Nõusolek maavara geoloogilise uuringu lubade andmiseks Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumides

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, edaspidi ka loa taotleja) esitas Keskkonnaametile alljärgnevad õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavad maavara geoloogilise uuringu lubade (edaspidi uuringuload) taotlused: 1.1.1. 16. septembri 2016. a kirjaga nr T800-1/2231 Sõmeru IV uuringuruumi uuringuloa taotluse (edaspidi Sõmeru IV uuringuloa taotlus); 1.1.2. 17. oktoobri 2016. a kirjaga nr T800-1/2349 Sõmeru V uuringuruumi uuringuloa taotluse (edaspidi Sõmeru V uuringuloa taotlus); 1.1.3. 25. oktoobri 2016. a kirjaga nr T800-1/2392 Sõmeru III uuringuruumi uuringuloa taotluse (edaspidi Sõmeru III uuringuloa taotlus). 1.2. Sõmeru III uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse kuuluval kinnistul Vana-Neitsimäe (kinnistu nr 5361402, katastritunnustega 33801:001:1533 ja 33702:002:0754). Kinnistu omanik Metsatervenduse osaühing (registrikood 10224657) on 25. oktoobri 2016. a kirjaga andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ja geoloogilise uuringu tegemiseks. Sõmeru III uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 12,93 ha 1.3. Sõmeru IV uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Marguse külas eraomandisse kuuluval kinnistul Lõhe (kinnistu nr 2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Kinnistu omanik osaühing Grundar Puit (registrikood 10602390) on 4. juuli 2016. a kirjaga andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise uuringu tegemiseks. Sõmeru IV uuringuruumi teenindusala pindala on 31,92 ha. 1.4. Sõmeru V uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33801:001:1587), Arotagametsa (kinnistu nr 20016650, katastritunnusega 33801:001:1588) ja Keidamäe mets (kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206). Arotaga kinnistu omanik eraisik H.L. ja Keidamäe metsa kinnistu omanik eraisik M.S. on 7. oktoobri 2016. a kirjadega andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise uuringu tegemiseks. Arotaga kinnistu hõlmas eraisiku H.L. nõusoleku andmise ajal ka Arotagametsa kinnistut. Maa-amet informeeris 26. oktoobri 2021. a kirjas, et Arotaga kinnistu osas on 2021. a septembris maakatastri kandeid muudetud. Maa-ameti kaardirakendusest selgub, et 21. aprillil 2021. a on tehtud mõõdistamine ja Arotaga kinnistu asemel on moodustatud kaks eraldi kinnistut Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33801:001:1587) ja Arotagametsa (kinnistu nr 20016650, katastritunnusega 33801:001:1588). Arotagametsa kinnistu omanik on osaühing Landeker (registrikood 10647932). Sõmeru V uuringuruumi teenindusala pindala on 37,11 ha. 1.5. Sõmeru III, Sõmeru IV ning Sõmeru V uuringuruumis (edaspidi koos nimetatud ka kui Sõmeru uuringuruumid) kavandatavate geoloogiliste uuringute eesmärk on liiva ja kruusa tarbevaru uuring. Sõmeru III uuringuruumis rajatakse kuni 30 puurauku ja kuni 30 kaevandit sügavusega kuni 10 m, Sõmeru IV uuringuruumis kuni 35 puurauku ja kuni 35 kaevandit sügavusega kuni 10 m ja Sõmeru V uuringuruumis kuni 45 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 7 m. Uuringulubasid taotletakse kaheks aastaks ning uuringute tegija oleks AS TREV-2 Grupp. 1.6. Keskkonnaamet avaldas maapõueseaduse 16.09–25.10.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotluste esitamise kohta teated ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Teated avalikustati järgmistel kuupäevadel: 1.6.1. 29. septembril 2016. a Sõmeru IV uuringuloa taotlus; 1.6.2. 28. oktoobril 2016. a Sõmeru V uuringuloa taotlus; 1.6.3. 10. novembril 2016. a Sõmeru III uuringuloa taotlus. 1.7. Keskkonnaamet teavitas 30. septembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-4 loa taotlejat ja Kose Vallavalitsust ning 5. oktoobri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-5 uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru IV uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest. 1.8. Keskkonnaamet teavitas 28. oktoobri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12450-3 loa taotlejat, Kose Vallavalitsust ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru V uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest. 1.9. Keskkonnaamet teavitas 11. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12757-3 loa taotlejat, Kose Vallavalitsust ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke Sõmeru III uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest. 1.10. Avalikustamise käigus saabus üks ettepanek Sõmeru V uuringuloa taotluse kohta, millega Keskkonnaamet arvestas. Samuti esitati üks vastuväide Sõmeru IV uuringuloa taotluse kohta, mille kohaselt ollakse vastu karjääri rajamisele. Vastuväite esitajale selgitas Keskkonnaamet, et uuringuloaga ei lubata alal maavara kaevandamist, vaid uuringuloa eesmärk on anda infot taotletavas uuringuruumis leiduva maavara koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi kohta. 1.11. Keskkonnaamet saatis 11. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12450-6 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Sõmeru V uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.12. Keskkonnaamet saatis 14. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/11475-6 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Sõmeru IV uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.13. Keskkonnaamet saatis 22. novembri 2016. a kirjaga nr 12-2/16/12757-6 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Sõmeru III uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Kose Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.14. Keskkonnaamet saatis 9. jaanuari 2017. a kirjaga nr 12-2/17/619 Kose Vallavalitsusele meeldetuletuse arvamuse andmiseks Sõmeru uuringulubade taotluste ja nende kohta antavate haldusaktide eelnõude kohta hiljemalt 17. jaanuaril 2017. a. 1.15. Kose Vallavalitsus saatis 3. veebruaril 2017. a Keskkonnaametile: 1.15.1. kirjaga nr 8-7.2/2656-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Sõmeru III uuringuruumis; 1.15.2. kirjaga nr 8-7.2/2594-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Sõmeru IV uuringuruumis; 1.15.3. kirjaga nr 8-7.2/2579-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Sõmeru V uuringuruumis. 1.16. Keskkonnaamet teavitas 6. veebruari 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-2 loa taotlejat Kose Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis loa taotleja arvamust kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtade ning menetluse edasise käigu kohta. 1.17. Loa taotleja palus 21. veebruari 2017. a e-kirjas (registreerimisnumber 12-2/17/2118-4) Keskkonnaametil arvestada asjaoluga, et Kose Vallavolikogu arutab Sõmeru uuringulubade taotlusi uuesti järgmisel volikogu istungil. 1.18. Keskkonnaamet teavitas 23. veebruari 2017. a e-kirjas (registreerimisnumber 12-2/17/2118-4) loa taotlejat, et Keskkonnaamet menetleb Sõmeru uuringulubade taotlusi edasi pärast seda, kui Kose Vallavolikogu on uuringulubade taotluste kohta teinud uue otsuse. 1.19. Loa taotleja palus 9. mail 2017. a kirjaga nr T800-1/3194 Keskkonnaametil saata Sõmeru uuringulubade taotlused ja nende kohta antavate haldusaktide eelnõud täiendavalt Kose Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.20. Keskkonnaamet saatis 25. mail 2017. a Kose Vallavalitsusele teist korda arvamuse avaldamiseks: 1.20.1. kirjaga nr 12-2/17/2119-4 Sõmeru III uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu; 1.20.2. kirjaga nr 12-2/17/2118-9 Sõmeru IV uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu; 1.20.3. kirjaga nr 12-2/17/2108-2 Sõmeru V uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu. 1.21. Kose Vallavolikogu saatis 18. augustil 2017. a Keskkonnaametile: 1.21.1. kirjaga nr 8.7-2/1176-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Sõmeru III uuringuruumis; 1.21.2. kirjaga nr 8.7-2/1174-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Sõmeru IV uuringuruumis; 1.21.3. kirjaga nr 8.7-2/1175-1 seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Sõmeru V uuringuruumis. 1.22. Keskkonnaamet teavitas 21. augusti 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-13 loa taotlejat Kose Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis loa taotleja arvamust kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtade ning menetluse edasise käigu kohta. 1.23. Loa taotleja esitas 10. novembri 2017. a kirjaga nr T800-1/3194-2 Keskkonnaametile arvamuse Kose Vallavolikogu 18. augusti 2017. a seisukohtade kohta. Loa taotleja leiab kokkuvõtlikult, et Kose Vallavolikogu põhjendused uuringulubade andmisest keeldumiseks ei ole asjakohased. 1.24. Loa taotleja tegi 20. detsembri 2017. a kirjaga nr T800-1/4411 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 35 lõike 3 alusel uuringulubade andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.25. Keskkonnaamet pöördus 21. detsembri 2017. a kirjaga 12-2/17/2118-18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole, et selgitada välja riigi huvi Sõmeru uuringulubade menetluses. 1.26. Keskkonnaamet pikendas 27. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/2118-19 Sõmeru uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2018. a. 1.27. MKM asus 12. jaanuari 2018. a kirjas nr 17-1/17-0116/350 seisukohale, et uuringulubade andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi huvist lähtuvalt põhjendatud. 1.28. Keskkonnaamet pöördus 22. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/18/1070 MaaPS § 35 lõike 4 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Sõmeru uuringulubade taotluse menetluses. 1.29. Keskkonnaminister asus 15. veebruari 2018. a kirjaga nr 14-7/18/467-2 seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides kooskõlas riigi huviga. 1.30. Keskkonnaamet pikendas 27. juuni 2018. a kirjaga nr 12-2/18/1070-3 Sõmeru uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2019. a. 1.31. Loa taotleja palus 23. augusti 2018. a kirjas nr T800-1/5954 Keskkonnaametilt ülevaadet Sõmeru uuringulubade menetluste hetkeseisu kohta. 