Vabariigi Valitsus — Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine — RT I, 1995, 45, 688

Maareformi seaduse (RT I 1995, 10, 13) paragrahvide 20, 21, 22 ja 23 ja riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvi 19 rakendamiseks Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevale maale tellib katastriüksuste moodustamise maakatastri seaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356) paragrahvi 16 sätete kohaselt riigi nimel maa asukoha järgne maavalitsus. 3. Volitada rahandusministrit andma vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ( RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16; 17, 237; 23, 334; 20–26, 355) paragrahvi 6 lõike 4 punkti 2 sätetele kooskõlastatult Harju, Tartu ja Pärnu maavanemaga ja kokkuleppel Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavolikoguga Tallinna, Tartu ja Pärnu linnavalitsusele õiguse: 1) moodustada riigi nimel katastriüksusi nende linnade haldusterritooriumil maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevale hoonestamata maale, kui see maa erastatakse enampakkumise teel või sellele maale seatakse hoonestusõigus enampakkumise teel; 2) korraldada käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud katastriüksuste, välja arvatud ärimaa ja tootmismaa, enampakkumise teel erastamist ja sõlmida riigi nimel nende katastriüksuste ostu-müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi seadmise lepinguid. Peaminister Andres TARAND Keskkonnaminister Vootele HANSEN Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a. määrusega nr. 194 Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise kord I. Üldsätted 1. Käesolev «Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise kord» (edaspidi kord) reguleerib maareformi seaduse (RT I 1995, 10, 113) paragrahvi 31 lõike 2 alusel riigi omandis oleva hoonestamata maa enampakkumisega erastamist (edaspidi maa erastamine) ning maareformi seaduse paragrahvi 31 alusel riigi omandis olevale hoonestamata maale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmist (edaspidi maale hoonestusõiguse seadmine). 2. Käesoleva korra kohaselt: 1) erastatakse maad või seatakse hoonestusõigus maale, mida maareformi käigus: õigustatud subjekti soovil ei tagastata vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 1 punktile 1; ei anta asendusmaaks vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 11 lõikele 2; vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikele 2 ei erastata ostueesõigusega, välja arvatud maa, mida vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikele 2 on õigus ostueesõigusega erastada isikul, kellele maad ei tagastatud osaliselt või täielikult maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 alusel käesoleva korra kohaselt erastatava maa asukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil; ei anta tasuta munitsipaalomandisse vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 25; 2) erastatakse maad, mis on riigi omandis vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikele 2; 3) seatakse hoonestusõigus maale, mis maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 kohaselt on jäetud või jäetakse riigi omandisse. 3. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille kohta on esitatud asendamise või kompenseerimise nõue, võib käesoleva korra kohaselt erastada või seada sellele maale hoonestusõigus, kui on möödunud tähtaeg, mille jooksul omandireformi õigustatud subjektil on õigus oma soovi muuta. 4. Maa enampakkumisega erastamist korraldab koostöös valla- või linnavalitsusega: 1) Eesti Erastamisagentuur (edaspidi maa erastamise korraldaja), kui erastatava maa katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa või tootmismaa; 2) maa asukoha järgne maavanem (edaspidi maa erastamise korraldaja) Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikides ja nende määramise alustes» (RT I 1995, 13, 150) loetletud katastriüksuse kõigi teiste sihtotstarvete puhul. 