Vabariigi Valitsus — Riigisaladuse kaitse korra kinnitamine — RT I, 1995, 52, 840

Riigisaladuse seaduse (RT I 1994, 45, 720) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Riigisaladuse kaitse kord» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Edgar SAVISAAR Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 1995. a. määrusega nr. 220 Riigisaladuse kaitse kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab meetmed, mida rakendatakse riigisaladuse ebaseadusliku leviku takistamiseks riigisaladuse valdamisel, hoidmisel ja kasutamisel. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) asutused – riigisaladuseks tunnistatud teavet valdavad riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused, riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad ettevõtted (äriühingud) ja muud juriidilised isikud; 2) riigisaladuse tagamise talitus (edaspidi RTT) – riigisaladuseks tunnistatud teabe hoidmise, kasutamise ja kaitse eest vastutav töötaja või allüksus asutuses; 3) salastatud teave – riigisaladuseks tunnistatud teave; 4) salastatud teabekandja – dokument, toode või muu ese, mis sisaldab riigisaladuseks tunnistatud teavet; 5) salastatud tehnikadokument – tehnika-, aruande-, konstruktsiooni-, tehnoloogia-, ehitus-, projekt- ja muu dokumentatsioon (joonised, plakatid, dokumendid jne.), mis on vormistatud vastavat liiki tehnikadokumentatsiooni standardite ja käesoleva korra nõuete kohaselt ning sisaldab riigisaladuseks tunnistatud teavet; 6) salastatud teabekandja kaotamine – salastatud teabekandja igasugune väljumine selle hoidmise, üleandmise või sellega töötamise eeskirjade nõuete rikkumise tagajärjel isiku valdusest, kellele see teabekandja oli usaldatud vastutavale hoiule seoses tööülesannete täitmisega, mille tulemusena see teabekandja sattus või võis sattuda kõrvaliste isikute kätte; 7) eriobjekt – Vabariigi Valitsuse poolt eriobjektide hulka arvatud hoone või territoorium, kus töötatakse salastatud teabekandjatega või kus neid hoitakse; 8) eriruum – ruum, kus töötatakse salastatud teabekandjatega või kus neid hoitakse; 9) erihoidla – salastatud teabekandjate säilitamiseks ettenähtud hoidla, seif, metallkapp või ladu; 10) erikord – eriobjektidel ja -ruumides järgitav kord; 11) eriluba – nii riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise luba kui ka riigisaladuse kasutamise luba; 12) riigisaladuse kasutaja – isik, kellele on antud riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise luba või riigisaladuse kasutamise luba; 13) arvestusraamat – registreerimisraamat või -kaart, mis kajastab salastatud teabekandja liikumist; 14) kaitsepolitsei – Kaitsepolitseiamet, kaitsepolitsei regionaalne osakond või jaoskond. 3. Käesoleva korra järgimise tagamise ning vajalike meetmete õigeaegse väljatöötamise ja rakendamise eest riigisaladuste kaitse tagamisel vastutab asutuse juht. Vajadusel teostab asutuse juht riigisaladuse hoidmist, kasutamist ja kaitset RTT kaudu selle pädevuse piires. II. RIIGISALADUSE TAGAMISE TALITUS 4. Riigisaladuse tagamise talitus: 1) tõkestab selleks volitamata isikute juurdepääsu teabekandjas sisalduvale salastatud teabele; 2) töötab välja ja rakendab abinõusid käesoleva korra järgimiseks salastatud töö tegemisel ja salastatud teabekandjate käitlemisel; 3) teostab asutusesisest kontrolli käesoleva korra järgimise üle, samuti käesoleva korra tagamiseks väljaantud ametkondlike juhendite, määruste, eeskirjade, juhiste jne. täitmise üle riigisaladuse kasutaja poolt; 4) analüüsib käesoleva korra rikkumisi ja peab nende arvestust, informeerib asutuse juhti ja kaitsepolitseid käesoleva korra rikkumistest ja salastatud teabekandja kaotamise juhtudest; 5) viib läbi ametialast juurdlust salastatud teabe lubamatu väljaandmise, teabekandja kaotamise, teabe võltsimise, selle lubamatu modifitseerimise juhtude ja käesoleva korra muude rikkumiste suhtes; 6) koostab õigusakte, mis määravad kindlaks ametkonnasisese salastatud teabe kasutamise, hoidmise ja kaitse korra, ning kontrollib teabekandjate salastamise ja avalikustamise õigsust; 7) koostab erilubade vormistamiseks vajalikud kaaskirjad nende isikute dokumentide juurde, kes ametikohustuste täitmisel peavad kokku puutuma salastatud teabega; 8) korraldab salastatud asjaajamist, salastatud teabekandjate kehtestatud korras paljundamist ja hävitamist ning kontrollib nende arvestust, hoidmist ja kasutamist asutuses; 9) tagab salastatud dokumentide väljasaatmise eeskirjade järgimise ja kontrollib nimetatud eeskirjade täitmist; 10) kontrollib eriobjektide ja -ruumide turvalisust; 11) nõuab riigisaladuse kasutajalt käesoleva korra ning selle tagamise kohta antavate õigusaktide täitmist; 12) nõuab riigisaladuse kasutajalt kirjalikku seletust salastatud teabe lubamatu väljaandmise, salastatud teabekandja kaotamise või teabe lubamatu modifitseerimise juhu või käesoleva korra muu rikkumise kohta ning informeerib sellest kohe asutuse juhti, kes teatab sellest kaitsepolitseile; 13) nõuab vajalike tingimuste puudumisel või käesoleva korra rikkumiste avastamisel töö katkestamist, teatab sellest kohe asutuse juhile, kes informeerib kaitsepolitseid, ja teeb asutuse juhile ettepaneku keelata käesolevat korda rikkunud riigisaladuse kasutajal salastatud teabega töötamine. III. RIIGISALADUSE KASUTAJA KOHUSTUSED 5. Riigisaladuse kasutaja vastutab käesoleva korra järgimise eest. 6. Riigisaladuse kasutaja on kohustatud: 1) hoidma saladuses talle teatavaks saanud riigisaladust; 2) kasutama ainult seda salastatud teavet, mis on vajalik tema ametiülesannete täitmiseks ja mille juurde pääsemiseks on talle antud eriluba; 3) tundma salastatud teabekandjate kasutamise, koostamise ning arvestuse nõudeid; 4) määrama salastatud dokumendi koostamisel kindlaks eksemplaride arvu ranges vastavuses ametialase vajadusega; 5) kasutama salastatud dokumendi käsikirjalise mustandi koostamisel ainult erivihikut (vt. lisa 1). Lõplikult vormistatud salastatud dokumendi vastuvõtmisel kontrollima arvestusnumbrite ja salastusmärke olemasolu, lehtede ja eksemplaride arvu, võrdlema neid andmeid arvestusraamatus ja andma allkirja (märkides kuupäeva) dokumentide ja mustandite kättesaamise kohta; 6) hoidma salastatud dokumente ainult töömapis, eriruumist väljumisel panema töömapi seifi ja lukustama seifi ning ruumi ukse, mitte hoidma salastatud dokumentide töömapis mittesalastatud dokumente, kui viimased ei ole salastatud dokumentide lisad; 7) tagastama töö lõpetamisel salastatud teabekandja kohe töötajale, kellele ta on kohustatud selle andma; 8) teatama salastatud dokumendi (ka üksiku lehe), toote või muu eseme, samuti eriruumi või -hoidla võtme või isikliku pitsati kaotamisest, puudumisest, hävimisest, riknemisest või lubamatust modifitseerimisest ja eriruumi või -hoidla luku rikkest kohe asutuse juhile või RTTle; 9) töölt vabastamisel, puhkusele minekul või töölähetusse sõitmisel andma salastatud teabekandja õigeaegselt üle asutuse juhile või RTTle; 10) tutvustama teisest asutusest lähetatud isikut salastatud teabega ainult salastatud teabekandjat valdava asutuse juhi kirjalikul loal; 11) asutuse juhi, RTT või kaitsepolitsei nõudmisel esitama kontrollimiseks kõik tema arvel ja kasutada olevad salastatud teabekandjad; 12) esitama asutuse juhile või RTTle seletuskirju salastatud teabe avaldamise või salastatud teabekandja kaotamise ning muude käesoleva korra rikkumise juhtude kohta; 13) tegutsema eri- või sõjaolukorras või erakorralises seisukorras vastavalt varem koostatud plaanidele. 7. Riigisaladuse kasutajal on keelatud: 1) kasutada kaitsmata telefoniliine kõnelusteks salastatud teavet puudutavates küsimustes; 2) kasutada salastatud teavet mittesalastatud kirjavahetuses, avalikus dokumendis, publikatsioonis, ettekandes või esinemises; 3) edastada suuliselt või kirjalikult teisele isikule (ka sugulasele) salastatud teavet, kui see ei ole seotud tööülesande täitmisega; 4) töötada salastatud teabekandjaga väljaspool eriruumi; 5) viia salastatud teabekandjat või eriluba asutusest välja asutuse juhi või RTT kirjaliku loata; 6) teha salastatud teabekandjast koopiaid, väljavõtteid või filmida seda asutuse juhi või RTT kirjaliku loata; 7) üle anda või vastu võtta salastatud teabekandjat vastava vormistamiseta, sealhulgas allkirja andmata; 8) hävitada salastatud teabekandjat käesolevale korrale mittevastaval viisil; 9) jätta salastatud teabekandja kõrvalisele isikule juurdepääsetavasse kohta; 10) kasutada salastatud teabekandja edasitoimetamiseks ühissõidukit või saatjata isiklikku sõidukit ja käia sellise teabekandjaga kohtades, mis ei ole seotud selle kasutamist nõudva tööülesande täitmisega. 8. Riigisaladuse kasutajal peavad olema: 1) tema töölõigus käesolevat korda reglementeerivad õigusaktid; 2) erihoidla salastatud teabekandjate hoidmiseks ja isikliku numbriga pitsat selle pitseerimiseks; 3) erivihik salastatud dokumentide käsikirjaliste mustandite koostamiseks ja salastatud teabe ülestähendamiseks. IV. SALASTATUD TEABEKANDJA KASUTAMINE TÖÖLÄHETUSES 9. Teise asutusse lähetatud isikul on lubatud võtta salastatud teabekandja kaasa kooskõlastamiseks, allakirjutamiseks või sellega töötamiseks. Sel juhul kasutatakse väljamineva kirjavahetuse registrit, kuhu märgitakse adressaat, lähetatu ees- ja perekonnanimi, salastatud teabekandja arvestusnumber, iga dokumendi lehtede arv, selle pitsati jäljendi tekst, millega pitseeritakse pakend (töömapp). Registrile antakse allkiri, mis tõestatakse asutuse või RTT pitsatiga. Allkirja vastu väljaantud salastatud teabekandja paigutatakse koos registriga pakendisse (töömappi), mis pitseeritakse asutuse või RTT pitsatiga ja antakse töötajale. 10. Sihtpunkti jõudnud lähetatu esitab viivitamata pakendi (töömapi) lähetuskohaks oleva asutuse juhile või RTTle, kes lähetatu juuresolekul kontrollib pakendi puutumatust, teeb registrisse vastava märke ning tagastab salastatud teabekandjat sisaldava avatud pakendi (töömapi) lähetatule, registri aga jätab endale. 11. Salastatud teabekandjat sisaldav pakend (töömapp) antakse tööväliseks ajaks hoiule lähetuskohaks oleva asutuse juhile või RTTle, kusjuures pakend (töömapp) plommitakse või pitseeritakse või suletakse muul moel selliselt, et pakendi (töömapi) avamine selleks volitamata isiku poolt oleks kohe märgatav. 12. Asutuse juht või RTT töötaja annab pakendi (töömapi) vastuvõtmise kohta registrisse allkirja ning tagastab registri lähetatule. Pakendi (töömapi) kättesaamisel kustutab lähetatu oma allkirjaga registris asutuse juhi või RTT töötaja allkirja. 13. Vajadusel saadetakse lähetatule ettenähtud salastatud teabekandja lähetuse sihtpunkti topeltpakendis, kusjuures välisele pakendile tehakse hoiatav kirje «Topeltpakend». Välise pakendi avab asutuse juht või RTT pärast nende registreerimist pakiste arvestusraamatus (vt. lisa 2), seesmine pakend antakse adressaadile allkirja vastu. 14. Pärast seda, kui lähetatu on täitnud oma tööülesande, lööb selle asutuse juht või RTT töötaja, kuhu isik on lähetatud, registrisse selle pitsati jäljendi, millega pakend (töömapp) pitseeritakse, paigutab kõik salastatud teabekandjad koos registriga pakendisse (töömappi), pitseerib selle ning annab lähetatule või saadab tema töökohta. 15. Pärast lähetusest tagasijõudmist annab lähetatu saadud pakendi (töömapi) asutuse juhile või RTTle pakendi ja pitsatijäljendite puutumatuse ja salastatud teabekandja kontrollimiseks ning vajaduse korral selle kättesaamise kohta antud allkirja kustutamiseks. V. TEISE ASUTUSE TÖÖTAJA JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE 16. Lähetatu juurdepääsu salastatud teabele otsustab vastavat salastatud teabekandjat valdava asutuse juht eriloa ja konkreetse kaaskirja alusel. 17. Kaaskirjale kirjutab alla lähetava asutuse juht. Kirjas märgitakse lähetuse alus (määruse, korralduse, otsuse, lepingu, teadusuuringu ja katse-konstrueerimistööde plaani jne. number ja kuupäev) ning millise salastatud teabega on vajalik tutvustada lähetatud isikut tööülesande täitmiseks. 18. Kaaskiri antakse ainult ühte asutusse minemiseks. 19. Salastatud diplomi-, magistri- ja doktoritöö ning projekti tegemiseks lubatakse üliõpilasel, magistrandil ja doktorandil kasutada salastatud teavet, kui tal on olemas riigisaladuse kasutamise luba ja riigisaladust valdava asutuse juhi kirjalik nõusolek. Asutuse juht määrab salastatud teabe iseloomu ja mahu, mida üliõpilasele, magistrandile ja doktorandile võib tutvustada ja mida võib kasutada vastavas töös või projektis. 20. Salastatud diplomi-, magistri- ja doktoritöö ja projekti koostamine ning selle kaitsmine ja hoidmine pärast kaitsmist peab üldjuhul toimuma salastatud teavet valdavas asutuses või asutuses, kelle juures vastav töö tehti või projekt koostati. 21. Oponendil peab olema eriluba ning salastatud teavet valdava asutuse juhi kirjalik nõusolek. 22. Isik, kes koostab dissertatsiooni, monograafiat jne., võib tutvuda salastatud teavet sisaldava dokumentaalmaterjaliga, mida säilitatakse riiklikus arhiivis, riigisaladuse kasutamise loa ja vastava kaaskirja alusel ning selle asutuse (õigusjärglase) juhi kirjalikul nõusolekul, kes andis need materjalid hoiule riiklikku arhiivi. VI. TEABEKANDJATES SISALDUVA TEABE SALASTATUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA SELLE TÄHISTAMINE 23. Teabe tunnistab riigisaladuseks Vabariigi Valitsus, lähtudes riigisaladuse seadusest ja riigisaladuse kaitse korraldamise ekspertkomisjoni soovitustest. 24. Teabekandjas sisalduva teabe salastatus määratakse kindlaks vastavalt riigisaladuseks tunnistatud teabe loetelule. 25. Teabekandja salastamise tähtaja möödumisel või teabe väljaarvamisel riigisaladuseks tunnistatud teabe loetelust teabekandja avalikustatakse. 26. Salastusmärge kajastab dokumendis, tootes või töös sisalduva teabe salastatust ning seda tähistatakse punast värvi kirjega «Salajane». 27. Dokumendi koostaja teeb märke salastatuse kohta iga lehe ülemisse parempoolsesse nurka. Salastatud dokumendi saatekiri on salastatud, kui selle mistahes osa või lisa sisaldab salastatud teavet. 28. Märke toote ja selle iga koostisosa salastatuse kohta teeb selle väljatöötaja või valmistaja toote kohta koostatud vastavale dokumentatsioonile (tehnilistele tingimustele, kasutamisjuhendile, passile). 29. Märke töö ja selle koostisosade ja etappide salastatuse kohta teeb töö tellijaks olev asutus töö (selle osa või etapi) tegemiseks antavale ülesandele. Kui tellijat ei ole, teeb tööülesandele (-plaanile) märke töö ning selle koostisosade ja etappide salastatuse kohta vastavat tööd tegev asutus. 30. Fotode tegemisel märgitakse salastusmärge ja tehakse vajalikud kirjed iga ilmutatud negatiivi ülemisse parempoolsesse nurka. Seejuures on lubatud salastusmärge ja muud vajalikud märked teha trafaretile, mis kinnitatakse fotografeerimisobjektist paremale ja kõrgemale ning pildistatakse koos sellega. Kui ühele filmilindile pildistatakse mitu teemat, fotografeeritakse nimetatud trafarette enne ja pärast iga teema pildistamist. Filmivõtetel (ka videofilmimisel) ja mikrofilmimisel peab pealdisega trafarett olema esimesel ja viimasel kaadril. 31. Kui tehnilisel või muul põhjusel ei ole võimalik teha salastusmärget filmilindile või fotomaterjalile, tuleb salastusmärge teha pakendile, milles filmilinti või fotomaterjali hoitakse. 32. Salastatud ja mittesalastatud teavet sisaldaval dokumendil tuleb võimaluse korral rühmitada materjal salastatuse järgi eri osadeks. Köidete, jagude, peatükkide ja alajaotuste salastatus märgitakse enne nende järjekorranumbrit. Kui on olemas sisukord, tehakse vastav märge ka sisukorras. Dokumendi mittesalastatud osade ette tuleb teha kirje «Mittesalajane». 33. Dokumendi väljavõtte salastusmärge tehakse olenevalt selles sisalduva teabe salastatusest. 34. Teabe riigisaladuseks tunnistamisel lisatakse salastusmärge teabekandjale viivitamata. 35. Kui teave arvatakse välja riigisaladuseks tunnistatud teabe loetelust, kustutatakse teabekandja salastusmärge 6 kuu jooksul. 36. Salastusmärge tehakse ringluses olevale (töös kasutatavale) teabekandjale ning vajadusel riiklikus või ametkondlikus arhiivis säilitatavale teabekandjale või kustutatakse sealt. Teabekandja salastusmärke muutmisel teeb asutuse juht või RTT märke vastavasse arvestusraamatusse, teabekandjale endale ja toote kohta koostatud tehnika- ja saatedokumentatsioonile. Riiklikus või ametkondlikus arhiivis säilitatavale teabekandjale teeb salastusmärke või kustutab selle arhiiv koos asutusega, kes teabekandja hoiule andis, või viimase õigusjärglastega. 37. Teabekandjas sisalduva teabe salastatuse õigsuse kindlaksmääramise ning salastusmärke teabekandjale kandmise eest vastutab dokumendi (tööülesande, -plaani) koostanud isik, toote väljatöötaja ja isik, kes on allkirjastanud või kinnitanud selle dokumendi (tööülesande, -plaani) või toote kohta koostatud tehnilise dokumentatsiooni. VII. ERIRUUMIDE JA ERIOBJEKTIDE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 38. Eriruumi asukoht peab välistama kõrvaliste isikute juurdepääsu ning tagama selles ruumis asuvate salastatud teabekandjate säilimise. Asutuse eriruumid määrab kindlaks asutuse juht. 39. Eriruumil, kus korraldatakse salastatud toodete katsetusi ja toimub nende ekspluateerimine, peavad olema täiendavad tehnilised kaitsevahendid ja valvesignalisatsioon. Sisseseade ja tehnikavahendite paigutus peab vastama ohutustehnika ja tuleohutuse nõuetele ning sanitaarnormidele. 40. Enne eriruumi kasutamist kontrollib seda asutuse juhi määratud eriluba omavatest isikutest koosnev komisjon, kes esitab asutuse juhile kontrollakti vastava ruumi sobivuse kohta konkreetset liiki salastatud teabega töötamiseks. 41. Eriruumi lubatakse siseneda asutuse juhil ja salastatud teabega töötavail isikuil. 42. Salastatud teabekandjate vastuvõtmiseks ja väljaandmiseks varustatakse eriruum spetsiaalse aknaga, mis ei asu üldkoridoris või eraldatakse eriruumi muust osast barjääriga. 43. Salastatud teabekandjate säilitamiseks varustatakse eriruum tulekindlate seifide või metallkappidega. Asutuses, kus on suurel hulgal salastatud teabekandjaid, on lubatud säilitada neid spetsiaalsetes tulekindlates hoidlates avariiulitel tingimusel, et nende teabekandjate säilimise eest vastutab üks töötaja. 44. Erihoidla, kus salastatud teabekandjaid säilitatakse alaliselt või töö ajal, samuti erihoidla võtmed võtab asutuse juht või RTT arvele eriruumide ja erihoidlate arvestusraamatus (vt. lisa 3). Erihoidla välispiiretes olevad uksed peavad olema kaetud teraslehega ning ukse tulepüsivuse piir ei tohi olla alla 0,6 tunni. 45. Topeltpõrandad ja ripplaed ei tohi võimaldada pääsu ühest ruumist teise nendega eraldatud ruumiosade kaudu. 46. Eriruumi uks peab olema isesulguv ja iselukustuv. 47. Varuvõtit ja koodi tuleb hoida kindlalt suletud ja pitseeritud ümbrikutes. Koodina ei tohi kasutada eriti lihtsaid numbrikombinatsioone (näiteks: 102030), samuti seda koodi kasutava isiku ja tema lähemate tuttavate sünniaegu või telefoninumbreid. 48. Eriruumist õue avanevad aknad peavad olema purunematust või kuulikindlast klaasist või kaetud metallist trellidega (võrkudega) ning seestpoolt lukustatavad. 49. Pärast tööpäeva lõppu lukustatakse ja pitseeritakse seifid, metallkapid, erihoidlad, salastatud toodete säilitamiseks ettenähtud laod ja muud eriruumid. 50. Eriruumi annab valve alla ja võtab valve alt ära selles ruumis töötav isik. 51. Suletud eriruumi võib avada ainult isik, kes selles ruumis töötab või vastutab selles ruumis hoitava salastatud teabekandja säilimise eest. Selliste isikute nimekirjad koos allkirjanäidistega kinnitab asutuse juht või RTT ning need asuvad vastutava valvuri juures. Nimekirju koos allkirjanäidistega tuleb uuendada iga kolme kuu tagant. 52. Eriruumis või erihoidlas salastatud teabega töötava või salastatud teabekandja säilimise eest vastutava isiku äraolekul võivad eriruumi või -hoidla avada vähemalt kaks asutuse juhi määratud isikut, kellel peab olema eriluba. Avamise kohta koostatakse akt. 53. Enne eriruumi või -hoidla avamist tuleb kontrollida, kas pitsatijäljendid on puutumata ja sulgurid korras. 54. Kui avastatakse tunnuseid, mis viitavad kõrvalise isiku võimalikule sissetungile eriruumi või -hoidlasse, siis seda ei avata, vaid koostatakse akt ning teatatakse juhtunust asutuse juhile ja RTTle. Asutuse juht teatab juhtunust kohe kaitsepolitseile, alles seejärel uks avatakse ja viiakse läbi revideerimine. Revideerimise peavad läbi viima vähemalt kaks eriluba omavat isikut. Revideerimise kohta koostatakse akt, mis esitatakse asutuse juhile. Revideerimise tulemustest informeeritakse kaitsepolitseid kirjalikult. 55. Hoida salastatud teabekandjaid erihoidlas, mille võtmed või varuvõtmed on kadunud või lukku või varuvõtmeid (koodi) sisaldav pakend rikutud, on luku asendamiseni ja koodi muutmiseni keelatud. 56. Eriruumi ja -hoidla koristus- ja muid hooldetöid tehakse selles ruumis salastatud teabega töötava või salastatud teabekandjate säilimise eest vastutava töötaja või vastutava valvetöötaja juuresolekul. Hooldetööde ajal peavad kõik salastatud dokumendid asuma hoidlas, salastatud tooted aga tuleb paigutada ümbristesse nii, et oleks välistatud nende silmitsemine kõrvalise isiku poolt. 57. Olenevalt asutuses tehtavate salastatud tööde mahust ning vahetult salastatud teabega töötavate isikute arvust võidakse asutus arvata eriobjektide hulka. Asutuse arvab eriobjektide hulka Vabariigi Valitsus, lähtudes riigisaladuse kaitse tagamise ekspertkomisjoni soovitusest. 58. Eriobjektil tuleb ruumid funktsioonide järgi tsoneerida. Sissepääse eriobjektile või -ruumi peab olema ainult hädavajalik miinimum. 59. Eriobjektide hulka arvatud asutuses kehtestatakse tsoonidevaheline läbilaske ja objektisisene erikord, mis reglementeerib isikute sisenemise (väljumise), transpordivahendite asutuse territooriumile sissesõidu (väljasõidu), salastatud teabekandjate sissetoomise (väljaviimise) ja sisseveo (väljaveo) korra ning selle korra järgimise tagamiseks rakendatavad abinõud. Nimetatud korra kinnitab asutuse juht kooskõlastatult kaitsepolitseiga. 60. Läbilaske ja objektisisene erikord näeb ette: 1) pääslate rajamise; 2) territooriumi, hoone, ruumi ning hoidla valve; 3) selliste ametikohtade loetelu kindlaksmääramise, kus töötavaid isikuid lubatakse eriruumi; 4) asutusse töölevõetavate isikute valiku, tundmaõppimise ja töölevormistamise korra järgimise; 5) salastatud teabekandjate juurde lubamise ning nende kasutamise korra tagamise; 6) abinõude rakendamise salastatud teabe läbiimbumise vältimiseks nõupidamiste, konverentside ja näituste korraldamisel, salastatud teabe edastamisel, vastuvõtmisel ja töötlemisel. 61. Salastatud teabekandjate evakueerimiseks tulekahju, loodusõnnetuse või muu erakorralise juhtumi korral töötatakse asutuses välja evakuatsiooniplaan. Selles plaanis nähakse ette vastavate ametiisikute kohalekutsumise, eriruumide avamise ja salastatud teabekandjate evakueerimise järjekord ja kord, salastatud teabekandjate edasise säilitamise kord, samuti avariiteenistuste töötajate eriruumi või -objektile lubamise kord. Evakuatsiooniplaani kinnitab asutuse juht. 62. Vastava asutuse teiste allüksuste töötajaid võib lubada eriruumi vastavalt asutuses kehtivale korrale. 63. Töölähetuses viibivat isikut lubatakse eriruumi asutuse juhi kirjalikul nõusolekul, kui sel isikul on olemas konkreetne kaaskiri ülesande täitmiseks ning eriluba. 64. Asutuse juhil on keelatud kinnitada eriobjektide ehitus- ja rekonstrueerimisprojekte, kui nendes ei ole ette nähtud abinõusid erikorra tagamiseks ning objektide varustamist valve- ja tulekustutusvahenditega. VIII. NÕUPIDAMISED SALASTATUD TEAVET SISALDAVATES KÜSIMUSTES 65. Tööalaseid nõupidamisi, kus arutatakse salastatud teavet sisaldavaid küsimusi, korraldatakse asutuse juhi kirjalikul loal, kes määrab selliste nõupidamiste korraldamise eest vastutavad isikud, kellel peab olema eriluba. 66. Nõupidamise korraldamise eest vastutavaks määratud isik peab rakendama meetmeid, mis tagaksid arutatavate küsimuste salajashoidmise ja välistaksid salastatud teabe läbiimbumise nõupidamise ajal. 67. Nõupidamise korraldamise eest vastutav isik valmistab ette nõupidamise programmi ja sellest osavõtjate nimekirja. Nõupidamises võivad osaleda ainult eriluba omavad isikud. Programmi ja nimekirja kinnitab asutuse juht. 68. Nõupidamised toimuvad ruumis, kus on võimalik tagada arutatavate küsimuste salajasust. 69. Nõupidamise korraldamise eest vastutav isik on kohustatud enne selle algust informeerima kohalolijaid arutatavate küsimuste salastatusest. IX. TÖÖ SALASTATUD TEHNIKADOKUMENTIDEGA 70. Salastatud tehnikadokumentide arvestust, säilitamist ja kasutamist korraldab asutuse juht või RTT. 71. Kui salastatud tehnikadokumenti ei koostata arvutiga, tuleb kõik originaalide ja algiste koostamiseks ettenähtud paberi (vatman-, kalka-, valguskoopia-, millimeeterpaber jne.) lehed registreerida tehnikadokumentide esialgse arvestuse raamatus (vt. lisa 4). 72. Salastusmärge tehakse tehnikadokumendi ülemisse parempoolsesse nurka. Brošeeritud tehnikadokumendile tehakse salastusmärge ning andmed dokumendi arvelevõtmise kohta kaanele ja esimesele lehele. Brošeerimata tehnikadokumendi esimesele lehele tehakse salastusmärge ning märgitakse arvestusnumber, registreerimise kuupäev ja lehtede üldarv. Igale arvelevõetud lehele, alates teisest, tehakse salastusmärge ning märgitakse arvestusnumber, lehe number, lehtede arv ja registreerimise kuupäev. 73. Pärast originaali koostamist valmistatakse algis. 74. Pärast algise valmistamist ja sellekohase märke tegemist arvestusraamatusse hävitatakse salastatud tehnikadokumendi originaal vastavalt käesolevale korrale. 75. Esialgsel arvel olevast salastatud tehnikadokumendist valmistatakse koopiaid erandina eelnevale kooskõlastamisele saatmiseks. 76. Kui uue salastatud tehnikadokumendi originaali koostamise alusena on vajalik kasutada varemkoostatud tehnikadokumendi arvelolevat koopiat, kustutatakse selline koopia esialgselt või inventariarvelt ja võetakse arvele dokumendi uue nimetusega. 77. Esialgne arvestus võib olla kõigi salastatud tehnikadokumendi liikide jaoks ühtne, samuti võib seda pidada eri liiki graafiliste ja tekstiliste tehnikadokumentide osas eraldi (omaette raamatutes), lisades arvestusnumbrile eristusindeksi. Salastatud tehnikadokumentide esialgse arvestuse raamatut (vt. lisa 4) säilitatakse üks aasta pärast kõigi arvestusnumbrite sulgemist. Nimetatud arvestusraamatud hävitatakse akti alusel. 78. Inventariarvele ei võeta toimikuisse köidetavaid ning kooskõlastamiseks saabunud või ajutiselt kasutatavaid salastatud tehnikadokumente. 79. Inventariarvestust peetakse tehnikadokumentide inventariarvestuse raamatus (lisa 5). 80. Igale arvelevõetud salastatud tehnikadokumendile antakse pärast selle esialgselt arvelt mahavõtmist inventarinumber. Kui eri liiki tehnikadokumentide arvestust peetakse eraldi, võib inventarinumbritele lisada mitmesugused indeksid. 81. Inventariarvele võetud salastatud tehnikadokument kustutatakse esialgselt arvelt, märkides esialgse arvestuse raamatusse (vt. lisa 4) sellele dokumendile antud inventarinumbri ning tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse (vt. lisa 5) tehakse märge selle dokumendi esialgse arvestuse numbri kohta. 82. Mitmest lehest koosnevale salastatud tehnikadokumendile lüüakse igale lehele kehtivate õigusaktitega ettenähtud kohta tempel, kuhu märgitakse inventarinumber ja arvelevõtmise kuupäev 83. Salastatud tehnikadokumendi algis antakse välja koopiate ja dublikaatide valmistamiseks, algises muudatuste tegemiseks ja algise taastamiseks ainult asutuse juhi või RTT kirjalikul nõusolekul. 84. Salastatud tehnikadokumente säilitatakse vastavalt käesoleva korra nõuetele. 85. Salastatud tehnikadokumendid paigutatakse vajadusel mappidesse (albumitesse). Mapile (albumile) antakse uus inventarinumber ja mapile (albumile) lisatud nimistus loetletakse paiknemise järjekorras selles asuvad dokumendid (dokumendi nimetus, arvestusnumber, eksemplaride numbrid, lehtede arv). Tehnikadokumentide mapi (albumi) tiitelleht on selle mapi (albumi) nimistu esimene leht. Iga mappi (albumisse) kuuluva tehnikadokumendi inventarinumber lõpeb märkega «Võetud inv. arvele nr. . . . ». 86. Koopiale lisatud salastatud fotoillustratsioonid kleebitakse arvelevõetud lehtedele, nende arv tõestatakse tõestava kirjega ja märgitakse tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse (vt. lisa 5). 87. Kõik muudatused salastatud tehnikadokumendis tehakse kooskõlastatult asutuse juhi või RTTga, pidades seejuures kinni käesoleva korra nõuetest. Kui dokumendil ei ole piisavalt ruumi muudatuste tegemiseks või on oht, et kujutis või parandus ei jää arusaadav, asendatakse algise parandatud lehed uutega, säilitades endise inventarinumbri. Tehnikadokumendi kogu algise asendamisel antakse sellele uus inventarinumber. Uus tehnikadokument registreeritakse inventariarvestusraamatus. Tehnikadokumendi vanale algisele tehakse märge selle asendamise kohta koos viitega uuele inventarinumbrile. Märge algise lehtede asendamise ja lehtede arvu muutumise kohta tehakse tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse. Tehnikadokumendi asendatud algiseid (eraldi lehti) säilitatakse võrdselt kehtivate algistega. 88. Brošeeritud salastatud tehnikadokumendi koopia üksikute lehtede asendamisel brošeeritakse need dokumendid uuesti ja koostatakse uus tõestav kirje eraldi lehele, mis õmmeldakse sisse vana tõestava kirjega lehe järele, kusjuures viimane jääb samuti brošüüri. Uue tõestava kirje võib teha vana tõestava kirjega samale lehele, kui sellel on vaba ruumi. Koopia üksikud asendatud lehed hävitatakse kehtestatud korras kohe pärast muudatuste tegemist. 89. Kõlbmatuks muutunud algise võib asendada uuega alles pärast kõlbmatu algise mahakandmisakti koostamist. Algis taastatakse eelnevalt arvelevõetud lehtedel. Taastatud algisele lüüakse tempel «Taastatud algis nr. . . . » ning märgitakse taastamise järjekorranumber. Mitmest lehest koosneva algise võib taastada osaliselt, tehes selle kohta märke tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse (vt. lisa 5). Mahakantud, kõlbmatuks muutunud algised kõrvaldatakse käibelt ja neid säilitatakse kehtivatest algistest eraldi kokkupandult üks aasta, mille möödudes need hävitatakse akti alusel. 90. Dublikaadi taastamine on keelatud. Vajadusel võib teha uue dublikaadi. X. SALASTATUD DOKUMENTIDE PALJUNDAMINE JA ARVESTUS 91. Salastatud dokumente ei tohi paljundada koos mittesalastatud dokumentidega. Paljundusruumides, kus tehakse selliseid töid, on keelatud kõrvaliste isikute viibimine. 92. Salastatud dokumenti võib paljundada ainult rangelt määratud arvul. 93. Salastatud dokumenti ja sellest tehtud koopiat antakse ühelt töötajalt teisele üle allkirja vastu, mis kirjutatakse vastavasse arvestusraamatusse. Üleandmisel loetakse salastatud dokumendid üle eksemplaride ja lehtede kaupa, kontrollides kõiki arvelevõtunumbreid. 94. Ilmutamata salastatud filmi üleandmisel kontrollitakse, kas markeering on olemas. Ilmutatud filmi puhul kontrollitakse markeeringu või trafarettide olemasolu või pakendil olevaid kirjeid. 95. Paljundatud salastatud dokumendid (koopiad, tiraaž) peavad olema komplekteeritud leht-lehelt, eksemplarid nummerdatud ning vajaduse korral brošeeritud (kokku köidetud). Täiendavalt paljundatud eksemplaride numeratsioon jätkub selle dokumendi varem arvelevõetud eksemplaride viimasest numbrist. 96. Paljundamise eel lüüakse salastatud originaaldokumendi viimasele lehele tempel «Arvestusnumber . . . . . Täiendavalt paljundatud . . . . . eks. . . . . . lehel. « . . . » . . . . . 19 . . . a. Allkiri (töö tegija allkiri)». Samaaegselt tehakse märge paljundamise kohta ka vastavasse arvestusraamatusse. 97. Inventeeritud tehnikadokumendid (aruanded, väitekirjad jms.), millele on lisatud illustratsioonid salastatud tehnikadokumentide koopiate ja salastatud fotode näol, paljundatakse materjali inventarinumbri all illustratsioone eraldi arvele võtmata. Asutuse teenistuslike dokumentide täiendavalt valmistatud eksemplarid võetakse arvele originaali numbri all, tehes selle kohta vastava märke tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse (vt. lisa 5). 98. Salastatud tehnikadokumentide koopiad (trükised ja litograafilised väljaanded, fotod, fotonegatiivid ja -positiivid, valguskoopiad) võetakse arvele tehnikadokumentide inventariarvestusraamatus (vt. lisa 5) originaalide inventarinumbrite all. 99. Salastatud väljaande tiraaži ja väljasaatmisnimekirja kinnitab väljaande tellinud asutuse juht. 100. Kui salastatud väljaandes on mitu oma arvestusnumbriga dokumenti, antakse sellele ühtne inventarinumber. Käskkirjad, juhendid, muu korraldav dokumentatsioon ja inventariarvel olevad tehnikadokumendid trükitakse nende arvestusnumbrite all. 101. Salastatud väljaande iga eksemplari ümbrisele ja tiitellehele trükitakse salastusmärge, eksemplari number, eksemplaride arv ja väljaande (dokumendi) inventari- või arvestusnumber. Teksti viimase lehe pöördele märgitakse lehtede ja nummerdamata kleebiste (skeemide) arv ning ümbrise lehtede arv juhul, kui nendel on salastatud andmeid. 102. Kui salastatud väljaandes on skeemid, joonised, kaardid jne. suurema mõõduga kui väljaande enda formaat, paigutatakse need üldjuhul väljaande lõppu, tiitellehe pöördele aga märgitakse kleebiste arv, nende numbrid ja lehtede arv. Kui kleebised on paigutatud mujale, siis märgitakse, milliste lehekülgede vahel need asuvad. Suure arvu kleebiste puhul brošeeritakse need eraldi plokkidena, mis paigutatakse väljaande lõppu või komplekteeritakse eraldi albumiks. Kleebistele märgitakse salastusmärge, trükikoja tellimuse number ja väljaandmise aasta. 103. Salastatud dokumentide arvelevõtmise ja säilitamise kord paljunduse tehnoloogiliste protsesside teostamisel trükikojas kehtestatakse eeskirjadega, mis töötatakse välja asutuses vastavalt käesoleva korra nõuetele ja kooskõlastatakse kaitsepolitseiga. 104. Pärast salastatud dokumendi paljundamist hävitatakse kogu praak. 105. Kui salastatud dokumentide paljundamisel avastatakse üksikute lehtede (eksemplaride) puuduolek või kaotamine, teatab riigisaladuse kasutaja juhtunust asutuse juhile, kes viib läbi ametialase juurdluse ja informeerib juhtunust kaitsepolitseid. IX. SALASTATUD FILMIMIS- JA FOTOGRAFEERIMISTÖÖD, SALASTATUD FILMI- JA FOTODOKUMENTIDE ARVESTUS 106. Salastatud filmide (ka videofilmide) võtteid tehakse ainult siis, kui on olemas stsenaarium (plaan), mille on kooskõlastanud ja kinnitanud tellijaks oleva asutuse ja filmivõtteid tegeva asutuse juhid. 