Vabariigi Valitsus — Jälitustegevuse alustamise, jälitustoimikute avamise ja pidamise ning jälitusteabe säilitamise korra ja tähtaegade kinnitamine — RT I, 1995, 56, 972

Jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173) paragrahvi 10 lõike 5 ja paragrahvi 16 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Jälitustegevuse alustamise, jälitustoimikute avamise ja pidamise ning jälitusteabe säilitamise kord ja tähtajad» (juurde lisatud). Minister peaministri ülesannetes Endel LIPPMAA Sotsiaalminister siseministri ülesannetes Siiri OVIIR Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1995. a. määrusega nr. 249 Jälitustegevuse alustamise, jälitustoimikute avamise ja pidamise ning jälitusteabe säilitamise kord ja tähtajad 1. Jälitusametkond alustab jälitusmenetlust jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel: 1) omal algatusel; 2) uurija ülesandel või juurdleja taotlusel; 3) pädeva ametiisiku taotlusel käesoleva korra punkti 2 alapunktis 2 ettenähtud juhtudel; 4) teise jälitusametkonna taotlusel. 2. Jälitusametkond teeb oma otsuse jälitusmenetluse alustamise kohta, kui: 1) esinevad jälitustegevuse seaduse paragrahvis 9 sätestatud jälitustegevuse alustamise ajendid; 2) on vajadus otsustada füüsilisele või juriidilisele isikule eradetektiivitöö, turvateenistuse, relvakaubandusega tegelemise või tulirelva omamise või kandmise loa või litsentsi andmise üle. 3. Jälitusametkond keeldub jälitusmenetluse alustamisest, kui puuduvad jälitustegevuse seaduses sätestatud jälitusmenetluse alustamise alused või ajendid. Jälitusmenetluse alustamisest keeldumine vormistatakse jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsusega. 4. Uurija ja juurdleja esitavad jälitusametkonnale jälitusmenetluse alustamiseks kirjaliku põhjendatud ülesande või taotluse. Taotluse või ülesande saamisel alustab jälitusametkond jälitusmenetlust, teatades sellest kirjalikult ülesande või taotluse esitanud uurijale või juurdlejale. 5. Jälitusametkonnad esitavad teisele jälitusametkonnale jälitusmenetluse teostamiseks jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku taotluse, kus on esitatud jälitusmenetluse alustamise ajendid. Jälitusametkond, kellele vastav taotlus esitati, kontrollib, kas taotluses on olemas jälitusmenetluse alustamiseks vajalikud seaduslikud alused ning nende olemasolu korral alustab jälitusmenetlust käesoleva korra punktis 1 ettenähtud korras. Kui taotluse saanud jälitusametkond leiab, et taotluses ei ole seaduslikke aluseid jälitusmenetluse alustamiseks, siis teeb jälitusametkonna juht kirjaliku otsuse jälitusmenetluse alustamisest keeldumise kohta. Jälitusmenetluse alustamisest või sellest keeldumisest teatab jälitusametkond taotluse esitanud jälitusametkonnale kirjalikult viivitamata pärast jälitusmenetluse alustamise või sellest keeldumise otsuse tegemist. 6. Käesoleva korra punkti 1 alapunktis 3 nimetatud isik esitab jälitusametkonnale põhjendatud kirjaliku taotluse jälitusmenetluse alustamiseks. Jälitusmenetluse alustamisest või sellest keeldumisest teatab jälitusametkond taotlejale kirjalikult. 7. Jälitusmenetluse alustamisel avab jälitusametkond ühe käesoleva korra punktis 9 nimetatud jälitustoimikutest, kuhu kantakse kõik jälitusmenetluse käigus ettevõetud jälitustoimingud. 8. Jälitustoimik avatakse jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku otsuse alusel. Jälitustoimiku avamisel saadetakse jälitustegevuse seaduslikkuse üle järelevalvet teostavale prokurörile kirjalik teade jälitustoimiku avamise kohta, milles on nimetatud avatud jälitustoimiku liik, avamise kuupäev ja registreerimisnumber. 9. Jälitustoimikud jagunevad: 1) kuriteo jälitustoimik; 2) isiku jälitustoimik; 3) tagaotsimistoimik. 10. Kuriteo jälitustoimik avatakse jälitustegevuse seaduse paragrahvi 9 punktides 1 ja 3 sätestatud ajenditel. 11. Isiku jälitustoimik avatakse jälitustegevuse seaduse paragrahvi 9 punktides 1, 3 ja 5 ning paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud ajenditel. 12. Tagaotsimistoimik avatakse jälitustegevuse seaduse paragrahvi 9 punktides 2 ja 4 sätestatud ajenditel või paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kuriteos kahtlustatava, süüdistatava, kohtualuse, süüdimõistetu või täitemenetluses võlgniku asukoha kindlakstegemiseks. 13. Jälitustoimikud on kaheosalised: esimeses osas salajase kaastöötaja poolt, variisiku poolt, jälituse eri- ja erandtoimingutega hangitud või muu salajane teave ning teises osas muude jälitustoimingutega hangitud või muu avalikest allikatest saadud teave. 14. Jälitusmenetlus ja jälitustoimikud lõpetatakse jälitustegevuse seaduse paragrahvis 11 sätestatud alustel. Jälitustoimiku lõpetamisel saadetakse jälitustegevuse üle järelevalvet teostavale prokurörile kirjalik teade jälitustoimiku lõpetamise kohta, kus on nimetatud jälitustoimiku liik, registreerimisnumber ja lõpetamise kuupäev. 15. Lõpetatud jälitustoimikud säilitatakse jälitusametkondade struktuuriüksustes, kes tagavad nende säilimise ja nendele juurdepääsu seaduses sätestatud korras. 16. Jälitustoimikud, mis on lõpetatud jälitustegevuse seaduse paragrahvi 11 lõike 2 punkti 3 alusel, tuleb pärast nende lõpetamist hävitada. 17. Jälitusteabe säilitamiseks hoitakse jälitustoimikuid järgmiste tähtaegadeni: 1) kuriteo jälitustoimikud – kuni kuriteo aegumistähtaja möödumiseni; 2) isiku jälitustoimikud – kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte rohkem kui viiskümmend aastat; 3) teadmata kadunuks jäänud isiku tagaotsimistoimikud – kuni kakskümmend viis aastat pärast jõustunud kohtumäärust selle isiku surnuks tunnistamise kohta; 4) muud tagaotsimistoimikud – kuni kolme aasta möödumiseni toimiku lõpetamisest. 18. Säilitustähtaegade möödumisel hävitab komisjon jälitustoimikud. Jälitustoimikute hävitamise komisjoni moodustab jälitusametkonna juht. Jälitustoimiku hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu märgitakse hävitatud jälitustoimiku number ja jälitustoimiku hävitamise põhjus.