5. Maale hoonestusõiguse seadmist korraldab koostöös valla- või linnavalitsusega riigimaa valitseja (edaspidi maale hoonestusõiguse seadja). 6. Maa erastamine ja maale hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. Pakkumise viisi määrab maa erastamise korraldaja või hoonestusõiguse seadja. 7. Maa erastamise korraldajal ja maale hoonestusõiguse seadjal on õigus sõlmida juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid maa erastamise ja maale hoonestusõiguse seadmise toimingute tegemiseks. II. Maa erastamise ja maale hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamine 8. Maa erastamise ettevalmistamiseks valla- või linnavalitsus, arvestades laekunud taotlusi, omal algatusel või maavalitsuse tellimisel: 1) selgitab välja maa, mis kuulub erastamisele käesoleva korra kohaselt; 2) koostab selle maa asendiplaani; 3) määrab maa sihtotstarbe; 4) arvestades kinnitatud territoriaalplaneeringut, teeb maavalitsusele ettepaneku nimetatud maale katastriüksuste moodustamiseks selle maa erastamise või sellele maale hoonestusõiguse seadmise eesmärgil. 9. Maavalitsus korraldab erastamisele kuuluva maa kohta katastriüksuste moodustamise vastavalt maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvile 16 ja katastriüksuste registreerimise riigi maakatastris. 10. Valla territooriumil asuval hajaasustusega alal, kus puudub kinnitatud territoriaalplaneering, võib katastriüksuse moodustamise asemel koostada maatüki asendiplaani, kui maatüki piires on võimalik erastada erineva suurusega katastriüksusi. Sellisel juhul viiakse maa erastamine läbi eelläbirääkimistega pakkumise teel ja katastriüksus moodustatakse pärast pakkumise võitja selgumist. 11. Mitte hiljem kui ühe kuu jooksul käesoleva korra punktis 9 nimetatud katastriüksuste riigi maakatastris registreerimise päevast arvates maavanem: 1) esitab Eesti Erastamisagentuurile andmed nende riigi maakatastris registreeritud erastamisele kuuluvate katastriüksuste kohta, mille erastamise korraldaja on käesoleva korra punkti 4 kohaselt Eesti Erastamisagentuur; 2) teeb korralduse nende riigi maakatastris registreeritud erastamisele kuuluvate katastriüksuste, mille erastamise korraldaja käesoleva korra punkti 4 kohaselt on maavanem, enampakkumisega või eelläbirääkimistega pakkumisega erastamise või hoonestusõiguse seadmise kohta. 12. Maa erastamise korraldaja: 1) avab ja koostab maa erastamise toimiku; 2) korraldab erastatavate maaüksuste enampakkumise alghinna saamiseks maa ja maal kasvava metsa maksumuse kindlaksmääramise maa hindamise seaduse (RT I 1994, 13, 231; 1995, 2/3, 4) paragrahvi 11 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras või vajaduse korral maa erakorralise hindamise maa hindamise seaduse paragrahvis 8 sätestatud korras; 3) määrab kindlaks maa erastamise tingimused. Sellega seotud pöördumistele on teised riigiasutused kohustatud vastama 15 päeva jooksul, vastasel korral loetakse maa erastamine kooskõlastatuks ilma märkusteta. 13. Maale hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamiseks käesoleva korra punktide 10 ja 11 nõuete täitmise järel korraldab maavanem maa riigi omandisse jätmise ja riigimaale valitseja määramise Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1995. a. määrusega nr. 94 kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korra» (RT I 1995, 29, 361) kohaselt. 14. Maale hoonestusõiguse seadja: 1) avab ja koostab maale hoonestusõiguse seadmise toimiku; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1994. a. määrusega nr. 56 kinnitatud «Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korra» (RT I 1994, 15, 248) punkti 44 kohaselt; 3) määrab kindlaks maale hoonestusõiguse seadmise tingimused. Sellega seotud pöördumistele on teised riigiasutused kohustatud vastama 15 päeva jooksul, vastasel korral loetakse maa erastamine kooskõlastatuks ilma märkusteta; 4) määrab maa hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaja; 5) vajaduse korral taotleb Vabariigi Valitsuselt loa hoonestusõiguse seadmiseks rohkem kui 50 aastaks. 