107. Võttegrupi (ülesande täitja) juurdepääs võtetele (fotografeerimisele) toimub asutuse juhi kirjalikul loal ja ettenähtud korras filmimisele kuuluvate salastatud teabekandjate (protsesside) loetelu, võttegrupi nimekirja ning filmimistähtaegu sisaldava ettekirjutuse või kirja esitamisel, milles on filmimisele (fotografeerimisele) kuuluvate salastatud teabekandjate (protsesside) loetelu, võttegrupi koosseis ja tööde lõpetamise tähtaeg. 108. Kogu filmi ning üksikute kujundite, sünkroonse fonogrammi ja diktoriteksti salastatuse määrab tellijaks olev asutus stsenaariumi (plaani) koostamise ja kooskõlastamise käigus. 109. Salastatud filmivõtetes ning filmi- ja fotodokumentide loomises vahetult osalevate isikute ring peab olema maksimaalselt piiratud ning nimetatud isikutel peab olema eriluba. Filmivõtete käigu eest vastutab asutuse juht või RTT. 110. Salastatud filmi- ja fotovõtted, filmitud materjali töötlemine, salastatud filmide valmistamine ja kopeerimine toimub töökäsu alusel fotomaterjalidel, mis on markeeritud ja arvele võetud asutuse juhi või RTT poolt enne nende tööde algust. Filmi- ja fotomaterjalide inventarinumbrid märgitakse töökäskudesse. 111. Salastatud fotonegatiivide, nendest tehtud positiivide (koopiate) ja diapositiivide inventariarvestus toimub tehnikadokumentide inventariarvestusraamatus (vt. lisa 5), kus võetakse arvele ka teistest asutustest saadud diapositiivid, fotonegatiivid ja -trükised. Üht objekti kujutavatele, ühtset nimetust omavatele salastatud filmi- ja fotodokumentidele (negatiivid, positiivid, diapositiivid) antakse arvestusraamatu järgi üks inventarinumber, märkides ka eksemplari numbri. 112. Juhul, kui filmimaterjali markeerimine on võimatu, peab salastusmärge ja registreerimisnumber olema filmimaterjali pakendil. 113. Filmi rebenemine salastatud võtete käigus fikseeritakse aktiga. Kõlbmatud filmid hävitatakse, mille kohta tehakse tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse (vt. lisa 5) vastav märkus. 114. Salastatud kino- ja videofilmidele ning vajadusel ka teistele salastatud filmidokumentidele antakse tingnimetused. 115. Salastatud filmidokumentide filmimine, heliga varustamine, kopeerimine, montaaž ja tiražeerimine registreeritakse arvestusraamatus, mille on välja töötanud asutuse juht või RTT, arvestades käesoleva korra nõudeid. 116. Salastatud filmi- ja fotomaterjale hoitakse metallkarpides või ümbrikutes teistest dokumentidest eraldi. Metallkarpide kaantele või ümbrikutele tehakse salastusmärge, märgitakse tinglik nimetus (teema šiffer), rulli number, selle arvestusnumber, metraaž ja kleepekohtade arv. Videofilme hoitakse videokassettides, millele on märgitud salastusmärge, tinglik nimetus, registreerimisnumber, eksemplari number, eksemplaride arv, lindi pikkus ja ülesande täitja nimi. 117. Salastatud filmi- ja fotonegatiive tuleb hoida tuleohutus eriruumis. Vajaduse ja hoiutähtaja möödumisel hävitatakse negatiivid, kõik vahematerjalid ja fotod ettenähtud korras vastava akti alusel, mille kohta tehakse märge tehnikadokumentide inventariarvestusraamatusse (vt. lisa 5), märkides hävitatud materjalide inventarinumbrid ja lisatud dokumentide eksemplaride numbrid. 118. Kui salastatud kinofilm koosneb mitmest osast, peavad selle igal osal olema standardsed viited, kus on tehtud salastusmärge, märgitud metraaž, kleepekohtade arv, osa (rulli) teema, töökäsu number ja inventarinumber. Iga osa paigutatakse eraldi metallkarpi, mille kaanele kantakse üle kõik viiteis sisalduvad andmed. 119. Praagitud ja töökäsus (stsenaariumis) mitte ettenähtud kaadrid kõrvaldatakse (lõigatakse välja) ja hävitatakse ettenähtud korras. Samuti hävitatakse ka montaaži käigus tekkinud filmijäätmed(-lõiked). 120. Valminud salastatud filmi võtab vastu komisjon, mille koosseisu kuuluvad huvitatud asutuste ja tellija esindajad. Komisjon koostab akti, mis kajastab filmi vastavust kinnitatud stsenaariumile (plaanile) ning sisaldab muid vajalikke andmeid. Akti kinnitavad stsenaariumi (plaani) kinnitanud isikud ja see on filmi arvelevõtmise aluseks. 121. Salastatud filmi kopeerimine ja koopiate väljasaatmine toimub rangelt piiratud koguses, mille määrab stsenaariumi kinnitanud asutuse juht. 122. Salastatud filmikaadritest fotode tegemine on keelatud, kuid vajadusel võib asutuse juhi loal ja tellija nõusolekul teha üksikutest filmikaadritest fotosid või diapositiive, mis võetakse arvele iseseisvate filmi- ja fotodokumentidena. 123. Stsenaarium (plaan), võtete plaanid, ülesanded ja muud salastatud filmi- ja fototöödega seonduvad dokumendid köidetakse eraldi toimikutesse, mis on ette nähtud toimikute nomenklatuurides. 124. Salastatud filmidokumendi koopia väljaandmine ühekordseks läbivaatamiseks toimub asutuse juhi kirjalikul nõusolekul. 125. Salastatud filmidokumendi koopia võib väljastada teisele asutusele ainult asutuse juhi kirjalikul nõusolekul. 126. Salastatud filmi demonstreerimisel peetakse kinni reeglitest, mis on ette nähtud salastatud teavet käsitlevate nõupidamiste läbiviimisel. Filmi läbivaatust ei tohi alustada vastutava isiku äraolekul. 127. Salastatud filmi läbivaatamise registreerib asutuse juht või RTT töötaja eriraamatus, kuhu märgitakse kuupäev, filmi või teema nimetus, läbivaatuse eesmärk, linastuse aeg, läbivaatuse eest vastutava isiku ja filmi demonstreeriva isiku nimed. 128. Salastatud filmi läbivaatamisel rebenemise tõttu tekkinud muutused filmi metraažis ja kleepekohtade arvus fikseeritakse aktiga ja kantakse filmi tehnilisse passi, märkides ära muutuste põhjused. Aktile kirjutab alla filmi demonstreerimise eest vastutav isik ja akti kinnitab asutuse juht või RTT töötaja. XII. MIKROFILMIMINE 129. Salastatud dokumentide mikrofilmimisega tegelevas asutuses töötatakse nende tööde salastatuse tagamiseks välja käesolevale korrale vastavad reeglid ja mikrofilmitud dokumentide arvestuse, hoidmise ja kasutamise kord, mille kinnitab asutuse juht kooskõlastatult kaitsepolitseiga. 130. Mikrofilmimisele kuuluvad salastatud dokumendid saadetakse (antakse üle) mikrofilmimiseks ettenähtud korras. Nende dokumentide arvestus toimub arvestusraamatus. Registreerimisnumber kantakse saatekirjadele. Vajadusel registreeritakse iga dokument (toimik, üksikdokument) iseseisva numbri all. 131. Salastatud dokumentide mikrofilmimist tehakse töökäsu alusel ja asutuse juhi või RTT kontrolli all. Töökäsk kirjutatakse välja pärast saadud salastatud dokumentide (originaalide) komplektsuse ja seisukorra kontrollimist ning rullide järjestuse koostamist. 132. Mittesalastatud dokumentide mikrofilmimine samas ruumis samaaegselt salastatud tellimuse täitmisega on keelatud. 133. Salastatud dokumentide mikrofilmimiseks väljaantavate filmide mõlemad otsad komposteeritakse asutuse juhi või RTT poolt ja see märgitakse ära töökäsus. Mikrofilm peab sisaldama mikrokujundit dokumendi originaalide täielikust komplektist. Dokumentide väikese mahu korral on lubatud paigutada ühele mikrokujundite kandjale (rull, mikrofilm) mitu mikrofilmi. Dokumendi mikrofilmimisel mitmele kaadrile peab iga kaader sisaldama osa eelmisel või järgmisel kaadril olevast dokumendi kujundist (kohakuti paigutamisel peavad kattuma). 134. Salastatud mikrofilm peab sisaldama mikrokujundi täielikult. Koos tekstobjektidega peab olema ka tunnustrafarett, mis omakorda peab sisaldama: 1) mikrofilmi salastusmärke; 2) mikrofilmi liiki (põhi, tagavara); 3) töökäsu-tellimuse numbrit; 4) mikrofilmi numbrit; 5) mikrofilmi või selle osa tingmärke; 6) originaali säilitava asutuse šifrit; 7) mikrofilmimist teostava asutuse nime; 8) dokumentatsiooni liiki; 9) toote (objekti) nimetust ja indeksit (šifri); 10) mikrofilmitud lehtede arvu; 11) mikrofilmis sisalduvate kaadrite arvu (v.a. trafarett); 12) kujundi vähendamise mastaapi; 13) mikrofilmimise kuupäeva. Vajadusel tehakse trafaretile märked muudatuste kohta (sõnad «juurdetrükk» või «muudatused»). 135. Trafarett paikneb salastatud mikrofilmi ja iga selle osa alguses ja lõpus. Trafareti järel mikrofilmitakse saateloetelu ning seejärel dokumendikomplekt, mille kohta loetelu on koostatud. 136. Juhul kui salastatud mikrofilm koosneb mitmest rullist, tehakse esimese rulli lõppu märge «järgneb» ja järgmise rulli algusse märge «järg». 137. Praagitud salastatud mikrofilmirullid või üksikud kaadrid hävitatakse. Hävitamise kohta koostatakse akt, mis võib olla vormistatud töökäsu tagaküljele. Üksikute kaadrite, kogu rulli või praagitud kaadrite (rulli) asendamiseks tehtav täiendav filmimine toimub sama numbri all, mis on antud seda dokumentatsiooni sisaldavale mikrofilmile (rullile), kuid uue töökäsu alusel. Valminud salastatud mikrofilmide rullid paigutatakse pärast neile inventarinumbri andmist ja kvaliteedi kontrolli selleks ettenähtud pakendisse ning mikrofilmimist teostava asutuse juhi või RTT töötaja juuresolekul pitseeritakse ja antakse üle allkirja vastu. 138. Karbi kaanele märgitakse mikrofilmi (rulli) number, salastusmärge, kujundi liik, mikrofilmi liik (põhiline, tagavara), metraaž ja kleepekohtade arv. Asutuse juht või RTT registreerib mikrofilmi arvestusraamatus ja saadab karbi mikrofilmiga (rulliga) erihoidlasse pikaajalisele hoiule. 139. Pikaajalisele hoiule on soovitatav anda salastatud mikrofilmi kaks varianti: põhi- ja tagavaravariant. Põhimikrofilm on ette nähtud dokumentide koopiate valmistamiseks. Tagavaravariant on põhifilmi taastamiseks selle vigastumisel või hävimisel. Põhi- ja tagavaramikrofilmile antakse sama number ning märgis (tingmärk). 140. Salastatud mikrofilmide saatmine pikaajalisele hoiule mikrofilmide erihoidlasse võib toimuda komplektidena. Sel juhul vormistatakse saatekiri ja muud vajalikud dokumendid kogu saadetava mikrofilmipartii kohta. Pakendid rullidega pakitakse samas järjekorras, milles nad on loetletud saatekirjas. Erihoidlates registreeritakse mikrofilmidega pakendid arvestusraamatus. 141. Salastatud mikrofilm antakse erihoidlast välja kvaliteedi kontrollimiseks, muudatuste tegemiseks, hävitamiseks või koopiate valmistamiseks mikrofilmi säilitamise eest vastutava asutuse juhi ja mikrofilmitud dokumentatsiooni originaali omava asutuse juhi kirjalikul nõusolekul. 142. Kõik salastatud mikrofilmis tehtavad muudatused kajastatakse arvestusdokumentides. XIII. ASJAAJAMINE SALASTATUD DOKUMENTIDEGA 143. Asjaajamise korraldamisel salastatud dokumentidega tuleb juhinduda kehtivatest asjaajamist reguleerivatest normidest. 144. Kõikide salastatud sissetulevate, väljasaadetavate ja asutuse sisedokumentide, sealhulgas ka tehnikadokumentide, filmi- ja fotomaterjalide ning toodete arvestust peetakse eraldi arvestusraamatutes või arvutil. 145. Arvestuse põhiprintsiibiks on, et salastatud teabekandjatele antakse registreerimisnumber üksainus kord. 146. Asutustes, kus sissetulevate, väljasaadetavate ja sisedokumentide arv on väike (kuni 500 dokumenti aastas), võib salastatud dokumentide arvestust pidada ühtses arvestusraamatus. 147. Arvestusraamatute lehed tuleb nummerdada, läbi õmmelda ja tõestada asutuse juhi või RTT töötaja allkirja ja pitsati jäljendiga. Arvestusraamatu viimasele lehele tehakse kirje selles olevate lehtede arvu kohta, mille tõestab asutuse juht või RTT töötaja oma allkirja ja pitseriga. 148. Arvestusraamatuid, milles on arvele võetud salastatud teabekandjad, tuleb käsitada võrdväärselt salastatud teabekandjatega. 149. Arvestusraamatutes kajastuvad andmed salastatud teabekandjate liikumise kohta nende saamise või ettevalmistamise momendist kuni ülesande täitmise ja kausta õmblemise, adressaatidele saatmise või hävitamiseni. 150. Arvestusraamatutes ei tohi teksti kustutada ega teha korrigeeriva vedelikuga parandusi. Asutuse juhi või RTT poolt tehtud muude paranduste kohta tehakse selgitav märge ja need tõestatakse paranduse teinud töötaja allkirjaga, märkides ka parandamise kuupäeva. 151. Salastatud dokumendile resolutsiooni kirjutamisel või märke tegemisel, samuti iga allkirja andmisel salastatud dokumendi saamise ja tagastamise kohta, tuleb tingimata märkida kuupäev. 152. Käsikirjaliste salastatud märkmete ja mustandite tegemiseks antakse riigisaladuse kasutajale erivihik (vt. lisa 1), mille arvestust peetakse erivihikute arvestusraamatus (vt. lisa 6). Vihikulehed ja kontsud nummerdatakse, pitseeritakse ja tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja allkirjaga. Vihiku kaanele tehakse salastusmärge ning märgitakse riigisaladuse kasutaja ees- ja perekonnanimi, samuti vihiku registreerimisnumber. Erivihiku väljaandmisel riigisaladuse kasutajale ühekordseks kasutamiseks, teeb asutuse juht või RTT arvestusraamatusse märke selle lehtede arvu kohta ning tagasisaamisel järelejäänud lehtede arvu kohta. 153. Töömapp, eriportfell või -kohver antakse riigisaladuse kasutajale välja allkirja vastu. Asutuse juht või RTT kontrollib töömapi, eriportfelli või -kohvri vastuvõtmisel selle pitseerimise õigsust ja tagastamise õigeaegsust. 154. Vajadusel võivad töömapi, eriportfelli või -kohvri avada vähemalt kaks eriluba omavat isikut. Töökausta, eriportfelli või -kohvri avamise kohta teevad selle avanud isikud kirje asutuse juhi või RTT poolt spetsiaalselt sisseseatud raamatusse, kuhu märgitakse kes, millal ja millisel eesmärgil selle avas, kas dokumentide olem vastab kirjetele sisenimistus, pitsatite numbrid, millega töömapp, eriportfell või -kohver oli pitseeritud ja millega see uuesti pitseeritakse, dokumentide äravõtmisel aga märgitakse nende numbrite ja lehtede arv. Pärast avamist töömapp, eriportfell või -kohver pitseeritakse või plommitakse uuesti. Riigisaladuse kasutaja on kohustatud pärast avamist kontrollima dokumentide olemit. 155. Töömappide, eriportfellide ja -kohvrite ning teabekandjate hoidlate pitseerimiseks annab asutuse juht või RTT riigisaladuse kasutajale välja numbriga pitsati, mille kohta tehakse märge pitsatite ja templite arvestusraamatusse (vt. lisa 7). 156. Riigisaladuse kasutaja töölt vabastamisel tuleb läbi viia tema arvel olevate salastatud teabekandjate olemi kontroll. Riigisaladuse kasutaja ajutisel äraolekul (haigus, puhkus, töölähetus jms.) antakse vajadusel tema arvel olevad salastatud teabekandjad üle teda asendavale riigisaladuse kasutajale ning seda tuleb kajastada arvestusraamatus või aktis. XIV. SALASTATUD DOKUMENTIDE KOOSTAMINE, TRÜKKIMINE, VORMISTAMINE, ARVESTUS 157. Salastatud dokumentide, sealhulgas tehnikadokumentide koostamisel ning vormistamisel juhindutakse kehtivatest haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest ja muudest kehtivatest õigusaktidest. 158. Salastatud dokumendid koostatakse ja trükitakse rangelt piiratud arvul. 159. Salastatud dokumendi kohta, mis on ette nähtud välja saata mitmel aadressil, koostatakse saatenimekiri, mille kinnitab dokumendile allakirjutanud isik, igale eksemplarile aga märgitakse ainult üks aadress. 160. Salastatud dokumendi igal lisal peab olema omaette lehtede või lehekülgede numeratsioon. Kui dokument saadetakse välja saatekirjaga, märgitakse saatekirjas dokumendi ja selle iga lisa nimetus, dokumendi registreerimisnumber, lisatud eksemplaride numbrid ja arv ning lehtede arv. 161. Väljasaadetava salastatud dokumendi toimikusse jääv eksemplar vormistatakse valgele lehele, kuid sellel peab olema salastusmärge, arvestusnumber ja kuupäev, andmed eksemplaride ning lehtede arvu ja adressaatide kohta. 162. Resolutsioon salastatud dokumendi täitmise kohta kirjutatakse selle esimesele lehele. 163. Registreeritakse, väljastatakse ja toimikusse õmmeldakse ainult need salastatud dokumendid, millele on alla kirjutanud asutuse juht või teised selleks volitatud ametiisikud. 164. Väljapraagitud või liigsetes eksemplarides trükitud salastatud dokumendid hävitatakse vastavalt käesolevale korrale. 165. Vormistamiseks esitatakse trükitud salastatud dokumendi kõik eksemplarid ja mustandid. Trükitud dokumendi eksemplaride ja üleantud mustandite lehtede arv tõestatakse koostaja ja asutuse juhi või RTT töötaja allkirjaga salastatud dokumendi viimase eksemplari pöördel. Kui dokument on koostatud mustandita, tehakse selle kohta dokumendi viimasele lehele ja arvestusraamatusse märge, millele kirjutavad alla koostaja ja asutuse juht või RTT töötaja. 166. Lehtede või eksemplaride puudumisest teatatakse asutuse juhile, kes kohe informeerib juhtunust kaitsepolitseid ja korraldab ametialase juurdluse. Ametialase juurdluse kokkuvõte saadetakse kaitsepolitseile. 167. Vajadusel on lubatud üle anda salastatud teabekandjaid sama asutuse vastava allüksuse teistele riigisaladuse kasutajatele ilma vastava vormistamiseta asutuse juhi või RTT poolt. Teabekandja saaja on kohustatud selle tagastama isikule, kellelt ta teabekandja sai. 168. Salastatud dokumente trükitakse eriruumis. 169. Kui salastatud dokument antakse trükkimiseks masinakirjutajale, on ta kohustatud mustandi ja dokumendi registreerima masinakirjabüroos trükitud dokumentide arvestusraamatus (vt. lisa 8). Masinakirjutajal peab olema eriluba. 170. Masinakirjabüroos trükitud salastatud dokument ja mustand antakse ülesande täitjale üle allkirja vastu arvestusraamatus (vt. lisa 8) või tehakse raamatusse märkus dokumendi edasise liikumise kohta. 171. Trükitud salastatud dokumendi saamisel on dokumendi koostaja kohustatud kontrollima registreerimisnumbri ja salastusmärke olemasolu dokumendil, lehtede ja eksemplaride arvu, mustandi lehtede numbreid ja arvu ning võrdlema neid andmeid kirjetega arvestusraamatus (vt. lisa 8). 172. Igale trükitud salastatud dokumendi lehele märgitakse ülemisse parempoolsesse nurka salastusmärge, eksemplari number ja registreerimisnumber. Iga trükitud lehe alläärde kirjutatakse lehekülje number ja dokumendi lehtede üldarv. Trükitud dokumendi iga eksemplari viimasele lehele märgitakse registreerimisnumber, trükitud eksemplaride arv, kas mustand on olemas, adressaatide nimekiri, ülesande täitja perekonnanimi, trükkija perekonnanimi ja trükkimise kuupäev. 173. Koopiaid ja väljavõtteid salastatud dokumentidest tehakse asutuse juhi või RTT kirjalikul nõusolekul. Teistelt asutustelt saabunud dokumentidest, mis ei sisalda vahetult vastava asutuse tegevusse puutuvaid andmeid, lubatakse teha koopiaid ja väljavõtteid ainult selle asutuse juhi loal, kellelt dokument saadi. 174. Salastatud dokumentide koopiad ja nendest tehtud väljavõtted (välja arvatud erivihikus tehtud märkmed) võetakse arvele uute arvestusnumbrite all. Dokumendile ning arvestusraamatusse märgitakse: 1) koopia või väljavõtte tegemise kuupäev; 2) eksemplaride arv; 3) millistest dokumendi lehtedest või punktidest koopia või väljavõte tehti; 4) milliste numbrite all on koopia või väljavõte arvele võetud; 5) kes koopia või väljavõtte tegi. 175. Salastatud dokumendi täiendavalt paljundatud eksemplarid võetakse arvele selle dokumendi numbri all, mille kohta tehakse märked paljundatavale dokumendile. Arvestusraamatusse märgitakse, millal ja mitu eksemplari on täiendavalt paljundatud ja kus need asuvad. Dokumendi täiendavalt paljundatud eksemplaride numeratsioon jätkub dokumendi varem arvelevõetud eksemplaride viimasest numbrist. 176. Salastatud dokumendi koopia esimese lehekülje ülemisse parempoolsesse nurka kirjutatakse sõna «Koopia». Dokumendi väljavõttele kirjutatakse dokumendi nimetuse järele sõna «Väljavõte» . 177. Kui salastatud dokument tõlgitakse teise keelde, võetakse see arvele uue registreerimisnumbri all. Salastatud dokumendi tõlkele märgitakse tõlkija nimi. Tõlkijal peab olema eriluba. 178. Salastatud dokumendi üksikute lehtede ümbertrükkimine kajastub arvestusraamatus samade registreerimisnumbrite all. Kui dokumendi üksikute lehtede ümbertrükkimisel muutub nende üldarv, antakse ümbertrükitud lehed ülesande täitjale üle allkirja vastu pärast vastavate muudatuste tegemist arvestusraamatutes. Täielikult ümbertrükitud dokument võetakse masinakirjabüroos arvele uue registreerimisnumbri all, seejuures märgitakse ümbertrükitud dokumendi viimase lehe pöördele ja arvestusraamatusse selle dokumendi registreerimisnumber, mis ümber trükiti. 179. Salastatud dokumendi stenografeerimine ning trükkimine dikteerimise järgi või helikandjalt toimub ainult isoleeritud ruumides, kus on välistatud selle dokumendi sisu pealtkuulamine kõrvalise isiku poolt. Arvelevõetud salastatud teabekandjal olevad salvestused registreeritakse arvestusraamatus. Salvestuse registreerimisnumber ja kuupäev märgitakse selle kandja kassetile. Tekstide trükkimiseks salvestuselt annab asutuse juht või RTT kasseti masinakirjutajale allkirja vastu. Trükitud dokumendi registreerimisnumber märgitakse arvestusraamatusse. 180. Salastatud helisalvestuse kandja hävitatakse vajaduse möödumisel akti alusel. 181. Rikutud paberilehed, kasutatud kirjutusmasinalint, kopeerpaber ja kirjutusmasina võlli kaitseks kasutatud paberilehed hävitatakse vastavalt käesolevale korrale. XV. VÄLJASAADETAVA SALASTATUD DOKUMENDI VORMISTAMINE, ADRESSEERIMINE JA VÄLJASAATMINE 182. Salastatud dokument saadetakse välja ainult asutuse juhi või RTT kaudu. 183. Salastatud dokumendi saamisel väljastamiseks kontrollib asutuse juht või RTT trükitud dokumentide ja mustandite kõigi eksemplaride ja lehtede olemit, dokumentidel olevate registreerimisnumbrite vastavust numbritele väljasaadetavate dokumentide arvestusraamatus (vt. lisa 9), adresseerimise ja vormistamise õigsust ning lisade olemasolu. 184. Kui salastatud dokument saadetakse koos saatekirjaga, vormistatakse see vastavalt käesolevale korrale. Kui lisad saadetakse mitmel aadressil, loetletakse igas saatekirjas ainult sellel aadressil saadetavad lisad. Kui saatjale ei jää väljasaadetavate lisade koopiaid, märgitakse saatekirjas: «Ainult adressaadile». 185. Salastatud dokumenti võib saata adressaatidele oma registreerimisnumbri all saatekirjata, kui selle dokumendi otstarve ei vaja selgitusi. Kui dokument saadetakse saatekirjata, märgitakse pakisele dokumendi registreerimis- ja eksemplarinumber, arvestusraamatutesse aga registrinumber ja ärasaatmise kuupäev. 186. Saadetav salastatud dokument peab olema paigutatud topeltpakisesse, mille välimine ümbrik on valmistatud tugevast paberist ja sisemine ümbrik valguskindlast paberist, mis välistaks võimaluse tutvuda ümbriku sisuga selle läbivalgustamisel. Mõlemad ümbrikud tuleb pitseerida. 187. Sisemine ümbrik suletakse läbipaistva kleeplindiga või muul viisil sellise arvestusega, et ümbriku avamine oleks kergesti märgatav. 188. Pitseeritud ümbrikul peab olema selge pitsatijäljend. 189. Salastatud dokumente ei tohi panna kasutatud ümbrikutesse, samuti ajalehepaberist, rabedast, läik-, pärgament- või läbipaistvast paberist valmistatud pakendisse. 190. Välimine ümbrik suletakse nii, et selle avamise katse oleks kergesti märgatav. 191. Välimisele ümbrikule märgitakse järgmised rekvisiidid: salastusmärge ülemisse parempoolsesse nurka ja dokumendid ümbrikusse paigutanud isiku allkiri, selle alla saatja aadress, pakise keskele üles tehakse vajadusel märge «Kiire», sellest madalamale korrespondentsi saaja aadress (ilma perekonnanime ja ametikohata) ja pakises olevate dokumentide registreerimisnumbrid. Kui saadetakse ühe ja sama dokumendi eksemplarid ilma saatekirjata, märgitakse lisaks dokumendi registreerimisnumbrile sulgudesse selle eksemplari number. Seesmisele ümbrikule (topeltpakise korral) märgitakse ka teised rekvisiidid, sealhulgas piirangumärked, samuti konkreetsete saatjate ja saajate perekonnanimed. 192. Kirjavahetuse toimetab adressaadile kätte asutuse eriluba omav töötaja registri alusel. Välisriiki võib salastatud dokumenti saata ainult diplomaatilise postiga või Välisministeeriumi kullerite kaudu. 193. Väljasaadetava kirjavahetuse üleandmisel selle edasitoimetajale märgitakse registrile üleandmise ja vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg, mis tõestatakse kulleri (edasitoimetaja) allkirja ja pitseriga. XVI. SISSETULNUD SALASTATUD DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE 194. Kogu asutusele saabuva salastatud kirjavahetuse võtab tööajal vastu ainult asutuse juht või RTT. Töövälisel ajal võtab kirjavahetuse vastu vastutav valvetöötaja, kes registreerib pakise arvestusraamatus (vt. lisa 2) ja annab selle pakist avamata allkirja vastu üle asutuse juhile või RTTle. Asutusse, kus töövälisel ajal ei ole vastutavat valvetöötajat, ei tohi väljaspool tööaega salastatud teabekandjaid viia. 195. Salastatud kirjavahetust vastuvõttev isik kontrollib aadressi õigsust, pakise ja pitsatijäljendite puutumatust ning nende vastavust saatja nimetusele ja võrdleb pakisel märgitud dokumentide numbreid registris märgitud numbritega. Kui pakisel avastatakse vigastusi või pitsatijäljendi mittevastavus saatja nimetusele, koostatakse pakise vastuvõtmisel akt, millele kirjutavad alla pakise kohaletoimetanud ja vastuvõtnud isikud ning registrisse tehakse vastav kirje. Akti üks eksemplar saadetakse dokumendi saatjale. Juhul, kui pakise vigastus võimaldab tutvuda sellesse paigutatud dokumendi sisuga, informeeritakse sellest viivitamata asutuse juhti ja kaitsepolitseid, dokumendiga pakis aga säilitatakse puutumatult kuni nendepoolse otsuseni. 196. Salastatud kirjavahetust vastuvõttev isik annab posti kättesaamise kohta loetava allkirja registrisse, kuhu ta märgib sõnadega vastuvõetud pakiste arvu, nende vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja, oma ees- ja perekonnanime ning tõestab oma allkirja vastava pitsati- või templijäljendiga. Seejärel märgib ta arvestusraamatusse (vt. lisa 2) registrinumbri ja kohaletoimetatud pakiste arvu sõnadega. Asutuse vastutav valvetöötaja kirjutab lisaks neile andmetele arvestusraamatusse pakisele märgitud dokumentide numbrid. Seda kirjet arvestusraamatus tõestatakse kirjavahetuse kohaletoimetanud isiku allkirjaga ning märgitakse kirjavahetuse üleandmise kellaaeg ja kuupäev. 197. Saadud pakis, mis on registreeritud arvestusraamatus (vt. lisa 2), antakse sellesse raamatusse võetava allkirja vastu üle asutuse juhile või RTTle. Pakise avamisel kontrollitakse sellel olevate arvestusnumbrite vastavust pakises oleva salastatud dokumendi numbrile, võrreldakse lisas olevate dokumentide arvu kaaskirjas märgitud arvestusandmetega ning kontrollitakse kõigi dokumentide eksemplaride ja lehtede arvu. Kui pakises on mitu eksemplari, registreeritakse igaüks neist omaette numbri all. 198. Pakist avav töötaja peab veenduma, et kogu saadetis on sellest välja võetud. 199. Kui saadud salastatud dokumendi arvestusandmetes avastatakse lahkuminekuid, tuleb vähemalt kahel töötajal koostada kahes eksemplaris akt, milles märgitakse ära avastatud puudused. Akti esimene eksemplar koos selle pakise esiküljega, milles dokumendid saadi, saadetakse dokumendi saatnud asutusele, akti teine eksemplar õmmeldakse vastavasse toimikusse. 200. Ekslikult saadetud salastatud dokument tagastatakse saatjale või saadetakse temaga kooskõlastatult õigel aadressil uues pakises sama registreerimisnumbri all, lisades saatja pakise esikülje, arvestusraamatusse (vt. lisa 2) aga märgitakse registreerimisnumber ja väljasaatmiskuupäev. 201. Pärast pakise avamist registreeritakse salastatud dokument viivitamata sissetulnud dokumentide arvestusraamatus (vt. lisa 10). 202. Registreerimisel lüüakse sissetulnud salastatud dokumendi esimesele lehele tempel, millele märgitakse asutuse nimetus, arvestus-(sissetuleku-)number, registreerimiskuupäev ning põhidokumendi ja selle lisade lehtede arv (mittesalajaste dokumentide lehed märgitakse eraldi). Iga lisa esimesele lehele lüüakse tempel «Sissetulekunumbri . . . . . juurde» ja märgitakse registreerimise aasta. Brošeeritud lisadel (raamatud, aruanded, vihikud jne.) märgitakse sissetulekunumbrid tiitellehele. Seejärel märgitakse arvestusraamatusse (vt. lisa 10) saabunud dokumentide sissetulekunumbrid. Ajutiseks kasutamiseks saadetud salastatud dokumendile lüüakse sissetulekunumbriga registreerimistempel viimase lehe pöördele. 203. Saatekirjata saabunud salastatud väljaanne või dokument võetakse arvele arvestusraamatus, kuhu kantakse inventari- või muud arvestusnumbrid, mis on antud nimetatud dokumendile registreerimisel selle dokumendi saanud asutuse vastavas arvestusraamatus. 204. Kui saatekirja salastatud lisa ei ole võimalik või otstarbekas õmmelda toimikusse (näiteks brošüürid, teatmeteosed, suure formaadiga dokumendid jne.), võetakse see inventariarvele ning tehakse sellekohane märge kaaskirjale ja sissetulnud dokumentide arvestusraamatusse (vt. lisa 10), saatekiri aga õmmeldakse toimikutesse. 205. Registreeritava salastatud dokumendi sisu kantakse arvestusraamatusse lühidalt, võimalusel salastatud teavet avamata. 206. Pärast registreerimist antakse salastatud dokument allkirja vastu läbivaatamiseks asutuse juhile või isikule, kellele see on adresseeritud. Asutuse juht suunab täitmiseks ainult nõuetekohaselt vormistatud dokumendi. Registreerimata salastatud dokumendi üleandmine on keelatud. 207. Salastatud dokumendi vastuvõtmisel kontrollib asutuse juht või RTT dokumendi registreerimisnumbri ja lehtede arvu vastavust kirjetele arvestusraamatus (vt. lisa 10) ja sisenimistus ning annab seejärel allkirja dokumendi vastuvõtmise kohta. Eelmisel aastal täitmata jäänud dokumendid võib vajadusel ümber registreerida jooksva aasta arvestusraamatusse. 208. Tööpäeva lõpul kontrollib asutuse juht või RTT päeva jooksul saadud ja töödeldud salastatud dokumentide olemit ning vaatab läbi avatud pakised. 209. Kõrgemalseisvalt asutuselt saadud salastatud korraldav dokument registreeritakse korraldavate dokumentide arvestusraamatus (vt. lisa 11). Asutuses väljaantavate salastatud korraldavate dokumentide arvestust peetakse korraldavate dokumentide arvestusraamatus ning nende numeratsioon peab igal aastal algama numbrist «1». 210. Salastatud korraldavat dokumenti tutvustatakse spetsiaalsele tutvumislehele antava allkirja vastu ainult asutuse juhi või selle isiku kirjaliku korralduse (resolutsiooni) alusel, kellele dokument on adresseeritud. Samale lehele tehakse märked täitmise kohta. 211. Tagastamisele kuuluva salastatud dokumendi kohta kirjutatakse juhtkonna resolutsioon tutvumislehele, mis jääb asutuse juhile või RTTsse. 212. Salastatud korraldavad dokumendid koos tutvumislehtedega rühmitatakse toimikute loetelus ettenähtud vastavatesse toimikutesse. XVII. SALASTATUD TOIMIKUTE MOODUSTAMINE, ARVESTUS JA SÄILITAMINE 213. Salastatud dokumente sisaldavate toimikute õigeks koostamiseks, nõuetekohaseks säilitamiseks ja nende kiireks leidmiseks kantakse salastatud toimikud üldisesse loetelusse, lisades märke nende salastatuse kohta. 214. Salastatud toimikute loetelusse tuleb võtta kõik salastatud teavet sisaldavad toimikud, sealhulgas ajutiselt tegutsevate allüksuste toimikud, asjaajamises lõpetamata ja teistest asutustest jätkamiseks saadud toimikud. Toimikud, mida peetakse mitme aasta kestel lahendatavate küsimuste kohta (üleminevad toimikud), kantakse igal aastal toimikute loetelusse ühe ja sama arvelevõtmisnumbri all kogu nende küsimuste lahendamiseks vajamineva aja kestel, kusjuures eelmise aasta loetelus tehakse märge «Üleminev, peetakse . . . aastast». 215. Salastatud toimikud kannab loetelusse asutuse juht või RTT koos allüksuste juhtide ja asutuse arhiivi juhatajaga jooksva aasta lõpul järgmiseks aastaks, arvestades toimikutesse kogunenud dokumentide tähtsust, samalaadsust ja säilitustähtaegu, ning vastavalt arhiivitöö eeskirjadele. Kui salastatud toimikuid on vähe (mitte üle 10), võib toimikute loetelu koostada mitmeks aastaks, kuid mitte enamaks kui viieks aastaks. 216. Salastatud toimikute loetelu kinnitab asutuse juht ning see kehtestatakse järgmise aasta 1. jaanuarist. 217. Salastatud toimikute loetelu on arvel sisedokumentide arvestusraamatus ning seda hoitakse üks aasta asutuse juhi või RTT juures. Pärast dokumentide olemi kontrolli õmmeldakse nimetatud loetelu eraldi toimikusse. 218. Salastatud toimikutes tehakse muudatusi ja täiendusi asutuse juhi või RTT kirjalikul nõusolekul allüksuse juhi ettepanekul. 219. Käesoleva korra punktis 217 nimetatud loetelusse võetud salastatud toimikute säilitustähtajad määratakse kindlaks vastavalt dokumentide ja nende säilitustähtaegade loeteludele. 220. Salastatud toimikute ja arvestusraamatute köited kantakse loetelusse vastavalt nende sisseseadmisele, märkides ühtlasi toimikute (köidete) ja arvestusraamatu pidamise eest vastutava töötaja ees- ja perekonnanime. Lõpetatud toimikute (köidete) kohta märgitakse loetelus toimiku (köite) sisseseadmise kuupäev, lehtede arv ja muud vajalikud andmed. Kui aasta jooksul seatakse asutuses sisse muud toimikud, kantakse need toimikute loetelusse täiendavalt. Selleks jäetakse toimikute loetelu igasse osasse reservnumbrid. 221. Pärast aasta lõppu märgitakse toimikute loetelu lõppu sisseseatud alatise ja ajutise säilitustähtajaga salastatud toimikute (köidete) ja järgmisse aastasse üleminevate toimikute arv. 222. Toimikute loetelu on jooksva aasta salastatud toimikute põhiline arvestusdokument ja nende numbrid loetelus on jooksva aasta toimikute numbrid. 223. Kui loetelusse võetud salastatud toimikute arv on suur, võib neile anda indeksid, mis koosnevad allüksuse (tegevusvaldkonna) tähistusest ja toimiku järjekorranumbrist (vastava allüksuse toimikute nomenklatuuri piires). 224. Toimikute loetelus ettenähtud salastatud toimikud seatakse sisse järgmiste tunnuste põhjal: 1) temaatilise tunnuse põhjal, kui dokumendid rühmitatakse toimikutesse nende sisu alusel, s.t. puudutavad sama küsimust või teemat; 2) dokumentide liikide järgi (käskkirjad, aruanded, protokollid, aktid); 3) korrespondenditunnuse põhjal, kusjuures ühte toimikusse koondatakse dokumendid ühe või mitme asutusega peetud kirjavahetuse või muude tunnuste alusel. 225. Salastatud toimikud moodustatakse ja vormistatakse vastavalt arhiivitöö eeskirjadele. 226. Toimikutesse rühmitatakse jooksva aasta salastatud dokumendid. Erandiks on üleminevad toimikud, mis seatakse sisse piiratud arvul. Alatise säilitustähtajaga dokumendid komplekteeritakse toimikutesse ajutise säilitustähtajaga dokumentidest eraldi. Toimikutesse õmmeldakse ainult täidetud dokumendid. 