Vabariigi Valitsus — Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kinnitamine — RT I, 1996, 1, 3

Vastavalt metsaseaduse (RT I 1993, 69, 990; 1995, 53, 845;57, 977) paragrahvi 25 lõikele 5 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrad ja kord» (juurde lisatud). 2. Keskkonnaministril kehtestada metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale ja riigile tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti vorm. 3. Käesolevat määrust rakendatakse nii metsa kui ka väljaspool metsamaad kasvavate puude ja põõsaste ning nende rühmade kahjustamise ja ebaseadusliku raiumise korral. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. augusti 1991. a. määrus nr. 151 «Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise korra kohta» (RT 1991, 29, 343) ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 1992. a. määrus nr. 158 «Eesti Vabariigi Valitsuse 2. augusti 1991. a. määruse nr. 151 osalise muutmise kohta» (RT 1992, 23, 327). Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995. a määrusega nr 377 Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrad ja kord I. METSAÕIGUSNORMIDE RIKKUMISEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE MÄÄRAD 1. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju tuleb kahju tekitanud isikul hüvitada järgmiselt: 1) elusate puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise korral, kui raiutakse ilma metsa- või maaomaniku nõusolekuta või ilma raieluba omamata või metsateatist esitamata või rikkudes metsaseadust, metsamajandamiskavas seadustega sätestatud nõudeid ja muid metsaõigusnorme, tuleb kahju hüvitada vastavalt käesoleva korra lisas ettenähtud määradele; 2) tuulemurru või -heite puude või jalalseisvate kuivanud puude omastamise korral ilma omaniku loata tuleb hüvituseks tasuda selles piirkonnas puude omastamise päevaks kujunenud puidu turuhind; 3) kuuskede või muude igihaljaste puude ebaseadusliku raiumise korral ajavahemikus 1. detsembrist 15. jaanuarini ja kaskede ebaseadusliku raiumise korral ajavahemikus 1. maist 1. juulini korrutatakse käesoleva korra lisa kohaselt arvutatud hüvitus koefitsiendiga 2; 4) taimede või nende osade (õied, viljad jms.) või muude metsa kõrvalsaaduste ebaseadusliku varumise korral, kui varutakse metsaosades, kus varumine on keelatud või on lubatud vastava loaga, kuid luba puudub või varumine toimub taimi kahjustaval viisil või metsa kõrvalsaaduste varumise kehtestatud õigusnorme rikkudes, tuleb kahju hüvitamiseks tasuda ebaseaduslikult varutu konkreetses paikkonnas kujunenud turuhind; 5) puude või põõsaste mehhaanilise vigastamisega kasvujõuetuseni kahjustamise korral, s.t. et on kahjustatud enam kui 30 protsenti puu tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni), kuusel aga enam kui 10 protsenti tüve ümbermõõdust, või on kahjustatud või hävinud üle poole puu või põõsa võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa, tuleb kahju hüvitada käesoleva korra lisas toodud määrades; 6) puude või põõsaste mehhaanilise vigastamisega keskmise kahjustamise korral, s.t. et on kahjustatud 10–30 protsenti puu tüve ümbermõõdust, kuusel kuni 10 protsenti tüve ümbermõõdust, või puu või põõsa võra või juurestik 1/3–1/2 ulatuses, tuleb kahju hüvitamiseks tasuda 25 protsenti käesoleva korra lisas toodud määradest; 7) puude või põõsaste mehhaanilise vigastamisega vähese kahjustamise korral, s.t. et on kahjustatud alla 10 protsendi puu tüve ümbermõõdust või puu või põõsa võra või juurestik 1/4–1/3 ulatuses, tuleb kahju hüvitamiseks tasuda 10 protsenti käesoleva korra lisas toodud määradest; 8) jahiulukite poolt puude või põõsaste kahjustamise korral tuleb jahirentnikul hüvitada kahjustused, mis ületavad maaomaniku või - valdajaga sõlmitud lepingus lubatud kahjustuse suuruse, vastavalt käesoleva punkti alapunktides 5–7 ja 11–14 ettenähtud määradele; 9) metsa kahjustamisel, kui kännud on kõrvaldatud või kui tekitatud kahju pole üksikpuude või -põõsaste kaupa võimalik hinnata, arvutatakse hüvitus metsamajandamiskavas puistu kohta toodud keskmise puu takseerandmetest lähtudes, leides puude arvu kahjustatud metsaosa üldtagavara jagamisega keskmise puu mahuga