15. Ettevalmistustööde järel kinnitab maa erastamise korraldaja või hoonestusõiguse seadja maa erastamise või maale hoonestusõiguse seadmise tingimused ning võtab vastu maa erastamise või maale hoonestusõiguse seadmise otsuse, kus näidatakse ära: 1) maa erastamise või maale hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile; 2) maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus, kui see on olemas; 3) enampakkumise alghind või hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 4) muud erastamise või hoonestusõiguse seadmise tingimused tulenevalt maareformi seadusest ja käesoleva korra punkti 12 alapunktist 3 või punkti 14 alapunktidest 3 ja 4; 5) kas erastamine või hoonestusõiguse seadmine toimub avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel; 6) enampakkumise läbiviimise ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ja tasumise kord; 8) nõutavad garantiid eelläbirääkimistega pakkumise korral; 9) enampakkumise toimumise aeg ja koht ning toimikuga ja maatükiga tutvumise aeg ja koht; 10) pakkumiste hindamise või võitjaks tunnistamise kriteeriumid eelläbirääkimistega pakkumise korral; 11) avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja nimi. III. Maa erastamise ja maale hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine 16. Maa erastamise või maale hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise (edaspidi konkurss) viib läbi maa erastamise korraldaja või maale hoonestusõiguse seadja poolt määratud konkursi korraldaja kooskõlas käesoleva korraga ja maa erastamist või maale hoonestusõiguse seadmist reguleerivate muude õigusaktidega. 17. Teate maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise konkursi kohta avaldab konkursi korraldaja vähemalt üks kuu enne suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise korral vähemalt üks kuu enne pakkumiste esitamise tähtaega keskkonnaministri määratud üleriigilises päevalehes ja maa asukoha järgse maavanema määratud kohalikus ajalehes. Teade maale hoonestusõiguse seadmise konkursi kohta tuleb avaldada ka Riigi Teataja Lisas. Teates näidatakse ära: 1) konkursi korraldaja; 2) pakkumise viis; 3) maa asukoht (linn, tänav, maja number või maakond, vald, küla, talu), suurus ja katastritunnus (kui see on olemas); 4) maa sihtotstarve; 5) enampakkumise alghind; 6) eelläbirääkimistega pakkumise tingimused; 7) osavõtumaksu ja tagatisraha suurused, nende tasumise kord; 8) avalduste esitamise koht, tähtaeg ja viis; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht; 10) hoonestusõiguse seadmise korral hoonestusõiguse tasu algsuurus, hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg; 11) vajaduse korral muud tingimused. 18. 15 päeva jooksul maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise konkursi teate ilmumisest arvates on kõigil isikutel õigus esitada vastuväiteid konkursi läbiviimise kohta. 19. Konkursi korraldaja vaatab vastuväited läbi ja teatab vastuväite esitajale oma otsuse kirjalikult viie päeva jooksul vastuväite saamise päevast arvates. Konkurssi ei korraldata, kui enampakkumisele on esitatud maa, mis ei vasta käesoleva korra punktides 2 ja 3 esitatud nõuetele. 20. Konkursi ärajäämisel avaldatakse vastav teade samades ajalehtedes, kus avaldati teade konkursi kohta. Vajaduse korral avaldatakse nimetatud teade ka Riigi Teataja Lisas. 21. Konkursil võivad osaleda isikud, kes: 1) maareformi seaduse paragrahvi 21 kohaselt on maa erastamise õigustatud subjektid; 2) on tasunud nõutava osavõtumaksu ja tagatisraha; 3) on kirjalikus avalduses nõustunud konkursi tingimustega ja esitanud nõutud garantiid. 22. Hoonestusõiguse seadmise konkursil osalemiseks ei ole vajalik käesoleva korra punkti 21 alapunktis 1 sätestatud nõude järgimine. Hoonestusõiguse seadmise konkursil võivad osaleda isikud, kes maareformi seaduse paragrahvi 33 kohaselt on maa lepingulise kasutamise õiguse subjektid. 23. Konkursil osalemiseks esitab taotleja konkursi korraldajale kirjaliku avalduse, mis peab laekuma hiljemalt konkursi kohta avaldatud teates märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber; 2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve. 24. Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta ning vajadusel garantiikirja. Taotleja, kellel maa omandamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolek ja Vabariigi Valitsuse luba, esitab garantiikirja selle kohta, et ta on teadlik nõusoleku ja loa olemasolu vajadusest ning ei esita pretensioone, kui ta konkursi võitmise korral ei saa maa omandamise nõusolekut ja luba. 25. Kui maa erastamise konkursil osalemise taotlejal on õigus erastada maad ostueesõigusega vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 22 lõikele 2 kui isikul, kellele konkursile esitatud maa asukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil maad osaliselt või täielikult ei tagastatud maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 alusel, lisab ta avaldusse sellekohase märke ja avaldusele õigusvastaselt võõrandatud maa asukoha järgse valla- või linnavalitsuse korralduse ärakirja maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta. 26. Kui maa erastamise konkursil osalemiseks taotluse esitanud isikul on maa ostueesõigusega erastamise õigus ja ta soovib seda maad erastada, sõlmitakse temaga maa ostu-müügileping ja konkurssi läbi ei viida. Kui selliseid isikuid on rohkem kui üks, korraldatakse nende vahel konkurss käesoleva korra kohaselt. Taotlejatele, kellel ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust, tagastatakse tagatisraha ja osavõtumaks. 27. Maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise enampakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtumaks 1% enampakkumise alghinnast või 5% hoonestusõiguse aastatasu algsummast, kuid mitte üle 3000 krooni, samuti tagatisraha kuni 10% enampakkumise alghinnast või kuni 50% hoonestusõiguse aastatasu algsummast. Tagatisraha konkreetse summa määrab maa erastamise korraldaja või hoonestusõiguse seadja arvestusega, et tagatisraha katab kõik maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise korraldamisega seotud kulud, välja arvatud konkursi korraldamine. Osavõtumaksu summadest kaetakse konkursside ettevalmistamise ja korraldamise kulud. Osavõtumaks ja tagatisraha tasutakse rahaga. 28. Isikutele, kes on esitanud avalduse ja osalesid enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha enampakkumise tulemuste kinnitamise järel 5 päeva jooksul. Konkursi võitjal arvestatakse tasutud tagatisraha ostuhinna või hoonestusõiguse tasu katteks. Konkursi tulemuse kinnitamata jätmise korral tagastatakse tagatisraha kõigile konkursil osalenutele. 29. Tagatisrahaga annab konkursil osaleja omapoolse garantii, et ta kohustub sõlmima ostu-müügilepingu või hoonestusõiguse seadmise lepingu hiljemalt kahe kuu jooksul pärast konkursi tulemuste kinnitamist. IV. Maa erastamise ja maale hoonestusõiguse seadmise avaliku enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine 30. Konkursi läbiviimiseks moodustab konkursi korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni kuulub maa asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorgani esindaja. Kui konkursil soovib osaleda ainult üks isik, loetakse ta konkursi võitjaks, kui tema pakkumine vastab konkursi tingimustele ja maa müüakse enampakkumise alghinnaga või maale seatakse hoonestusõigus hoonestusõiguse aastatasu algsuurusega. 31. Konkursi tulemused kinnitab maa erastamise korraldaja või maale hoonestusõiguse seadja mitte varem kui viie päeva ja mitte hiljem kui viieteistkümne päeva jooksul pärast konkursi läbiviimist. 32. Konkursi läbiviimise kohta võib esitada kirjaliku protesti konkursi korraldajale hiljemalt kolme päeva jooksul, alates konkursi läbiviimise päevast, välja arvatud kirjaliku konkursi korral. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed või konkursil osaleda soovinud isikud, kes on täitnud käesoleva korra punktides 21–25 ja 27 esitatud tingimused. Konkursi korraldaja registreerib saadud protesti, vaatab selle läbi ja esitab koos oma arvamusega kolme päeva jooksul registreerimise päevast arvates erastamise korraldajale või hoonestusõiguse seadjale, kes viie päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 33. Konkursi tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise korda või erastamise korraldaja või hoonestusõiguse seadja võtab käesoleva korra punkti 32 kohaselt vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. 34. Konkurss tunnistatakse nurjunuks, kui ei laekunud ühtegi nõuetekohast pakkumist. Teistkordse konkursi korraldamisel võib konkursi korraldaja muuta konkursi tingimusi. 35. Osavõtumaksu ei tagastata, välja arvatud juhul, kui konkursi tulemust ei kinnitata. 36. Avaliku enampakkumise läbiviimine on suuline või kirjalik. Suuline enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktide 37–44 kohaselt ja kirjalik enampakkumine punktide 45–49 kohaselt. 37. Enne enampakkumise algust osalejad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi enampakkumise lõpuni. Enampakkumisel osalejad annavad allkirja, millega nad tõendavad, et on teadlikud konkursi tingimustest. 38. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees komisjoni koosseisu ja konkursi korraldaja poolt määratud enampakkumise läbiviijat. Kui enampakkumise läbiviija osas on osalejatel taandusi, otsustab komisjon taanduse põhjendatuse ja enampakkumise jätkamise võimaluse. Enampakkumise läbiviija taandamise korral ja kõigi osalejate nõusolekul võib üks komisjoni liikmetest täita enampakkumise läbiviija kohuseid. 39. Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele enampakkumise läbiviimise korda ja teatab osalejad ning nende registreerimisnumbrid. 40. Pakkumise sammu otsustab enampakkumise läbiviimise komisjon ja selle teeb enampakkumise läbiviija teatavaks enne enampakkumise algust. Minimaalne pakkumise samm sõltub maa erastamise enampakkumise alghinnast ja hoonestusõiguse tasu algsuurusest ning on järgmine: 1) maa erastamise konkursil: Alghind Pakkumise samm kuni 50 000 krooni 1 000 krooni 50 000 kuni 100 000 krooni 2 000 krooni 100 000 kuni 250 000 krooni 5 000 krooni üle 250 000 krooni 10 000 krooni 2) maale hoonestusõiguse seadmise konkursil: Tasu algsuurus Pakkumise samm kuni 5 000 krooni aastas 100 krooni 5 000 kuni 20 000 krooni aastas 500 krooni üle 20 000 krooni aastas 1000 krooni Konkursi komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu suurust kõigi osalejate nõusolekul. Sammu suurendamise ettepaneku võib teha enampakkumise läbiviija või sellel osaleja. 41. Enampakkumine algab alghinna teatavakstegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögist. Enampakkumisel osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel. 42. Enampakkumise läbiviijal on õigus: 1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus konkursi korra esmakordsel rikkumisel; 2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist konkursi korra teistkordsel rikkumisel; 3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist; 4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta. 43. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud ostu-müügihinna või hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja. 44. Enampakkumise protokollimise tagab enampakkumise korraldaja. (Protokolli vorm on lisatud käesoleva korra juurde.) Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui konkursil osales ainult üks isik. 45. Kirjalikul avalikul enampakkumisel esitatakse pakkumised kinnistes ümbrikutes märkega «Konkurss» vahetult konkursi korraldajale või saadetakse need talle posti teel. Ümbrikule peab olema kirjutatud, missuguse katastriüksuse kohta pakkumine esitatakse. Kirjalikud pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise tingimustele. Konkursi korraldaja peab suletud ümbriku saamise registreerima. 46. Pakkumised peavad vastama käesoleva korra punktide 21–25 ja 27 nõuetele ja sisaldama täiendavalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise suurus (ostu-müügihinna suurus või hoonestusõiguse aastatasu) sõnadega; 2) pakkumise esitaja allkiri, juriidilisel isikul pitser ja pakkumise esitaja volitusi tõendav dokument. 