227. Salastatud dokumendi vastuvõtmisel toimikusse õmblemiseks kontrollitakse selle vormistamise õigsust: allkirjade, täitmismärgete, kuupäevade, numbrite ja tõestavate kirjete olemasolu, dokumendi toimikusse suunamise, väljasaatmise ja täitjate perekonnanimede õigsust ning dokumentide vastavust toimiku salastusmärkele. Toimiku (köite) kaanele kantakse salastusmärge, asutuse ja allüksuse nimetus, toimiku (köite) number, pealkiri (toimiku nimetus) või vajadusel teema šiffer vastavalt toimikute loetelule, toimikute sisseseadmise aasta, toimiku (köite) lehtede arv ja selle säilitustähtaeg. 228. Korraldavaid salastatud dokumente sisaldavate toimikute pealkirjades märgitakse dokumentide liik ja iseloom (originaalid või koopiad). 229. Salastatud toimikute loetellu märgitav toimiku sisseseadmise kuupäev peab vastama esimese dokumendi toimikusse õmblemiseks saabumise kuupäevale. Toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäevad peavad vastama sellesse õmmeldud dokumentide piirdaatumitele. Need daatumid märgitakse asjaajamises lõpetatud toimiku kaanele. 230. Salastatud toimikute kaaned peavad vastama kehtivatele standarditele. 231. Samaaegselt salastatud toimikuga seatakse sisse ka toimiku registreerimise kaart (vt. lisa 12), mida säilitatakse toimiku kaane siseküljele kleebitud ümbrikus ning mis antakse koos toimikuga arhiivi. Kui kaart on täielikult täidetud, seatakse sisse uus kaart, mida säilitatakse koos toimikuga. Täidetud kaart kantakse toimiku sisenimistusse allpool selle kokkuvõtlikku kirjet, kuid seda ei nummerdata ega loeta toimiku leheks. 232. Lõpetatud salastatud toimiku lehed peavad olema brošeeritud ja nummerdatud ning sisenimistu koostatud. Nimistule ja toimiku (köite) lõppu spetsiaalselt õmmeldud lehele peab olema tehtud tõestav kirje. Kõik toimikusse (köitesse) õmmeldud dokumendid nummerdatakse leht-lehelt, numbrid märgitakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka dokumendi tekstist väljapoole; dokumentide nimetused koos lehtede numbritega kantakse toimikus asuvasse dokumentide sisenimistusse. Sisenimistu lehed nummerdatakse eraldi. Nende arv märgitakse tõestavas kirjes pärast toimiku lehtede üldarvu. Korraldavate dokumentidega tutvumise lehed õmmeldakse toimikutesse koos nende dokumentidega, kantakse sisenimistusse ja nummerdatakse. 233. Pärast salastatud toimiku (köite) lõpetamist märgitakse sisenimistu lõppu sellesse kantud dokumentide arv (numbrite ja sõnadega), samuti nimistu vormistanud asutuse juhi või RTT töötaja ametikoht ja perekonnanimi ning toimiku (köite) lõppu spetsiaalselt selleks toimikusse (köitesse) õmmeldud lehele tehakse numbrite ja sõnadega kirje sellesse õmmeldud lehtede arvu kohta. Dokumentidega toimik (köide) nummerdatakse, pitseeritakse (plommitakse) ja tõestatakse toimiku (köite) vormistanud asutuse juhi või RTT töötaja poolt. Toimikud (köited) pitseeritakse asutuse juhi või RTT pitsati jäljendiga paberkleebise abil, mis kleebitakse nii, et sellega oleks kaetud toimiku (köite) õmblemiseks kasutatud nöör. 234. Salastatud toimiku igasse köitesse õmmeldakse mitte rohkem kui 250 lehte. Kui õmblemisele on saabunud rohkem dokumente, seatakse sisse toimiku järgmine köide ja märgitakse sellele järjekorranumber. On keelatud võtta toimikusse sinna mittekuuluvaid dokumente. 235. Sisenimistus olevate paranduste kohta tuleb teha seletav märge ja need peavad olema tõestatud asutuse juhi või RTT töötaja allkirjaga. 236. Salastatud dokumente võib aasta jooksul paigutada kiirköitjasse või hoida töömapis. Pärast aasta lõppu tuleb need õmmelda toimikusse. Kiirköitjas ja töömapis olevates toimikutes peetakse nendes olevate dokumentide sisenimistut ja vormistatakse tiitelleht, millele tehakse kirjed vastavalt käesolevale korrale. Vajadusel antakse täitjale välja temale vajalikud dokumendid. Seejuures märgitakse dokumendi (toimiku) registreerimise kaardile väljaantud dokumendi number, eksemplari number ja lehtede arv. 237. Salastatud toimiku annab riigisaladuse kasutajale asutuse juht või RTT allkirja vastu. 238. Salastatud dokument võetakse erandina toimikust (köitest) välja või paigutatakse ühest toimikust (köitest) teise ainult asutuse juhi või RTT kirjalikul nõusolekul, jättes toimikusse (köitesse) asendusõiendi. Kui toimikust võetakse jäädavalt välja eelmiste aastate arvestusraamatutes registreeritud dokumendid, tuleb need uuesti registreerida jooksva aasta salastatud dokumentide arvestusraamatus ning teha asendusõiendis sellekohane märge. Asendusõiendile kirjutavad alla asutuse juht või RTT töötaja ja selle allüksuse juht, kelle loal dokument välja võeti. Märked toimiku lehtede arvu muutmise kohta dokumendi jäädaval väljavõtmisel tehakse toimiku kaanele, sisenimistusse ja tõestuslehele. Dokumendi väljavõtmisel lehti ümber ei nummerdata. 239. Asjaajamises lõpetatud salastatud toimikud, arvestusraamatud ja kartoteegid ning toimikute loetelud valmistatakse ette arhiivis säilitamiseks vastavalt arhiivitöö eeskirjadele ja käesoleva korra nõuetele. Toimikute loetelusid säilitatakse alatiselt ja arvestusraamatuid vähemalt 5 aastat. XVIII. SALASTATUD DOKUMENTIDE VÄÄRTUSE EKSPERTIIS. SALASTATUD DOKUMENTIDE JA TOIMIKUTE VALIK SÄILITAMISEKS JA HÄVITAMISEKS, NENDE ARHIIVI ANDMISE KORD 240. Salastatud dokumentide väärtuse ekspertiisi teeb, annab salastatud dokumente arhiividesse hoiule, valib neid hävitamiseks ning valmistab dokumente nimetatud toimingutes ette vähemalt kahest eriluba omavast isikust moodustatud komisjon. Need isikud juhinduvad oma töös Arhiiviameti poolt kehtestatud eeskirjadest ning dokumentide ja nende säilitustähtaegade loeteludest. 241. Käesoleva korra punktis 240 nimetatud komisjon valib igal aastal välja salastatud dokumendid ja toimikud, mida säilitatakse alatiselt või ajutiselt või hävitatakse, vaatab läbi alatisele ja ajutisele säilitamisele kuuluvate dokumentide nimistud, dokumentide ja toimikute hävitamisaktid ning teeb vastavad otsused, mille kinnitab asutuse juht. 242. Pärast vormistamise õigsuse kontrollimist ja süstematiseerimist nummerdatakse toimikud ja kantakse numbrite kasvavas järjekorras nimistusse. 243. Alatise säilitustähtajaga salastatud toimikute nimistus on järgmised lahtrid: järjekorranumber, toimiku indeks ja salastusmärge, säiliku pealkiri, toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäevad, lehtede arv ja märkused. Nimistud säilitatakse alatiselt. 244. Ajutise säilitustähtajaga salastatud toimikute nimistus on järgmised lahtrid: järjekorranumber, toimiku indeks ja salastusmärge, säiliku pealkiri, toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäevad, lehtede arv ja säilitustähtaeg ning artiklite numbrid dokumentide säilitustähtaegade loetelus. Nimistut säilitatakse arhiivis kõigi selles arvel olevate toimikute hävitamiseni, kuid mitte vähem kui 10 aastat. 245. Iga uue allüksuse esimese säiliku andmete ette märgitakse nimistusse selle allüksuse nimetus. Iga säilik kantakse nimistusse omaette järjekorranumbri all, mis anti talle pärast salastatud toimikute süstematiseerimist. Nimistu lõppu koostatakse kokkuvõtlik kirje, kuhu märgitakse numbrite ja sõnadega säilikute arv. 246. Nimistu eksemplari, millel on arhiivitöötaja allkiri toimikute vastuvõtmise kohta, õmbleb asutuse juht või RTT spetsiaalsesse toimikusse, milles neid säilitatakse nendes arvel olevate toimikute üleandmiseni Riigiarhiivile. Salastatud toimikute nimistute vormid ning nende koostamise ja kinnitamise korra määrab kindlaks Arhiiviamet. 247. Ametkondliku arhiivi töötajad kontrollivad arhiivi antavate salastatud dokumentide ja toimikute valikut ning nende nimistute õigsust. Dokumentide ja toimikute kohta, mille vormistamisel on rikutud kehtestatud eeskirju, teevad nimistutes parandusi dokumentide ja toimikute arhiivi andmise eest vastutavad töötajad. 248. Alatiseks säilitamiseks väljavalitud salastatud toimikute nimistud esitab ametkondlik arhiiv aasta jooksul kinnitamiseks Riigiarhiivile. 249. Alatise säilitustähtajaga salastatud dokumendid ja toimikud antakse pärast nende ametkondlikus arhiivis säilitamiseks kehtestatud tähtaja lõppemist üle vastavasse riiklikku arhiivi arhiivitöö eeskirjade kohaselt. Asutuse reorganiseerimisel või likvideerimisel moodustatakse salastatud dokumentide ja toimikute edasise säilitamise või riiklikku arhiivi hoiule andmise küsimuse lahendamiseks komisjon, mille koosseisu kaasatakse ka Arhiiviameti esindaja. Kõigil komisjoni liikmetel peab olema eriluba. 250. Ajutise säilitustähtajaga salastatud dokumendid ja toimikud hävitatakse pärast kehtestatud tähtaja möödumist vastavalt käesolevale korrale. 251. Arhiivihoidlas koostavad arhiivitöötajad salastatud dokumentide ja toimikute paigutamise ning nende avariiolukordades evakueerimise plaani ja skeemi, mille kinnitab arhiivi juhataja. Dokumente võib hoidlates ümber paigutada ainult arhiivi juhataja loal. 252. Ametkondlikes arhiivides säilitatavaid salastatud dokumente ja toimikuid võib anda ajutiseks kasutamiseks ja läbivaatamiseks riigisaladuse kasutajale asutuse juhi või RTT loal. Salastatud arhiividokumentidega võib riigisaladuse kasutaja tutvuda ainult arhiivis. 253. Salastatud dokumentide ja toimikute olemi kontrolli korraldatakse ametkondlikes arhiivides vähemalt üks kord 5 aasta jooksul. 254. Ametkondlikus arhiivis säilitatavatele salastatud dokumentidele ja toimikutele salastusmärke lisamine või kustutamine toimub käesoleva korra nõudeid järgides. Ametkondlikus arhiivis säilitatavate salastatud dokumentide ja toimikute avalikustamise (teksti osi maha tõmbamata ja välja võtmata) kohta tehakse märge dokumendi tiitellehele ja toimiku kaanele. Avalikustatud dokument antakse üldiseks säilitamiseks akti alusel ja nimistu järgi ning arhiivi arvestusdokumentatsiooni vastavatele vormidele tehakse sellekohane märge. XIX. SALASTATUD TEABEKANDJATE HÄVITAMINE 255. Hävitamisele kuuluvad salastatud teabekandjad, mis on kaotanud praktilise tähtsuse ja millel puudub ajalooline väärtus. 256. Asutuse juht kehtestab korra, mis välistaks kõrvaliste isikute tutvumise hävitatavate salastatud teabekandjatega, nende mittetäieliku hävimise, mille tulemusel on võimalik taastada sisu, samuti hävitamisele mittekuuluvate materjalide juhusliku hävitamise. Vastava korra kinnitab asutuse juht. 257. Salastatud teabekandjad hävitatakse põletamise, ülessulatamise, tükeldamise, lahustamise või keemilise lagundamise või vormituks massiks või pulbriks muutmise teel. 258. Salastatud teabekandjad hävitatakse asutuse juhi poolt määratud vähemalt kaheliikmelise komisjoni otsuse alusel. Mõlemal komisjoni liikmel peab olema eriluba. Aktile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja selle kinnitab asutuse juht. Salastatud dokument või toimik, mille säilitustähtaeg on möödunud, hävitatakse asutuses pärast alatise säilitustähtajaga toimikute nimistute kinnitamist vastava riikliku arhiivasutuse poolt. 259. Akti ei koostata, kuid arvestusraamatusse tehakse kuupäevaga varustatud märge järgmiste salastatud teabekandjate hävitamisel: 1) salastatud dokumentide mustandid ja projektid (märked hävitamise kohta tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja koostaja allkirjaga); 2) erivihikute rikutud lehed (märge hävitamise kohta tehakse erivihiku kontroll-lehele ning tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja koostaja allkirjaga); 3) erivihikute kontsud, rikutud paberilehed (vormid, plangid), mis on eriarvel (märked nende hävitamise kohta tehakse arvestusraamatusse ning tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja koostaja allkirjaga); 4) paljundatud salastatud dokumentide väljapraagitud eksemplarid (lehed), esialgsel arvel olevad salastatud tehnikadokumendid ja nende praak (märked hävitamise kohta tehakse tööde arvestusraamatusse või töökäsule ning tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja töö tegija allkirjaga); 5) salastatud dokumentide ümbertrükitud ja väljapraagitud lehed (märked hävitamise kohta tehakse trükitud dokumentide arvestusraamatusse ja tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja masinakirjutaja allkirjaga); 6) salastatud toodete passide ja formularide ning montaaži- ja vastuvõtukatsetuste protokollide rikutud plangid (märked hävitamise kohta tehakse arvestusraamatusse ning tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja täitja allkirjaga); 7) salastatud teabe helisalvestused (märked kustutamise kohta uue salvestamise teel samale kandjale või salvestise demagnetiseerimise teel või teabekandja hävitamise kohta tehakse arvestusraamatusse ning tõestatakse asutuse juhi või RTT töötaja ja täitja allkirjaga); 8) salastatud teavet sisaldavate filmi- ja fotodokumentide tegemise kõik vahematerjalid. 260. Aktita hävitamisele kuuluvad salastatud teabekandjad hävitatakse pärast vastava märke tegemist arvestusdokumendis või pannakse puruksrebitult eriruumis selleks spetsiaalselt eraldatud kohta ning edaspidi hävitatakse sedamööda, kuidas neid koguneb. 261. Kui hävitamisele kuuluvatest toimikutest võetakse välja mõned edasiseks tööks vajalikud salastatud dokumendid, märgitakse aktis, millised dokumendid ja millistest toimikutest on välja võetud (dokumentide registreerimisnumbrid ja nimetused, toimikute ja lehtede numbrid), samuti millistesse uutesse toimikutesse ja milliste lehenumbrite all on õmmeldud väljavõetud dokumendid või registreeritud jooksva aasta arvestusraamatutes. Arvestusraamatutesse tehakse märge dokumentide uue asukoha kohta. Hävitamisaktis märgitakse toimikusse järelejäänud hävitamisele kuuluvate lehtede tegelik arv. Salastatud toimikud hävitatakse koos sisenimistutega pärast kohustuslikku leht-lehelist võrdlemist aktide kirjete ja toimikute sisenimistutega. 262. Enne iga hävitamisele kuuluva salastatud teabekandja akti kandmist võrreldakse selle nimetust, registreerimisnumbrit, eksemplari numbrit, salastusmärget ning eksemplaride ja lehtede arvu arvestusraamatuga. Väljavalitud ja hävitamisakti kantud salastatud teabekandjaid säilitatakse pärast nende võrdlemist komisjoni liikmete poolt teistest dokumentidest ja toimikutest eraldi. 263. Salastatud teabekandjate hävitamisaktis ei ole lubatud teha mingeid parandusi (mahakriipsutusi, juurdekirjutusi). Erandjuhtudel tehakse aktis tehtud paranduste kohta vastav märge, mis tõestatakse kõigi komisjoni liikmete allkirjadega. 264. Salastatud teabekandjaid ei tohi hävitada enne akti kinnitamist. Komisjon on kohustatud vahetult enne hävitamist võrdlema hävitatavaid teabekandjaid aktis olevate kirjetega. 265. Salastatud teabekandjad tuleb hävitada võimalikult lühikese aja jooksul pärast akti kinnitamist. Kui materjalid viiakse hävitamiseks asutusest välja, hävitatakse need samal päeval. 266. Salastatud teabekandjad toimetatakse hävitamispaika pitseeritud taaras (kottides, kastides jms.). Materjalid hävitab komisjon, mis koosneb vähemalt kahest inimesest, kes võtsid osa hävitamisakti koostamisest. 267. Pärast salastatud teabekandjate hävitamist teevad sellest osavõtnud töötajad teabekandjate hävitamisaktis vastava kirje ja tõestavad selle oma allkirjadega, arvestusraamatutes aga tehakse märge, milles näidatakse ära akti number ja selle registreerimise kuupäev. Salastatud teabekandjate hävitamisakti ei tohi ümber kirjutada pärast võrdlemist käesoleva korra punkti 262 kohaselt ega teha arvestusraamatusse märkeid enne teabekandjate hävitamist. Akte, nimistuid ja muud dokumentatsiooni ei tohi viia teabekandjate hävitamispaika. 268. Salastatud toimikute hävitamisakte säilitatakse alatiselt, teiste teabekandjate hävitamisakte aga 10 aastat. Neid akte säilitab asutuse juht või RTT. XX. SALASTATUD DOKUMENTIDE OLEMI JA SEISUKORRA KONTROLL 269. Asutuse juht või RTT kontrollib vähemalt üks kord kvartalis kõigi saadud ja pitseeritud, kontrollitavas ajavahemikus arvelevõetud, toimikutesse õmblemata või eraldi toimikutesse paigutamata salastatud dokumentide olemit ja seisukorda. 270. Pärast kalendriaasta lõppu korraldatakse salastatud dokumentide ja toimikute olemi ja seisukorra kontroll, olenemata salastamise ajast ning sellest, kus ja kelle juures need asuvad (välja arvatud arhiivid). Kontrolli teostab asutuse juhi määratud vähemalt kaheliikmeline komisjon, mille liikmetel peab olema eriluba. 271. Kontrollimise käigus kontrollitakse salastatud dokumentide ringlust (saabumine, väljastamine, paljundamine ja hävitamine) kontrollitaval aastal ning võrreldakse arvestusandmeid dokumentide tegeliku olemiga. Kontrollimisel kasutatakse dokumentide arvestusraamatuid, kviitungeid, registreid, dokumentide hävitamisakte ja muid arvestusdokumentatsiooni vorme. 272. Kontrolli tulemuste põhjal koostatakse akt, kuhu märgitakse: 1) kontrolli liik; 2) selle allüksuse nimetus, mida kontrolliti; 3) kontrolli korraldamise alus; 4) kontrollkomisjoni koosseis ja kontrollimise tähtajad; 5) asjaajamise seisukorra lühiiseloomustus ja käesoleva korra järgimine salastatud dokumentide käitlemisel riigisaladuse kasutaja poolt; 6) kontrollitud ajavahemikus arvelevõetud salastatud dokumentide üldarv iga liiki arvestuse osas eraldi; 7) arvel mitteolevate salastatud dokumentide arv ja nimetus, kelle juures need olid ja miks need ei olnud arvele võetud; 8) kontrolli käigus esitamata jäänud salastatud dokumentide arv ja arvestusnumbrid, kelle arvel need on ja esitamata jätmise põhjused; 9) käesoleva korra nõuete muud avastatud rikkumised riigisaladuse kasutajate poolt, näidates ära nende nimed, ametikohad ja konkreetsed rikkumised; 10) järeldused ja ettepanekud kontrolli tulemuste põhjal ning avastatud puuduste kõrvaldamise abinõud. Kontrollaktile kirjutavad alla komisjoni liikmed ning selle kinnitab asutuse juht. 273. Salastatud teabekandjate puudumisest kantakse viivitamata ette asutuse juhile või RTTle ning informeeritakse sellest kaitsepolitseid. 274. Asutuse juht või RTT on kohustatud kõrvaldama kontrolli käigus märgitud puudused. XXI. SALASTATUD TEABE TÖÖTLEMINE ARVUTITEGA 275. Salastatud teavet võib sisestada ainult sellisesse arvutisse ja töödelda sellise arvutiga, mis ei ole üldkasutatavas arvutivõrgus. 276. Arvutite kasutamiseks salastatud teabe töötlemisel luuakse salastatud teabe kaitsesüsteem (edaspidi STKS), mis peab hõlmama organisatsiooniliste abinõude, programm- ja krüptograafiliste meetodite, tehnikavahendite ja aparaatide kogumi, mille eesmärk on salastatud teabe säilimise tagamine infotöötlusüksuse (edaspidi IT-üksus) väljatöötamise, monteerimise, ekspluateerimise, remondi ja mahakandmise ajal selliselt, et oleks välistatud sanktsioneerimata juurdepääs salastatud teabele, selle leke (sealhulgas kiirguse jälgimine) ning kahjustamine. 277. STKS peab välistama: 1) vara hävimise, kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks muutumise – halvangu (riistvarakomponendi häving, programmi või andmefaili kustutus, kettal asuva faili muutumine kättesaamatuks operatsioonisüsteemi või failiohjuri rikke tõttu); 2) volitamata subjekti (isiku, programmi, arvutisüsteemi) ründe konfidentsiaalsusele – andmepüügi; 3) volitamata muudatuse tegemise – modifitseeringu; 4) võltsitud objekti lisamise arvutisüsteemi, sõnumi reprodutseerimise vääras kontekstis, sõnumi saatmise või saamise salgamise – võltsingu. 278. STKS peab sisaldama ka revisjonipäeviku. Revisjonipäevikus registreeritakse automaatselt kõik süsteemi kasutamist kirjeldavad olulised sündmused (meldimise kuupäev ja kellaaeg; kasutatud tööjaam või terminaal; töö, programmi või faili identifikaator; operatsioonid; printväljastus) ja süsteemi tõrked, samuti süsteemiga tegelnud isikute toimingud (haldus- ja hooldetööd). 279. Salastatud teabe töötlemine arvutil on lubatud alles pärast STKSi loomist ja selle funktsioneerimise korral. 280. Kogu salastatud teave peab olema arvutis krüpteeritud kujul, välja arvatud juhul, kui arvuti ei ole ühendatud arvutivõrku ja asub eriruumis. Salastatud teabe printimisel ja kopeerimisel tuleb järgida kõiki käesoleva korra nõudeid. 281. Silumis- ja testimistöid (programmide proovimine, massiivide kujundamine, terminaalide katsetamine jt.) tehakse mittesalastatud (tinglikku) teavet kasutades. Nimetatud tööde tegemisel võib kasutada salastatud (reaalset) teavet tingimusel, et peetakse kinni käesolevast korrast. 282. Pärast ruumide kapitaalremonti ning nendesse lisaseadmete paigaldamist ja monteerimist kontrollitakse STKSi funktsioneerimist. Muudel juhtudel kontrollitakse STKSi vähemalt üks kord aastas. Kontrollijatel peab olema eriluba. 283. STKS-i funktsioneerimise kontrolli tulemuste põhjal koostatakse akt, millele kirjutavad alla kõik kontrollist osavõtjad. Akti kinnitab asutuse juht. 284. Kui avastatakse kaablite ja juhtmete projektiväliseid harundeid ning muid kõrvalekaldeid tehnikadokumentatsioonist, mis annavad tunnistust salastatud teabekandjale sanktsioneerimata juurdepääsu võimalikest katsetest ja juhtudest ning võivad põhjustada IT-üksusega töödeldava salastatud teabe leket või kahjustamist, kantakse sellest viivitamata ette selle asutuse juhile või RTTle ja kaitsepolitseile. IT-üksuse kasutamine katkestatakse juhiste saamiseni. 285. Salastatud teavet sisaldavaid varukoopiaid säilitatakse erihoidlates või nõuetekohaselt maandatud metallkappides (seifides), mille pitseerivad nende säilitamise eest vastutavad isikud. 286. Arvutustehnika soetamisel ja Eestisse toimetamisel tuleb rakendada abinõusid, mis välistaksid välisriikide organisatsioonide, firmade ja nende esindajate poolt andmete saamise tellija ametkondlikust kuuluvusest ja nende vahendite konkreetsetest paigaldamiskohtadest. 287. Kaitsepolitsei võib enne tehnikavahendite kasutamise alustamist või nende kasutamise ajal korraldada spetsiaalse laboratoorse kontrolli. XXII. RIIGISALADUSE KAITSE KONTROLL 288. Riigisaladuse kaitse kontrolli asutustes teostatakse riigisaladuste tegeliku säilitamise uurimiseks ja hindamiseks, käesoleva korra järgimisel esinevate puuduste ja rikkumiste väljaselgitamiseks, samuti puuduste ja rikkumiste põhjuste kindlakstegemiseks ning nende kõrvaldamist ja vältimist käsitlevate ettepanekute väljatöötamiseks. 289. Riigisaladuse kaitse tagamist kontrollivad: 1) asutusesiseselt asutuse juht või RTT, vastavalt käesolevale korrale; 2) kaitsepolitsei. Kontrollimiseks tuleb kaitsepolitsei töötajatele võimaldada pääs eriobjektile (eriruumidesse). 290. Kontrollijatel on õigus tutvuda kõigi salastatud teabekandjate, arvestusraamatute ja muude kontrollitavatesse küsimustesse puutuvate materjalidega. 291. Kontrollimise tulemuste põhjal koostatakse akt, milles peavad kajastuma riigisaladuse kaitse seisukord, avastatud puudused ja rikkumised ning ettepanekud nende kõrvaldamiseks. Akt koostatakse kahes eksemplaris – üks kaitsepolitseile, teine asutusele, kus kontroll teostati. 292. Kui avastatakse käesoleva korra rikkumisi, mis põhjustavad või võivad reaalselt põhjustada salastatud teabe läbiimbumist, on kontrollijal õigus teha otsus salastatud teabega töötamise peatamise kohta kuni vajalike tingimuste loomiseni.