Rahandusminister — "Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise korra" kinnitamine — RTL, 1996, 13, 97

Vastavalt tolliväärtuse määramise seaduse (RT I 1995, 20, 298) paragrahvile 16 määran: kinnitada "Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise kord" (juurde lisatud). Minister Mart OPMANN Kantsler Enn PANT Kinnitatud rahandusministri 11. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 4 Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht: a) meretranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul - lossimis- või ümberlaadimissadam, kui ümberlaadimist on kinnitanud selles sadamas paiknev tollipunkt või -post; b) raudtee-, auto-, õhu- või siseveetranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul - koht, kus asub esimene tollipunkt või -post; c) muul viisil üle tollipiiri toimetatava kauba puhul - tollipiiri ületamise koht; 2) identsed kaubad - kaubad, mis on toodetud samas riigis ning, hoolimata võimalikest väikestest erinevustest välimuses, on identsed omaduste, kvaliteedi ja maine poolest; 3) imporditud kauba tolliväärtus (edaspidi tolliväärtus) - väärtuse järgi (ad valorem) maksustatava imporditud kauba tolliväärtuse määramise seaduse paragrahvides 4-9 sätestatud meetoditel määratud väärtus, mille alusel määratakse impordimaksud; 4) isik - Eesti või välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, Eestis või välisriigis registreeritud ettevõte, asutus või muu organisatsioon, mis on asutatud vastavalt Eesti või välisriigi seadustele ja teistele õigusaktidele; 5) kauba tegelik hind - kauba eest tegelikult makstud või makstav hind; 6) ostu komisjonitasu - tasu, mida kauba importija on maksnud teda esindavale isikule hinnatava kauba ostmise eest välisriigis; 7) sama klassi või liiki kaubad - samas tööstusharus toodetud ja samasse kaubagruppi kuuluvad kaubad; 8) sarnased kaubad - kaubad, mis on toodetud samas riigis, kuid ei ole identsed, vaid sarnanevad omaduste ning materjali poolest, täidavad samasugust otstarvet ning on omavahel kaubanduslikult asendatavad. Kaupade sarnasuse määramisel tuleb arvestada ka kaupade kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu. 2. Hinnatava kaubaga identseks või sarnaseks loetakse hinnatava kauba tootja poolt toodetud kaupa. Sellise kauba puudumisel kasutatakse hindamisel teiste isikute poolt samas riigis toodetud ja hinnatava kaubaga identset või sarnast kaupa. 3. Mõiste "tootmine" hõlmab käesolevas korras ka kasvatamist, valmistamist, kaevandamist või muud tegevust, mille tulemuseks on kaup. 4. Kaubanduslike tasemete all mõistetakse käesolevas korras tootmist, hulgimüüki, jaemüüki ja lõpptarbimist. 5. Hindamise all mõistetakse käesolevas korras tolliväärtuse määramist. 6. Imporditud kauba all mõistetakse käesolevas korras kaupa, mis on Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) toimetatud mistahes kauba sisseveol kohaldatava tolliprotseduuriga, välja arvatud ajutine ladustamine ja tollitransiit. 7. Isikud loetakse teineteisest sõltuvateks, kui: 1) üks neist on ametiisik teise ettevõttes. Ametiisikuks loetakse füüsilist isikut, kes täidab mistahes asutuses, ettevõttes või organisatsioonis temale pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiiv-, organisatsioonilisi, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid; 2) üks on tööandja, teine töövõtja; 3) nad omavad, kontrollivad või valdavad vähemalt viis protsenti teise isiku aktsiatega määratud häältest; 4) neid mõlemaid kontrollitakse otseselt või kaudselt kolmanda isiku poolt; 5) nad kontrollivad koos otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 6) nad on abikaasad, sugulased otseses ülenevas või alanevas liinis, õed, vennad või nende sugulased alanevas liinis, abielu kaudu hõimlased otseses ülenevas või alanevas liinis või abikaasa õed ja vennad. 8. Kui isikud on seotud äritegevuses nii, et üks on teise mis tahes viisil määratletud ainuagent, -edasimüüja või -kontsessionäär, loetakse nad teineteisest sõltuvaks käesoleva korra punktis 7 loetletud juhtudel. 9. Ainuagendi, -edasimüüja või -kontsessionääri ja tööandja vaheline sõltuvus käesoleva korra mõistes tuleneb omavahel sõlmitud ainuagendi, -edasimüüja või -kontsessionääri tegevust puudutavast lepingust, mis peab muuhulgas sisaldama punkte lepingu lõpetamise või uuendamise kohta. 10. Tolliväärtuse määramise meetodid on järgmised: 1) imporditud kaupade tehinguväärtuse meetod; 2) identsete kaupade tehinguväärtuse meetod; 3) sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetod; 4) tuletatud väärtuse meetod; 5) arvutatud väärtuse meetod; 6) lisameetod. 11. Tolliväärtus määratakse üldises järjekorras esimesel käesoleva korra punktis 10 loetletud meetodil, mille alusel on võimalik tolliväärtust määrata. Tolliväärtust on võimalik määrata siis, kui vastavat tolliväärtuse määramise meetodit käsitlevas seaduse paragrahvis sätestatud tingimused on täidetud. 12. Kui importija ei taotle arvutatud väärtuse meetodi kasutamist enne tuletatud väärtuse meetodit, määratakse tolliväärtus üldises järjekorras. Kui importija taotleb tuletatud ja arvutatud väärtuse meetodite kasutamise järjekorra muutmist, kuid tolliväärtust ei ole võimalik määrata arvutatud väärtuse meetodil, määratakse see tuletatud väärtuse meetodil, kui selle alusel on võimalik tolliväärtust määrata. 13. Importija poolt tollile tolliväärtuse määramiseks antud teave peab põhinema raamatupidamisel, mille korraldus lähtub heast raamatupidamistavast. Sellise raamatupidamise andmete alusel koostatud aruanne või muu dokument peab õigesti kajastama importija vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit). 14. Toll võib kasutada tolliväärtuse määramiseks teavet, mis on välisriigis ette valmistatud rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete alusel, kuid peab olema Eestis kättesaadav. 15. Kui pärast tolliväärtuse esialgset määramist selgub, et importija on teadlikult esitanud valeandmeid, tunnistatakse esialgselt määratud tolliväärtus kehtetuks ja määratakse see uuesti. 16. Toll võib aktsepteerida puudulikult esitatud dokumenti juhul, kui esitatud dokumendis sisalduv teave on tollile vajalik edasisel uurimisel. Tolliväärtuse lõplik määramine lükatakse edasi ja vigaselt või puudulikult esitatud dokumenti võib toll kuni puuduste kõrvaldamiseni ajutiselt kasutada. 17. Tolliväärtuse määramine ja korrigeerimine toimub tõeste ja arvuliselt määratud andmete alusel, selliste andmete puudumisel ei saa tolliväärtust määrata. Toll peab olema veendunud esitatud andmete õigsuses ja täielikkuses ning esitatud dokumendi autentsuses. 