1.32. Keskkonnaamet selgitas 6. septembri 2018. a kirjas nr 12-2/18/1070-5 loa taotlejale, et Keskkonnaamet on koostanud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu lubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides, mis saadetakse pärast majasiseste menetlustoimingute tegemist Keskkonnaministeeriumile. 1.33. Keskkonnaamet pikendas 25. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/405 Sõmeru uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni 30. juunini 2020. a. 1.34. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/130 Keskkonnaministeeriumile VV poole pöördumiseks Sõmeru uuringulubade taotluste materjalid ja VV korralduse eelnõu, millega antakse nõusolek uuringulubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides. 1.35. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.36. Keskkonnaamet pikendas 29. juuni 2020. a kirjaga nr 12-2/20/239 Sõmeru uuringulubade taotluste menetluste tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist uuringuloa andmiseks või andmisest keeldumiseks. 1.37. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu lubade andmiseks Sõmeru uuringuruumides. 1.38. Keskkonnaamet ja MKM täiendasid VV-lt maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku küsimise korraldust ning MKM saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 20. oktoobri 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/6141-1 arvamuse avaldamiseks Kose vallale, loa taotlejale, Transpordiametile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maa-ametile, Metsatervenduse osaühingule, osaühingule Grundar Puit, eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele. 1.39. Transpordiamet nõustus 20. oktoobri 2021. a kirjaga nr 7.1-7/21/25204-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning juhtis tähelepanu mõnele ebatäpsusele. MKM on ebatäpsused korrigeerinud. Lisaks märkis Transpordiamet, et Sõmeru III ja Sõmeru IV uuringuruumidel on puutumus riigiteede 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, 14 Kose–Purila ja 11720 Kose–Ardu teekaitsevöönditega. 1.40. Maa-amet täpsustas 26. oktoobri 2021. a kirjas nr 9-2/21/16607-2, et 2021. a septembris on maakatastri kandeid muudetud ja nüüdseks asub Sõmeru V uuringuruum katastriüksustel Arotaga (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33801:001:1587), Arotagametsa (kinnistu nr 20016650, katastritunnusega 33801:001:1588) ja Keidamäe mets (kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206). MKM on nimetatud asjaolu korraldusse lisanud. 1.41. Keskkonnaministeeriumil puudusid 1. novembri 2021. a kirjas nr 14-6/21/5196-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 1.42. Rahandusministeerium nõustus 15. novembri 2021. a kirjaga nr 14-13/7323-2 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning palus edasisi tegevusi kavandades arvestada Harju maakonna planeeringu 2030+ peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ toodud tingimustega, mis tagaksid rohelise võrgustiku toimimise. 1.43. Eraisik O.M. esitas 22. novembri 2021. a kirjaga arvamuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eraisik O.M. mõistab riigi plaane maavarade uurimise ja kaevandamise vallas, kuid tunneb muret geoloogiliste uuringute tegemise pärast Sõmeru uuringuruumides. 1.44. Teised menetlusosalised (sh Kose vald) oma arvamust korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ei esitanud. 1.45. MKM tutvustas 2. veebruaril 2022. a toimunud veebikohtumisel Kose vallale VV korralduse eelnõu ja kuulas veel kord ära Kose valla mittenõustumise põhjendused. Kose valla seisukohad ei ole varasemaga võrreldes muutunud.

KOSE VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNAMINISTEERIUMI, RAHANDUSMINISTEERIUMI, ERAISIKU NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES

2.1. Kose Vallavolikogu 3. veebruari 2017. a seisukoht 2.1.1. Kose Vallavolikogu esitas 3. veebruaril 2017. a Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole nõus uuringulubade andmisega Sõmeru uuringuruumides. Kose Vallavolikogu ei nõustu uuringulubade andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.1.2. Kose vallas on juba mitu riigi- ja eramaadel asuvat tegutsevat ja alustavat karjääri ning uute karjääride rajamine ei ole otstarbekas seni, kuni pole kõiki karjääre avatud ning enamik ammendanud karjääre pole suletud. Alates 2013. aastast ei väljasta Kose vald nõusolekuid eraomandis olevatele kinnistutele karjääride rajamiseks. 2.1.3. Kose valla üldplaneeringu (kehtestatud 17. novembril 2011. a) ja Kõue valla üldplaneeringu (kehtestatud 15. augustil 2013. a) kohaselt asub Sõmeru IV uuringuruum rohevõrgustiku nn Mahtra-Paunküla koridoris. Liiva- ja kruusakarjääri rajamine, liiva ja kruusa kaevandamise ning transpordiga kaasnevad keskkonnamõjud (nt müra) seavad ohtu rohekoridori toimimise ja võivad põhjustada selle rohekoridori läbilõikamise. 2.2. Kose Vallavolikogu 18. augusti 2017. a seisukoht 2.2.1. Kose Vallavolikogu esitas 18. augustil 2017. a Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Kose Vallavolikogu ei ole endiselt nõus uuringulubade andmisega Sõmeru uuringuruumides. Kose Vallavolikogu tõi esile täiendavad põhjused, miks vald ei nõustu uuringulubade andmisega: 2.2.2. Uute karjääride rajamine ei ole otstarbekas seni, kuni Keskkonnaameti varustuskindluse analüüs pole näidanud, et piirkonna ehitusmaavarade varustuskindlus on alla 10 aasta. Maa-ameti maardlate nimistu kaardirakenduse abil tehtud analüüs näitab, et piirkondlik varustuskindlus 2017. a seisuga on ehituskruusal 26,62 aastat, ehitusliival 22,75 aastat, täitekruusal 32,58 aastat ja täiteliival 43,78 aastat. 2.2.3. Sarnase tulemuseni on jõutud ka Maanteeameti (alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet)) tellitud ja ERC Konsultatsiooni OÜ koostatud uuringus „Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud“1 (edaspidi ERC Konsultatsiooni OÜ 2017. a uuring), kus lk 12 on näha, et Transpordiameti põhja regioonis jagub 2017. aasta seisuga ehituskruusa varusid 23 aastaks, ehitusliiva varusid 28 aastaks ning täiteliiva ja -kruusa varusid 48 aastaks, arvestades Transpordiameti ehitus- ja remondimahtusid. 2.2.4. Kose Vallavolikogu ei nõustunud juba 1. veebruaril 2016. a geoloogilise uuringu loa andmisega Metsatervenduse osaühingule Sõmeru III uuringuruumis. Selles uuringuloa menetluses leidsid nii Keskkonnaamet kui ka MKM, et taotletava Sõmeru III uuringuruumi teeninduspiirkonnas on ehituskruusa ja ehitusliiva varustuskindlus tagatud enam kui 10 aastaks, seda ka arvestades Kose–Mäo 2+2 maantee ehitust, mistõttu puudub ülekaalukas avalik huvi, et mitte arvestada Kose Vallavolikogu 1. veebruari 2016. a seisukohaga. 2.3. Keskkonnaameti vastuväited Kose Vallavolikogu 3. veebruaril ja 18. augustil 2017. a esitatud seisukohtadele 2.3.1. Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik ja kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamislubade taotlustega. Kose Vallavolikogu on oma keeldumise argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Kose Vallavolikogu 3. veebruari ja 18. augusti 2017. a keeldumise põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on seetõttu asjakohatud. 2.3.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Sõmeru uuringualadel hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 3. veebruari ja 18. augusti 2017. a seisukohtades esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.3.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 2.3.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest puuraugud ja kaevandid rajatakse võimaluse korral olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra. Kaevandi rajamisel tõstetakse pinnas kaevandi kõrvale, eristades kasvupinnase maavarast. Kaevandi seinast tehakse vajaduse korral foto, kirjeldatakse materjali ning võetakse ligikaudu 20 kg kaaluv materjali proov. Seejärel aetakse kaevand kinni selliselt, et oleks taastatud võimalikult lähedaselt endine olukord, kasvupinnas lükatakse laiali pealmise kihina, luues soodsad kasvutingimused taimestiku uueks kasvuks. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.3.5. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Praegusel juhul taotletakse uuringulubasid kaheks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.3.6. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab edaspidi kasutada selles piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel. Muu hulgas on võimalik Kose vallal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.3.7. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Kose Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohevõrgustiku toimimist (Mahtra-Paunküla rohekoridori läbilõikamine). Kose Vallavolikogu kehtestas 22. juuni 2021. a otsusega nr 284 Kose valla uue üldplaneeringu2 ja tunnistas kehtetuks 17. novembril 2011. a kehtestatud Kose valla üldplaneeringu ja 15. augustil 2013. a kehtestatud Kõue valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu peatüki 4.13 kohaselt tuleb kaevandamistegevusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasneda võivaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutusele võtta leevendavad meetmed. Seega ei välista Kose valla uus üldplaneering täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. 2.3.8. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 2.3.9. Kose Vallavolikogu viitab 18. augusti 2017. a seisukohas veel ka asjaolule, et vallavolikogu ei nõustunud Sõmeru III uuringuruumis geoloogilise uuringu loa andmisega juba 1. veebruaril 2016. a, kui uuringuluba taotles Metsatervenduse osaühing, ning et selles haldusmenetluses asusid ka Keskkonnaamet ja MKM seisukohale, et uuringuloa andmiseks ülekaalukas riigi huvi puudub. Siinkohal on oluline esmalt rõhutada, et tookordne uuringuloa taotluse menetlus on eraldiseisev AS TREV-2 Grupp taotluse alusel läbiviidavast haldusmenetlusest. Lisaks lõpetas Keskkonnaamet 17. augusti 2016. a kirjaga nr 12-2/16/10317-2 Metsatervenduse osaühingu esitatud Sõmeru III uuringuloa taotluse haldusmenetluse ja tagastas loa taotlejale uuringuloa taotluse. Keskkonnaamet ja MKM hindasid riigi huvi üksnes Metsatervenduse osaühingu esitatud uuringuloa taotluse menetluses. Käesolevas AS TREV-2 Grupp esitatud Sõmeru uuringuruumide uuringulubade taotluste menetluses on MKM 12. jaanuari 2018. a kirjas nr 17-1/17-0116/350 asunud seisukohale, et uuringulubade andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi huvist lähtuvalt põhjendatud. 2.3.10. Kose Vallavolikogu on 18. augusti 2017. a seisukohas andnud hinnangu Sõmeru uuringuruumide potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele ning jõudnud järeldusele, et piirkondlik varustuskindlus on täidetud nii ehituskruusal ja -liival kui ka täitekruusal ja -liival. Varustuskindlust on pädev hindama loa andjana Keskkonnaamet kaevandamis- ja uuringulubade menetlustes ning seda juhul, kui tegemist on riigile kuuluva ehitusmaavaraga. Maapõueseaduse § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuuluvad aluspõhja maavarad riigile. Kuna liiv ja kruus ei ole aluspõhja maavarad, vaid kvaternaari maavarad, ja praegusel juhul asuvad uuringualad eramaadel, siis kuulub uuritav maavara eraomandisse ning sellisel juhul ei hinnata varustuskindluse aspekti. 2.3.11. Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Kose Vallavolikogu 3. veebruari ja 18. augusti 2017. a seisukohtades esitatud argumendid alust AS-le TREV-2 Grupp uuringulubade andmisest keelduda. Kose Vallavolikogu on oma otsuse tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole uuringulubade vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Geoloogiline uuring ei kahjusta Kose Vallavolikogu seisukohas viidatud piirkonna rohelist võrgustikku. Kui alade kohta esitatakse edaspidi kaevandamislubade taotlused, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja nendes menetlustes ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.4.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2018. a arvamus 2.4.1.1. MKM on 12. jaanuari 2018. a kirjas jõudnud seisukohale, et geoloogilise uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides on riigi majanduslikest huvidest lähtudes vajalik järgmistel põhjustel: 2.4.1.2. Tartu mnt Kose–Mäo 2+2 maantee ja Rail Balticu raudtee samaaegne ehitus alates 2019. a suurendab ehitusmaavarade nõudlust. 2.4.1.3. Vastavalt Teede Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringule „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“3 (lk 21) on Raplamaa liiva ja kruusa varude seis kriitiline ning Harjumaa liiva ja kruusa varud aasatel 2020–2025 on lähenemas kriitilisele piirile. 2.4.1.4. MKM juhtis tähelepanu asjaolule, et ERC Konsultatsiooni OÜ 2017. a uuringu (lk 5) kohaselt maardlate nimistus arvele võetud liiva ja kruusa koguvarudest hinnanguliselt vaid 10–20% on teede ehituseks sobilik materjal. Sama uuringu aruandes lk 12 toodud ehitusmaavarade varude andmed põhinevad maardlate nimistu andmetel. Nendes andmetes ei arvestata varude kvaliteediga, mis tähendab, et ei ole esile toodud teede ehituseks sobilike varude mahtu. Varude kvaliteedi arvestamata jätmine ning varude jäägi pikk teoreetiline periood (ehitusliiva ja -kruusa puhul 23–28 aastat) ei sobi kasutamiseks varustuskindluse arvutuses. Arvestades teede ehituseks sobiliku varu mahtu, mis on 10–20% liiva ja kruusa koguvarudest, kujuneb varustuskindluse reaalseks ajaks vastavalt kaks kuni kuus aastat. Eelnevale teabele tuginedes tegi MKM Keskkonnaametile ettepaneku kasutada edaspidi varustuskindluse arvutustes vaid teede ehituseks sobilike varude mahtu. 2.4.2. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus Keskkonnaminister on 15. veebruari 2018. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu lubade andmine Sõmeru uuringuruumides kooskõlas riigi huviga. Lisaks on praegusel juhul oluline, et Sõmeru uuringuruumid asuvad kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. Ka ei asu taotletavate uuringuruumide teenindusaladel ega nende vahetus läheduses looduskaitse- ega Natura alasid ning kaitsealuseid üksikobjekte. 2.5. 2021. a arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning MKM-i selgitused arvamuste kohta Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut uuringuloa andmiseks. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati 20. oktoobri 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/6141-1 arvamuse avaldamiseks Kose vallale, loa taotlejale, Transpordiametile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maa-ametile, Metsatervenduse osaühingule, osaühingule Grundar Puit, eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele. Arvamuse esitasid Rahandusministeerium ja eraisik O.M. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 2.5.1. Rahandusministeeriumi 15. novembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus selle kohta 2.5.1.1. Rahandusministeerium juhtis 15. novembri 2021. a kirjaga tähelepanu, et Sõmeru IV uuringuruum asub Harju maakonna planeeringuga 2030+4 määratud rohelise võrgustiku koridoris ning Sõmeru V uuringuruum rohelise võrgustiku tugialal. Sellest tulenevalt palus Rahandusministeerium edasisi tegevusi kavandades arvestada Harju maakonna planeeringu 2030+ peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ toodud tingimustega, mis tagaksid rohelise võrgustiku toimimise. 