47. Ümbrikud avatakse käesoleva korra punkti 30 kohaselt moodustatud komisjoni poolt üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete kõrgemate pakkumiste korral antakse kõrgemad pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui viis protsenti. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese pakkumise kõrgeim pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse konkursi võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui viis protsenti, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste protokollimise tagab enampakkumise korraldaja. 48. Pakkumised protokollitakse. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab konkursi korraldaja viivitamata kirjalikult kõigile osavõtjatele. 49. Protesti kirjaliku enampakkumise tulemuse kohta võib esitada kolme päeva jooksul kirjaliku pakkumise tulemuse teatavakstegemise päevast arvates. Esitatud protesti läbivaatamine ja lahendamine toimub käesoleva korra punkti 32 kohaselt. Enampakkumise tulemuse kinnitab konkursi korraldaja hiljemalt 15 päeva jooksul pärast konkursi toimumist. 50. Eelläbirääkimistega pakkumisel tehakse pakkumised kirjalikult. Pakkumised esitatakse käesoleva korra punktides 45 ja 46 sätestatud korras. 51. Ümbrikud avatakse käesoleva korra punkti 30 kohaselt moodustatud komisjoni poolt üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Komisjoni otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Eelläbirääkimistega pakkumistel ei pea parima pakkumisena käsitama kõrgeima tasu pakkumist, kui muud tingimused koos võimaldavad käsitada teise osaleja poolt tehtud pakkumist paremana. 52. Läbirääkimisi nõuetekohase pakkumise teinud osaleja või osalejatega peab konkursi komisjon. Otsuse võitja kohta teeb konkursi komisjon. Nimetatud otsuse kinnitab konkursi korraldaja. Protesti esitamine ja lahendamine toimub vastavalt käesoleva korra punktile 32. Enampakkumise tulemuse kinnitab konkursi korraldaja 15 päeva jooksul pärast konkursi toimumist. 53. Kui konkursi võitis juriidiline isik või välismaalane, kellel maa omandamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekut ja Vabariigi Valitsuse luba, taotleb maa erastamise korraldaja kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekut 10 päeva jooksul pärast konkursi tulemuste kinnitamist ja Vabariigi Valitsuse luba 10 päeva jooksul pärast kohaliku omavalitsuse volikogu nõusoleku saamist. 54. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei anna nõusolekut või Vabariigi Valitsus ei anna juriidilisele isikule või välismaalasele maa omandamise luba, teeb maa erastamise korraldaja konkursi võitjale ettepaneku maale hoonestusõiguse seadmiseks 50 aastaks tingimusel, et võitja tasub kohe kogu hoonestusõiguse tasu. Hoonestusõiguse tasu 50 aastaks on 50% enampakkumisel pakutud summast. Kui konkursi võitnud välismaalane või juriidiline isik on sellega nõus, teeb maavanem maa riigi omandisse jätmise otsuse ning taotleb Vabariigi Valitsuselt riigimaale valitseja määramist ja vajaduse korral luba hoonestusõiguse seadmiseks rohkem kui 50 aastaks. Vabariigi Valitsuse määratud riigimaa valitseja seab maale hoonestusõiguse vähemalt 50 aastaks vastavalt käesolevale korrale. Kui hoonestusõigus seatakse rohkem kui 50 aastaks, määratakse hoonestusõiguse tasu eeldusel, et kogu konkursil pakutud summa katab hoonestusõiguse tasu 99 aastaks. Kui erastamise korraldaja on Eesti Erastamisagentuur, saadab ta pärast seda, kui konkursi võitnud välismaalane või juriidiline isik on teatanud, et ta on nõus hoonestusõiguse seadmisega, hoonestusõiguse seadmise toimiku järgnevate toimingute korraldamiseks maa asukoha järgsele maavanemale. 55. Kui konkursi võitnud välismaalane või juriidiline isik ei ole maale hoonestusõiguse seadmisega nõus, tagastatakse talle tagatisraha ning viiakse läbi uus konkurss. V. Maa ostu-müügi vormistamine 56. Konkursi tulemuste kinnitamise järel sõlmib maa erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja riigi nimel konkursi võitjaga maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnisomandi üleandmise kohta kooskõlas asjaõigusseaduse paragrahviga 120. 