18. Kui imporditud kauba deklareeritud tolliväärtus ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest importijale ning määratakse tolliväärtus vastavalt tolliväärtuse määramise seadusele (edaspidi seadus). Toll teatab kahtluse korral oma väited importijale kirjalikult ning nõuab temalt täiendavat teavet tolliväärtuse määramiseks või korrigeerimiseks, konkreetse tehinguga seotud asjaolude ning ostja ja müüja vahelise sõltuvuse kohta. 19. Importija on kohustatud andma tollile kogu teabe, mida toll temalt tolliväärtuse määramiseks nõuab. 20. Piirkondlik tolliinspektuur annab importijale kirjaliku selgituse tema poolt imporditud kauba tolliväärtuse määramise kohta 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava järelepärimise esitamist importija poolt. 21. Tolliamet annab importijale või muule imporditud kaubalt maksude tasumise eest vastutavale isikule kirjaliku vastuse koos põhjendustega tema poolt hinnatava kauba tolliväärtuse määramise või korrigeerimise suhtes esitatud kaebuse kohta 30 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse esitamist. 22. Esialgselt deklareeritud tolliväärtuse alusel arvestatud maksud tuleb tasuda täies ulatuses edasikaebamisest sõltumata. 23. Kui imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad hinnaelemendid ei ole väljendatud Eesti kroonides, kasutatakse konverteerimisel Eesti Panga ümberarvestuskurssi, mida toll kasutab kauba importimise päeval vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale. 24. Kui ostu-müügilepingus on imporditud kauba hind kindlaks määratud Eesti kroonides ja on vastavuses tolli poolt kasutatava ümberarvestuskursiga, ei konverteerita välisvaluutat Eesti kroonidesse. 25. Täiendavalt ilmnenud asjaoludel on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust kolme aasta jooksul tolliväärtuse määramisest alates. 26. Müügiagendiks loetakse isikut, kes müüb kaupa müüja (tööandja) ülesandel enda või müüja nimel. Müüja maksab müügiagendile tema poolt osutatud teenuste eest müügi komisjonitasu, mis on tavaliselt määratud teatud protsendina müüdud kauba hinnast ja arvestatud kauba tegeliku hinna sisse. 27. Ostuagendiks loetakse isikut, kes ostab kaupa ostja (tööandja) ülesandel enda või ostja nimel. Ostja maksab ostuagendile tema poolt osutatud teenuste eest ostu komisjonitasu, mis on tavaliselt määratud teatud protsendina kauba hinnast ja makstakse kauba eest tehtavast maksest eraldi. Ostu komisjonitasu ei lisata kauba tegelikule hinnale. 28. Maakleriks loetakse isikut, kes tegutseb mõne teise isiku (tööandja) eest viimasega kokkuleppel. Maakleri osutatud teenuste eest makstakse maakleritasu (vahendustasu), mis on tavaliselt määratud teatud protsendina maakleri tegevuse tulemusel sõlmitud ostu-müügilepingu summast. Kui maakler tegutseb müüja nimel, arvatakse maakleritasu kauba tegeliku hinna sisse. Kui maakleritasu ei ole kauba tegeliku hinna sees ja ostja peab seda maksma, lisatakse see kauba tegelikule hinnale. Kui maakler tegutseb ostja ja müüja nimel, lisatakse maakleritasu kauba tegelikule hinnale ostja makstud summa ulatuses tingimusel, et maakleritasu ei ole kauba tegeliku hinna sees ja makstud summa ei ole ostu komisjonitasu. II. IMPORDITUD KAUPADE TEHINGUVÄÄRTUSE MEETOD 29. Imporditud kauba tehinguväärtus on Eestisse ekspordiks müüdud kauba tegelik hind, mida on vajadusel korrigeeritud kooskõlas seaduse paragrahvidega 10 ja 11. Tehinguväärtus on tolliväärtus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kaup on müüdud Eestisse; 2) kaubal on hind, mida ostja on tegelikult maksnud või maksab imporditud kauba eest; 3) ostja on vaba kauba käsutamisel ja kasutamisel, välja arvatud piirangud, mis on kehtestatud Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega; piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; ja/või ei mõjuta oluliselt kauba väärtust; 4) kauba müük ja hind ei ole seostatav ühegi tingimusega, mille tõttu imporditud kauba väärtust ei ole võimalik määrata; 5) ostja imporditud kauba järgnevast edasimüügist või muul viisil kasutamisest saadud tuludest ei laeku ükski osa ei otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhud, kui selline laekumine vastab seaduse paragrahvi 10 lõigetes 1-4 toodud tingimustele; 6) ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad, või kui on, siis peab tehinguväärtus vastama käesoleva korra punktides 47 ja 48 sätestatud tingimustele. 30. Tolliväärtuse määramisel kasutatakse kauba toimetamisega ühest riigist teise seotud müügitehingute väärtust. 31. Eestisse ekspordiks müüdud kauba mitme järjestikuse müügi korral võib igast sellisest müügist tulenev kauba tegelik hind olla aluseks tehinguväärtuse määramisel tingimusel, et importija esitab tollile müüki puudutava teabe. Kauba müük peab olema toimunud enne kauba deklareerimist tolliprotseduurile "import vabaks ringluseks". 32. Tolliväärtust ei ole võimalik määrata, või on võimalik määrata eritingimustel imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi alusel järgmiste kaupade korral: 1) kingitused, kaubanäidised, reklaammaterjalid, kui nende impordiks sõlmitud tehingu kohaselt ei maksta imporditud kauba eest; 2) komisjoni- või oksjonimüügil ning konsignatsiooni tingimustel edasimüügiks ettenähtud kaubad, mis imporditakse edasimüügiks Eestis tarnija kasuks komisjoni- või oksjonimüügi korral kõrgeima võimaliku või konsignatsiooni tingimustel tavalise hinnaga, kusjuures kauba müügihinnast arvatakse maha müüja poolt müügiga seotud kulud; 3) ostu- või müügiagendi poolt imporditud kaubad, mis ei ole importimise hetkel veel müüdud. Ostu- või müügiagent korraldab kauba tollivormistuse, ladustamise ning müügi Eestis kauba omaniku kasuks, kusjuures tolli ees vastutab kauba omanik. Kui enne kauba müüki on tarnija ja ostja või ostu- või müügiagendi ja ostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, võib seda müügitehingut kasutada tehinguväärtuse määramisel; 4) ettevõtte filiaali (esinduse) imporditud kaubad, mis on imporditud ettevõtte ja tema filiaali (esinduse) vahelisel kokkuleppel; 5) üüri- või rendilepingu alusel ajutiselt Eestisse sisseveetud kaubad. Kui üüri- või rendilepingus ei ole sätestatud kauba võõrandamist renditingimustel (kasutusrent), määratakse tehinguväärtus rendiperioodil tasutavate rendimaksete üldsumma alusel, kusjuures kauba tegelikku hinda korrigeeritakse vastavalt üüri- või rendilepingu ja seaduse paragrahvides 10 ja 11 sätestatud tingimustele. Kui üüri- või rendilepingus on sätestatud kauba võõrandamine renditingimustel (kapitalirent), määratakse tehinguväärtus sõltuvalt kauba ostuoptsiooni toimumise ajast. Kui ostuoptsioon toimub rendiperioodi algul, on tehinguväärtuse määramise aluseks ostuoptsiooni hind (uue kauba korral kauba soetusmaksumus, kasutatud kauba korral eelnevalt allahinnatud maksumus), kui rendiperioodi keskel või lõpus, siis väljaostumaksed ja kauba jääkväärtus, kusjuures kauba tegelikku hinda korrigeeritakse vastavalt seaduse paragrahvides 10 ja 11 sätestatud tingimustele; 6) hävitamiseks imporditud kaubad ja jäätmed, mille hävitamisega seotud kulud kannab eksportija. 