Majandusminister — Alkohoolsete jookide jaemüügiks tegevuslitsentside väljaandmise metoodilise juhendi kinnitamine — RTL, 1995, 31, 0

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1995. a. määruse nr. 44 "Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1990. a. määruse nr. 90 ja Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määruse nr. 4 osaline muutmine (RT I 1995, 15, 175) punkti 4 alapunkti 1 alusel määran: Kinnitada "Alkohoolsete jookide jaemüügiks tegevuslitsentside väljaandmise metoodiline juhend".

Majandusminister Liina TÕNISSON

Kinnitatud

majandusministri

3. mai 1995. a.

määrusega nr. 24

Alkohoolsete jookide jaemüügiks tegevuslitsentside väljaandmise metoodiline juhend

1. Riiklikke tegevuslitsentse (edaspidi litsents) alkohoolsete jookide jaemüügiks väljastavad linna- ja vallavalitsused, kelle haldusterritooriumil alkohoolsete jookide jaemüügi õigust taotletakse.

2. Litsentsi saamiseks esitab ettevõte või selle asutaja (juriidiline isik) kirjaliku taotluse, kus on näidatud ka jaemüügikoht (-kohad). Koos taotlusega esitatakse

ettevõtte asutamisdokumendid koos osanike nimekirjaga litsentsi taotlemise hetkel;

kooskõlastus asukohajärgselt maksuametilt ja tervisekaitsetalituselt;

kauplemisluba (-load);

andmed varem väljaantud litsentside kohta;

litsentsitud tegevuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus.

Litsentsi väljastajal on õigus nõuda otsuse tegemiseks vajalikke täiendavaid andmeid ja selgitusi.

3. Tegevuslitsentsi alkohoolsete jookide jaemüügiks laevadel, mis sõidavad Eesti Vabariigi sisevetes Eesti Vabariigi riigilipu all, annab laeva teenindava firma juriidilise aadressi järgne valla- või linnavalitsus.

Litsentsi saamiseks peab ettevõte esitama lisaks punktis 2 loetletud dokumentidele kooskõlastuse laevafirma omaniku või tema esindajaga.

4. Litsentsil peavad olema märgitud andmed nii litsentsi taotleja (nimi, registreerimisnumber, aadress) kui tema jaemüügipunktide kohta (aadress, lahtiolekuaeg, lubatud alkohoolsete jookide sortiment jm. kehtestatud eritingimused).

Alkohoolsete jookide lubatud sortiment võib olla määratletud alkoholi liikide või kangusega (kuni 22-mahuprotsendilised ja üle selle).

Kui litsentsi omav ettevõte soovib alustada alkohoolsete jookide müüki uues müügikohas, tuleb tal esitada vastav taotlus litsentsi täiendamiseks.

5. Litsentsi väljastamise või pikendamise eest tasub ettevõte riigilõivu 1000 krooni üheks aastaks vastavalt riigilõivuseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadusele (RT I 1995, 22, 328).

6. Ettevõttele, kes taotleb litsentsi esmakordselt (st. ei ole varem tegelnud alkohoolsete jookide jaemüügiga) väljastatakse litsents üheks aastaks. Juba litsentsi omavale ettevõttele võib litsentsi pikendada kolmeks aastaks.

7. Kuni 22-mahuprotsendiliste (22 kaasa arvatud) alkohoolsete jookide jaemüük on lubatud kaupluses, toitlustusäris (restoranis, kohvikus, baaris) või ühekordsel üritusel. Kuni 6-mahuprotsendilise alkohoolse joogi ja õlle jaemüük on lubatud ka väikejaemüügipunktides (kioskites) ja kiirtoitlustuskohtades.

8. Üle 22-mahuprotsendiliste alkohoolsete jookide jaemüük on lubatud

spetsialiseeritud alkohoolsete jookide kauplustes;

kaupluse eraldi osakonnas või letis, kusjuures eraldi osakonnaks loetakse kaupluse müügisaalis kergete vaheseinte või piiretega eraldatud osa või müügisaalist eraldi asetsevat ruumi ja eraldi letiks loetakse kassaaparaadiga varustatud ja müüja poolt teenindatavat letti, mille kaudu toimub põhiliselt alkohoolsete jookide müük (lisaks võib müüa alkoholi lahjendajaid, karastusjooke, mineraalvett, mahlu, tubakatooteid, pakendatud maiustusi);

toitlustusäris, s.o. restoranis, kohvikus, baaris.

9. Üle 22-mahuprotsendilise alkohoolse joogi müügikohas peab olema kassaaparaat, mille kohta on aktsiisiinspektori tüübiheakskiit. Nimetatud nõue teatud tüüpi kassaaparaatide olemasolu kohta muutub kohustuslikuks alates rahandusministri määratud tähtajast. Samas määratakse ka nõuded nimetatud kassaaparaatidele.

Rahandusministri määratud tähtaja möödumisel loetakse kassaaparaadi puudumist litsentsi tingimuste mittetäitmiseks ja litsents tühistatakse või peatatakse kuni litsentsi tühistamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamiseni.

10. Varem väljaantud alkohoolsete jookide jaemüügi tegevuslitsentsid kehtivad 1. maini 1995. a. Ettevõtte edasiseks tegutsemiseks väljastatakse uus litsents, arvestades punktides 7 ja 8 nimetatud tingimusi. 1. maini 1995. a. kehtinud litsentsi asemel uue litsentsi väljaandmise eest riigilõivu ei võeta.

Alkohoolsete jookide jaemüügi tegevuslitsentsid, mis on välja antud pärast Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1995. a. määruse nr. 44 "Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1990. a. määruse nr. 90 ja Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määruse nr. 4 osaline muutmine" jõustumist, ei kuulu ümbervahetamisele, kui on täidetud käesoleva juhendi punktides 7 ja 8 esitatud tingimused.

11. Alkohoolsete jookidega kauplemist reguleerivad järgmised õigusaktid

valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrus nr. 4 "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi kord" (RT I 1994, 7, 71);

valitsuse 7. juuni 1994. a. määrus nr. 205 "Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määruse nr. 4 osaline muutmine" (RT I 1994, 44, 706);

valitsuse 28. detsembri 1994. a. määrus nr. 486 "Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgi- ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused" (RT I 1995, 5, 43);

valitsuse 26. jaanuari 1995. a. määrus nr. 44 "Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1990. a. määruse nr. 90 ja Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määruse nr. 4 osaline muutmine" (RT I 1995, 15, 175).