57. Kui ostu-müügilepingu kohaselt toimub ostuhinna tasumine pikaajaliste maksetena, sõlmib maa erastamise korraldaja või tema volitatud esindaja konkursi võitjaga lisaks maa ostu-müügilepingule hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingut kinnisomandi üleandmise kohta täiendatakse sätetega hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kohta. 58. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on kohustatud alluma viivitamatule sundtäitmisele, mille kohta tehakse asjaõiguslepingu alusel märge kinnistusraamatusse. 59. Kui konkursi võitja ei ole 2 kuu jooksul enampakkumise protokolli kinnitamisest arvates sõlminud ostu-müügilepingut ja asjaõiguslepingut, on konkursi korraldajal õigus tühistada läbiviidud konkursi tulemused ja korraldada konkurss uuesti. Konkursi võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. 60. Ostu-müügilepingule, hüpoteegi seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab riigi nimel alla maa erastamise korraldaja. Nimetatud lepingud võivad olla ühes dokumendis. 61. Maa ostu-müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt ning seejärel esitab maa erastamise korraldaja kinnistusametile maa ja lepingus sätestatud asjaõiguste maa ostja nimele kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu tasub maa ostja. 62. Maa enampakkumisega erastamise ja maale hoonestusõiguse seadmise korraldamise kulud, välja arvatud konkursi korraldamise kulud, kaetakse ostuhinna või hoonestusõiguse tasu arvelt Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1993. a. määrusega nr. 240 (RT I 1993, 54, 759; 1994, 15, 249; 56, 949; 81, 1386) kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kulude normatiivide (piirmäära) piires. 63. Maa erastamise korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul maa ostu-müügilepingu jõustumisest arvates teatama sellest Riigi Teataja Lisas vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 9 lõikele 6. VI. Maa ostu-müügihinna tasumine ja ostja vastutus 64. Maa ostu-müügihinna tasub ostja enampakkumise ja ostu-müügilepingu tingimuste kohaselt raha või erastamisväärtpaberiga erastamise korraldaja poolt avatud erastamisväärtpaberiarvele või maa erastamise eriarvele. Erastamisväärtpaberiga makstav summa tasutakse Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 (RT I 1994, 17, 312; 58, 985; 1995, 2/3, 17; 21, 325) kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra» alusel. Erastamise eriarvele laekunud raha kasutamine toimub vastavalt riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508). 65. Maa ostuhind tasutakse kas korraga, pikaajaliste maksetena 50 aasta jooksul või muul viisil osade kaupa. 66. 50 aasta jooksul tasumise tähtaega rakendatakse põllumajandusmaa, metsamajandusmaa ja elamumaa ostu-müügi korral. Ärimaa ja tootmismaa ostu-müügi korral rakendatakse tasumise tähtaega kuni 10 aastat. Muudel juhtudel määratakse tasumise tähtaeg poolte kokkuleppel arvestusega, et tasumisele kuuluv summa ei oleks väiksem kui 10 000 krooni aastas. Seejuures tasutakse vähemalt 10% ostuhinnast enne asjaõiguslepingu sõlmimist. 67. Ostuhinna pikaajalise tasumise korral võetakse ostu-müügilepingusse täpne maksegraafik. Ostuhinda tasutakse kaks korda aastas – 10. jaanuariks ja 10. juuliks igal aastal eeloleva perioodi eest ette. Tasumine algab kinnistamisele järgnevast esimesest maksetähtajast ning maa omandajal on õigus tasuda ostuhind kas täielikult või osaliselt enne tähtaega. Ostuhinna tasumise üle arvepidamise korraldamiseks määrab erastamise korraldaja registripidaja. Registripidaja avab ostja kohta arvestuskaardi, millele kantakse andmed ostuhinna tasumise kohta. 