Vabariigi Valimiskomisjon — Märt Põdra kaebuse lahendamine — RT III, 2023, 1

Kaebuse asjaolud Kaebaja esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 31. mail 2023 kaebuse, milles vaidlustab elektrooniliste häälte hävitamise 12. mail 2023, sest seda tehti enne, kui kõigi kaebuste kohta olid tehtud lõplikud otsused. Kaebaja põhjendab kaebust asjaoluga, et esitas 12. mail 2023 põhjendatud taotluse elektrooniliste häälte hävitamise edasilükkamiseks. Taotlust arutas Vabariigi Valimiskomisjon 12. mai 2023 koosolekul. Kaebaja järeldab, et kuna elektroonilised hääled peab hävitama riigi valimisteenistus, siis 12. mail 2023 esitatud taotlust käsitles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusena riigi valimisteenistuse otsuse peale, millega määrati kindlaks häälte hävitamise kuupäev. Kaebaja viitab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei informeerinud kaebajat kaebuse arutamisest ega andnud teada ka kaebuse osas tehtud otsusest. Kaebaja taotlusele riigi valimisteenistus ei vastanud. Kaebaja sai 12. mail 2023 taotlusele vastuse 31. mai 2023 e-kirjaga, milles oli väljavõte Vabariigi Valimiskomisjoni 12. mai 2023 koosoleku protokollist. Kuigi elektrooniliste häälte hävitamine on seaduses määratletud valimistoiming, ei antud sellest vaatlejate e-postile teada nagu muudest toimingutest. Kaebaja sai teada elektrooniliste häälte hävitamise plaanist kolleegilt vahetult enne selle toimumist. Kuna kaebaja oma taotlusele elektrooniliste häälte hävitamise edasilükkamiseks vastust ei saanud, siis järeldas ta, et ilmselt need ikkagi hävitati. Kaebaja meedias selle kohta midagi ei märganud. Kaebaja eeldas, et talle vastatakse ja jäi ootama sellekohast ametlikku teavitust, mida ei saabunudki. Sellest tulenevalt palub kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Riigi valimisteenistuse selgitus Riigi valimisteenistus sai kaebaja taotluse elektrooniliste häälte hävitamise edasilükkamiseks 12. mail 2023. Kaebaja põhjendas oma taotlust asjaoluga, et 2023. aasta Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise üle on käimas veel mitmeid menetlusi eri asutustes ja kõigi tehtud kaebuste kohta pole veel lõplikke otsuseid. Kaebaja nimetas taotluses oma 22. märtsi 2023 sekkumistaotlust Andmekaitse Inspektsioonile, milles soovis tutvuda oma elektrooniliste häälte konteinerite kui isikuandmetega. Sellest tulenevalt palus kaebaja 12. mail 2023 kell 13.30 toimuma plaanitud elektrooniliste häälte hävitamine lükata edasi vähemalt kuu võrra 12. juunisse 2023. Riigikogu valimise seaduse § 771 lõike 2 kohaselt säilitab riigi valimisteenistus elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme. Riigikogu valimisi puudutavate valimiskaebuste lahendamine on lõppenud. Seadusest tulenevalt ei ole riigi valimisteenistusel kohustust vaatlejaid toimingutest teavitada. Kaebajat ei teavitatud personaalselt elektrooniliste häälte hävitamisest, sest elektroonilist hääletamist vaadelda soovinud vaatlejate andmeid koguti nõusoleku alusel, tuvastamaks fakt vaatleja osalemise kohta, et vajadusel kaebuste lahendamisel tuvastada vaatleja osalemine ning võimaldada vaatlejatel läbida koolitus enne elektroonilise hääletamise vaatlemist. Riigi valimisteenistuse andmekaitsetingimuste p 4 kohaselt vaatlejate andmed kustutati pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Teade elektrooniliste häälte hävitamise kohta avaldati valimised.ee veebilehel 9. mail 2023. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. 2. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib alljärgnevalt kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele. Kaebuse esitamise õigus on sätestatud RKVS §-s 70 ja kaebusele esitatavad nõuded sama seaduse §-s 71. 3. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja on esitanud kaebuse vaatlejana riigi valimisteenistuse tegevuse peale, millega hävitati elektroonilised hääled 12. mail 2023. Vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda elektrooniliste häälte seadusevastane või avalikkust teavitamata hävitamine. 4. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ja põhjendanud seda asjaoluga, et talle ei olnud teada, kas elektroonilised hääled hävitati või mitte. Kuna kaebaja esitas viivitamatult kaebuse pärast riigi valimisteenistuselt vastuse saamist 31. mail 2023, siis Vabariigi Valimiskomisjon ennistab kaebetähtaja. 5. Vabariigi Valimiskomisjon sedastas 12. mail 2023 toimunud koosolekul, et RKVS § 771 lg 2 nõuab elektrooniliste häälte hävitamist ning Andmekaitse Inspektsiooni võimalik menetlus saab olla suunatud vaid isikuandmete turvalisemale säilitamisele või isikuandmete vajaduseta töötlemise lõpetamisele. Andmekaitse Inspektsioon ei saa kohustada isikuandmeid pikemalt säilitama. Andmekaitse Inspektsioonile või muudele asutustele esitatavad taotlused või kaebused ei ole kaebused Riigikogu valimise seaduse tähenduses, mille lahendamine välistab elektrooniliste häälte hävitamise. Kaebuse mõiste on sätetatud RKVS § 69, mille kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Viimane valimiskaebus lahendati Riigikohtus 20. aprill 2023. Riigi valimisteenistuse selgituste ja valimised.ee veebilehe andmete kohaselt teavitati avalikkust elektrooniliste häälte hävitamisest 9. mail 2023 veebilehel valimised.ee. Riigi valimisteenistusel ei ole kohustust teavitada vaatlejaid hävitamise toimingust. Seega olid 12. mail 2023 täidetud eeldused elektrooniliste häälte hävitamiseks ja riigi valimisteenistuse tegevus elektrooniliste häälte hävitamisel 12. mail oli õiguspärane. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et elektroonilise hääletamise vaatlejate andmeid võiks riigi valimisteenistus vaatlejate nõusoleku alusel säilitada kuni elektrooniliste häälte hävitamiseni ning teavitada vaatlejaid ka elektrooniliste häälte hävitamise toimingust, mistõttu soovitab riigi valimisteenistusel kaaluda andmekaitsetingimuste täiendamist. 6. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et ei käsitanud 12. mail 2023 esitatud taotlust kaebusena, kuna see ei olnud esitatud valimiste korraldaja toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks, sest ühtegi seadusest tulenevate toimingut ei olnud taotluse esitamise eel tehtud. Kaebaja 12. mail 2023 taotlust käsitati koosolekul riigi valimisteenistusele esitatud märgukirjana, millele riigi valimisteenistus küsis Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohta. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 kohaselt tuleb märgukirjale vastata viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Märgukirja esitaja kaasamine koosolekule ei ole kohustuslik. Kaebaja 12. mai 2023 taotlusele vastas riigi valimisteenistus 31. mail 2023. Seega on kaebajale seadusekohaselt vastatud. Arvestades ülaltoodut ja lähtudes Riigikogu valimise seaduse § 72 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata. Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.