ning tehes seda kahjustatud eraldiste kaupa; 10) metsatulekahju põhjustamise korral tuleb tasuda: – käesoleva punkti alapunktide 5–7 kohaselt arvutatud puude või põõsaste kahjustamisest tulenev hüvitus; – metsakoristuskulud vastavalt kalkulatsioonile; – uue metsakultuuri rajamise ja selle vanuseni kasvatamise kulud, mis metsakultuuril või looduslikul uuendusel oli kasvujõuetuseni kahjustamise ajal, vastavalt kalkulatsioonile, millele lisandub 500 krooni hektari kohta kasvujõuetuseni kahjustatud metsakultuuri või loodusliku uuenduse iga vanuseaasta eest kuni kahjustamise ajani; 11) puude või põõsaste kahjustamisel kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise teel (õhu, mulla või vee saastamine või niiskus- või valgusre?iimi jm. keskkonnatingimuste muutmine), kui see põhjustas puude või põõsaste kuivamise või kasvujõuetuse, tuleb kahju hüvitada käesoleva korra lisas toodud määrades. Sellele lisaks tuleb hüvitada vastavalt kalkulatsioonile kulutused, mida tehakse kahjustatud puu või põõsa kasvukoha endisesse seisukorda viimiseks; 12) metsakultuuri või metsamaal kasvava loodusliku uuenduse kahjustamisel, kui see põhjustas metsakultuuri või loodusliku uuenduse kasvujõuetuse, tuleb hüvitada vastavalt kalkulatsioonile uue metsakultuuri rajamise ja selle vanuseni kasvatamise kulud, mis metsakultuuril või looduslikul uuendusel oli kasvujõuetuseni kahjustamise ajal. Sellele lisandub 500 krooni hektari kohta kasvujõuetuseni kahjustatud metsakultuuri või loodusliku uuenduse iga vanuseaasta eest kuni kahjustamise ajani; 13) metsakultuuri või metsamaal kasvava loodusliku uuenduse kahjustamisel, kui see ei põhjustanud nende kasvujõuetust, tuleb kahju hüvitamiseks tasuda 25 protsenti käesoleva punkti alapunktis 12 ettenähtud määradest; 14) üksikpuude või -põõsaste raiumisel või kahjustamisel metsakultuurides või looduslikult uuenenud noorendikes, mis kasvavad seal eelmisest raieringist, ja juhtudel, kui ei ole võimalik rakendada käesoleva punkti alapunktides 12 ja 13 toodud määrasid, hüvitatakse kahju määrades, mis on ette nähtud käesoleva punkti alapunktides 1, 3, 5, 6 ja 7; 15) pinnase kahjustamise korral mehhaaniliste vahenditega pinnase või mullastiku struktuuri või koostist muutes tuleb kahju hüvitada vastavalt järgmistele määradele: Jrk.nr. Metsakasvukoha tüübirühm Kahju hüvituse määr kroonides (maa-ala 1 m² kahjustamise eest) 1. rabastuvad metsad 0,10 2. loo- ja laanemetsad 2 3. palumetsad 4 4. nõmme- ja salumetsad 6 5. kõdusoo-, rohusoo- ja samblasoometsad 8 6. soovikumetsad 10 Kahjuhüvituse arvutamisel korrutatakse kasvukoha tüübirühma kahjuhüvituse määr maa-ala pindala ja kahjustusastmega. Kahjustusaste leitakse kahjustatud alale rajatud joonproovil mõõtmise tulemusena saadud kahjustatud osade pikkuste summa jagamisel joone kogupikkusega. Pinnase kahjustamisel raielankidel metsa ülestöötamise käigus tuleb kahju hüvitada ulatuses, mis ületab keskkonnaministri kehtestatud normidega lubatud piirmäära; 16) metsa risustamise korral tuleb kahju hüvitada järgmistes määrades: – jäätmete või muude metsaga mitteseotud materjalide, vahendite jms. ilma metsaomaniku või -valdaja loata metsa vedamisel – 100 krooni risustatud maa-ala ruutmeetri kohta; – peatus- või laagrikohtade koristamata jätmisel – 10 krooni koristamata maa-ala ruutmeetri kohta; 17) raiekohtade või metsamaterjali laoplatside koristamata jätmisel tuleb kahju hüvitada järgmistes määrades: – raiejäätmete, metsamaterjali jääkide, virnaaluste jms. raiekohtadelt või metsamaterjalide laoplatsidelt koristamata jätmisel – 500 krooni koristamata maa-ala hektari kohta; – üksikpuu või -põõsa raiumisel okste koristamata jätmisel – 25 krooni puu või põõsa kohta; 18) metsakaitse eeskirja nõuete eiramise korral tuleb hüvitada: – metsas hoitava või tähtaegselt metsast välja vedamata ülestöötatud metsamaterjali koorimiseks, katmiseks või töötlemiseks tehtavad kulutused – vastavalt kalkulatsioonile; – raietöödel nõuetele mittevastavate kändude jätmise eest – 5 krooni kännu kohta; – üraskite, pihklaste või muude metsakahjurite poolt asustatud puude enne uue kahjuripõlvkonna väljalendu raiumata ja metsast välja vedamata jätmise eest – 25 krooni puu kohta. 2. Kui käesoleva korra punkti 1 alapunktides 15–17 fikseeritud kahju hüvitamise määrad on väiksemad kui metsaõigusnormide rikkumiste tagajärgede likvideerimiseks tehtavad kulutused, nõutakse sisse taastamistööde tegelik maksumus. 3. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvituse arvutamisel korrutatakse käesoleva korra punktides 1 ja 2 toodud määrad järgmiste koefitsientidega: 0,5 – kui õiguserikkumine leidis aset tulundusmetsas; 1,0 – kui õiguserikkumine leidis aset kaitsemetsas, looduskaitseala piirangutsoonis asuvas puistus või kui tegemist on asulates, maakohtades, maantee- või raudteemaadel kasvavate või kasvanud haljastuslikku tähtsust omavate puude või põõsastega; 2,0 – kui õiguserikkumine leidis aset hoiumetsas või looduskaitseala sihtkaitsetsoonis asuvas puistus või kui tegemist on surnuaedades, katse- ja vaatlusaladel ning seemlates ja spetsiaalistandikes kasvavate või kasvanud puude ja põõsastega või seemnepuude ja -kulissidega raielankidel või haljastuslikku tähtsust omavate puude või põõsastega linnades; 5,0 – kui õiguserikkumine leidis aset loodusreservaadis või pargis; 10,0 – kui tegemist on üksikobjektina kaitse alla võetud puude või põõsastega. 4. Metsaõigusnormide rikkumisega riigile tekitatud kahju tuleb hüvitada käesoleva korra punktides 1 ja 2 toodud määrades. 5. Kui kahju tekitanu ei tagasta ebaseaduslikult omastatut, hüvitatakse kahju käesoleva korra punkti 4 kohaselt. Kui kahju tekitanu tagastab puidu, mis on vahepeal riknenud või mille väärtus on tükeldamise tõttu vähenenud võrreldes puidu väärtusega enne ebaseaduslikku raiet, vähendatakse kahju hüvitust tagastatud puidu selle väärtuse võrra, mis tal oli tagastamise ajal. II. METSAÕIGUSNORMIDE RIKKUMISEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE KORD 6. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale ja riigile tekitatud kahju hüvitatakse akti ja kalkulatsiooni alusel, mille koostab looduskaitse, riikliku metsavalve või politsei vastava järelevalvepädevusega ametiisik. 7. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju ja riigile tekitatud kahju nõuavad sisse kohtu kaudu looduskaitseasutus või riiklik metsavalveasutus, kui isik ei hüvita kahju vabatahtlikult. 8. Looduskeskkonnale tekitatud kahju tuleb hüvitada olenemata sellest, kas metsaomanik või -valdaja nõuab talle tekitatud kahju sisse või mitte. 9. Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvitus laekub Keskkonnafondi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Riigimetsas metsaõigusnormide rikkumisega riigile tekitatud kahju hüvitus laekub metsakapitali seaduse (RT I 1995, 57, 977) alusel Metsakapitali. Lisa «Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra» juurde Kahju hüvitamise määrad puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või kasvujõuetuseni kahjustamise korral Kännu läbimõõt, cm Kahju hüvitamise määr kroonides mänd, kuusk, kask, sanglepp, lehis, nulg tamm, saar, vaher, jalakas, kadakas ja võõrliigid haab, pärn, pappel ja põõsad hall lepp, paju ja muu pehmed lehtpuud kuni 2 65 69 48 – 2,1–4 65 69 48 32 4,1–6 65 75 50 33 6,1–8 68 75 51 33 8,1–10 71 75 53 36 10,1–12 77 77 57 38 12,1–14 84 84 63 42 14,1–16 93 95 71 47 16,1–18 107 114 80 53 18,1–20 122 141 92 62 20,1–22 141 179 107 71 22,1–24 164 225 123 83 24,1–26 191 284 143 96 26,1–28 222 354 167 111 28,1–30 257 438 192 129 30,1–32 296 534 219 149 32,1–36 387 768 290 194 36,1–40 495 1056 372 248 40,1–44 620 1400 465 311 44,1–48 759 1791 570 380 48,1–52 911 2229 683 456 52,1–56 1073 2706 804 536 56,1–60 1241 3212 930 620 60,1–64 1412 3740 1059 707 64,1–68 1586 4284 1190 794 68,1–72 1761 4841 1322 881 72,1–76 1940 5409 1455 969 76,1–80 2124 5999 1593 1062 80,1–84 2324 6627 1743 1163 84,1–88 2553 7326 1916 1277 88,1–92 2834 8144 2124 1416 92,1–96 3191 9149 2393 1596 96,1–100 3668 10436 2751 1833 Iga cm eest üle selle 40 100 30 20 Märkused. 1. Kännu läbimõõt arvestatakse koos koorega. 2. Põõsal loetakse kännu läbimõõduks tüügaste läbimõõtude summa. 3. Kännu läbimõõt mõõdetakse alla 30 cm jämedustel puudel 10 cm kõrguselt juurekaelast, jämedamatel puudel 1/3 kännuläbimõõdu võrra juurekaelast kõrgemalt.