68. Maa ostuhinna tasumisel maksab ostja intresse igal aastal tasumisele kuuluvalt summalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt kogu viivituse perioodil 0,1% viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest. Intress ja viivis tasutakse rahaga. 69. Kui ostja ei pea kinni ostuhinna tasumise tähtaegadest, on müüjal õigus võlg kas täielikult või osaliselt enne tähtaega sisse nõuda või panna panditud maa sundmüüki. VII. Hoonestusõiguse seadmise vormistamine 70. Konkursi tulemuste kinnitamise järel sõlmib maale hoonestusõiguse seadja konkursi võitjaga maale hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatise seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu hoonestusõiguse ning reaalkoormatise kandmiseks kinnistusraamatusse. Hoonestusõigust ei koormata reaalkoormatisega, kui hoonestusõiguse tasu makstakse kogu hoonestusõiguse tähtaja ulatuses ära enne hoonestusõiguse kinnistamist. Hoonestusõiguse tasu laekub hoonestusõiguse seadjale. Hoonestusõiguse tasu edasine kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 71. Kui konkursi võitja ei ole 2 kuu jooksul enampakkumise protokolli kinnitamisest arvates sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut, reaalkoormatise seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on konkursi korraldajal õigus tühistada läbiviidud konkursi tulemused ja korraldada konkurss uuesti. Konkursi võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. 72. Hoonestusõiguse seadmise lepingule, reaalkoormatise seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule kirjutab riigi nimel alla riigimaa valitseja või tema volitatud esindaja. Nimetatud lepingud võivad olla ühes dokumendis. 73. Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt ning selle järel esitab maale hoonestusõiguse seadja kinnistusametile hoonestusõiguse ja teiste asjaõiguste kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Lepingute sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. 74. Maale hoonestusõiguse seadja on kohustatud 10 päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu jõustumisest arvates teatama sellest Riigi Teataja Lisas vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikele 6. Teates tuleb märkida, kelle kasuks hoonestusõigus seati, samuti hoonestusõiguse tingimused ning hoonestusõiguse aastatasu suurus. VIII. Hoonestusõiguse tasu maksmine ja vastutus 75. Hoonestusõiguse tasu makstakse hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste kohaselt raha või erastamisväärtpaberiga maavalitsuse poolt avatud erastamisväärtpaberiarvele või hoonestusõiguse seadja poolt avatud eriarvele. Erastamisväärtpaberiga makstav summa tasutakse Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1994. a. määrusega nr. 78 (RT I 1994, 17, 312; 58, 985; 1995, 2/3 17; 21, 325) kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra» alusel. 76. Hoonestusõiguse seadja nõudmisel tasub hoonestaja enne hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimist hoonestusõiguse seadjale ettemaksuna esimese poolaasta hoonestusõiguse tasu. 77. Edaspidi maksab hoonestaja hoonestusõiguse aastatasu kaks korda aastas – 10. jaanuariks ja 10. juuliks igal aastal eeloleva perioodi eest ette. Tasumine algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisele järgnevast esimesest maksetähtajast ning hoonestajal on õigus tasuda hoonestusõiguse tasu kas täielikult või osaliselt enne tähtaega. 78. Maksmisega viivitamise korral maksab hoonestaja tähtaegselt tasumata summalt kogu viivituse perioodil 0,1% viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivis tasutakse rahaga. 79. Hoonestusõiguse seadjal on õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. 80. Hoonestaja poolt maa parendamine, mille tulemusena tõuseb selle maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse seadjale hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks. 81. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaksmääratud tähtajaks või valmis ehitama poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda kohtu korras hoonestusõiguse lepingu tühistamist ja kinnistusregistri kande kustutamist.