33. Kauba tegelik hind on imporditud kauba eest ostja poolt müüjale või müüja kasuks tehtud otseste ja kaudsete maksete kogusumma. 34. Kui imporditud kauba eest on makstud enne tolliväärtuse määramist, määratakse tehinguväärtus makstud hinna alusel. Kui imporditud kauba eest ei ole makstud enne tolliväärtuse määramist, määratakse tehinguväärtus makstava hinna alusel. 35. Toll aktsepteerib kauba eest tasumist sularahas, pangaülekandega või tšekiga. 36. Kaudseks makseks müüjale või müüja kasuks ei loeta ostja poolt oma kulul tehtud toiminguga seotud kulusid ja neid ei lisata kauba tegelikule hinnale tingimusel, et need on kauba tegelikust hinnast eristatavad või need ei kuulu tolliväärtuse koosseisu vastavalt seaduse paragrahvile 10. 37. Ostja poolt oma kulul pärast müüki ja enne tolliterritooriumile toimetamist tehtud toiminguga seotud kulusid ei arvata kauba tegeliku hinna sisse, kui ostja maksab selle toimingu eest kolmandale isikule, nimetatud toiming ei ole müügitingimuseks ning selle toimingu käigus ostetud kaupa ei kohandata, parandata või muul viisil ei muudeta selle olemust. 38. Arvestatakse järgmisi kauba tegelikku hinda mõjutavaid hinnaalandusi: 1) kogusevähend - olenevalt ostetud kauba kogusest tehakse hinnakirja või kataloogi alusel hinnaalandus. Kauba ühe kaubaühiku hind määratakse ostetud kauba koguse kohta teatud aja jooksul müüja kehtestatud hinnakirja või kataloogi ja ostu-müügilepingu alusel. Toll aktsepteerib kogusevähendit juhul, kui importija esitab hinnakirja või kataloogi, mille alusel on võimalik tõestada, et müüja määrab kauba hinna olenevalt müüdud kaubakogusest. Kogusevähendit ei arvestata tagasiulatuvalt eelnevalt ostetud kauba korral; 2) kaubanduslik hinnaalandus - hinnakirjas või kataloogis toodud hinnast teatud protsendi moodustava summa mahaarvamine, mille tulemusena saadakse kauba müügihind; 3) skonto - hinnaalandus, mida võimaldatakse juhul, kui ostja tasub arve teatud aja jooksul. 39. Kui müüja poolt ostjale antud laen moodustab osa ostja poolt müüjale tasutavast maksest, arvatakse see osa laenust kauba tegeliku hinna sisse. Eelneva kaubasaadetise eest saadud laenu arvamist kauba tegeliku hinna sisse uuritakse eraldi. 40. Kui kauba hind ei ole importimise hetkel lõplikult määratud ja esialgselt määratud kauba hind vastab seaduse paragrahvis 4 sätestatud tingimustele, loetakse tehinguväärtus tolliväärtuseks tingimusel, et kauba hinda korrigeeritakse hiljem vastavalt ostu-müügilepingu ja seaduse paragrahvides 10 ja 11 sätestatud tingimustele. 41. Laokulude all mõistetakse kauba tavalisse lattu või tollilattu ja sealt välja toimetamisega seotud kulusid, mis ei hõlma laos lubatud toimingutega seotud kulusid. Laokulud mõjutavad kauba tegelikku hinda järgmiselt: 1) kui kaup on välisriigis paiknevas laos selle müügi ajal ekspordiks Eestisse, siis laokulud arvatakse kauba tegeliku hinna sisse; 2) kui kaup paigutatakse välisriigis paiknevasse lattu pärast selle ostu, kuid enne eksporti Eestisse, siis laokulusid ei arvata kauba tegeliku hinna sisse; 3) kui kaup on Eestis paiknevas laos enne selle deklareerimist tolliprotseduurile "import vabaks ringluseks", siis laokulusid ei arvata kauba tegeliku hinna sisse. 42. Imporditud kauba juhuslikust ladustamisest (pandud veoki ootele, õnnetusjuhtumi korral veokilt maha laaditud) selle transportimise ajal kuni tolliterritooriumile sisenemise kohani tekkinud kulud loetakse kauba veoga seotud teisaldamiskuludeks ja arvestatakse tolliväärtuse sisse. 43. Ajutiselt Eestist tootmiseks, töötlemiseks või remondiks väljaveetud kauba taassisseveol määratakse tolliväärtus vastavalt seadusele, kusjuures kauba tegeliku hinna määramiseks summeeritakse kauba väärtus, mis sellel oli enne ajutist väljavedu, ja tootmise, töötlemise või remondi käigus kaubale lisandunud väärtus. 44. Kaup imporditakse ühe ostu-müügilepingu alusel, kuid mitmes ajaliselt üksteisele järgnevas kaubasaadetises juhul, kui: 1) kaup moodustab terviku, kuid ta koostisosad imporditakse eraldi; 2) kaupa ei ole füüsiliselt võimalik importida ühes kaubasaadetises või kauba jaotamine mitmeks kaubasaadetiseks on vajalik montaaþi, tehnilise hoolduse või tehnilise abi teostamisel vastava ajagraafiku järgimiseks; 3) kauba kogus on suur ja kauba importimine ühes kaubasaadetises ei ole võimalik; 4) kaup on jaotatud mitmeks kaubasaadetiseks olenevalt kauba saaja asukohast. Kaubasaadetise väärtus põhineb kauba tegelikul hinnal, mis moodustab vastava osa müügitehingu koguväärtusest. Toll võib tolliväärtuse lõpliku määramise edasi lükata ja nõuda tagatist impordimaksude tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku kindlaksmääramist. 45. Lepingule mittevastavad kaubad on järgmised: 1) importimisel täielikult kahjustatud või kahjustunud kaubad, millel ei ole kaubanduslikku väärtust. Vastavalt tollieeskirjadele kohaldatakse kauba taasväljavedu, antakse kaup tollile üle, et pöörata see riigi omandiks, või hävitatakse tolli järelevalve all ning tolliväärtust ei määrata; 2) osaliselt kahjustatud või kahjustunud kaubad, millel on kaubanduslik väärtus. Importija nõudel vastavalt tollieeskirjadele kohaldatakse kauba taasväljavedu, antakse kaup tollile üle, et pöörata see riigi omandiks, või hävitatakse tolli järelevalve all ning tolliväärtust ei määrata. Kui importija võtab osaliselt kahjustatud või kahjustunud kauba vastu, määratakse tolliväärtus lähtudes kaubasaadetise hinnast ja kahjustamata või kahjustumata kauba kogusest üldkoguse suhtes; 3) spetsifikatsioonile mittevastavad kaubad, mis ei vasta ostu-müügilepingule või tellimusele. Importija nõudel vastavalt tollieeskirjadele kohaldatakse kauba taasväljavedu, antakse kaup tollile üle, et pöörata see riigi omandiks, või hävitatakse tolli järelevalve all ning tolliväärtust ei määrata. Kui importija võtab spetsifikatsioonile mittevastava kauba vastu, määratakse tolliväärtus lähtudes järgmistest spetsifikatsioonile mittevastavuse liikidest: a) valetarne - imporditi vale kaup ning tolliväärtust ei ole võimalik määrata imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodil; b) tellimuse spetsifikatsioonile täielikult mittevastav kaup, mille eest ostja soovib müüjalt kompensatsiooni või makstud summa tagastamist. Kui kauba tegelik hind vastab seaduse paragrahvis 4 sätestatud tingimustele, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks. Importija nõudel võib toll tellimuse spetsifikatsioonile täielikult mittevastava kauba lugeda valetarneks; 4) kaup, mis imporditakse järgmises kaubasaadetises või sisaldub samas kaubasaadetises valetarnena imporditud või tellimuse spetsifikatsioonile täielikult mittevastava kauba asendamiseks. Kui asendatud kaup imporditakse järgmises kaubasaadetises esialgselt kokkulepitud hinnaga, siis valetarnena või tellimuse spetsifikatsioonile täielikult mittevastava kauba eest tasumine lepitakse kokku eraldi. Valetarnena imporditud või tellimuse spetsifikatsioonile täielikult mittevastava kauba tolliväärtuse määramise aluseks võib olla asendatud kauba esialgselt kokkulepitud hind. Kui asendatud kaup imporditakse tasuta, loetakse see esialgse tehingu tingimuste täitmiseks imporditud kaubaks ja tehinguväärtust võib määrata esialgselt kokkulepitud hinna alusel. Valetarnena imporditud kauba tolliväärtus määratakse eraldi. Kui asendatud kaup imporditakse samas kaubasaadetises, arvestatakse selle müügihind kogu saadetud kaubakogusele. Kui müüja lisab samasse kaubasaadetisse tasuta teatud koguses või mõõtmetes kaupu, võib toll koguse või mõõtmete suurendamist tolliväärtuse määramisel mitte arvestada. 46. Kauba väärtust mõjutava piirangu olulisus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, arvestades piirangut, kaupa, tootmist ja kaubandustingimusi puudutavaid asjaolusid. 47. Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks, kui see sõltuvus ei mõjuta kauba hinda. Sel juhul uurib toll kauba müügiga seotud asjaolusid ning nõuab importijalt nende kohta täiendavat teavet. Kui importija esitab täiendava teabe ja tõestab, et müügitehing toimus tingimustel, millest ei ilmne ostja ja müüja vaheline sõltuvus, siis ostja ja müüja omavaheline sõltuvus ei ole kauba hinda mõjutanud. 48. Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks, kui importija tõestab, et see on väga lähedane ühele 90 kalendripäeva jooksul hinnatava kauba importimise päevast arvates määratud järgmistest väärtustest (edaspidi võrdlusväärtus): 1) kauba tehinguväärtus Eestisse eksporditud identse või sarnase kauba müügil müüjast sõltumatule ostjale; 2) identse või sarnase kauba tolliväärtus, mis on määratud tuletatud väärtuse meetodil; 3) identse või sarnase kauba tolliväärtus, mis on määratud arvutatud väärtuse meetodil. Võrreldava kauba importimise päev peab olema hinnatava kauba importimise päevale võimalikult lähedal. 49. Kui hinnatava kauba hind on madalam identse või sarnase kauba müügihinnast Eestis, võib seda kasutada võrdlusväärtusena, kui selle hinnaga müüdi kaupa sõltumatule ostjale ja tehinguväärtus vastab seaduse paragrahvis 4 sätestatud tingimustele. Müügihinnast madalam hind peab olema eelnevalt korrigeeritud ja tolli poolt aktsepteeritud tehinguväärtusena. 50. Võrdlusväärtusi kasutatakse ainult importija soovil ning ainult võrdluseks, kusjuures arvestatakse erinevusi: 1) kaupade müügi kaubanduslikus tasemes; 2) kaupade koguses; 3) seaduse paragrahvi 10 lõigetes 1-4 nimetatud elementides; 4) kuludes, mida müüja kandis müügitehingutes, kus puudus sõltuvus müüja ja ostja vahel; 5) kuludes, mida müüja ei kandnud müügitehingutes, kus müüja ja ostja olid teineteisest sõltuvad. Erinevused kaupade müügi kaubanduslikus tasemes või kaupade koguses ei ole piisav alus tehinguväärtuse mitteaktsepteerimiseks tolliväärtusena. Kui erinevused kaupade hinnas tulenevad erinevustest kaupade müügi kaubanduslikus tasemes või kaupade koguses, korrigeeritakse vastavalt tehinguväärtust. Näide 1 Ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad isikud ning kauba müük toimus järgmistel tingimustel: Müüja Kogus Kaubaühiku hind Ostja Ostja kaubanduslik tase A 1700 5 krooni B Hulgikaupleja Ostja B esitab tollile võrdlusväärtusena järgmise identse kauba tehinguväärtuse kauba müügil müüjast sõltumatule ostjale: Müüja Kogus Kaubaühiku hind Ostja Ostja kaubanduslik tase C 1700 6 krooni D Jaekaupleja Väärtuste võrdlemisel selgub, et kaupade müügi kaubanduslik tase on erinev, kuid kaupade kogus sama. Toll teeb edasisel uurimisel kindlaks, et müüja C müüb hulgikauplejatele kaupa hinnaga 5 krooni. Kuna teineteisest sõltuvate osapoolte (A ja B) vahelises müügitehingus on kaubaühiku hind võrdne võrdlusväärtusega, siis esitatud võrdlusväärtus on tollile vastuvõetav ning tehinguväärtus 5 krooni loetakse tolliväärtuseks. Näide 2 Ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad isikud ning kauba müük toimus järgmistel tingimustel: Müüja Kogus Kaubaühiku hind Ostja Ostja kaubanduslik tase A 20 000 3 krooni B Hulgikaupleja Ostja B esitab tollile võrdlusväärtusena järgmise identse kauba tehinguväärtuse kauba müügil müüjast sõltumatule ostjale: Müüja Kogus Kaubaühiku hind Ostja Ostja kaubanduslik tase A 1000 4 krooni C Jaekaupleja Müüja A teatab tollile, et ta ei ole peale ostja B müünud kaupa mitte ühelegi temast sõltumatule hulgikauplejale, kuid kui ta seda teeks, siis ühe kaubaühiku hind oleks 3 krooni. Kuna müüja A ei ole kaupa müünud temast sõltumatule hulgikauplejale ja tema poolt tollile edastatud teave põhineb oletustel, siis tollil puuduvad andmed, mille alusel saaks tehinguväärtust olenevalt kaubanduslike tasemete erinevusest korrigeerida. Esitatud võrdlusväärtus ei ole tollile vastuvõetav ning tehinguväärtust 3 krooni ei loeta tolliväärtuseks. III. IDENTSETE KAUPADE TEHINGUVÄÄRTUSE MEETOD 51. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodil, loetakse tolliväärtuseks Eestisse ekspordiks müüdud ja 90 kalendripäeva jooksul hinnatava kauba eksportimise päevast arvates Eestisse eksporditud identse kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena. Identse kauba eksportimise päev peab olema hinnatava kauba eksportimise päevale võimalikult lähedal. 52. Tolliväärtuse määramisel identsete kaupade tehinguväärtuse meetodil võtab toll kõigepealt aluseks hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtuse. Kui sellist tehinguväärtust ei leita, võetakse aluseks tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud identse kauba tehinguväärtus, kui identne kaup on müüdud hinnatava kaubaga kas samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses; või erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses; või erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses, kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt kas koguses; või kaubanduslikus tasemes; või koguses ja kaubanduslikus tasemes. 53. Et arvestada olulisi erinevusi käesoleva korra punktis 98 loetletud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega identse kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, tehakse tolliväärtuse määramisel vajalik korrigeerimine. 54. Tehinguväärtuse korrigeerimine toimub andmete alusel, millest peab nähtuma korrigeerimise vajadus ja täpsus. Toll aktsepteerib müüja hinnakirja või muud taolist dokumenti, mis sisaldab erinevate kaubanduslike tasemete ja koguste korral kehtestatud hindu. Sellise dokumendi puudumisel ei ole võimalik tolliväärtust määrata identsete kaupade tehinguväärtuse meetodil. 