2.5.1.2. MKM nõustub, et Sõmeru uuringuruumide uuringulubade edasises menetluses tuleb arvestada Harju maakonna planeeringu 2030+ peatükis 3.3.1 „Roheline võrgustik“ toodud tingimustega. Samas juhime tähelepanu, et geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad vaid mõned päevad. Seetõttu ei kahjusta Sõmeru uuringuruumide geoloogilised uuringud piirkonna rohelist võrgustikku. Geoloogilise uuringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid on pikemalt käsitletud käesoleva korralduse punktides 2.3.3–2.3.5. Harju maakonna planeeringu 2030+ peatükis 3.3.1 on seoses kaevandamisega esile toodud tingimus nr 13: „Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.“. Siin tuleb aga rõhutada, et praegusel juhul ei ole tegemist kaevandamislubade taotlustega, vaid uuringulubade taotlustega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust. Kui alade kohta esitatakse edaspidi kaevandamislubade taotlused, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja nendes menetlustes. 2.5.2. Eraisiku O.M. 22. novembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus selle kohta 2.5.2.1. Eraisik O.M. tõi 22. novembri 2021. a kirjas esile erinevaid murekohti, kui geoloogilisi uuringuid hakatakse tegema talle kuuluval kinnistul. Eraisik O.M. selgitab, et geoloogiliste uuringute tegemisega talle kuuluval kinnistul kaasneb tehnika kasutamine metsateedel, tehnika ajutine hoidmine talle kuuluval kinnistul ja loomade väljaränne tavapärastest elupaikadest. Eraisik O.M. lisab, et kui on vaja talle kuuluval kinnistul ajutiselt tehnikat paigutada, siis peab loa omanik talle maksma rahalist hüvitist, ja kui talle peaks tekkima varaline kahju, siis peab loa omanik tekitatud kahju eest tasuma. Eraisik O.M. märgib veel, et talle kuuluval kinnistul kavandatavatest tegevustest (nt puurimine) ja tegevuste ajakavast tuleb teda eelnevalt teavitada. 2.5.2.2. MKM selgitab, et taotletavad Sõmeru uuringuruumid ei kattu eraisikule O.M. kuuluva kinnistuga. Eraisikule O.M. kuuluva kinnistu läänepiir piirneb Sõmeru IV uuringuruumi teenindusalaga. Sõmeru III ja Sõmeru V uuringuruumi teenindusalad eraisikule O.M. kuuluva kinnistuga ei piirne. Sõmeru III uuringuruum asub eraisikule O.M. kuuluvast kinnistust ca 500 m kaugusel ja Sõmeru V uuringuruum ca 3 km kaugusel. Seega ei ole alust arvata, et geoloogiliste uuringute tegemisega Sõmeru uuringuruumides kaasneksid eraisiku O.M. kirjeldatud ohud temale kuuluval kinnistul. Mis puudutab teavitamist, siis nii MKM kui ka Keskkonnaamet teavitavad kindlasti kõiki huvitatud isikuid (sh uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikke) Sõmeru uuringulubade menetluste edasistest otsustest.

RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS SÕMERU UURINGURUUMIDES

3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkti 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV nõusolekul. 3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14. 3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV 30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogiliste uuringute tegemiseks Sõmeru uuringuruumides 3.3.1. Liiva ja kruusa geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju ja Rapla maakonnas 3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. 3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (riigiteede teehoiukava 2021–20305) on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 3.3.1.3. Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) koostas 2018. aastal MKM-i tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas6 (edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT Harjumaa uurimistöös tuuakse esile, et arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates asuvad mäeeraldised Harjumaal varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13. november 2018. a) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks. Kuid püüdes täpsemalt hinnata maardlate nimistus arvele võetud liiva ja kruusa kasutusvõimalusi, tekib probleem arvele võetud maavara kvaliteedinäitajate vastavusega ehitussektoris vajatava toorme nõuetele. Seetõttu ei saa maardlate nimistus arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust üksühese vastavusega üle kanda ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks. Harjumaal on liiva ja kruusaga kõige paremini varustatud maakonna idaosa. Kuna ehitusmaavarade (sh liiva ja kruusa) nõudlus kasvab Harjumaale ja naabermaakondadesse planeeritud suurte taristuobjektide ehitamise tõttu, siis pikemaajalise varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on vajalik teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele võtmiseks. Ka Teede Tehnokeskus AS 2017. a valminud uuringus „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“7 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõutakse järeldusele, et arvestades Harjumaa liiva ja kruusa varusid langeb liiva ja kruusa varustuskindlus Harjumaal uute varude lisandumiseta vahemikus 2020–2025 kriitilise piiri lähedale. 