2 ja 3 määran

1. Kinnitada "Kindlustusseltsi maksejõulisuse kindlaksmääramise kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 19. jaanuari 1993. a. määruse nr. 10 "Kindlustusseltside maksejõulisuse kindlaksmääramise kord" punkt 1. Minister Mart OPMANN Kantsler Enn PANT Kinnitatatud rahandusministri 25. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 9 Kindlustusseltsi maksejõulisuse kindlaksmääramise kord 1. Kindlustusseltsi (kindlustusseltsi all mõeldakse käesolevas korras kõiki kindlustusandjaid) maksejõulisuse piiriks loetakse tema vabu, koormamata omavahendeid, millest on maha arvatud immateriaalsed aktivad nende bilansilises väärtuses. Nimetatud omavahendid koosnevad: 1) sissemakstud aktsia- või osakapitalist, 2) poolest sissemaksmata kapitalist, kui sisse on makstud vähemalt 25 % sellest, 3) reservidest, 4) jaotamata netokasumist, 5) muudest omavahenditest. 2. Kindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiiv on summa, mille ulatuses peab kindlustusselts tulenevalt tema tegevuse struktuurist ja võetud kohustuste iseloomust oma käsutuses olema punkis 1 nimetatud vabu, koormamata omavahendeid (vt. skeem 1). 3. Kindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiivi kalkulatsioon esitatakse Kindlustusinspektsioonile 2 korda aastas koos raamatupidamise aruandega. Vajadusel võib Kindlustusinspektsioon nõuda maksejõulisuse piiri normatiivi kalkuleerimist ka muudeks tähtaegadeks. 4. Kindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiiv arvutatakse lähtudes kindlustusseltsi tegevuse mahust ja struktuurist. 4.1. Kahjukindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiivi arvutamisel kasutatakse preemia- ja kahjuindeksit (v.t. skeem 3). 4.2. Haiguskindlustusega tegeleva kindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiiv on 1/3 kahjukindlustusseltsi põhimõtetel arvutatud maksejõulisuse piiri normatiivist, juhul kui haiguskindlustusest tulenevate tehniliste näitajate arvutamise aluseks on suremustabelid ja kindlustusmatemaatilised põhimõtted. Taolise eelduse puudumisel on haigus- (tervise) kindlustusega tegeleva kindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiiv kahjukindlustussseltsiga samadel alustel arvutatud suurus. 4.3. Elukindlustusseltsi maksejõulisuse piiri normatiivi arvutamise aluseks on kindlustustehnilised eraldised ning riskikapital (v.t. skeem 2). Riskikapitali all mõistetakse jõusolevate elukindlustuslepingute kindlustussummade summat, millest on maha arvatud nendele lepingutele arvutatud kindlustustehnilised eraldised. 5. Kui kindlustuseltsi maksejõulisuse piir ei vasta kalkuleeritud maksejõulisuse piiri normatiivile, kehtestatakse tema suhtes vajalikke piiranguid ja kindlustusselts on kohustatud viivitamatult esitama Kindlustusinspektsioonile abinõude plaani oma finanatsolukorra parandamiseks. 6. Kindlustusseltsi omavahendite summa ei tohi olla väiksem kui kindlustusseaduses sätestatud vastav miinimumnõue. SKEEM 1 Kindlustusseltsi maksejõulisuse piir 1. Sissemakstud aktsiakapital .............. 2. Pool sissemaksmata aktsiakapitali osast, kui sisse on makstud vähemalt 1/4 aktsiakapitalist .............. 3. Reservid 3.1. Üldreserv .............. 3.2. Teised kasumist moodustatud reservid ............ 4. Kasum/kahjum 4.1. Ületoodud jaotamata kasum/kahjum ............. 4.2 Aruandeaasta jaotamata kasum/kahjum ............. 5. Muud omavahendid 5.1. Aktsiate üleväärtus ............. 5.2. Omaaktsiad (-) ............. Kokku 1 kuni 5 ............. 6. Immateriaalsed aktivad jääkväärtuses ............. Kokku omavahendid = =summa p.1 kuni p.5 lahutatakse p.6 ............. SKEEM 2 Maksejõulisuse piiri normatiivi kalkuleerimine elukindlustusseltsile SM = SM 1 + SM 2 A. SM 1 kalkulatsioon a) kindlustustehniliste eraldiste brutosumma Mb .............. b) edasikindlustajate osa kindlustustehnilistes eraldistes .............. c) kindlustustehniliste eraldiste netosumma Mn = a) - b) .............. d) Mn : Mb .............. e) Kui Mn : Mb x 100 > 85 %, siis näidatakse tehte (d) tulemus Kui Mn : Mb x 100 == 50%, siis näidatakse tehte (f) tulemus Kui Krn : Krb x100 SM 2 SM = SM 2, kui SM 1 = 50%, siis näidatakse tehte (i) tulemus Kui Hn : Hb x 100 = 50 %, siis näidatakse tehte (g) tulemus kui Hn : Hb x 100 < 50 %, siis näidatakse tulemuseks 0.50 h) preemiaindeks SM 2 SM 2 = Hk x (g) ...................... haiguskindlustuse puhul SM 2 = 1/3 Hk x (g) KOKKUVÕTE KAHJUKINDLUSTUSSELTSILE I. SM 1 ................... (a) SM 2 ................... (b) Moodustunud solventsusmarginaal SM Eespooltoodud arvudest valitakse suurim ................ II. Omavahendite kogusumma ................ III. Ülejääk / Puudujääk ................ SELETUSKIRI Kindlustusseltsi maksujõulisuse kindlaksmääramise kord kehtestab alused kindlustusseltside maksujõulisuse taseme hindamiseks vastavalt nende tegevuse struktuurile ja võetud kohustuste iseloomule. Maksujõulisuse hindamisel on aluseks võetud Euroopa Ühenduse 24. juuli 1973. a. (73/239/EWG) ja 5. märtsi 1979. a. (79/267/EWG) direktiivid, milles käsitletakse kindlustusseltsi maksujõulisuse piiri ning vastava normatiivi arvutamise ja kasutamise viise. Käesolev kord täiendab seni kehtinud, täpsustades maksujõulisuse kohta käiva aruandluse vormi ning normatiivi võrdluseks toodavate maksujõulisuse piirina käsitletavate omavahendite loetelu.