55. Kui tolliväärtuse määramisel on võimalik kasutada rohkem kui üht identsete kaupade tehinguväärtust, kasutatakse neist madalaimat. 56. Identseks kaubaks ei loeta kaupa, mis sisaldab kauba tootmiseks vajalikku Eestis tehtud arendus- ja inseneritööd, disaini, kavandeid ja visandeid. 57. Kaupade identsust peavad aktsepteerima toll ja importija, järgides, et seaduse paragrahvis 4 ning paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud. IV. SARNASTE KAUPADE TEHINGUVÄÄRTUSE MEETOD 58. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata imporditud või identsete kaupade tehinguväärtuse meetodil, loetakse tolliväärtuseks Eestisse ekspordiks müüdud ja 90 kalendripäeva jooksul hinnatava kauba eksportimise päevast arvates Eestisse eksporditud sarnase kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena. Sarnase kauba eksportimise päev peab olema hinnatava kauba eksportimise päevale võimalikult lähedal. 59. Tolliväärtuse määramisel sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetodil võtab toll kõigepealt aluseks hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtuse. Kui sellist tehinguväärtust ei leita, võetakse aluseks tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtus, kui sarnane kaup on müüdud hinnatava kaubaga kas samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses; või erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses; või erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses, kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt kas koguses; või kaubanduslikus tasemes; või koguses ja kaubanduslikus tasemes. 60. Et arvestada olulisi erinevusi käesoleva korra punktis 98 loetletud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega sarnase kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, tehakse tolliväärtuse määramisel vajalik korrigeerimine. 61. Tehinguväärtuse korrigeerimine toimub andmete alusel, millest peab nähtuma korrigeerimise vajadus ja täpsus. Toll aktsepteerib müüja hinnakirja või muud taolist dokumenti, mis sisaldab erinevate kaubanduslike tasemete ja koguste korral kehtestatud hindu. Sellise dokumendi puudumisel ei ole võimalik tolliväärtust määrata sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetodil. 62. Kui tolliväärtuse määramisel on võimalik kasutada rohkem kui üht sarnaste kaupade tehinguväärtust, kasutatakse neist madalaimat. 63. Sarnaseks kaubaks ei loeta kaupa, mis sisaldab kauba tootmiseks vajalikku Eestis tehtud arendus- ja inseneritööd, disaini, kavandeid ja visandeid. 64. Kaupade sarnasust peavad aktsepteerima toll ja importija järgides, et seaduse paragrahvis 4 ja paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud. V. TULETATUD VÄÄRTUSE MEETOD 65. Kui hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa müüakse Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses 90 kalendripäeva jooksul hinnatava kauba importimise päevast arvates müüjast sõltumatule isikule, kusjuures hinnast arvatakse maha: 1) tavaliselt makstav või maksmiseks kokkulepitud komisjonitasu või Eestis samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügiga seotud lisasumma, mis tavaliselt arvestatakse kasumiks ja üldkuludeks; 2) Eestis tehtud tavalised veo- ja kindlustuskulud ning nendega seotud kulud; 3) impordi- ja siseriiklikud maksud, mis tuleb tasuda Eestis seoses selle kauba impordi või müügiga. 66. Kaubaühiku hinnaks, millega kaup on müüdud kõige suuremas üldkoguses, loetakse hinda, millega suurim kauba kogus on müüdud esimesel kaubanduslikul tasemel pärast importi. Näide 1 Kaup müüakse hinnakirja alusel, vastavalt millele kauba hind oleneb ostetud kaubakogusest põhimõttel, mida suurem on ostetud kogus, seda väiksem on ühe kaubaühiku hind. Hinnakirjajärgne kogus ja kauba ühiku hind ning müüjalt saadud andmed müükide arvu ja üldkoguse kohta on järgmised: Kogus Kaubaühiku hind Müükide arv Üldkogus 1-10 100 krooni 10 müüki 5-ühikulist 70 5 müüki 4-ühikulist 11-25 95 krooni 5 müüki 12-ühikulist 60 üle 25 90 krooni 1 müük 30-ühikuline 80 1 müük 50-ühikuline Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 80 ühikut ning suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind on hinnakirja alusel 90 krooni. Järelikult 90 krooni on hind, mille alusel määratakse hinnatava kauba tolliväärtus. Näide 2 Erinevad kaubakogused müüakse erineva kaubaühiku hinnaga ja selle kohta esitatakse tollile järgmised andmed: Kogus Kaubaühiku hind 40 100 krooni 30 90 krooni 15 100 krooni 50 95 krooni 25 105 krooni 35 90 krooni 5 100 krooni Suurima üldkoguse leidmiseks summeeritakse kaubakogused vastavalt ühe kaubaühiku hinnale ning esitatud andmed grupeeritakse järgmiselt: Üldkogus Kaubaühiku hind 65 90 krooni 50 95 krooni 60 100 krooni 25 105 krooni Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 65 ühikut ning suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind on 90 krooni. Järelikult 90 krooni on hind, mille alusel määratakse hinnatava kauba tolliväärtus. 67. Kaubaühiku hinna määramisel ei võeta aluseks müüke Eestis isikule, kes tasuta või alandatud hinnaga tarnib imporditud kauba tootmiseks ja müügiks ekspordiks mis tahes käesoleva korra punktis 92 loetletud kaupa või osutab selles punktis loetletud teenuseid. 68. Hinnast mahaarvamiste tegemisel arvestatakse kasumit ja üldkulusid tervikuna. Üldkuludeks loetakse kõik otsesed ja kaudsed imporditud kauba müügil tehtud kulud. 69. Kasumi ja üldkulude suuruse määramisel kasutatakse importija esitatud andmeid, kui need on kooskõlas samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügi andmetega Eestis. Kui importija esitatud andmed ei ole kooskõlas samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügi andmetega Eestis, määratakse kasum ja üldkulud muu Eestis kättesaadava teabe alusel, mis on ette valmistatud rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete alusel. 70. Tolliväärtuse määramisel tuletatud väärtuse meetodil võib sama klassi või liiki kaupadeks lugeda hinnatava kaubaga samast riigist või mõnest muust riigist imporditud kaubad. Sama klassi või liiki kaubad on üldjuhul identsed või sarnased kaubad. 71. Kui hinnatavat, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda hinnatava kauba impordiga ligikaudu samaaegselt, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, ja kõige lähemal päeval 90 kalendripäeva jooksul hinnatava kauba importimise päevast arvates. 72. Kui hinnatavat kaupa, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse importija nõudmisel hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa on pärast töötlemist müüdud Eestis kõige suuremas üldkoguses müüjast sõltumatule isikule. Seejuures arvestatakse hinnatavale kaubale töötlemisel lisandunud väärtust ning tehakse hinnast käesoleva korra punktis 65 loetletud mahaarvamised, mis peavad põhinema tõestel ja arvuliselt määratud andmetel kaubale töötlemisel lisandunud väärtuse ja kauba töötlemise väärtuse kohta. 