3.3.1.4. Kuna Sõmeru uuringuruumid asuvad Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 10 km Rapla maakonna piirist), siis on oluline siinkohal käsitleda ka Raplamaa liiva-kruusa varude olukorda. EGT 2020. aastal koostatud uurimistöös ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla maakonnas8 (edaspidi EGT Raplamaa uurimistöö) on kirjeldatud, et liiva- ja kruusavarud tervikuna on Eestis suured, kuid ehitustegevuseks sobivad varud on mitmes Eesti maakonnas pigem rahuldavas seisus. Esiteks, kuna looduses sageli ei leidu otseselt ehitusmaavara kvaliteedinõuetele vastavat liiva ja kruusa, siis kasutatakse nõutava kvaliteedi saavutamiseks erinevaid rikastamisviise (sõelumine, pesemine, purustamine). Need rikastamisvõtted annavad aga vajaliku tulemuse vaid siis, kui algmaterjal on piisavalt jämedateraline ja sellise jämedateralise ning vähese savi- ja tolmusisaldusega liiva- ja kruusavarud on Eestis pigem väikesed. Teiseks paiknevad liiva- ja kruusamaardlad ebaühtlaselt: Tartu ja Saare maakonnas on neid palju, kuid Rapla ja Järva maakonnas vähe. Samuti on liiva- ja kruusamaardlatega seotud positiivsed pinnavormid sageli võetud looduskaitse alla. See tekitab konfliktse olukorra looduskaitsest tulenevate piirangute ja majandustegevuse arendamiseks vajalike ehitusmaavarade kasutamise vahel. 3.3.1.5. EGT Raplamaa uurimistöö kohaselt on praeguse varustuskindluse arvutuse järgi Raplamaal varustuskindlus liiva ja kruusaga tagatud kuni 20 aastaks, kuid selles arvutuses ei ole arvesse võetud plaanitavaid suuremahulisi taristuobjekte ega ehitusmaavarale kehtivaid kvaliteedinõudeid teetööde jaoks ning seetõttu on rahuldav varustuskindlus liiva ja kruusaga vaid näiline. Teede Tehnokeskuse uuringus esitatud seisukoha järgi on raudteetaristu rajamise jaoks liiva ja kruusaga varustuskindlus Raplamaal kriitiline ning seda nii madala kui ka kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva ning kruusa puhul. See viitab, et Raplamaal tuleb liiva ja kruusa omadusi sõelumisega parandada või kasutada Harjumaa varusid. Kui lisada veel riigiteede ehituseks ja remondiks vajalik liiv ja kruus ning kohalike omavalitsuste vajadused, siis Raplamaa liiva ja kruusaga varustuskindlus on kriitiline. 3.3.1.6. EGT jõuab Harjumaa ja Raplamaa uurimistöödes seisukohale, et edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab ka riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringu- ja kaevandamislubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. 3.3.1.7. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.2. Geoloogiliste uuringute tegemise olulisus Sõmeru uuringuruumides 3.3.2.1. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine. Sõmeru uuringuruumides geoloogiliste uuringute tegemine annab riigile Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. Kuigi praeguste taotluste puhul soovitakse uurida kvaternaari maavara eramaal, on varude kohta info olemasolu siiski riigile oluline. Tähtsa riikliku objekti ehitamise puhul ei ole oluline vajaliku materjali omandivorm. Eraomandisse kuuluva maavara kogus on samuti arvestatav ehitusmaterjal ning riik on huvitatud uuringutest, et vajaduse korral saaks arvestada ka eraomandisse kuuluva kaevandatava maavaraga. 3.3.2.2. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel oleks Sõmeru uuringuruumide materjali esmane võimalik kasutus Rail Balticu Harjumaa trassi ehitus ja kuna Sõmeru uuringuruumid asuvad Lõuna-Harjumaal Raplamaale väga lähedal (ca 10 km Rapla maakonna piirist), siis ka Rail Balticu Raplamaa trassi ehitus. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus Harju maakonnas 5,6 miljonit m3 ja Rapla maakonnas 3,2 miljonit m3. Transpordiameti viimase prognoosi kohaselt on Rail Balticu liiva ja kruusa vajadus Harju maakonnas sarnane Rapla maakonna vajadusega ehk 3,2 miljonit m3. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Harjumaal on 48 km ja Raplamaal 55 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus Harjumaal ca 66 667 m3 ja Raplamaal ca 58 181 m3. Taotletavate Sõmeru uuringuruumide teenindusalasse (kuni 50 km mööda teid) jääb Harju maakonnas ca 30 km ja Rapla maakonnas ca 30 km pikkune trassikoridor ehk vajadus Harju- ja Raplamaal kokku on ca 3,7 miljoni m3 täitematerjali järele. 3.3.2.3. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate varudega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Taotletavad Sõmeru uuringuruumid asuvad kavandatavast Rail Balticu Raplamaa trassist linnulennult ca 23 km kaugusel, mööda teid ca 36 km kaugusel. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Sõmeru uuringuruumides maavara varu (liiv ja kruus) kogus ulatuda 2,5 miljoni m3-ni, kuid ilma geoloogiliste uuringuteta pole see kindel. 