Legislator Case Law & Legislation
31011 EE

Majandusminister — Majandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 1996, 1, 3

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Majandusminister — Majandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 1996, 1, 3

Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 34 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr. 286 "Riigivara võõrandamise korra kinnitamine" (RT I 1995, 67, 1137) punkti 5 alusel määran: Kinnitada "Majandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise kord" (juurde lisatud).

Majandusminister Andres LIPSTOK

Kinnitatud

majandusministri

11. detsembri 1995. a.

määrusega nr. 60

Majandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise kord

Üldsätted

1. Käesolev Majandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 34 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr. 286 "Riigivara võõrandamise korra kinnitamine" punkti 5 alusel.

2. Kord reguleerib ministeeriumi valitsemisel oleva (sh. volitatud asutuse valduses olev) riigivara registrisse mittekuuluva alla 50 000 kroonise soetamismaksumusega riigivara (edaspidi riigivara) võõrandamist. Kord ei reguleeri riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade võõrandamist.

3. Käesoleva korraga reguleerimata küsimustes tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korrast".

Riigivara võõrandamise otsustamine

4. Riigivara müügi otsustab viieliikmeline ministeeriumi ametnikest koosnev komisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad

1) kantsler;

2) riigi ettevõtteid haldav asekantsler;

3) üldosakonna juhataja;

4) pearaamatupidaja;

5) finantsmajanduse ja kontrolli osakonna lepingute talituse juhataja.

5. Riigivara võib võõrandada riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

6. Riigivara võõrandamise algatajaks võib olla üldosakonna juhataja riigivara suhtes, mis on ministeeriumi otsesel valitsemisel, ja riigi ettevõtteid haldav asekantsler või volitatud asutuse juht tema valduses oleva riigivara suhtes.

7. Kirjalik müügitaotlus peab sisaldama põhjendatud ettepanekuid müügiviisi, hinna ja ajalehes avaldamise kohta ning andmeid riigivara võõrandamise objekti tegeliku seisukorra kohta ja põhjenduse vara ministeeriumile või volitatud asutusele mittevajalikkuse kohta.

8. Komisjon otsustab riigivara võõrandamise hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget.

9. Korra punktis 8 nimetatud tähtaja jooksul komisjon kas teeb otsuse riigivara võõrandamiseks või jätab taotluse rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjustele. Komisjon teatab oma otsusest taotluse teinud isikule viie päeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

10. Riigivara võõrandamise otsus peab sisaldama

1) riigivara võõrandamise objekti identifitseerivaid andmeid;

2) riigivara võõrandamise õiguslikku alust koos viitega riigivaraseaduse vastavale sättele;

3) riigivara võõrandamise viisi (enampakkumine, fikseeritud hinnaga müük) koos põhjendusega;

4) müügi korraldaja määramist;

5) müügi alghinda avaliku enampakkumise korral;

6) müügihinda fikseeritud hinnaga müügi korral;

7) avaliku pakkumise avaldamist ajalehes.

11. Riigivara võõrandamise otsuste kohta peab komisjon eraldi arvestust. Igal võõrandamise otsusel peab olema oma registreerimisnumber, mis kajastub kõikidel antud võõrandamistehingut käsitlevatel dokumentidel.

Riigivara võõrandamine (müük)

12. Riigivara müüakse tasu eest rahas avalikul suulisel või kirjalikul enampakkumisel või fikseeritud hinnaga.

Fikseeritud hinnaga võib müüa juhul, kui eeldatav müügihind kujuneb madalaks ning seetõttu ei ole otstarbekas teha avalikku pakkumist.

13. Komisjon määrab võõrandamisel enampakkumise alghinna või fikseeritud müügihinna asjaõigusseaduse (RT I 1995, 26-28, 355) paragrahvis 29 sätestatud alustel.

Teistkordsel enampakkumisel võib alghind komisjoni otsusel jääda määramata, kui alghinna määramine võib olla enampakkumise nurjumise põhjuseks. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Kui teistkordne enampakkumine nurjub, müüakse vara komisjoni määratud tingimustel ja viisil.

14. Järelmaksu riigivara võõrandamisel ei rakendata.

15. Komisjon otsustab müügi kohta teate ajalehes avaldamise vajalikkuse. Lähtudes komisjoni otsusest avaldab müügi korraldaja teate vähemalt ühes üleriigilises päevalehes vähemalt kaks nädalat enne müügi toimumist või kirjaliku enampakkumise korral enne pakkumiste esitamise tähtaega.

16. Riigivara ostu-müügileping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis. Lepingule kirjutab alla ministeeriumi otsesel valitsemisel oleva riigivara puhul kantsler ja volitatud asutuse valduses oleva riigivara puhul selle volitatud esindaja.

Riigivara võõrandamine jõustub ostu-müügilepingus ettenähtud tähtajal.

17. Müügist laekunud summast, millest on maha arvatud Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusega nr. 286 kinnitatud korra punktis 75 nimetatud kulud, kantakse 50 protsenti riigieelarvesse ja 50 protsenti jääb ministeeriumi või volitatud asutuse käsutusse, kelle valduses oli võõrandatav vara, mida ta võib kasutada riigivara majandamise kavas riigivara võõrandamisest laekuvate vahendite kasutamiseks ettenähtud otstarbeks. Nende kasutamisest annab riigivara valitseja või volitatud asutus Rahandusministeeriumile aru üks kord kvartalis Rahandusministeeriumi kehtestatud vormi kohaselt.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →