Kultuuriminister — Taebla koolihoone kultuurimälestiseks tunnistamine — RT III, 2016, 1

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 15.09.2015. a ettepanekut

1. Tunnistada kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Taebla koolihoone (asukoht Läänemaa Taebla vald Pälli küla Gümnaasiumi tee 1). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1. 2. Kehtestada mälestise kaitsevöönd vastavalt kaardile käskkirja lisas 2i. Punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ettepanek hoone mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames. Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamise ettepanek on laiaulatusliku uurimisprojekti tulemus. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-Eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. saj arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ja perioodi 1870–1991ii. Selle käigus kaardistati esmalt maakondade kaupa kokku üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut, sh maakoolimajade alusuuring. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev komisjon välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mille kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Mälestise tunnused leiti olevat 114 objektil, sh Taebla koolihoonel. Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi ka maakoolimajade alusuuringu koostaja, olles kõrvutanud hoone väärtust teiste samal perioodil ehitatud koolihoonetega. Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamise menetluse, on ettepanekut kaalunud ning leidnud, et hoonel on mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis 15.09.2015. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Taebla koolihoone kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Taebla koolihoonel on Muinsuskaitseameti 2015. a eksperdihinnanguga tuvastatud mälestise tunnustena arhitektuurne väärtus ja ajalooline tähtsus. Taebla koolihoone on 1929. a ehitatud ja erakordselt autentsena säilinud traditsionalistlik koolimaja, samuti üks suuremaid puitkoolimaju Eestis. Koolihoonel on säilinud algsed mahud, fassaadikujundus ja -detailid ning väga suurel määral ka siseplaneering ja -viimistlus. Taebla koolihoone on projekteerinud tuntud ja tunnustatud Eesti arhitekt Artur Perna. Hoone on silmapaistev kui oma ajastu esinduslik avalik hoone, mis omal ajal toimis ka Taebla rahvamajana. Hoone mälestise tunnustele vastavust on hinnanud uuringu „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ ekspertkomisjon ning alusuuringu „Maakoolimajad 1920–40“ koostanud arhitektuuriajaloolane Sandra Mälk. Muinsuskaitseamet on eksperdihinnangu koostamisel lisaks kaasanud Muinsuskaitseametit nõustava ehitismälestiste eksperdinõukogu, kes toetas Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamist. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Taebla koolihoone kaitsevööndi ulatust on võrreldes algse ettepanekuga menetluse käigus vähendatud. Kaitsevööndiks määratakse ala, mis kirdest ja kagust ühtib kinnistu piiriga, edelast avaliku teega ja loodest Taebla jõega, et tagada mälestise vaadeldavus. Menetlusosaliste seisukohad Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”. Hoone omanik on Lääne-Nigula Vald. Kavandatava mälestise omanikku on mälestiseks tunnistamise menetlusest teavitatud ja küsitud asja kohta arvamust. Omavalitsusele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust. Lääne-Nigula Vallavalitsus oma esimeses vastuses hoone mälestiseks tunnistamist ei toetanud, põhjendades seda hoone tehnilise seisukorraga ning kavatsusega ehitada uus koolihoone. Pärast kohapeal toimunud nõupidamist 09.03.2015. a, milles osalesid omaniku ja Muinsuskaitseameti esindajad, väljendas omanik 21.04.2015. a kirjas nõusolekut hoone mälestiseks tunnistamiseks. Muinsuskaitseamet on koostanud hoone ehitustehnilise ülevaatuse, milles on antud soovitusi hoone säilitamiseks ja restaureerimiseks. Kaitsevööndi kehtestamise osas on küsitud omaniku arvamust 05.06.2015. a kirjaga, andes selleks tähtaja. Määratud tähtajaks omanik oma seisukohta ei esitanud. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Taebla koolihoone mälestiseks tunnistamise ettepanek on tehtud laiaulatusliku uurimisprojekti tulemusena, mille käigus kaardistati 20. sajandi arhitektuuri üle kogu riigi, uurides selle raames eraldi omariikluse perioodil rajatud maakoolimaju. Lõplikud mälestiseks tunnistamise ettepanekud valiti välja tuhandete kaalutud objektide hulgast. Hoone on hinnatud väga väärtuslikuks kõrge arhitektuurse kvaliteedi ning erakordse autentsuse tõttu. Eesti Vabariigi esimestel aastakümnetel olid maa-algkoolid küla haridusliku ja kultuurilise edenemise olulisimad kandjad, sh ka uue arhitektuurimõtte levitajad. Maa-algkoolidel oli oluline roll ka meie riiklikus edenemises – just seal pandi alus rahva üldisele hariduslikule tõusule ja arvestatava haritlaskonna kujunemisele. Koolimaju ehitati sel perioodil üle 400. Mälestiseks on neist seni tunnistatud 13, Läänemaal seejuures mitte ühtegi. Taebla koolimajaga arhitektuurselt ühte tüüpi olid Osula koolimaja Võrumaal (ei ole mälestisena kaitse all) ja Peru koolimaja Läänemaal (hävinud). Kõik kolm koolimaja olid traditsionalistlikus stiilis suured E-kujulise põhiplaaniga puithooned. Arhitektuurse väärtuse kõrval on Taebla koolimaja ka üks näide omariikluse alguses toimunud ulatuslikust koolivõrgu uuendamisest, mille tingis seniste koolide kehv seisukord ja ruumipuudus ning õpilaste arvu hüppeline kasv kui 3-klassiliselt kohustuslikult hariduselt mindi üle 6-klassilisele. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal. Taebla koolihoone puhul oluline ka autentsena säilinud interjöör kui kujundusliku terviku osa. Seetõttu on otstarbekas rakendada suure kultuuriväärtusega hoone pikaajalise säilimise eesmärgil riiklikku kaitset. Mälestiseks tunnistamisega on võimalik luua eeldused Taebla koolihoone pikaajaliseks säilimiseks ja ajaloolist substantsi säilitavaks restaureerimiseks. i Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). ii Algusdaatumiks valiti Eesti ehitatud keskkonna arengut oluliselt mõjutanud raudtee rajamise aasta.