73. Tolliväärtuse määramine tuletatud väärtuse meetodi alusel vastavalt käesoleva korra punktile 72 ei ole võimalik, kui hinnatavat kaupa ei ole pärast töötlemist võimalik identifitseerida. Kui hinnatavat kaupa on võimalik pärast töötlemist identifitseerida, kuid selle kogus moodustab tühise osa Eestis müüdavast hinnatavast kaubast, siis tolliväärtust ei saa määrata tuletatud väärtuse meetodi alusel. 74. Kui hinnatava kauba müüki puudutavad andmed on tollile kättesaadavad, võib identse või sarnase kauba müüke mitte kasutada ühe kaubaühiku selle hinna määramiseks, millega kaupa on Eestis müüdud kõige suuremas üldkoguses. Kui need andmed ei ole tollile kättesaadavad, uuritakse kõigepealt identse kauba, siis sarnase kauba müüke. VI. ARVUTATUD VÄÄRTUSE MEETOD 75. Arvutatud väärtus koosneb järgmistest elementidest: 1) kulud imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmis- või töötlemiskulud; 2) kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujunevad eksportiva riigi tootjate poolt Eestisse ekspordiks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil; 3) käesoleva korra punktis 98 nimetatud kulud. 76. Imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile tehtud kulud ning kauba tootmis- või töötlemiskulud määratakse tootja poolt tollile esitatud aruannete alusel. 77. Imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile tehtud kulude ning kauba tootmis- või töötlemiskulude hulka arvestatakse teisaldatava taaraga seotud kulud, mida vastavalt tollieeskirjadele loetakse kauba hinda kuuluvaks, pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas ning käesoleva korra punktis 92 loetletud kaupade ja teenuste väärtus, kui ostja on neid kaupu tarninud või osutanud muid teenuseid imporditud kauba tootmiseks ja eksportmüügiks. 78. Kauba tootmiseks vajaliku Eestis tehtud arendus- ja inseneritöö, disaini, kavandite ja visandite väärtus lisatakse arvutatud väärtusele tootja poolt nende kaupade ja teenuste eest makstud määral. 79. Kasumit ja üldkulusid arvestatakse tervikuna, mille moodustab kasumi ja üldkulude kogusumma. Üldkuludeks loetakse kõik otsesed ja kaudsed kulud, mis on tehtud seoses imporditud kauba müügiga ekspordiks Eestisse. 80. Kui eksportiva riigi tootja tõestab tollile, et imporditud kauba müügist saadud kasum on väike teatud kaubandustingimuste tõttu ja tema hinnakujundamise metoodika vastab hinnakujundamise metoodikale vastavas tööstusharus, aktsepteerib toll seda kasumi suurust. 81. Kasumi ja üldkulude kogusumma määratakse eksportiva riigi tootjalt või tema nimel tollile esitatud andmete alusel, mis peavad olema kooskõlas hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügi andmetega eksportivas riigis, kusjuures mõlemad kaubad peavad olema valmistatud eksportiva riigi tootja poolt ekspordiks Eestisse. Kui esitatud andmed ei ole kooskõlas hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügi andmetega eksportivas riigis, võib hinnatava kauba kasumi ja üldkulude summa määrata muude andmete alusel, mille kasutamisel teatab toll importija nõudel temale andmete andjast, andmetest ning nendel põhinevatest arvutustest. 82. Kaupade kuuluvuse uurimisel samasse klassi või liiki teiste kaupadega kasutatakse selliste kaupade müüke ekspordiks Eestisse, mis kuuluvad hinnatava kauba kõige kitsamasse rühma. Sama klassi või liiki kaubad peavad olema toodetud hinnatava kaubaga samas riigis. 83. Arvutatud väärtuse määramisel ei ole tollil õigust nõuda juurdepääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule raamatupidamisdokumendile ega nõuda nende esitamist isikult, kes ei ole Eesti resident. Kauba tootja antud teavet võib Tolliamet kontrollida välisriigis vastava välisriigi pädeva valitsusasutuse ja kauba tootja kirjalikul nõusolekul. VII. LISAMEETOD 84. Lisameetodi kasutamisel määratakse tolliväärtus Eestis kättesaadavate andmete alusel seaduse paragrahvis 9 sätestatud tingimustel, järgides seaduse paragrahvides 3-8 sätestatud põhimõtteid. Lisameetodi alusel määratud tolliväärtus peab võimalikult suurel määral põhinema eelnevalt tolli poolt määratud ja aktsepteeritud identse või sarnase kauba tolliväärtusel. 85. Tolliväärtuse määramisel lisameetodi alusel rakendab toll seaduse paragrahvides 3-8 esitatud nõudeid vajalike mööndustega igal konkreetsel juhul eraldi. 86. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata seaduses loetletud meetodeid vajalike mööndustega rakendades, võib tolliväärtuse määramisel kasutada seaduses loetlemata meetodeid tingimusel, et nende kasutamine ei ole vastuolus käesoleva korra punktiga 88. 87. Kui on võimalik kasutada mitut seaduses loetletud tolliväärtuse määramise meetodit, lähtutakse meetodite kasutamise üldisest järjekorrast. 88. Tolliväärtuse määramisel lisameetodi alusel ei tohi lähtuda: 1) Eestis toodetud kauba müügihinnast Eestis; 2) kauba hinnast eksportiva riigi siseturul; 3) mõnda teise riiki ekspordiks määratud kauba hinnast; 4) täidesaatva riigivõimu asutuse poolt kehtestatud minimaalsest tolliväärtusest; 5) kauba suvalisest või fiktiivsest väärtusest; 6) süsteemist, mis näeb ette kõrgema väärtuse valiku kauba kahest võimalikust väärtusest; 7) identsete ja sarnaste kaupade väärtuse määramisel muudest tootmiskuludest peale käesoleva korra punktis 75 nimetatute. 89. Osaliselt kahjustatud või kahjustunud kauba tolliväärtuse määramisel järgitakse vajalike mööndustega seaduse paragrahvis 4 sätestatud tingimusi. Tolliväärtuse määramisel võib lähtuda: 1) ostja ja müüja vahel pärast kauba importimist kokkulepitud uuest kauba hinnast; 2) esialgselt makstud või makstavast hinnast, mida on vähendatud vastavalt tolli ja importija poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi hinnangule või kauba parendamis- ja kindlustuskulude võrra. 90. Kui importija võtab valetarnena imporditud või spetsifikatsioonile mittevastava kauba vastu, loetakse selle kauba hind kauba tegelikuks hinnaks selle kohta täiendavalt sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. VIII. TOLLIVÄÄRTUSE ELEMENDID 91. Tolliväärtuse määramisel imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi alusel lisatakse kauba tegelikule hinnale järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud on kandnud ostja, kuid neid ei ole arvatud imporditud kauba tegeliku hinna sisse: 1) komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostu komisjonitasu. Ostu- või müügiagendi ja maakleri poolt osutatud teenuste maksumus peab selguma tollideklaratsiooniga koos esitatud lisadokumentidest; 2) teisaldatava taaraga seotud kulud, mida vastavalt tollieeskirjadele loetakse kauba hinda kuuluvaks. Teisaldatavaks taaraks loetakse kauba juurde kuuluvat konteinerit, pakendit või muud sellist taarat, mis antakse koos kaubaga üle ostjale. Teisaldatava taara väärtust ei arvata kauba tegeliku hinna sisse juhul, kui see vastavalt tollieeskirjadele deklareeritakse ja maksustatakse kaubast eraldi; 3) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas. 92. Tolliväärtuse määramisel imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi alusel tuleb kauba tegelikule hinnale lisada järgmiste kaupade ja teenuste väärtus, kui see ei ole osa imporditud kauba tegelikust hinnast ning kui ostja on neid kaupu tarninud või osutanud muid teenuseid selleks, et imporditud kaupa toota ja müüa ekspordiks: 1) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid; 2) kauba tootmisel kasutatud tööriistade, stantside, valuvormide ja muude töövahendite amortisatsioon. Töövahendite amortisatsiooni arvestatakse lähtudes töövahendi väärtusest või töövahendi väärtuse imporditud kaubale üle kandumise viisist. Kui ostja ostab töövahendi sõltumatult müüjalt teatud hinnaga, loetakse see hind töövahendi väärtuseks. Kui töövahend on toodetud ostja või temast sõltuva isiku poolt, loetakse selle tootmiskulud töövahendi väärtuseks. Töövahendi väärtus jaotatakse imporditud kauba kogusele ostja poolt tollile esitatud dokumentide alusel. Ostja taotlusel lisatakse töövahendi väärtus esimesena imporditud kaubasaadetise väärtusele või jaotatakse ostu-müügilepingus ettenähtud kaubakogusele; 3) kauba tootmisel tarbitud materjalid. Tootmisel tarbitud materjalid kasutatakse tootmise käigus täielikult või peaaegu täielikult ära ja ei kajastu valmistatud kaubas; 4) kauba tootmiseks vajalik arendus- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit. Arendustöö all mõistetakse uurimistöö tulemuste ülekandumist uue kauba valmistamiseks või tootmises oleva kauba või tootmise täiustamiseks, see ei hõlma tootmises oleva kauba täiustamist või tootmisliinide parandamist ja turu-uuringuid. Uurimistöö all mõistetakse uue tehnoloogia väljatöötamist, mis on vajalik uue kauba tootmiseks või tootmises oleva kauba täiustamiseks. Inseneritöö all mõistetakse projekteerimisega seotud spetsialisti tööd tootmisressursside otstarbekamaks kasutamiseks. Disaini all mõistetakse kauba kunstilist kujundust. Kavandite ja visandite all mõistetakse kauba või selle tootmisega otseselt seotud arendus- ja uurimistöö professionaalsel tasemel visualiseerimist. 93. Kui käesoleva korra punktis 92 loetletud kaupu on enne ostja poolt tarnimist kasutatud, remonditud või ümber tehtud, korrigeeritakse vastavalt kaupade omandamise või tootmise esialgset hinda. Kui ostja on tarnitud kaupu ostnud või rentinud, lisatakse kauba tegelikule hinnale vastavalt ostuhind või rendimaksete üldsumma. 94. Käesoleva korra punktis 92 loetletud kaupade ja teenuste väärtus lisatakse kauba tegelikule hinnale juhul, kui: 1) kaubad on tarnitud või teenused osutatud ostja poolt tasuta või alandatud hinnaga; 2) kaubad on tarnitud ja teenused osutatud otseselt või kaudselt ostja poolt; 3) imporditud kaubaga seotud tarnitud kaup või osutatud teenus on vajalik ning seda on kasutatud imporditud kauba tootmiseks. 95. Tolliväärtuse määramisel imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi alusel tuleb kauba tegelikule hinnale lisada hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasu, mida ostja ostu-müügilepingu alusel müügitingimusena peab otseselt või kaudselt maksma ulatuses, mida ei arvestata kauba tegeliku hinna sisse. Autori- ja litsentsitasu all mõistetakse tasu õiguse eest kasutada, toota, levitada või müüa teatud kaupa. 96. Tolliväärtuse määramisel imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi alusel tuleb kauba tegelikule hinnale lisada see osa tulust, mis igast imporditud kauba edasimüügist, jaotusest või kasutamisest laekub ostu-müügilepingu alusel otseselt või kaudselt müüjale. Kui osa ostja poolt müüjale makstavast maksest moodustab imporditud kauba edasimüügist, jaotusest või kasutamisest saadud tulu, lisatakse see tulu kauba tegelikule hinnale sõltumata sellest, kas nimetatud makse on ostu-müügilepingu alusel ettenähtud müügitingimusena. Kauba tegelikule hinnale ei lisata ostjalt müüjale laekuvaid dividende ja muid makseid, mis ei ole otseselt makstud imporditud kauba eest. Kui tulu suurus tolliväärtuse määramise hetkel ei ole teada, lükatakse tolliväärtuse lõplik määramine edasi. 97. Andmekandja (magnetketas, magnetlint) tolliväärtusesse ei arvestata sisse andmekandjale salvestatud andmete ja tarkvara väärtust tingimusel, et see on eristatav andmekandja väärtusest. Andmekandjaks ei loeta integraalskeeme, pooljuhte ja muid sarnaseid seadeldisi ning kaupa, mille koosseisu nimetatud seadeldised kuuluvad, samuti heli-, filmi- ja videosalvestusi. 98. Tolliväärtusesse arvestatakse sisse veokulud, veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud ning kindlustuskulud, mis on tekkinud imporditud kauba toimetamisel tolliterritooriumile sisenemise kohani. Veokuludeks loetakse kauba tegeliku ümberpaigutamisega (auto-, raudtee-, õhu- ja merevedu) seotud kulusid. Tolliväärtusesse sisse arvestatavad kulud määratakse vastavalt müügitingimusena määratud tarnetingimusele. Tolliväärtusesse võib veokuludena sisse arvestada suurte konteinerite, kaubaaluste, karkasside või muude selliste kauba transportimisel kasutatavate abivahendite väärtuse. Nimetatud väärtust ei arvestata tolliväärtusesse sisse juhul, kui see vastavalt tollieeskirjadele deklareeritakse ja maksustatakse selles veetavast kaubast eraldi. Veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskuludeks loetakse imporditud kauba veokile peale- või mahalaadimisega seotud kulusid ning enne kauba tegelikku edasitoimetamist läbiviidava või läbiviimisega kaasneva tegevusega (dokumentide ettevalmistamine, litsentside hankimine jms.) seotud kulusid. Kindlustuskuludeks loetakse imporditud kauba veoga selle saatmisel Eestisse seotud kindlustuskulusid, mis tekivad kauba transportimise, peale- ja mahalaadimise ning teisaldamise jooksul. 99. Tolliväärtuse määramisel ei tohi kauba tegelikule hinnale lisada seaduse paragrahvis 10 loetlemata kulusid. 100. Imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi alusel määratud tolliväärtuse koosseisu ei kuulu järgmised kulud tingimusel, et need on eristatavad imporditud kauba tegelikust hinnast: 1) kulud komplekteerimiseks, montaaþiks, tehniliseks hoolduseks ja tehniliseks abiks juhul, kui neid kulusid põhjustanud teenused osutati pärast tööstusliku sisseseade, masinate, seadmete või muude selliste kaupade importi või neid kulusid põhjustanud teenused osutati enne importi osana installeerimisest, montaaþist või paigaldamisest; 2) veokulud tolliterritooriumil pärast importi, kaasa arvatud kauba laadimis-, lossimis-, teisaldamis- ning kindlustuskulud pärast importi; 3) impordimaksud ja tasud; 4) tollivormistuskulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis; 5) dividendid ja muud ostjalt müüjale laekuvad maksed, mis ei ole otseselt seotud imporditud kaubaga. Dividendide all mõistetakse tulu, mida müüja saab ostjalt oma aktsiate eest olenevalt ostja tegevusest. 101. Pärast kauba importi ostja poolt oma kulul tehtud toimingutega seotud kulusid ei arvestata tolliväärtuse sisse, kui need on eristatavad kauba tegelikust hinnast. 102. Tolliväärtuse määramise meetodite kasutamisel ei arvata tolliväärtuse koosseisu ostja poolt sõlmitud lepinguga ettenähtud intresse, mis on seotud imporditud kauba ostuga, kui: 1) intressid on eristatud kauba tegelikust hinnast; 2) ostu-müügileping (finantseerimisleping) on koostatud kirjalikult; 3) ostjal on võimalik tõendada, et kaup müüdi kauba tegeliku deklareeritud hinnaga ja lepingus ettenähtud intressimäär ei ületa selliste tehingute puhul Eestis ostu-müügi (finantseerimise) aegset valdavat intressimäära. 103. Käesoleva korra punkti 102 rakendatakse sõltumata sellest, kas tehingut finantseerib müüja, pank või kolmas isik. IX. TOLLIVÄÄRTUSE DEKLAREERIMINE 104. Tolliväärtuse deklaratsioon on dokument, mille deklarant esitab tollile üle Eesti tollipiiri toimetatud kauba tolliväärtuse määramiseks. Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse kauba tollivormistusel koos kaubadeklaratsiooniga. 105. Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse käesoleva korra lisas 1 toodud vormil (vorm DV1). Kui deklareeritakse rohkem kui kolme kaubapositsiooni tolliväärtus, kasutatakse käesoleva korra lisas 2 toodud lisalehti (vorm DV1 Lisa). 106. Tolliväärtuse deklaratsioonil esitatud andmeid ei ole lubatud kustutada või üle kirjutada. Deklaratsioonil võib teha parandusi deklarant või tolliametnik nii, et valed andmed kriipsutatakse läbi ja lisatakse uued. Paranduse teinud isik kinnitab tehtud parandust isikliku allkirjaga, tolliametnik lisab allkirjale isikliku pitsati jäljendi. 107. Pärast kaubadeklaratsiooni ja tolliväärtuse deklaratsiooni aktsepteerimist ning kaubadeklaratsioonile numbri omistamist kirjutab tolliametnik kaubadeklaratsiooni numbri tolliväärtuse deklaratsioonile ning kinnitab seda isikliku pitsati jäljendi ja allkirjaga deklaratsiooni mõlemal eksemplaril. 108. Tolliväärtuse deklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris, millest eksemplar 1 jääb tolliasutusele, kus aktsepteeriti kaubadeklaratsioon ja tolliväärtuse deklaratsioon ning eksemplar 2 jääb kauba ostjale (omanikule). 109. Tolliväärtuse deklaratsiooni esitab tollile deklarant. Deklarandiks on: 1) kauba ostja (omanik) või tema poolt kirjalikult volitatud isik, kui kauba toimetab tolliterritooriumile füüsiline isik; 2) kauba ostja (omanik), kui kauba toimetab tolliterritooriumile Eestis kehtiva korra kohaselt registreeritud ettevõte, asutus või muu organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon; 3) tollimaakler, kellel on kauba tolliterritooriumile toimetamisel füüsilise isiku (kauba omaniku) või Eestis kehtiva korra kohaselt registreeritud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni vastav kirjalik volitus. 110. Tolliväärtuse deklaratsioonile annab allkirja: 1) kauba ostja (omanik) või tema poolt kirjalikult volitatud isik, kui kauba toimetab tolliterritooriumile füüsiline isik; 2) kauba ostja (omanik), kui kauba toimetab tolliterritooriumile Eestis kehtiva korra kohaselt registreeritud ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni juht või volitatud töötaja; 3) tollimaakleri volitatud füüsiline isik, kes võib deklaratsioonile alla kirjutada tollimaakleri nimel. 111. Deklarant vastutab: 1) deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse ning nende tõestuseks esitatud dokumentide autentsuse eest; 2) mistahes muu tolliväärtuse määramiseks vajaliku lisainfo või dokumendi esitamise eest. Lisainfot või dokumenti ei pea esitama koos tolliväärtuse deklaratsiooniga, kuid see peab vajaduse korral olema tollile kättesaadav. 112. Toll võib mitte nõuda tolliväärtuse deklaratsiooni esitamist vormil DV1, kui: 1) imporditud kauba väärtus kaubadeklaratsioonil on väiksem kui 100 000 krooni, kusjuures kaup ei tohi olla sama arve alusel saadetud kaubasaadetise osa; 2) füüsiline isik impordib isiklikke asju ning kaupa, mille kogusest ja olemusest on ilmne, et silmas ei peeta kaubanduslikke eesmärke; 3) tolliterritooriumile toimetatud kaup on vabastatud impordimaksudest; 4) imporditud kaupa ei maksustata väärtuse järgi (ad valorem); 5) kaubale ei rakendata tolliprotseduuri "import vabaks ringluseks"; 6) ostja impordib kaupa regulaarselt samalt müüjalt või samadelt müüjatelt. 113. Kui ostja impordib regulaarselt kaupa samalt müüjalt või samadelt müüjatelt, esitab deklarant tolliväärtuse ülddeklaratsiooni käesoleva korra lisas 3 toodud vormil (vorm DV2 ja selle juurde kuuluv tolliväärtuse ülddeklaratsiooni register). 114. Tolliväärtuse ülddeklaratsioon (edaspidi ülddeklaratsioon) koostatakse kahes eksemplaris, millest eksemplar 1 jääb tolliasutusele, kus aktsepteeriti kaubadeklaratsioon ja ülddeklaratsioon ning eksemplar 2 jääb kauba ostjale (omanikule). 115. Ülddeklaratsioon esitatakse pärast vähemalt ühe, sama deklarandi esitatud tolliväärtuse deklaratsiooni aktsepteerimist tolli poolt, kusjuures kauba hind ei tohi olla mõjutatud müüja ja ostja omavahelisest sõltuvusest. 116. Tolli poolt aktsepteeritud ülddeklaratsioon registreeritakse deklarandi asukohajärgses või tollimaakleri tegevuskohajärgses tolliasutuses kehtivusajaga üks aasta. Ühe aasta möödumisel deklarant täidab ja esitab tollile uue ülddeklaratsiooni. Deklarant on kohustatud deklareerima tolliväärtuse uuesti juhul, kui tehingut puudutavad asjaolud muutuvad. 117. Deklarant esitab ülddeklaratsiooni kauba tollivormistusel koos kaubadeklaratsiooniga. Deklarant märgib ülddeklaratsiooni registrisse müüja nime ja aadressi ning ostu-müügilepingu numbri. Tolliametnik märgib ülddeklaratsiooni registrisse pärast kaubadeklaratsiooni aktsepteerimist selle numbri. 118. Tolliväärtuse deklareerimisel esitatakse tollile koos tolliväärtuse deklaratsiooniga või ülddeklaratsiooniga vastav kaubaarve ja transpordidokumendid. Toll võib vajaduse korral nõuda tagatist tõendava dokumendi, ostu-müügilepingu, autori- ja litsentsitasu maksmist tõendava dokumendi või muude lisadokumentide esitamist. Kaubaarvest tehakse koopia, mis lisatakse tolliväärtuse deklaratsiooni või ülddeklaratsiooni juurde ja seda säilitatakse koos deklaratsiooni eksemplariga 1. 119. Informatsiooni tolliväärtuse deklaratsiooni ja ülddeklaratsiooni täitmise kohta annavad Tolliamet ja piirkondlikud tolliinspektuurid.