3.3.2.4. Sõmeru uuringuruumid paiknevad ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Juhul, kui Sõmeru uuringuruumides leidub sobivat maavara ja selle kohta antakse hiljem kaevandamisload, on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada lähiaastate rekonstrueerimisobjektide Kose–Purila ja Kurna–Tuhala teede ehituseks9. Sobiva maavara leidmisel ja kaevandamisloa võimalikul andmisel Sõmeru uuringuruumide alal tekib võimalus kasutada Sõmeru uuringuruumides leiduvat materjali ka riigiteede teehoiukava 2021–203010 teedeehitusobjekti Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Mäeküla möödasõidu 2+2 teelõigu ehituseks ning Rail Balticu raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks. Jaamade juures on vaja raudtee muldkeha ehitada laiemaks, kuhu tulevad lisarööpapaarid, ehitada juurdepääsuteed, parklad, jaamahooned, perroonid jm. Kohalike jaamade materjali vajadus on küllalt suur, kuna jaamad tulevad tühjale kohale, kus praegu puuduvad juurdepääsuteed ja taristu. 3.3.2.5. Ülekaalukas riigi huvi on koguda ehitusmaavarade olemasolu kohta infot asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. 3.3.2.6. Sõmeru III uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas Vana-Neitsimäe kinnistul (kinnistu nr 5361402, katastritunnustega 33801:001:1533 ja 33702:002:0754). Uuringuruum koosneb kahest eraldi lahustükist (lõunapoolne osa 6,43 ha, põhjapoolne osa 6,51 ha). Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu. Kahe lahustüki vahele jääb neljarealine riigi põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa. Sõmeru III uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate objektide ega nende piiranguvöönditega. Sõmeru III uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu 2,5–3,0 km põhja suunda ja loodesse jäävad Ravila ja Kose alevikud. Lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist enam kui 100 m kaugusele (Hallikivi, Kristjani, Kaasiku, Neitsimäe, Vahemetsa ja Marguse kinnistul paiknevad elamud). Sõmeru III uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru III uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte. 3.3.2.7. Sõmeru IV uuringuruum asub Kose vallas Marguse külas Lõhe kinnistul (kinnistu nr 2117002, katastritunnusega 36301:001:0852). Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu. Uuringuruumist ligikaudu 50 m kaugusele lääne poole jääb tugimaantee nr 14 Kose–Purila. Sõmeru IV uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate objektide ega nende piiranguvöönditega. Sõmeru IV uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu 4,5 km loodesse jääb lähim suurem asula Kose alevik. Uuringuruumist põhja jäävad ligikaudu 8–80 m kaugusele Vahemetsa ja Kristjani kinnistul paiknevad elamud ning ligikaudu 150–380 m kaugusele Neitsimäe ja Marguse kinnistul paiknevad elamud. Samuti on elamud uuringuruumist ligikaudu 70–120 m kaugusel lääne pool üle tugimaantee oleval Trossi, Nõmme ja Esku kinnistul. Sõmeru IV uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru IV uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte. 3.3.2.8. Sõmeru V uuringuruum asub Harju maakonnas Kose vallas Sõmeru külas Arotaga kinnistul (kinnistu nr 8645202, katastritunnusega 33702:002:0203), Arotagametsa kinnistul (kinnistu nr 20016650, katastritunnusega 33801:001:1588) ja Keidamäe metsa kinnistul (kinnistu nr 7978902, katastritunnusega 33702:002:0206). Sõmeru V uuringuruum ei kattu kitsendusi põhjustavate objektide ega nende piiranguvöönditega. Sõmeru V uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Uuringuruumist ligikaudu 3 km loodesse jääb lähim suurem asula Ravila alevik. Lähimad majapidamised jäävad uuringuruumist 150–300 m kaugusele loodesse (Keidamäe, Lepiku, Arotaga, Nurga, Ukerdi, Jahtre ja Trööba kinnistul paiknevad elamud). Sõmeru V uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Sõmeru V uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Uuringuruumist ligikaudu 210 m kaugusele lõunasse jääb Paunküla maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000211). 3.3.2.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) andmise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kuna liiva ja kruusa geoloogilised uuringud ei kuulu nimetatud määruse tegevuste hulka, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, siis Keskkonnaamet ei koostanud Sõmeru uuringulubade menetlustes KMH eelhinnanguid. 3.3.2.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Sõmeru uuringuruumides geoloogilise uuringu lubade andmine on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni ehitusmaavarade paiknemise kohta asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet ja MKM on menetluse käigus vastanud Kose Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas.

OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3, ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Sõmeru III, Sõmeru IV ja Sõmeru V uuringuruumis maavara geoloogiliste uuringute tegemiseks uuringulubade andmisega. Uuringulubade andmise otsused teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.

VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh AS-le TREV-2 Grupp, Kose vallale, Metsatervenduse osaühingule, osaühingule Grundar Puit, osaühingule Landeker, eraisikule M.S., eraisikule H.L. ning samuti uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele.